Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Hendrik Relve seentemaailmas

Hendrik Relve seentemaailmas

Möödunud nädalavahetusel  oli Vana-Vigalas mitmeid üritusi: folkloorilaagri lõpetamine, üha kasvava ja areneva Poti laada külastamine ja kolmandana toimus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projektikoolitus. Viimasest tahaks lähemalt rääkida.

Projekt kannab nime „Rohelisem elu Vana-Vigalas“. Esinema oli külla kutsutud loodusemees, rännumees ja kirjamees Hendrik Relve. Keskkonnateadlikkuse õppepäevale oli kogunenud 29 huvilist. Teame, praegune asjade maailm viib meid kaugemale loodusest. Oleks kena, kui meil oleks lähedasem suhe nii loodusega kui ka lähedaste inimestega. Samas teame, et kui inimesel oleksid juured, need juurduksid Vigala viljakasse pinnasse. Kuuleb  väljendeid: otsitakse oma juuri, lahkutakse ei tea kuhu. Laululavaesisel kõrgendikul kasvab pärnade grupp (10 tk) – nad ei ole sinna istutatud, vaid kasvanud kännuvõrsetest. Võib öelda, et juur on kordi vanem. Jätka lugemist »

RMK istutab Hiiumaa riigimetsadesse 325 000 puud

RMK paneb tänavu riigimetsa kasvama 18,7 miljonit puud ehk 14 puud iga Eestis elava inimese kohta. Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse 325 000 väikest puud.

RMK metsamajanduse peaspetsialisti Rainer Laigu sõnul ootavad metsaistutajaid ees väga kiired nädalad. “Iga päev pannakse üle Eesti mulda umbes pool miljonit taime, mis teeb ühe jalgpalliväljaku suuruse ala iga minuti kohta,” sõnas Laigu. Sel aastal pannakse riigimetsa kasvama 200 000 puud rohkem kui eelmisel aastal.

Hiiumaa riigimetsadesse istutatakse tänavu 325 000 puud – 197 000 mändi, 112 000 kuuske ning 16 000 kaske. Metsauuendus annab maakonnas hooajalist tööd 24 inimesele, üle Eesti saab RMK taimlates ja metsas hooajalist tööd 1700 inimest. Vajalikud töötajad on RMK juba leidnud.

RMK uuendab tänavu riigimetsa üle Eesti 9800 hektaril, millest 2000 hektarit jäetakse looduslikule uuendusele. Kõige enam pannakse kasvama okaspuid: 10,1 miljonit mändi ja 7,3 miljonit kuuske. Lehtpuid istutatakse tänavu 1,3 miljonit – põhiliselt kaske, aga vähesel määral ka sangleppa. “Valdava osa taimedest paneme maha kevadel, kuid juba neljandat aastat jätame osa metsauuendusest ka sügiskuudele,” selgitas Laigu.

Kui tavapäraselt viiakse istikud raiesmikule maasturi, traktori või ATV-ga, siis raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse toimetab RMK väikesed puud juba teist aastat helikopteriga. Metsastades karjääre, kus pinnas on väga kuiv, kastetakse taimed enne mahapanemist hüdrogeeli lahusesse, mis parandab märkimisväärselt nende kasvamaminekut.

Riigimetsa uuendamiseks vajaminevad taimed kasvatab RMK kaheksas taimlas üle Eesti, miljon männipotitaime ostetakse tänavu ka Lätist.

Kevväi tulõ mahlaga

Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.

Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.

«Parõmb iks ku pall’as vesi!» kitt’ vahtrõmahla mekki Vana-Koiola miis Tintso Üllar (59), kelle perren om keväjäne vahtrõ- ja kõomahla võtminõ mitmõ põlvõ kommõ.

«Koskil kats nädälit tagasi oll’ edimäne tikkaminõ,» kõnõl’ Tintso Üllar, kiä tege tüüd Lahe massinaütistün. «Sõs ku puu ümbre lätt tsõõr lumõst vabas ja päivä omma joba plusskraadi, om kõgõ parõmb vahtrõlt mahla võtta. Võisi kaia, et tollõ puupoolõ pääle päiv parõmbidõ pääle paistus.»

Ku õigõt päivä ei olõ, sõs vaher häste ei tsilgu. «Vaher taht, et üüse olõssi viis kraati külmä ja päivä viis kraati lämmind. Sis om luutust iks kolm liitrit mahla saia,» ütel’ Üllar.

