Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Kõlab Haimre koolilaul.

Kõlab Haimre koolilaul.

Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutab Jaan Viska.

Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, kus valitseb sõbralik hool. Nüüd mälestustes saan olla, ei unune eal Haimre kool” ning see meenus seekordsel kokkutulekul.

Eelmisel  aastapäeval meenutati, kui palju õpilasi on kool ellu saatnud. Sealsamas saadeti kool ise põlevate küünalde saatel igavikuteele.  Kõlas ütlus, mis ei jäänud õhku rippuma: pikk ajalugu vajab jäädvustamist. Nüüd juba endise koolimaja 85. aastapäevaks valmis raamat, mis oleks võinud kanda pealkirja „Haimre haridus harib“. Jätka lugemist »

Õpilasmalev Pärnumaal aastatel 1966-2016

Kalev Vilgats: raamat „On lipurivis malevlaste viirud…“ annab ülevaate õpilasmaleva arenguloost Pärnumaal, aga kahtlematult on igal kunagisel malevlasel ja malevajuhil oma malevalugu, mida sõpradega vahva mäletada.

Raamat on toimetatud ja Kalev Vilgats võib harudlased fotod õpilasmalevlastele tagastada Foto Urmas Saard

Raamat on toimetatud ja Kalev Vilgats võib harudlased fotod õpilasmalevlastele tagastada. Foto: Urmas Saard

Eile esitles ajakirjanik ja ajaloolane Kalev Vilgats alles eelmise päeva õhtul trükikojast väljunud raamatut, millest saab ülevaate poolesaja aasta kestel Pärnumaal tegutsenud õpilasmalevast. Raamatu kirjutamise mõtte algataja ja teostaja on Vilgats, kes sai esimese malevas töötamise kogemuse 1983. a suvel. „See oli Muhu rühm, Saaremaa piirkonnas. Rühm pandi kokku Pärnu II keskkooli ja Kingissepa II keskkooli põhjal. Rühmakomandör oli Urmas Hännile. Ei osanud siis arvata, et temast saab pikkadeks aastateks minu kolleeg Pärnu Postimehes,“ jutustas Teatri kohvikusse kogunenud veerandsajale kunagisele malevlasele Vilgats, kes nüüd juba üle paarikümne aasta Pärnu lehes töötanud. 1987. a oli raamatu autor Pärnu õlletehase rühma komandör, „Kui õlletehase rühm lõpetas, lubasin endale, et kui edaspidi veel õpilasmalevat teha, siis vaid maarühmas. Veel kahel suvel oli võimalus endale antud sõna pidada,“ kirjutas Vilgats oma mälestustest.

„Mõned malevategijad ja malevlased nimetavad maleva alguseks 1966. a suve, kui 68 „kortšaaginlast“ läks Hiiumaale tööle. Aga ega midagi ei ole lahti, et keegi teine eelistab 17. veebruari 1967, kui malev juriidiliselt komsomoli keskkomitee büroo otsusega vormistati,“ selgitas Vilgats põhjust, miks Eesti Õpilasmalev (EÕM) kahel aastal oma 50. juubelit tähistab.

Jätka lugemist »

Kalev Vilgats pani õpilasmaleva raamatusse

Raamatu pealkirjaks on valitud „Eesti õpilasmaleva laulu“ esimese salmi kolmanda rea sõnad „on lipurivis malevlaste viirud…“

Mati Sutt tõstab koos Hansprindi töötajaga raamatute pakid autole Foto Urmas Saard

Mati Sutt tõstab koos Hansprindi töötajaga raamatute pakid autole. Foto: Urmas Saard

Täna enne tööpäeva lõppemist tagurdas Mati Sutt oma auto Pärnu trükikoja Hansaprint avatud laoväravate ette, kus alusele laotud tükisoojad raamatute pakid ära viimist ootasid. Mati Sutt on Pärnumaa õpilasmaleva kauaaegne juht, kes 35 aastat järjepidevalt õpilasmalevate töörühmade organiseerimisega tegelenud. Tänavu ta enam ei jätka, aga oli valmis Kalev Vilgatsit abistama mälestuste kirjutamisel. Samuti on meenutusi jaganud Mart Kuuskmann, Sirje Suurevälja, Valter Parve, Marek Nisuma, Ülo Liblik, Ülle Kaljumäe.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Kalev Vilgats esitleb oma raamatut juba homme, 27. jaanuaril algusega kell 16.00 Teatri kohvikus. Mati Sutt kinnitas, et raamatut on huvitav lugeda kindlasti neilgi, kellel puuduvad isiklikud kogemused õpilasmaleva päevadest. Aga kahtlematult erilise elamusliku mäluvärskenduse loob raamat just nendele, kes ise Pärnumaal õpilasmalevas kaasa löönud.

