Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

„Murulauk mühab, till tõuseb.”

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Parem metsvint katusel, kui varblane peos!

Vaata teisi nädala fotosid!

 

mai 2012
E T K N R L P
« apr    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Arhiiv

Sõbrad, toetajad


Neljapäeval on Lohkva raamatukogus külas Kadri Kõusaar

 Neljapäeval, 26. aprillil kell on Lohkva raamatukogu külas Kadri Kõusaar.

Toimub teose „Alfa” esitlus ja räägitakse kirjandusest, filmist ning elust. Õhtut viib läbi Toomas Aru.

Tasuta!

Info tel: 5331 0902

Alatskivil peetakse lasteraamatupäeva

2. aprillil kell 11.00 algab Alatskivi lossis XI Tartumaa lasteraamatupäev, mis on pühendatud eesti muinasjuttudele ja lugudele ning rahvusvahelisele lasteraamatupäevale.

Päeva eesmärgiks seadsid korraldajad laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Lasteraamatupäeval on kavas Alatskivi lossi, Tubina muuseumi ja vahakujude muuseumiga tutvumine, parimate omaloominguliste muinasjuttude ettelugemine, krattide äratamine, pikimate patside mõõtmine, mängud ja võistlused.

Raamatupäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed pilte, valmistasid lehvikuid ja kratte, kirjutasid jutte eesti muinasjuttude teemadel, täitsid kodus lünktekste koduloo ja muinasjuttude teemadel. Konkursile laekus 205 joonistust, 62 kirjatööd ja 57 lehvikut ja 57 kratti. Võistlustöid hindas kunstižürii. Tehtud töid saab juba uudistada lasteraamatupäeval, kuhu on kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad õpilased koos juhendajatega.

Ürituse korraldavad Alatskivi valla raamatukogud. Lasteraamatupäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Alatskivi lossi, teater Vanemuise, Eesti Nukuteatri, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lugemisühingu, Tartumaa koolide ja raamatukogude, kirjastuste TEA, Avita, Koolibri ja Atlex toetusele.

Täpsema info lasteraamatupäeva kohta leiab siit.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks  Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Jätka lugemist »

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Lüllemäe raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama.

Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses.

Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com.