Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu hoone avamine algas Hele Kõrve laulmisega

Koolimaja ees toimunud aktusel laulis Jõgevalt pärit näitleja Hele Kõrve kunagi Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti poolt Jõgeva gümnaasiumile kirjutatud koolilaulu, mille Jõgeva põhikool nüüd oma lauluna kasutusele võtab. Hele Kõrvet saatis akordionil Vladimir Karjalainen.

Hele Kõrve. Foto Marge Tasur

Hele Kõrve. Foto: Marge Tasur

Hele Kõrve lõi koolipõlves kaasa Jõgeva gümnaasiumi kooliteatris Liblikapüüdja. Praegu samas kooliteatris kaasa löövad noored etendasid uue koolimaja siseõues lavastust, mis kõneles uue maja ehitamisest ja koduks kasvamisest. Lavastaja Lianne Saage-Vahur ja 85 noort näitlejat olid avamispeo külalistele elamuse pakkumiseks teinud ära suure töö.

Hele Kõrve meenutas oma sõnavõtus ka teenekat koolijuhti, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Taisto Liivandit (1955-2019), kes juhtis direktorina Jõgeva keskkooli, Jõgeva gümnaasiumit ja Jõgeva põhikooli.

Avamispeo päevajuhiks oli raadioajakirjanik Märt Treier.

Omavalituse ja kogukonna panus

Jõgeva põhikooli direktor Triin Lõbu sõnas, et uue koolimaja avamine on märgiline sündmus nii vallale kui tulevastele lendudele. Direktor väljendas heameelt, et omavalitsus ja kogukond panustavad haridusse.

Jätka lugemist »

Seaema Helmi kiitis Sindi lapsi, kes loevad erilise õhinaga

Sindi linnaraamatukogu kutsel kogunesid täna ennelõunal kõige innukamalt raamatuid lugevad lapsed Sindi seltsimajja, kus seaema Helmi tutvustas Leiutajate küla leiutusi, lustis mängida ja laulda ning abistas raamatukogutöötajaid tublidele lugejatele kirjandust kinkides.

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard

Üheksandal Sindi linnaraamatukogu korraldatud raamatupäeva vastuvõtul Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Lasteosakonna vanemraamatukoguhoidja Rita Raudsepp rääkis, et alates 1967. aastast tähistatakse 2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, rahvusvahelist lasteraamatupäeva ja just sellel ajal avaldab Sindi linnaraamatukogu kõige suurema lugemishuviga lastele igal kevadel erilisel ja pidulikul viisil kiitust – tänavu juba üheksandat aastat. „Meie oleme statistika teinud eelmise aasta laenutuste edetabeli põhjal ja valikusse jäi 24 nime,” selgitas Raudsepp.

Raamatukogu direktor Ene Michelis küsis lastelt: mis aasta on 2019? Kiiresti tuli ka õige vastus, ilma valesid vastuseid pakkumata – eesti keele aasta. „Tubli. Aga mis aasta veel?” Teati nimetada ka emakeele aastat. Kuid direktor ootas veel midagi ja pidi ise lastele selgitama, et meil on veel üks kalender, mida vanemad inimesed tunnevad paremini. „Kas keegi teab, mis aasta meil Hiina kalendri järgi on?” Ja siis tuligi palju lugenud lastelt oodatud vastus – sea aasta. Küsimise peale, kas lastele meeldivad sead, tekkis vaikus ja ettevaatlik õlakehitus. „Ei tunnegi siga?”, mis peale läksid lastel suud laiale naerule. „No selle vea parandame me täna küll ära,” lubas direktor.

Jätka lugemist »

Oodi on olnud avatud kolm kuud

Oodi – Helsingi uus keskraamatukogu avati Soome Vabariigi 101. aastapäeva eelsel päeval. Külauudiste infoveskil õnnestus raamatukogu 17 250 ruutmeetri suuruse põrandapinnaga hiigelhoones jalutada täpselt kolm kuud hiljem.

Helsingi uus keskraamatukogu – Oodi. Foto Urmas Saard

Helsingi uus keskraamatukogu – Oodi. Foto: Urmas Saard

Kõige suurepärasemaks osutunud nimekujund Oodi valiti 2016. aastal läbiviidud nimekonkursil, mis kogus koguni 1600 pakkumist. Giidi küsimisele, mida tähendab ’oodi’, tekkis vastamisel hetkeline segadus. Aga Oodi tähendabki oodi!