Jätka lugemist »

Vahur Kersna: ei jäta elamata

Tartu ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli uue õppeaasta eilsel avapäeval kõneles Strand SPA & Konverentsihotelli Jurmala saali kogunenud üle pooletuhandele inimesele Vahur Kersna teemal “Mis on elus tähtis?” ja esitles oma raamatut „Ei jäta elamata“.

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis Foto Urmas Saard

Vahur Kersna Hotell Strand Jurmala saalis. Foto: Urmas Saard

„Ma tahan, et see oleks vestlus, kui vähegi võimalik. Kui teil on küsimusi, siis andke julgelt tulla,“ andis Kersna kohe oma esinemise alguses teada võimalusest kujundada tunni pikkune kohtumine vestluse laadseks mõtetevahetuseks. Kuna kohtadelt räägiti valdavalt ilma mikrofoni kasutamata, siis jäid suure ruumi tõttu küsimuste täpsed sõnastused kuulmata või kostus üksnes aimatav mõte. Aga kõik küsimused said siiski selge vastuse ja alljärgnevad mäkmed vahendavad teatava subjektiivse valiku põhjal tuntud teleajakirjaniku mõtteid, arvamusi ning seisukoht.

„Kogu minu eelnev elu oli ettevalmistus selleks, et see raamat sünniks. Palun lehvitage mulle, kes on seda raamatut juba lugenud. Jaa, tubli pool saali. Minult on küsitud, kas selle kirjutamine oli teraapia? Ei olnud. Ma ei kirjutanud endale. Kirjutasin selle raamatu kõigile neile, kes ühel päeval satuvad oma elus kuristiku äärele. Kui mina seal ühel päeval seisin, siis ma tahtsin taeva avanemist. Soovisin, et peaingel ulataks mulle selle raamatu. Aga taevas ei avanenud ja keegi mulle seda raamatut ei andnud. See on keerulisest olukorrast välja tuleku lugu.

Jätka lugemist »

Vahur Kersna kohtub lugejatega Sänna raamatukogus

ei-jäta-elamataReedel, 6. veebruaril kell 19 toimub Sänna raamatukogus Vahur Kersna raamatu „Ei jäta elamata“  esitlus. Kõik on oodatud!

Kadi Noor
Sänna Kultuurimõis

Valminud on raamatusarja “Läänemaa kalmistud” kaks esimest osa

LÄ KALM I kaas 00125. juunil kell 14.00 tulevad Lääne maavalitsuse saalis esitlusele esimesed kaks osa Lembit Tverdjanski koostatud raamatusarjast Läänemaa kalmistud.

Praeguseks ilmunud kahest raamatust leiab lisaks kalmistutel leiduvate vaatamisväärsuste info ka palju lisateavet arheoloogia, ajaloo, matusekommete, folkloori, hauakujunduse ja hauakirjade arengu jm kohta. Seega peaks raamatud huvi pakkuma ka nii laiemale kui ka nõudlikumale kalmistukultuuri huviliste ringile. Seda enam, et mõlemas raamatus on mitmeid teemasid käsitlenud Eesti üldtunnustatud ajaloo, arheoloogia, folkloori, matusekultuuri jm alade asjatundjad.

Esimene raamat käsitleb kalmistuid Kullamaa kihelkonnas, teine Ridala ja Martna kihelkonnas ning Haapsalu linnas. Esimesed kaks osa peaksid tulevikus ka järje saama, sest nii lõunas kui ka põhjas on veel kihelkondi, mille kalmistute vaatamisväärsused ja kogukonnas olulist mõju omanud inimesed väärivad jäädvustamist kirjasõnas.

Mõte selliste raamatute koostamiseks tõstatati Lääne maavalitsuse ja Lääne praostkonna ühiskomisjoni koosolekul 2011. aasta sügisel.

Raamatute trükkimine on seni õnnestunud tänu Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupile ja raamatutega seotud omavalitsustele. Kogu koostamistöö, samuti autorite ja teiste abiliste töö, on olnud 100% vabatahtlik, tasustamata töö.

