Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Puupäevad Sagadi mõisas

Augusti esimesel nädalavahetusel ootab RMK Sagadi mõisakompleks taas kõiki suuri ja väikesi looduse- ja meisterdamishuvilisi Sagadi puupäevadele. Tänavu juba üheteistkümnendat korda toimuva tasuta pereürituse seekordseks läbivaks teemaks on liblikad ja üldse putukad.

“Praegu on looduses putukate aeg ja sellel aastal keskendume ka puupäevadel putukatele. Metsamuuseumis on üleval Urmas Tartese liblikate näitus ja ka uued tegevused puupäevadel on seotud putukatega: looduskoolis saab putukaid vaadata suurendatult, töötubades meisterdatakse erinevatest materjalidest liblikaid ning kõigil on võimalik kaasa lüüa putukahotelli sisustamisel,” toob selle aasta puupäevade teema täpsemalt välja RMK Sagadi metsakeskuse arendusjuht Asta Tuusti.

Putukateemale lisaks on puupäevadel palju juba traditsioonilisi tegevusi – laastukorvi punumine, hobusõit, metsatarkused, täpsussaagimine, hiidpusled ja mängud. Uudisena saab mõisa tiigil parvetada, vesta karjapoisiloomi ning meisterdada vana-aja kombel puuokstest ja lehtedest nukke.

Avatud on kõik muuseumid, näitused ja looduskool. Mõnus pereüritus on täiesti tasuta ning mõlemal päeval on juhendajad kohal kella 11 kuni 17.

Asta Tuusti

Nädalavahetusel toimuvad Sagadis puupäevad

Eelseisval nädalavahetusel, 4. ja 5. augustil kell 11-17 toimuvad RMK Sagadi metsakeskuses puupäevad, kus põnevat tegevust ja avastamisrõõmu pakutakse igas eas huvilistele. Kõik üritused on külastajatele tasuta.

„Sagadi puupäevad on juba üheksandat korda toimuv pereüritus, kus huvilistele tutvustatakse kõike metsa, puude ja puiduga seotut,“ kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus ja lisas, et tänavu saab uue tegevusena proovida täpset kätt ja silma ragulka, vanaaegset tüüpi jahioda ja pika vibuga.

Nädalavahetusel ootab uudistajaid ka vastavatud RMK Sagadi looduskool, kus puupäevad on peale põhjalikku renoveerimist esimeseks ürituseks. Uues avaras õppeklassis ootab puupäevalisi metsamuinasjutt, laboriruumides aga saab teadlase pilguga meid ümbritsevat keskkonda uurida.

Lisaks on puupäevade ajal avatud muuseumid ja õpitoad ning teadmishimulisi ootavad erinevad nuputamisülesanded. Metsamuuseumis saab teada, mis maitseb meie metsloomadele ning pidada pildijahti. Meisterdamishuvilistel on võimalus punuda laastukorvi, teha nahast ehteid, voolida valmis puukoorest uhke laevuke või meisterdada puidust mõni mõnus köögitööriist. Nuputamiseks leiate eri mõõtudes puslesid ja muid mänge, osavat kätt ja teravat silma saab proovile panna vibu- ja ragulkalaskmisel. Härrastemaja on metsataimede päralt – üles tuleb leida mõisaproua ravirohud ja maitsetaimed ning proovida saab ka ise erinevate ürtide tervendavat väge.

Kuningad tulevad Varbola linnust valvama

Nii voolitakse Kuningat

Nädala aja pärast algavad Varbola linnuses puupäevad. Ettevalmistused selleks käivad aga juba pikemat aega. Ka saagidele hakati sel aastal tervelt kaks nädalat varem valu andma.  Hiidlaste Ivo Männi, Maire Põldma ja Silver Treimanni käe all valmivad Neli Kuningat, kellelt kate eemaldatakse puupäevade avamispäeval 10 augustil.

Mõte Neli Kuningat linnusele skulptuurikompleksina valmistada tuli tegelikult juba aasta tagasi. Kuna Nelja Kuninga Tee kulges Padiselt Paide ordulinnusele ja nad tegid peatuspaiga ka Varbola linnusel, siis tekkiski idee kuningad „puusse voolida“. Mõtte kiitis ka heaks  Varbola puupäevade skulptorite pealik Ivo Mänd. Nii Ivo, Maire kui ka Silver olid nõus vabatahtlikkuse alusel töö käsile võtma.

Alguses oli plaanis küll kõik meie tegemised saladuskatte all hoida ning alles Varbola Puu 2011 avamisel üllatus valmistada, kuid väikese eelteate andmine loob tegevusse põnevust. Kujud valmistatakse saarepuust. Neli neist valmivad Hiiumaal ning üks tehakse vahetult enne puupäevi Raplamaal, Orava talus. Töö on väga mahukas ja aeganõudev.

Kuningad jäävad seisma väljaspoole linnuse müüri ning nad asetatakse spetsiaalsele alusele.  Nõusoleku kuningad linnusele paigutada andis ka kohalik muinsuskaitse inspektor Armin Rudi, sest skulptuurid iidse linnuse pinnast ei kahjusta ja neid maa sisse ei kinnitada. Kujud valmistatakse 1:1 suurusjärgus.

Kuna tahame, et need kuningad aastakümneid ilmastikutingimustele vastu peaksid, siis immutatakse neid mitu korda ja talvel tuuakse need korraks panipaika, et immutus mõjuks ja puus ei tekiks pragusid ja taiesed kuivaksid ühtlaselt. Puupäevadel aga on kuningad kõigile näha ja nad seisavad ja valvavad seal linnust kuni ilmastik lubab.

Tegemist on jätkuprojektiga ning Nelja Kuninga kõrvale valmistatakse aasta pärast ka kolm sõjameest, kes „kunne“ saatsid ja nende teekonnal ja peatuspaigal Varbola linnuses tehtud peatuspaigas valvasid. Kuningate Tee tutvustavad sildid valmistavad aga Tartumaa skulptorid Aivi Miilits ja Aivo Vaasa.

Nelja kuninga tee hõlmab 3 maakonda, Harju, Rapla ja Järvamaad . Jüriöö ülestõusu mälestamine Nelja Kuninga teega tõstab esile meie esivanemate maailma, kus on meie juured. Meie rahva lugu on tugevalt seotud meie intetiteediga. Rapla maakonnas kulges kuningate tee veel Pakamäel, Keavas ja Vahastus.

Piret Linnamägi