Kuis vahtrõ- ja kõopuud tikada, tuud tiid Üllar latsõ-iäst pääle. «Kadonu esä, kes om joba 30 aastat mulla all, opas’ mullõ tuu as’a är,» selet’ miis. «Vanal aol olli oherdi, millega tikati, no om mul iks trell ja liblikpuur, viie minotiga saa tüü tettüs. Tseremooniat om muidoki vähämb veitkene.»

Mulgu tegemise kotsilõ ütel’ Üllar, et tulõ võtta kolmõ-neläsentimeetrine vai nigu vanastõ üteldi, puultõist-tolli puur.

Puu sisse puuritas võimalikult veidü, avitas viiest sentimeetrist.

Tila tekk’ Üllar inne lepäst, a no om täl plastist piimälaskmisõ torost paras jupp lõigatu.

Pangi võisi panda tila külge, muido või tuul minemä viiä. Marle pandas pangi pääle, et praht tuulõga sisse ei lääsi. Jätka lugemist »

Ain Raal räägib tervendavatest puudest

Ain Raal. Foto:kliinik.ee

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Tervendavad puud meie metsades”.

Meie metsade tervendavatest puudest räägib Ain Raal.  Kuulda ja näha saab rohkesti pilte tervendavatest pühapuudest ja
hiitest. Loengu teises osas tuleb juttu puudega seotud uskumustest ja kommetest.

Ain Raal on Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent ja on ravimtaimede uurimisega tegelenud üle kolmekümne aasta. Tema sulest on ilmunud raamatud “Seitse tervendavat puud” (2012), „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“(2010), „Farmakognoosia“ (2010), „Teekond taimede taha“ (2007), „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ (2005) jpm.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti.
Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele, arukasele, männile  ja harilikule haavale leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare .
Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Mudilased üle Eesti laulavad Põlva pühadele puudele

Festival "Kes aias" 2008. aastal. Foto: ajakiri Lasteaed.

Reedel, 25. mail toimub Põlvas VI eesti rahvamängude festival “Kes aias”. Festivali korraldab juba 13 aastat Põlva lasteaed Mesimumm ning sündmuse põhieesmärgiks on vanade eesti rahvamängude, keele ja kultuuri väärtustamine lasteaia alushariduses.

Mudilastele mõeldud folklooripeo läbivaks teemaks on sel aastal puud meie rahvapärimustes, lauludes-mängudes, puud, mis kasvavad looduses, koduõues, metsas, parkides, puud meie rahvuslikus käsitöös, puud kui elujõu andjad ja kandjad.

Seekordsel festivalil osaleb 14 lasteaeda ligi 350 mudilasega. Kõige kaugemaid külalisi Ida-Virumaalt esindab Püssi kultuurimaja
Sõbraring ja Lääne-Virumaalt Tarvanpää seltsi mudilasrühm. Viimase juhendajaks on tuntud rahvatantsuõpetaja, Eesti meestetantsupidude looja ja lavastaja Maie Orav. Tartumaalt on tulemas Puhja lasteaed Pääsusilm, Tartu linnast Tähtvere
lasteaia mudilased ning Võrumaalt Sõmerpalu lasteaed. Esimest korda osaleb festivalil Suurejõe rahvamaja loovarendusring Pärnumaalt koos rahvamuusik Krista Sildojaga.

Kodumaakonda Põlvat esindavad festivalil Vastse-Kuuste lasteaed Kaari, Veriora lasteaed Õnneseen, Räpina lasteaed Vikerkaar, Tilsi lasteaed, Mooste lasteaed, Mammaste lasteaed-algkool.

Festivali päev algab traditsiooniliselt kell 8 rahvuslipu piduliku hesikamisega lasteaia Mesimumm õuel ning jätkub kell 11 konverentsiga “Igal puul oma juur”.

Teemaga “Hingestatud loodus ja pühad paigad” esineb konverentsil SA Hiite Maja väliuuringute juht Tiit Kaasik, võro keele õpetamisest lasteaedades jagavad teadmisi ja kogemusi Võru instituudi keelepesa mentorid Egle Vodi ja Triin Rõõmusoks. Pärimuskultuuri valdkonna koolitustest annab ülevaate Eesti rahvusliku folkloorinõukogu arendus -ja koolitusjuht Ene Lukka-Jegikjan. Noorte rollist folklooriliikumises räägib ja joonisfilmi “Loomine” esitleb CIOFFi Eesti noortekoda.

Kell 11 algavad mudilaste kontserdid Põlva pühade puude juures: Põlva kultuuri- ja huvikeskuse taga kasvava tamme ning Põlva kesklinna pargis olev kuusepuu juures.

Kell 13.30 algab festivali rongkäik Põlva linna hiiekohast, praeguse Põlva Maarja kiriku eest, lasteaeda Mesimumm, kus kell 15
jätkub festivali peakontsert koos mängupesade ja ansambliga Anna-Minna.