Ootame teaduspäevale ja maaelu kogumiku esitlusele

Foorum kutse - digi BOotame teaduspäevale ning kogumiku ”Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20” esitlusele 11. märtsil kell 11 Maage tallu, Kärasi külla, Lohusuu valda, Ida-Virumaale ning kell 13 Vadi Seltsimajja.

Palume osavõtust teatada 6. märtsiks e-posti aadressil merli.sild@epm.ee või telefonil 7383810

Buss Tallinnast väljub kell 7.30 Põllumajandusministeeriumi juurest, Lai tn 39/41

Buss Tartust väljub Ülenurmelt, Eesti Põllumajandusmuuseumist kell 8.30 ja 9.00 Vanemuise alumisest parklast.

Katrin Vask

Raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed” Lüllemäe raamatukogus

kaika laine6. novembril kell 14.00 toimub Lüllemäe Kultuurimajas raamatuesitlus “Kaika Laine inimesed”.

Kohal on raamatu autorid Inge Pitsner ja Einar Ellermaa. Soovijatel on kohapeal võimalik osta endale ka raamat.

Kaika Laine 

“Mõtle ise, et kui sul on luust tubli tükk puudu ja organism ise kasvatab sinna midagi asemele – ega ei arvaks küll, et see võimalik on. Aga Laine tegi seda. Jumala ime.“ Nii räägib üks Võrumaa imeravijalt Kaika Lainelt abi saanud mees raamatus “Kaika Laine inimesed”. Kui arstid aidata ei saanud, siis Laine oli viimane lootus. Ta ravis ka ise raskelt haigena. “Oma palatis parandas ta kõik teised patsiendid ka ära, ilma et nad tema poole oleksid pöördunud,“ ütleb tema põetaja TÜ Kliinikumis. Ta vaatas inimesele otsa ja nägi tema haiguslugu ning tervendas aastaid põetud haigusest mõne päeva või nädalaga. Raamatu 30 peatükis on hulk lugusid imelisest tervenemisest ja Laine läbinägemisvõimest. Need kõlaks uskumatutena, kui ei oleks juhtunud reaalsete inimestega meie lähedalt ja paljude silme all. Samas räägivad Laine lähedased, et imeravija materiaalne elu oli äärmiselt kasin ning neil on kahju, et ei suutnud nii erakordsele inimesele väärikamat vanaduspõlve kindlustada. Laine on võimas eeskuju sellega, et ta ei virisenud kunagi ega rääkinud kunagi kellestki halvasti. “Me keegi ei suuda iial olla nii head kui Laine,” ütleb tuntud arst raamatus. Headuse poole püüdlemine teeks aga igale raamatu lugejale au.

Täna esitleb Kristel Vilbaste oma allikaraamatut

apollos

Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

“Kalevipoeg piltides” autor Jaan Kaljuvee. Foto: Viktor Svjatõshev

Neljapäeval esitleti  Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.

Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et  kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo  Reinthal  leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele.  Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.

Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel.  Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.

Jätka lugemist »

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Contra esitleb neljapäeval Võrus “Urvaplaastrit”

Esitlus toimub kõrgel Võrumaa keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval, 6. detsembril kell 16. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.

Contra seni kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus „Urvaplaaster“ on erinevaid tundeid: armastust, viha, kurbust,  filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti kultuurkapital.

Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist!

Ilmus uus raamat ilusast ja salapärasest seto tikandist

Valminud on käsitöömeistri Raili Riitsaare uus raamat „Seto tikand“. Tegu on 2007. aastal ilmunud raamatu täiendatud versiooniga, kus autor põhjalikult avab seto värvilise tikandi ilu ja salapära.

Raamatust leiab suure hulga skeeme, jooniseid ja värvilisi fotosid, mis abistavad tikkijat igakülgselt. Samm-sammulised õpetused aitavad nii algajat kui ka kogenud käsitöötegijat tikandi tegemisel ning tikandite kasutamisel tänapäeval. Väljaandes on esitatud geomeetriliste ornamentide ja laia värvide kasutuse tähendus seto kultuuri kontekstis. Esindatud on seto naiste ja meeste rahvarõivaste teema.  Selleks, et Setomaad tundma õppida soovivad väliskülastajad saaksid osa seto kultuuri ja tikandi salapärast, on trükises põhjalik inglisekeelne tõlge.

