Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.
Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.
Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.
Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noortele mõeldud rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Võistlus kestab kuni 31.10.2015 ning võitjaid autasustatakse 29.11. 2015Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.
Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Ajalooline looduslik pühapaik on hiis, kivi, puu, veekogu, koobas, pank jms, mida on peetud pühaks ja/või kasutatud põliste tavade järgimiseks teadaolevalt juba enne 20. sajandit. Erandiks on uuemad ristipuud, millega on seotud ajaloolised matusetavad.
Rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on pühapaigad inimkonna vanimad looduskaitsealad. Ka Eesti maastikulisest mitmekesisusest ja elurikkusest oluline osa on jõudnud meieni hiites. Pühapaikasid leidub kõikides maakondades ja kihelkondades ning paljudes külades. Pühapaikadega seotud teadmised, tavad, uskumused, kohanimed ja pärimused hoiavad ka olulist osa meie vaimsest kultuuripärandist ja kodutundest.
Vähese uurituse ning kaitstuse tõttu on hiied äärmiselt ohustatud. Teadmatu inimtegevuse ja
unustamise tõttu on lähemal ajal hävimas 2000-3000 pühapaika.
Pühapaikasid jäädvustades ning nendega seotud pärimusi tundma õppides ning edasi jutustades aitame hiitel edasi kesta.
Aadressil www.maavald.ee/kuvad/ saab tutvuda võistluse eeskirja ning käesoleva ja eelnevate
aastate võistlustöödega, otsida lisateavet ning laadida üles oma võistlustööd.
Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus

Riigikogu liikmed külastasid hiiepaiku

Eelmisel nädalal toimus Harjumaal Jõelähtme vallas looduslike pühapaikade teabepäev, kus osales saadikuid Riigikogu kõikidest
fraktsioonidest. Külastati looduslikke pühapaiku ning toimus seminar “Seitse müüti hiitest”. Sündmuse korraldasid Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus ning Hiite Maja SA.

Ülgase küla Koljunuki sadamas toimunud seminaril “Seitse müüti hiitest” kõneles Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühma esimees Annely Akkermann, ajakirjanik Ingrid Peek ning Tartu Ülikoolist Ahto Kaasik ja Heiki Valk. Regilaule esitasid Aruküla mehed. Peamiseks jututeemaks oli looduslike pühapaikade äärmiselt suur ohustatus ning rahastuse leidmine pühapaikade päästmiseks mõeldud arengukavale.

Annely Akkermanni sõnul on looduslikud pühapaigad õiguslikult ja halduskorralduslikult siiani kukkunud “mitme tooli vahele” ning vajavad seetõttu erilist tähelepanu. Lähemal ajal on kavas kokku kutsuda pühapaikade toetusrühma ja teemaga seotud ministeeriumide nõupidamine, et arutada pühapaikade arengukava rahastamist.

Muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimees Heiki Valk tutvustas Kultuuriministeeriumis koostamisel olevat looduslike pühapaikade arengukava 2015-2020, mille kohaselt kavatsetakse kaardistada pühapaigad Eesti kõigis kihelkondades. Seniste uuringuandmete põhjal on eeldatavasti võimalik maastikul leida ja inventeerida 3800 – 4500 pühapaika, või endise pühapaiga asukohta. Kavandatud uuringute abil hoitakse ära ca 2600 pühapaiga hävimine unustamise või inimtegevuse tõttu.
Arengukava eelarve on 6,2 miljonit eurot ning 81% sellest moodustab vahetult pühapaikade kaardistamisega seotud kulu.

Seminaril osalenud saadikud leidsid arutelu järel üksmeelselt, et kavandatud tegevused ja eelarve on igati põhjendatud ning arengukava täitmiseks vajalikud 6,2 miljonit eurot tuleb kiiremas korras leida. Jätka lugemist »

Tunnustame hiie sõpra

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade häid hoidjaid.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahame näidata head eeskuju teistelegi. Looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel saab järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoiame oma rahva elujõu sügavamaid lätteid.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, tänu kelle sihikindlale tegevusele on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud.

Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed
asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbri ja (e-)kirja-aadressi.

Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31.10.) Maavalla kojale: koda@maavald.ee või Maavalla koda, p.k. 136 Tartu 51002.

Hindamiskogu tutvub esitatud andmetega ning valib tänavuse Hiie sõbra aunime saaja. Hiie sõber kuulutatakse pidulikult välja 23.11. Tartus Hiie väe tunnustamissündmusel.

Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Muhu saare pühapaikade hoidja Martin Kivisoo, Paluküla Hiiemäe hoidjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp, Lehmja hiietammiku hoidja Mari-Ann Remmel, Maardu hiiemetsa hoidja Jaanus Hiis ning ristipuude hoidja Marju Kõivupuu. Noore hiiesõbrana on ära märgitud Minni Saapar, kes kooliõpilasena kaardistas Saaremaal Pihtla vallas asuvad pühapaigad.

Ajalooline looduslik pühapaik on kindel koht või ala looduses, millega seondub vastavasisuline vaimne pärand. Selle mõiste alla mahuvad hiied, pühad kivid, allikad ja puud, mis teadaolevalt on kasutusele võetud enne 20. sajandit, samuti uuemad ristipuud, mis on seotud ajaloolise matusekombestikuga. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) hinnangul on looduslikud pühapaigad inimkonna vanimad kaitsealad, kus põlisrahvad on oma tavadest lähtudes loodust kaitsnud aastasadu ja tuhandeid. Ligikaudu 2500 teada olevast ajaloolisest looduslikust pühapaigast on arheoloogilise või loodusliku mälestisena riikliku kaitse all vähem kui viiendik. Ühtegi pühapaika kui sellist Eestis seni kaitse all ei ole.

Hiie sõbra tunnustamine toimub koostöös Tartu Ülikooli ja Hiite Maja sihtasutusega.

Lähem teave: tel 5668 6892, koda@maavald.ee

Vaata lisaks:
Hiie sõber:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=4834&op=lugu

Näiteid looduslikest pühapaikadest:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=435&op=lugu

Head tavad pühapaigas:
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=20&id=606&op=lugu

IUCNi looduslike pühapaikade haldamise juhend:
http://www.maavald.ee/failid/IUCN_SNS_Estonia.pdf

Lühifilm Tammetsõõrist

Eestimaa Looduse Fond valmistas metsa väärtusi tutvustava viieosalise lühifilmide sarja, mille üks osa on pühendatud looduslikele pühapaikadele. Jäädvustatud on Vastseliina kihelkonnas asuv Ilmamägi, mille veerul kasvab ainulaadne Tammetsõõr. Vana puudesõõri paneb helisema Anna Hintsi regilaul.

Sarja teistes osades kõnelevad Rein Kuresoo – surnud puudest, Leili Mihkelson – vääriselupaikadest ning Aleksei Lotman puiskarjamaadest ja -niitudest.

Filmisarja lehekülg

Allikas: Maavalla Koda