Puu- ja köögiviljatööstus suurendas tootmise efektiivsust

Puu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgub sektori esimese poolaasta ülevaatest.

“Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%.

Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. “Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand.

Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% toiduainetööstuse ning 0,6% töötleva tööstuse toodangust. Sektoris tegutses esimesel poolaastal 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel ​16 ettevõtte võrra enam kui mullu samal ajal.

 

Puu- ja köögiviljakasvatajad saavad erakorralist abi

Vili Hea ja Kurja Tundmise puult küsib: kus on madu või õunauss? Foto: Kylauudis.ee
Vili Hea ja Kurja Tundmise puult küsib: kus on madu või õunauss? Foto: Kylauudis.ee
Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad saavad kasutada Euroopa Liidu erakorralist abi Venemaa poolt EL toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.

„Erakorralise meetmena Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks toetatakse puu- ja köögivilja turult tagasivõtmist, toorelt koristamist ja koristamata jätmist,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller.

Abi saab taotleda järgmiste puu- ja köögiviljade puhul: porgand, peakapsas, lill- ja spargelkapsa, seened (perekonnast Agaricus), tomat, kurk (sh kornišonid), vaarikas, must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, karusmari, jõhvikad, mustikad, pohlad, ploomid, õunad ja pirnid.

Tekkinud kahjude hüvitamist soovivad puu- ja köögiviljakasvatajad peavad sellest eelnevalt teavitama Põllumajandusameti aiandustoodete osakonda, kes viib läbi vajalikud kohapealsed kontrollid. Pärast seda tuleb toetuse taotlus esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

Erakorraline abimeede puu- ja köögivilja kasvatajatele on avatud kuni 30. novembrini 2014 või toetuse eelarve ammendumiseni. Kogu Euroopa Liidu peale on ette nähtud abina 125 miljonit eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2015.

Euroopa Komisjoni määruse meetme kohta leiab http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:JOL_2014_259_R_0003.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel

Kõige
Põllumajandusamet soovitab tarbijatel puu- ja köögiviljade päritolu kohta rohkem teavet uurida 

Põllumajandusameti, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös viidi turgudel läbi  värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll. Värske puu- ja köögivilja ning kartuli päritolu kontroll näitas, et kõige rohkem eksitakse seaduse vastu Tallinna ja Narva turgudel. Lisaks toimusid ühiskontrollid veel Pärnu, Tartu, Rakvere, Võru ja Valga turul.

Kartuli osas tuvastati 3 suuremat rikkumist: Tallinna keskturul oli müügil Poola kartul, millel puudusid nõutud dokumendid, asjaolude täpsema väljaselgitamisega tegeleb edasi Poola Taimekaitseteenistus. Tartu turul esitas müüja väärinformatsiooni kartuli päritolu kohta ja algatatud on väärteomenetlus. Tallinnas Priisle turul ühe müüja poolt esitatud saatedokumentide osas on võltsimiskahtlus ning Põllumajandusamet edastab materjalid vastavat pädevust omavatele asutustele.

Lisaks eelnimetatutele tuvastati juhtumeid, kus kartuli turustajad ei täitnud ettenähtud registrikohustust, kauba saatedokumentidel puudus taimetervise registri number või puudusid saatedokumendid täielikult. Üldiselt saab väita, et Eesti tarbekartuli tootjad on turustamise nõuetega kursis ja kui turul müüb kasvataja ise, on ka päritolu jälgitav. Problemaatiline on olukord, kui toodangut turustavad nn vahendajad, kellel saatedokumendid puuduvad.

Värske puu- ja köögivilja müüjatest kontrolliti kokku 96. 59 neist olid talunikud ja väikeaiapidajad, kes turustasid omakasvatatud aiasaadusi, sh maasikaid, kurke, herneid jm. Valdavalt on Eesti tootja esitatavate nõuetega kursis, toodete kvaliteedi osas etteheiteid teha ei saa. Väiksemaid märgistamisnõuete rikkumisi siiski esines, mis kõrvaldati kontrolli käigus. Ülejäänud 37 isikut olid nn vahendajad, kes turustasid nii Eesti tootjatelt kokku ostetud kui erinevatest värske puu- ja köögivilja edasimüügiga tegelevatest hulgimüügi ettevõtetest hangitud kaupa. Kvaliteet vastas küll nõuetele, kuid nõuetekohaseid saatedokumente ei olnud esitada lubamatult paljudel müüjatel.

Arvestades olemasolevaid ressursse ja võimalusi, jätkuvad turgude ühiskontrollid ja andmevahetus teiste riigiasutustega ka edaspidi. Ühtlasi kutsub Põllumajandusamet üles tarbijat enne ostu sooritamist küsima müüjalt rohkem teavet turustatavate värske puu- ja köögiviljade päritolu kohta ning sellekohastest kahtlustest ka Põllumajandusametit informeerima.