Mitmete näidendite ja raamatute autor Kauksi Ülle rõhutab: „Valminud seto tikandiraamat toob välja, kui rikas ja mitmekesine on seto käsitöö. Autori kogutud ja tikitud tööproovid näitavad seto tikandi ilu ja variantide rohkust.“

Autor Raili Riitsaar on töötanud aastakümneid Setomaal käsitööõpetajana. Ta on Anne Vabarna nimelise omakultuuripreemia laureaat ja võtab osa MTÜ Seto Käsitöö Kogo tegevustest.

Raamatu väljaandjaks on MTÜ Järveääre ja arvukasse koostajate meeskonda kuuluvad kujundaja Peeter Laurits, fotograaf Evar Riitsaar, keeletoimetaja Nele Reimann, toimetajad Rutt Riitsaar ja Kauksi Ülle. Trükise väljaandmist on toetanud Piiriveere Liider ja PRIA.

Käsitöösõbrad ja huvilised on oodatud raamatu esitlusele laupäeval, 1. detsembril Setomaale Obinitsa galeriisse Halas Kunn algusega kell 13. Raamatu esitlusel tutvustab autor seto tikandi omapära, saab tutvuda näitusega autori valmistatud seto tikanditest ja näha trükisooja käsitööraamatut. Peagi on raamat Setomaal kättesaadav muuseumides ja turismiinfodes.

Rutt Riitsaar, MTÜ Järveääre juhatuse esimees

Homme tuleb Solarise Apollos Lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ esitlus

30. novembril  algusega kell 18.18 toimub lasteraamatu „Isa sokk on matkasell“ kontsert-esitlus.

Eesti suurim eurolaulik Jaan „Oo armas sõber“ Pehk, geniaalne Alar „Kosmosemutid“ Pikkorainen, kõige kuulsam Urvaste luuletaja Margus „Contra“ Konnula ning nii Eestis kui ka Eurovisioonil kuulsust kogunud Aapo „Kuula“ Ilves on kokku pannud naljaka, mehise ja südamliku lasteluuleraamatu, mis loob silla väikeste ja suurte vahel. Seda raamatut võib unejutuks ette lugeda või oma armsate mudilaste mõttetegevuse ergutamiseks ära kasutada ja ära tunnevad ennast nii vanad kui noored.
Alar Pikkoraineni kerge sulg ja täpne käsi teeb raamatu veel kolm korda paremaks, kuigi on raske uskuda, et nii hea asi võib veel kolm korda paremaks minna.
Jätka lugemist »

Kauksi Ülle ja Contra tutvustavad Võrus oma uusi raamatuid

Allikas: folklore.ee

Olete oodatud Kauksi Ülle ja Contra uute raamatute esilustele Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis 5. detsembril kell 12.

Kauksi Ülle
Valit luulõq kõvvu kaasi vaihel ja vahtsõ mõttõmustriq

Contra esitleb Võrus oma uut luulekogu “Urvaplaaster”

Esitlus toimub kõrgel Võrumaa Keskraamatukogu III korrusel, kuhu saab sõita liftiga, aga minna ka mööda taevatreppi. Algus neljapäeval 6. detsembril kell 16.00. Vestlust juhib ajakirjanik Elina Allas.

Contra senises kõige paksemas, 216-leheküljelises luulekogus “Urvaplaaster” on erinevaid tundeid — armastust, viha, kurbust, filosoofilisi mõtisklusi ja lihtsalt elurõõmu. Raamat sisaldab ka luuletust urvaplaastrist. Pildid on teinud Kristina Viin, väljaandja IlmaPress, toetaja Eesti Kultuurkapital. Urvaplaaster parandab kõik haavad. Head plaasterdamist.

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Rakvere kirjandusklubis külas Roy Strider ja Tõnu Trubetsky

Teisipäeval, 25.septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider. Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline publitsist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe „Tiibeti hääl“ Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.

Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat ”Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut. Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.