98 miljonit eurot maksma läinud hoone ehitas ehitusfirma YIT valmis ALA arhitektide Juho Grönholmi, Antti Nousjoki ja Samuli Woolstoni nägemuse järgi. Rahvusvahelisel konkursil valiti arhitektid 544 töö hulgast. Kuid tähtis on teada sedagi, et oma osa on ka Eesti ettevõtetel. Seinte ja katuse puitelemendid tarnis Saku vallas tegutsev Timbeco Woodhouse OÜ. Klaasfassaadid projekteeris ja paigaldas Windoor AS Sauelt. Umbes 4500 ruutmeetrise mahuga klaasfassaad kujunes ettevõtte möödunud aasta üheks suurprojektiks. Konstruktiivse ning arhitektuurse loomerühma rahvusvahelises seltskonnas töötasid oma valdkondade paremad asjatundjad nii Soomest, Ühendkuningriigist, Taanist kui ka Eestist.

Jätka lugemist »

„Kunst raamatukokku“ lõppeb üleriigilise kunstipäevaga

*Luutsinapäeval, 13. detsembril toimub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatuse „Kunst raamatukokku“ kunstipäev. Raamatukogudes üle Eesti toimuvad töötoad, kus meisterdatakse jõulukaarte, ehitakse isetehtud kuuske ning toimub palju muud põnevat. Osa saab võtta ka #kunstraamatukokku fotovõistlusest, kus auhinnaks noorteraamatud.

Kunst raamatukokkuKunstipäevaga tähistatakse Eesti raamatukogude ühistööna sündinud EV100 kingituse „Kunst raamatukokku“ viimast kuud. „Juubeliaasta jooksul on sajad noored kunstnikud raamatukogudes oma näitusi korraldanud ja tõmmanud tähelepanu raamatukogule kui kunsti loomise ning esitlemise ruumile. Nüüd ootame kõiki raamatukogudesse ise kunsti tegema,” ütles projekti koordinaator Mirjam Kaun.

„Kingitus „Kunst raamatukokku“ on näidanud, et meil on väga palju andekaid noori kunstnikke, kes on juubeliaastal oma annet kõigi teistega jagada saanud ning toreda kogemuse võrra rikkamad,“ sõnas Riigikantselei EV100 programmi juht Maarja-Liisa Soe.

Üks paljudest headest näidetest oli tänavu veebruaris Sindi gümnaasiumi õpilase Egon Gentaleni joonistuste ja maalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus.

Jätka lugemist »

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Laste- ja noorte kultuuriaasta 30. sügiskuu päeval soovitas ja laenutas raamatuid ning viis läbi lugemismänge Sindi gümnaasiumi vanemõpetajast klassiõpetaja Eneli Arusaar, kes nõustus lahkelt vastama mõnedele küsimustele.

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Milliseid raamatuid eelistad lugeda?

Eneli: Ajaloolised romaanid, psühholoogilised raamatud, filosoofia, reisikirjeldused, erialane kirjandus ja kindlasti lasteraamatud.

Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud

Kui palju aega pühendad raamatute lugemisele?

Eneli: Loen iga päev. Alates neljandast eluaastast pole mul ühtegi päeva vist ilma lugemiseta möödunud.

Neljaselt on väga varakult! Kes oli soovitamas või ette lugemas?

Eneli: Alustasin lugemist nelja-aastaselt. Meil kodus loeti väga palju ja igal õhtul olid kodus lugemisõhtud. Telerit ei olnud kodus. Raamatukogust raamatute laenutamine oli igapäevane tegevus ja tänaseni on see harjumus mulle jäänud. Eeskujudeks lugemises olid vanaema ja ema. Ema on praegu 89, aga loeb ikka veel ja samuti iga päev.

Jätka lugemist »

Vestlusring Kivi-Vigala raamatukogus

Jaan Viska

Külalisteks olid Kivi-Vigala raamatukogus Vigala aukodanikud Kaie Bergmann ja Jaak Uibu. Tuuline, tuisune talveilm tõi kodudest välja inimesed, kellel oli  huvi oma kodukandi inimeste tegemiste vastu.