Festivali peakorraldaja on Põlva lasteaed Mesimumm. Projektijuht on lasteaia Mesimumm muusikaõpetaja Ülle Podekrat.

RMK toel saab Rakvere linnamets 7100 uut puud

Riigimetsa majandamise keskuse toel saab metsapealinn Rakvere 7100 noort kuuse-, kase- ja männiistikut. Puude istutustalgutega tehakse Kirde kaitseringkonna kaitseväelaste abiga algust teisipäeval, 1. mail. Rakvere saab sel kevadel 710-aastaseks ning seepärast istutatakse sümboolselt linna iga elatud aasta kohta linnametsa kümme puud.

Esimesed 4000 puud istutavad 100 Kirde kaitseringkonna suurtükiväepataljoni ajateenijat Põhjametsa, endisele Lennuki sõjaväe territooriumile. Uusi puid istutatakse ka linnametsa häiludesse.

Istutustalgud jätkuvad 3. mail, kui linnametsa tulevad istutama 30 õhutõrjepataljoni ajateenijat.

Kaitseväelased jätkavad aprillis alanud linnametsa prügikoristustalgutega 1. mail, mil linnametsa asuvad prügist koristama 50 suurtükiväepataljoni ajateenijat.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on Rakvere linn väga tänulik riigimetsa majandamise keskusele, kes on eraldanud istutamiseks vajalikud puuistikud, ja Kirde kaitseringkonna kaitseväelastele, kes abistavad linna puude mahapanekul. „See näitab, et metsapealinna tegemised toimuvad väga mitme erineva asutuse koostöös.“

Istutustalgutele on oodatud osalema ka linnarahvas. Istutustööd algavad kell 10.

Järgmiste Rakvere metsapealinna üritustena toimub 5. mail Põhjakeskuses ohutusalane perepäev „Ohutult metsas“ ning juunis raiemeeste võistlused Rakveres.

Hilje Pakkanen

Rakverest saab täna metsapealinn

Täna toimuval linnarahva metsapäeval laotakse Rakveres Kastani puiesteele maailma pikim puuriit ja antakse Rakverele üle metsapealinna tiitel.

Puuriida ladumisele ja metsapealinna tiitli üleandmisele on lubanud tulla Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, keskkonnaminister Keit Pentus, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus. Eelmise metsapealinna Haapsalu esindaja annab Rakverele üle metsapealinna lipu. Metsaaasta meenutuseks istutavad Vabariigi President, keskkonnaminister ja Rakvere linnapea metsapealinna tamme.

Puuriida ladumine algab kell 12.00 ning umbes kella neljaks pärastlõunal peaks olema maailmarekord sündinud. Puuriit laotakse poole meetri pikkustest puuhalgudest ja see tuleb ühe meetri kõrgune. Puuriida ladumises saavad osaleda kõik huvilised, selleks tuleb end kohapeal metsatelgis eelnevalt kirja panna. Samas toimub puuriida oksjon, kus 0,5 meetri pikkused küttepuud pannakse oksjonile viie ruumi kaupa.

Linnarahva metsapäeva teised tegemised on koondunud Rakvere spordihalli parklasse, kus raiemehed demonstreerivad vigursaagimise oskusi ja õpetavad seda teistelegi. Lisaks saab nautida puukujude näitust ja tehnika demonstratsiooni. Metsatelgis jagatakse metsandusalast infot. Kohal on Emajõe lodjakoda töötubadega, valmistatakse ja müüakse puidust käsitööd. Kaitseliidu Viru malev jagab suppi ning Rakvere jahimehed grillivad metssiga. Esineb bänd ja jagatakse auhindu. Päeva juhib Kunnar Karu. Jätka lugemist »

Küttepuud võinu olla aastas ette

Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht

«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

Küttepuuäri lätt häste

«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Jätka lugemist »

Teadlikumaks puude tervendavast mõjust!

Läbi aegade on eestlased hoidnud au sees metsa, iseäranis hiisi ja hiiepuid, leidnud metsas käimisest meelerahu ja jõudu.

Peaaegu igal puuliigil on oma koht mütoloogias. Sellest ja paljust muust kuulevad need, kes lähevad 27. augustil kell 11 Varbla looduskeskusesse, kus Erik Grünberg räägib puudest kui tervise toojatest ja emotsiooni parandajatest, missuguseid müstilisi saladusi puud endas peidavad ja suhtlemisest puudega. Üritus on tasuta.

Lisainfo: tel 507 7369,  676 7161 või varbla.looduskeskus@rmk.ee.