Kodukaitse ajaloo seltsi liikmetel valmis lähiajaloosündmusi kajastav raamat

Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi juhatuse liikmetel kolonel Henn Karitsal (organisatsiooni „Eesti Kodukaitse” staabiülema asetäitja 1990, Eesti Piirivalveameti peadirektori asetäitja, logistikaülem 1990-2002) ja Aadu Jõgiaasal (Eesti Kodukaitse piirivalve sideteenistuse ülem, valitsuse salajase sidekeskuse ülem 1991) valmis raamat „Leegitseval piiril”, mis käsitleb detailselt Eesti taasiseseisvumisele eelnenud sündmusi ajavahemikul mai 1990 – august 1991. Teoses kirjeldatakse Eesti Kodukaitse loomist ja Eesti piirivalve taasloomist. Tuletatakse meelde 1991. aasta jaanuarikriisi ja Eesti riigi ning Toompea kindlustamist, Eesti Vabariigi valitsuse salajast sidealast tegevust. Eraldi peatükk kirjeldab Eesti elektroonilist sõda Nõukogude armee vastu kui Pihkva dessantdiviis koos eriüksusega asus hõivama Tallinna teletorni. Need olid keerulised ja ohtlikud ajad, mil valmistuti otsusekindlalt Eestit kaitsma.

Paljud endised kodukaitsjad, piirivalvurid, kaitseväelased, politseinikud jt taasiseseisvumise sündmustes osalenud leiavad ennast selle raamatu kaante vahelt. Teoses esineb ligi 5000 isiku nimi ja ca 150 ajaloolist fotot.

Raamatu ”Leegitseval piiril” esitlus toimub 20. augustil kell 14 Tallinna Linnamuuseumis, Vene tn 17.

Aadu Jõgiaas

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Räpinän arotedi suidsusannuga köüdet tegemiisi plaanõ ja näüdäti vahtsõt savvusanna raamatut

Neläpääväl, lehekuu 17. pääväl tulli Räpinähe keskkunnamajja kokko inemise Võromaa eri nukkõst arotama mõttit, kuis saanu toeta suidsusannu ja kombidõ edesipüsümist uma kandin.

Arotusõ käigin kõnõldi maaelost, mis om suidsusanna püsümise man jo kõgõ tähtsämb – sann käü iks maaelämise manu. Juttu oll ka tuust, kuis sannaumanik võinu saija nõvvu ja api sanna ehitamise vai remontmise asjan. Sannu ja sannakombide alalhoitumise jaos om vajja, et inemise tiiäsi seost asjast inämb. Tuu hääs om jo ütsjago tüüd är tettü: olõman om kodoleht, ringi liigus sannanäütüs, õkva tull trüküst raamat ja suvõl saa valmis lühkü film. Huviliisi jaos om sannapäivi kõrraldadu ja naid tulõ ka seo suvi. Uuritu om prõllatsid sannakombit ja käütü sannu üles võtman. Jututsõõr käändse ka suidsusannaelamuse ”müümise” pääle. Suidsusann om turistile põnnõv, a õnnõ sõs, ku tuu sanna lugu kõgõ kombidega ka vällä tulõ. Müümise man olõvit ohtõ tulõ läbi märki, mitma jututsõõrilidsõ tulõti miilde, et turism tohe-i olla seon asjan päämäne.

Suidsusanna kuuntüükogo sai tsõõriklavva arotusõst mitmit tsihte ja kuuntüü-lubamiisi. Kokko pandas tegevüskavva, midä om vajja UNESCO esindüsnimekirja taotluse jaos. Taotlus tahetas valmis saija 2013. aasta keväjes.

Pääle arotust sai nätä vahtsõt raamatut ”Mi uma savvusann”, miä kõnõlõs vana Võromaa ja Setomaa suidsusannust ni sannakombist. Jätka lugemist »

Pärnu sõnaseadjad esitlevad ühist luulekogumiku “Sõnaga näkku”

19. mail kella 11- 15 toimub Pärnus Steineri aias raamatulaat. (Steineri aed asub Maarja-Magdaleena gildi maja ees).
Selle raames toimub ka Pärnu n-n punkluule kogumiku “Sõnaga näkku” esitlus.

Raamatus on esitletud järgmiste autorite looming: (:)kivisildnik, Papa, Fil, Kaupo Meiel, Tõnu Kann, Annika Lainela, Evelin Laanesaar, Mait Karukäpp, Albert Marginal, Belka, Za-za, Ulakas Tähesõdalane ja Margit Peterson.

Peaesinejaks Contra.