Jaak Uibu ja Kaie Bergmanni vastastikune tänuavaldus

Jaak Uibu ja Kaie Bergmanni vastastikune tänuavaldus

Jaak Uibu töid tutvustasime kohalikus ajalehes varem. Haridusseminari asutajaliikmena alustas ta rahvatervisega, eelkõige statistikaga, st numbrite levitamisega. Mis on rahvastiku tervise tähtsam näitaja: ikkagi sündivus. Paljude entusiasmi täis aastate jooksul on tehtud sadu ettepanekuid ilma vastuseid saamata. Raamat „Perekonnast,  kodust, põhiseadusest ja riigist“ sai valmis enne president Ilvese ametist lahkumist. Raamatuesitlus riigikogus läks korda, sellele aitas kaasa Rein Ratas, kelle algatusel loodi Eesti rahvastiku toetusrühm. Komisjoni tööd juhib Siret Kotka.

10. veebruaril oli Toompea Haridusseminari liikmete kohtumine peaminister Jüri Ratasega, kes tunneb enamikku komisjoni staažikatest liikmetest. Jätkub rahvastiku kahanemisetrend: mõni märkab, teine mitte, kolmanda silmaring piirdub kitsa valdkonnaga. Paljud on käega löönud sellele probleemile. Samas on kuulus majandusteadlane J.M. Keynes seostanud madalat sündimust majanduslangusega. Demograafia on ikkagi majanduskasvu mootor. Rahvastiku probleemkomisjon on eelkõige põhiseaduse preambula paremaks täitmiseks.

Jätka lugemist »

Võru raamatukogu kutsub

Kõik huvilised on oodatud 16. detsembril kell 14 Võrumaa keskraamatukokku muusika-aasta lõpuüritusele vanema ja väliseesti raamatu toas.

Samal ajal avatakse ühe maali näitus -Valdur Ohaka “Koloreino Edejärv” – ja kuulatakse Elvi Määri ettekannet “Kuus maailmakuulsat heliloojat Bachist Wagnerini”. Raamatukogu vinüülplaatide kogu tutvustab Tuuli Kütt.

7. jaanuaril, Paul Kerese 100. sünniaastapäeval mängib Contra kella 14-17 huvilistega malet raamatukogu malenurgas. Avatakse näitus “Käin ratsu…”

19. jaanuaril kell 14 sirvib Ira Petrova Kella Kahe kirjandusklubis Võru ajalehte aastast 1881 “Werroscher Anzeiger” vanema ja väliseesti raamatu toas.

Võrumaaa keskraamatukogu tänab ilusa koostöö eest muusika-aastal ja soovib tegusust merekultuuriaastasse!

Maavanema tänukirja pälvis Vaike Puuselg

IMG_06319. veebruaril andis maavanem Ulla Preeden Krootuse raamatukogu juhatajale Vaike Puuseljale kauaaegse ja tänuväärse töö eest Krootuse raamatukogu juhatajana ja seoses 50. sünnipäevaga üle tänukirja.

“Armastage raamatut kogu hingest. Ta pole mitte üksnes teie sõber, vaid ka truu kaaslane elu lõpuni,” seisis tänukirjal.

Vaike Puuselg on Krootuse raamatukogu juhatajana töötanud alates 1998. aastast. Asjaliku ja hakkaja raamatukoguhoidjana sujub tal koostöö igas vanuses lugejatega. Kogu täiendamiseks ja lugejate soovidega arvestamiseks teeb ta tihedat koostööd teiste raamatukogudega. Koostöös kooli ja vallavalitsuse töötajatega korraldatakse mitmesuguseid üritusi alates kirjandushommikutest kuni igakevadise asfaldijoonistuste võistluseni välja.

Vahur Kersna kohtub lugejatega Sänna raamatukogus

ei-jäta-elamataReedel, 6. veebruaril kell 19 toimub Sänna raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“  esitlus. Kõik on oodatud!

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Tulekul Heiki Ernitsa näitus-õpituba Rahvusraamatukogus

Neljapäeval, 27. novembril kell 16 avab Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa raamatuillustratsioonide näituse „Pilte leiutades“. Kohal viibib autor. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini.

