rahastamine

Täna käravad vabaühenduste rahastamise üle sadakond kodanikuaktivisti

Täna koguneb sadakond kodanikuaktivisti kärama vabaühenduste riikliku rahastamise üle. Pärast käramist antakse üle vabatahtliku sõbra märgid.

Kärajad kokku kutsunud vabaühenduste liit EMSL seisab selle eest, et avaliku raha kasutamine oleks läbipaistev, võrdselt kättesaadav, kooskõlas riigis kokkulepitud arengusuundadega ja tõhusalt kasutatud. Selline suhtumine on kirja pandud ka kodanikuühenduste riikliku rahastamise juhendmaterjalis, mille valitsus ligi kolm aastat tagasi heaks kiitis. Paljud toetused pole siiski juhendiga lõpuni kooskõlas, eredamad näited on hasartmängumaksunõukogu eraldised ja nn katuserahad.

Kärajatel selgitatakse välja, mis see on, miks vabaühenduste ja riigi rahasuhteid pole korda saadud. Otsitakse ausaid põhjendusi, miks olemasolevad toetusskeemid pooli ei rahulda, ning kus on vastuolud tegelikkuse ja rahastamise põhimõtete vahel kõige teravamad. Sõna saavad Jürgen Ligi, Andres Anvelt, Siim Sukles, Alari Rammo, Anna Karolin, Maris Jõgeva ja kohaletulnud kaasarääkijad. Korraldajad juhinduvad põhimõttest, et raha juurde ei tule kusagilt, kuid kui toetusskeemid korda teha, tõuseks neist rohkem kasu nii kodanikuühiskonnale kui riigile tervikuna.

Päeva lõpus annavad Külaliikumine Kodukant ja Siseministeerium üle esimesed vabatahtliku sõbra märgid vabaühendustele, kes on oma organisatsioonis vabatahtlike kaasamise põhjalikult läbi mõelnud ning vabatahtliku tegevuse hea tavaga kooskõlas korraldanud.

Kärajate täpsema kava leiab: www.ngo.ee/kärajad

Mari Öö Sarv

Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas

Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.

Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT

Tartus ja Võrus arutletakse kodanikuühenduste selgema rahastamise üle

Regionaalministri valitsemisala tellimusel korraldab Poliitikauuringute Keskus Praxis koolitusi kodanikuühenduste ühtsete rahastamispõhimõtete teemal. Koolitusel tutvustatakse kodanikuühenduste rahastamise juhendmaterjali, millele oodatakse osalejate tagasiside ja soovitusi.

Tasuta toimuvatele koolitusele on oodatud kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavad ametnikud, linnapead ja vallavanemad ning kodanikuühenduste liikmed. Koolitusel keskendutakse avaliku raha kasutamise läbipaistvusele, rahastamise tulemuslikkusele, aga ka toetuste andmise töökorraldusele.

„Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd ning suur osa ühenduste sissetulekutest pärineb just avalikust sektorist, maksumaksja taskust“ selgitab Praxise kodanikuühiskonna ekspert Hille Hinsberg. „Samas on põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks üsna erinevad – kuigi toetust antakse sama eesmärgiga. Paljudel oma- valitsustel pole rahastamiseks selgeid reegleid, mistõttu võib esineda nii liigset bürokraatiat kui ka läbi sõrmede vaatamist“ märgib Hinsberg ja lisab, et sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Koolituse tulemusel saavad osalejad arutada, millised toetusliigid on ühenduste rahastamisel sobivaima, kas näiteks tegevus- toetus või projektitoetus; koolituse tulemusena saab korrastada ühendustele toetuste eraldamist nii, et sellest oleks maksimaalselt kasu nii rahastajale kui vabaühendusele.

Kodanikuühenduste rahastamise põhimõtete ja viisidega saab tutvuda Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja ühendused. Juhendi rakendamiseks korraldatakse üle Eesti 15 koolitust, millega luuakse pinnas avaliku raha läbipaistvaks, eesmärgipäraseks ja tulemuslikuks eraldamiseks.

Neljapäeval, 29. novembril toimub koolitus Tartus, hotelli Tartu konverentsikeskuses, aadressil Soola 3. Reedel, 30. novembril toimub koolitus Võrus, kultuurimajas Kannel, aadressil Liiva 13. Registreerumine toimub avatud koolituse leheleheküljel.

Koolitused toimuvad inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Suurem haldusvõimekus“ meetme „Riigi, kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühingute strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine“ programmi „Kodanikeühenduste riikliku rahastamise korrastamine“ raames.

Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama

Kohaliku omavalitsuse esindajaid kutsutakse osalema koolitusel „Ühtsed alused kodanikuühenduste rahastamiseks“, et kõikidele nendele küsimustele vastused saada.

Avaliku sektori asutused ja kodanikuühendused teevad tihedat koostööd. Sellest tulenevalt pärineb suur osa ühenduste sissetulekutest avalikust sektorist, kuid põhimõtted ja viisid ühenduste ja nende tegevuse toetamiseks erinevad. Paljudes omavalitsustes pole selgeid eesmärke ega reegleid rahastamiseks. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka riigikontroll.

Nüüd on kodanikuühenduste rahastamise põhimõtted ja viisid kirjeldatud regionaalministri valitsemisala tellimusel Praxise koostatud juhendmaterjalis, millesse on koondatud ka soovitused ja parimad praktikad. Juhendi sündi on panustanud paljud valdkonna asjatundjad ja kolmas sektor ise. Usume, et juhendmaterjal loob eelduse rahastamise korrastamiseks ja on väärt, et praktikas kasutusele võtta.

Kellele on koolitus mõeldud? Kodanikuühenduste rahastamise eest vastutavatele ametnikele, sh linnapeadele, vallavanematele ja ühendustele raha eraldamisega seotud ametnikele sõltuvalt omavalitsusest (kultuurispetsialist, arendusspetsialist, noorsootöötaja vm). Ka on koolitus mõeldud volikogu liikmetele.

Registreerimine alates 22. oktoobrist koolituste veebilehel. Kohad on piiratud! Koolitused on tasuta ning kokku toimub 15 koolitust üle Eesti. Täpsed koolituskohad ja –ajad on leitavad koolituste veebilehelt. Koolitusele registreerides saab mugavalt valida sobiva toimumiskoha. Loe edasi: Omavalitusi koolitatakse vabaühendusi rahastama