Endel Susi tutvustab oma uut raamatut

29.mail kell 15.00 tutvustab Otepää Gümnaasiumi kohvikus otepäälane Endel Susi oma uut raamatut “Vana-Otepää muinasajast tänapäevani”. Valgas toimub raamatututvustus 29.mail kell 12.00 Valga Keskraamatukogus.

Raamatu autori, Endel Susi sõnul on raamatus juttu talude päriseksostmisest, küüditamisest, kollektiviseerimisest, kultuurist enne ja peale sõda, taasiseseisvumisest. „On ka ära toodud 73ne tuntud inimese lühielulood,“ täpsustas Endel Susi. „Kajastamist leiavad mõned faktid, mida üldsus vähe teab, näiteks, et Otepää alevi esimene nimi oli Vastse-Otepää, hiljem Nuustaku.“

Vana-Otepää külas asuva Uandi linnamäe järgi on lätlaste juures tuletatud Eestimaa nimetus Igaunia. 1879. a lasi Jakob Hurt rajada Vana-Otepääle uue kihelkonnakooli hoone, mis on praegugi kasutusel. Selles koolis on õppinud hilisemad kolm professorit, viis üleeestilise tähtsusega kirjanikku, kaks maailmameistrit, Otepää esimene linnapea, samuti Otepää esimene aukodanik ja muid tuntud tegelasi. Kes need tegelased olid, saab raamatust teada.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

 Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

 ”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

 Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Järvamaal esitletakse “Vana Kandle” juubeliväljaannet

6. märtsil kell 17.30 esitletakse Järvamaa Muuseumis Eesti folkloristika suurväljaannet „Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud”

Jakob Hurda poolt ligi 125 aastat tagasi algatatud eesti regilauluväljaannete seeria on jõudnud kümnenda köiteni.

Põhjalikku ettevalmistust nõudva teose igas köites avaldatakse kõik sellest piirkonnast talletatud rahvalaulud. 655-leheküljeline Paide ja Anna köide on Järvamaalt esimene ning tähelepanuväärne ka selle poolest, et varem on ilmunud peamiselt Eesti äärekihelkondade laulud.

Väljaande koostas Eesti tuntumaid regilaulu-uurijaid Ottilie Kõiva, kes ise on pärit Anna kihelkonna Nurme külast Pritsu talust. Viisideosa koostajaks on folklorist ja muusikapedagoog, Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Janika Oras. Väljaande sissejuhatuses on põhjalikult tutvustatud kihelkondade ajalugu, laulude murdekeelt, kohalikku vanemat laulutraditsiooni, laulude kogujaid ja laulikuid. „Vana Kandle“ 1018 lauluteksti annavad ainulaadse võimaluse sisse vaadata Järvamaa inimeste kunagisse elu-, mõtte- ja tundemaailma.

Esitlusel tutvustatakse väljaannet, tänatakse abilisi, kingitakse raamat kõigile Järvamaa koolidele ning võetakse üles viisid kohalike rahvamuusikute eestvedamisel.

 

Professor Edmunds V. Bunkše avalik loeng ja raamatu esitlus

Tallinna Ülikooli Maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Geograafia Seltsi koostöös toimub Teadusaasta maateaduste kuul 15.02 algusega kl 16:00
Delaware’i Ülikooli emeriitprofessori ja Läti Ülikooli külalisprofessori Edmunds V. Bunkše avalik loeng. Loeng toimub Tallinna Ülikooli Mare maja Tallinna saalis (M-218), aadressil Uus Sadama 5.
Loengule järgneb prof. Bunkše raamatu “Geograafia ja elamise kunst” esitlus.

Eestikeelset geograafia erialast kirjandust on vähe ja seda suurem on hea meel, kui eesti keeles ilmub rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustust saanud geograafia raamat. Raamatu on tõlkinud TLÜ geoökoloogia magistrant Martin Küttim, toimetanud TLÜ kultuurigeograafia vanemteadur Helen Sooväli Sepping ning Triin Kaalep. Raamatu on välja andnud kirjastus Varrak.

Kultuurigeograaf Edmunds V. Bunkše (s 1935 Liepājas) põgenes 1944. aastal koos vanematega läände ning emigreerus 1950. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Doktorikraadi geograafia alal omandas ta Californias Berkeley ülikoolis. Ta on külalisõppejõuna õpetanud nii Suurbritannias kui ka Lätis. Professor Bunkše on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti ülikooli audoktor. 2008. aastal autasustas Läti Vabariigi president teda ordeniga.