Heiki Ernits pälvis Tallinna 4. rahvusvahelisel illustratsioonitriennaalil „Pildi jõud” Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, milleks oli isikunäitus Rahvusraamatukogus. Nüüd ongi välja pandud ligi 50 raamatuillustratsiooni, mis on läbilõige Heiki Ernitsa loomingust.

13. detsembril kell 14 toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa õpituba lastele alates 10. eluaastast. Osalemine on tasuta, kuid registreeruda tuleb tel. 630 7134 või aadressil Kylli.Ummer@nlib.ee.

Heiki Ernits (sünd. 1953) on üks tuntumaid eesti joonisfilmikunstnikke, karikaturiste ja raamatuillustraatoreid. Ta on töötanud „Tallinnfilmis” joonisfilmide kunstniku ja režissöörina, teinud reklaamfilme, plakateid ja postkaarte ning illustratsioone paljudele väljaannetele. Ernits on 1993. aastast Eesti Ekspressi karikaturist-illustraator ning osalenud karikatuurinäitustel. Ta on populaarsete lasteraamatute ja -filmide, näiteks „Leiutajateküla Lotte”, „Lepatriinude jõulud”, „Tom ja Fluffy” üks autoritest ning teda on tunnustatud nimekate auhindadega nii kodu- kui ka välismaal. Ernits on parima lasteraamatu illustraatori preemia NUKITS 5-kordne laureaat.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali

Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.

DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.

Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283

Allikas: Rahvusraamatukogu

E-raamat on tulekul

Eraamat-on-tulekul-468x312UUS JA PÕNEV: Raamatukogu töötaja Liisi Ansper (paremal) demonstreerib e-lugerit Kuressaare Vanalinna kooli õpilasele Kadi-Riin Kangurile, kes varem sellist seadet käes hoidnud pole. Foto: Sander Ilvest

Saare maakonna keskraamatukogul, rääkimata maaraamatukogudest, pole lugejaile seni laenutada ainsatki e-raamatut.

“Põhimõtteliselt on e-raamatud meil ju olemas, mingi valik on lugerites ja interneti teel saame inimesi aidata tasuta e-raamatute otsikeskkondades,” ütles keskraamatukogu direktor Anu Vahter. “Paraku on e-raamatute müümise ja autoriõigustega asjad segased ja rahvaraamatukogudele mitte kõige soodsamad.” Jätka lugemist »

Kabala raamatukogus saab vaadata käsitöönäitust

Alates 6. jaanuarist on Kabala raamatukogus avatud käsitöönäitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid”.

Kabala raamatukoguhoidja Ulvi Praksi arvates on pikk pime aeg nobenäppude jaoks nagu loodud. “Näitusel on väljas kirikindad, kleidid, seelik, põll, nõelapadi ja muud Pilistvere mustriga esemed. Lisaks saab uurida käsitööraamatuid, millest huvipakkuvam on möödunud aastal ilmunud Reet Piiri “Suur kindaraamat”, lisas Praks.

Oma töid näitavad Kabala piirkonna, Kõo ja Pilistvere tublid käsitöö tegijad: Marju Roosileht, Annely Meerbach, Asta Saar, Vilma Alles, Piret Jukk, Kaie Loigo ja Elle Rattasepp. Välja on pandud Leili Pruuni koostatud mapp – Pilistvere rahvarõivad ja Marju Roosilehe valmistatud õppematerjalid.

Raamatukoguhoidja Ulvi Praks ootab väljapandut kaema raamatukogu lahtiolekuaegadel. Muul ajal saab näitust külastada temaga kokkuleppel.

Näitus “Pilistvere kihelkonna kirikindad ja muud mustrid” jääb avatuks kuni 27. jaanuarini.

Allikas: jarva.ee

Loodus ilmus raamatukokku

Et oleks ikka kõik täpselt nii, kui peab, sättis loodusfotograaf Indrek Ilomets esmaspäeva õhtul Tartu linnaraamatukogus oma pildid ise näitusele.

Ilma abiliseta ei tulnud ta siiski toime. Selleks kutsus ta Mart Orava, oma pinginaabri Tartu 1. keskkoolist ehk Treffneri gümnaasiumist. Kahe mehe koostöös olid eile raamatukogu teise ja kolmanda korruse fuajee ning eestikeelse ilukirjanduse saal loodust täis.

