Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar.
Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru.
Tasuta!
Info tel: 5331 0902
|
||||
|
Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar. Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru. Tasuta! Info tel: 5331 0902
Päeva eesmärgiks seadsid korraldajad laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Lasteraamatupäeval on kavas Alatskivi lossi, Tubina muuseumi ja vahakujude muuseumiga tutvumine, parimate omaloominguliste muinasjuttude ettelugemine, krattide äratamine, pikimate patside mõõtmine, mängud ja võistlused. Raamatupäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed pilte, valmistasid lehvikuid ja kratte, kirjutasid jutte eesti muinasjuttude teemadel, täitsid kodus lünktekste koduloo ja muinasjuttude teemadel. Konkursile laekus 205 joonistust, 62 kirjatööd ja 57 lehvikut ja 57 kratti. Võistlustöid hindas kunstižürii. Tehtud töid saab juba uudistada lasteraamatupäeval, kuhu on kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad õpilased koos juhendajatega. Ürituse korraldavad Alatskivi valla raamatukogud. Lasteraamatupäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Alatskivi lossi, teater Vanemuise, Eesti Nukuteatri, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lugemisühingu, Tartumaa koolide ja raamatukogude, kirjastuste TEA, Avita, Koolibri ja Atlex toetusele. Täpsema info lasteraamatupäeva kohta leiab siit. Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni . Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne. Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi. Ivika Türkson
Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu Sänna Kultuurimõis 70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR. Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni. Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil. Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana. Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740. Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Jätka lugemist »
Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”. Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja. Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud! Allikas: laanemaa.ee
Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.
Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva. Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga. Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus. Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti. 22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama. Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses. Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com. |
||||
|
Copyright © 2012 Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts |
||||