Lugemishuvilise näitusekülastaja ees on Alam-Pedja linnulennult, uhke tiivasirutusega merikotkas, kurbade silmadega hülgepoeg, põlvitav põder ja palju teisi huvitavaid pilte. Jätka lugemist »

Võrumaald külastab e-rahvusraamatukogu

Teisipäeval, 17. septembril on Võrumaal külas e-rahvusraamatukogu: kel 10 on üritus Võrumaa keskraamatukogu konverentsisaalis ja kell 14 Meremäe raamatukogus.

Kõik Eesti raamatud ja ajakirjad mahuvad taskusse.
Kairi Felt ja Jane Makke (45 min.)

Räägime, millest sai e-raamat alguse ja kuhu tänaseks on jõutud. Õpetame, kust e-raamatuid osta või laenata ning kasutada (lugerid ja Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR). Vaatame koos, mida kasulikku leidub veel digitaalarhiivis ja kuidas seda kiiresti leida. Soovitame, kuidas kodukoha vanu ja uusi ajalehti leida Eesti perioodika andmebaasis DEA ning digitaalarhiivis DIGAR.

Mis saab siis, kui Google ei aita!
Kristina Rood ja Kristel Veimann (45 min.)

Tutvustame, kuidas leida raamatuid ja artikleid ning täistekste e-kataloogi ESTER ja artiklite andmebaasi ISE näidetel. Anname soovitusi ja õpetame, kuidas kasutada Rahvusraamatukogu Otsinguportaali. Kuidas ja mida saab otsida ning kasutada ka kodus. Vaatame koos, kuidas tellida raamatu digitaalkoopiaid.

Mida pakub tulevikuraamatukogu!
Rühmatöö või avatud keskustelu (45 min.)

Pildid ja videod põnevatest lahendustest ning huvitavatest näidetest meil ja mujal.
Kõik on lahkesti oodatud!

Allikas: Võrumaa Keskraamatukogu

Ivi Eenmaa vormis raamatuks mälestused oma elutööst

Ivi Eenmaa esitleb esmaspäeval, 9. septembril kell 16.30 Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis oma raamatut “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997″, mis jutustab tema elutööst.

Eesti Rahvusraamatukogu hoone pidulikust avamisest Tallinnas Tõnismägi 2 möödub 11. septembril täpselt 20 aastat. Tänavu 2. juunil täitus Ivi Eenmaal 70 eluaastat. Nende sündmuste tähistamiseks ilmus Ivi Eenmaa, Eesti Rahvusraamatukogu peadirektori aastatel 1984-1998, sulest raamat “Elu paralleelmaailmades. Meenutusi Eesti Rahvusraamatukogu saamisloost 1982-1997″. Raamatu müügitulu suunatakse Ivi Eenmaa ja Rahvusraamatukogu koostöös loodud sihtkapitali, mis hakkab toetama Rahvusraamatukogu töötajate erialast enesetäiendamist. Raamatuesitlus on ühtlasi ka Ivi Eenmaa sihtkapitali avaürituseks.

“Elu paralleelmaailmades” on emotsionaalne jutustus, mis viib lugeja tagasi sündmustesse lähiminevikus, mil ühised eesmärgid liitsid eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus.

Ivi Eenmaa kirjutab: “Jah, nurgakivi pandi Fr. R. Kreutzwaldi nim ENSV Riikliku Raamatukogu ehitamiseks, kuid 1993. aasta sügisel avas külastajatele uksed hoopiski Eesti Rahvusraamatukogu. Saatuse tahtel või kiuste tuli raamatukogu peaaegu samasse paika, kuhu juba enne Teist maailmasõda oli kavandatud riigiraamatukogu uus hoone. Tollal oli juba vormistatud maa ost Tallinna linnalt, ja siis lõppes kõik. Jätka lugemist »

Märtsikuus üllatab Sänna raamatukogu külastajaid

Märtsikuus on Sänna raamatukogu külastamine õige magus.

Igale raamatusõbrale, kellele väljastatakse uhiuus elektrooniline lugejakaart, pakume tassikese cappuccinot (soovi korral teed) ja “Allew Magusameister” poolt spetsiaalselt selleks puhuks käsitööna valminud imemaitsva trühvli.

Oodatud on nii vanad kui ka uued lugejad!

Raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19 ning laupäeval 11-15.

Võru keskraamatukogus märtsikuus

Alates 5. märtsist on avatud vanema ja väliseesti raamatu tuba teisipäeviti kell 11-15 raamatukogu II korrusel.
13. märtsil tähistame Marie Underi 130. sünniaastapäeva. Kell 12 esineb konverentsisaalis Kadri Tüür loenguga “Marie Underi ja Juhan Smuuli problemaatiline kaugsuhe”.
Vaadata saab näitust “Talurahvakultuur Võrumaa Muuseumi kogudest”.
Urve Kolbakovi illustratsioonide näitus on välja pandud lasteosakonnas.
Täpsem info raamatukogu veebilehel http://lib.werro.ee

Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

TBL_7440

Fotomeenutus eelmise aasta laadast.

Emakeelepäevajärgsel pühapäeval, 17. märtsil, peetakse Rakveres juba viiendat aastat järjest “Tasuta raamatu laata”.

Laat avab raamatuhuvilistele uksed Rakvere spordikeskuses kell 11 ja sulgeb 15. “Tasuta raamatu laada” idee on korjata kokku ülearused raamatud ning anda neile võimalus leida uus lugeja.

Missugune saab olema raamatute valik ja kogus laadal, sõltub nendest inimestest, kes oma kasutuseta jäänud raamatud laadale toovad. Seetõttu kutsutakse kõiki üles sorteerima oma raamaturiiuleid või muid hoiupaiku ja vaatama, kas seal on neid raamatuid, mida ise enam ei vaja, kuid mis võivad huvi pakkuda kellelegi teisele. Raamatud palutakse tuua laada eel, 15. ja 16. märtsil Rakvere spordikeskusesse, Kastani pst 12. Tuua võib ka kõikvõimalikke muid infokandjaid – ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Raamatuid võtavad kogu päeva jooksul (kell 10 – 21) vastu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad. Kui juhtub, et on ära anda suurem kogus raamatuid, aga puudub transport, palutakse raamatukoguga ühendust võtta. Raamatuloovutajatele pannakse siiski südamele, et tegemist ei ole makulatuurikogumise aktsiooniga. Katkisi, määrdunud ja hallituskahjustusega raamatuid palutakse mitte tuua!  Jätka lugemist »

Meeldejääv kohtumine Meremäe raamatukogus

Kohtumine Meremäe raamatukogus.

Kohtumine Meremäe raamatukogus.

21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.

See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.

Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.

Anni Lahe,

Meremäe raamatukogu juhataja

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele".

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.

1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Jätka lugemist »

Alatskivil saab kaeda kindanäitust

Alatskivi raamatukogus on avatud pärandkultuuri aastale pühendatud kindanäitus. Ümberkaudsed inimesed on toonud ligi 200 paari erinevaid käevarje. On uudseid tehnikaid , mustreid, koekirju, otstarvet ( kalamehe, jahimehe, tibi, pirukamüüja jne). Peale Tartumaa on olemas kindad Soomest, Rootsist, Lätist, Norrast ja isegi tädi Ella saadetud käpikud Siberist. Paljudele kinnastele on jutustatud juurde huvitav lugu, mis on samuti paberil lisatud.

Raamatukogu, mis on ühendatud kooliraamatukoguga, on üsna kitsas, aga tööõpetuse õpetaja Ain Sööt valmistas toreda kindapuu, mis kasvab koos kinnastega keset ruumi ja sirutab sooja terekäe igale külastajale. Leida Oja jättis seda nähes oma kindad näitusele ja läks läbi pakase paljakäsi koju. Õpetaja Sirje Valtmäe tõi lisaks arvukatele eksponaatidele oma lõputöö Tartumaa kinnastest, millest peaks andma välja mahuka raamatu. Sinna on kogutud peaaegu kõik kindakudumist puudutav. Villalõhnaline ja värvikirev näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Jätka lugemist »

Rakvere kultuuritempel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidas eile 100. sünnipäeva

Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.

Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.

Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“

Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.

„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.

Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.

„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.

Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.

Rakvere kirjandusklubisse tulevad külla Roy Strider ja Tõnu Trubetsky

Teisipäeval, 25. septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider.

Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline kolumnist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe “Tiibeti hääl” Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.

Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat “Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut.
Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.