Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Kultuuriministeeriumi arengukava praak ähvardab jätta hiied hävima

Hiite Maja SA avaldab muret, et Kultuuriministeeriumi poolt vastu võetud looduslike pühapaikade arengukava määrab suurema osa hiisi hukule. Looduslike pühapaikade eksperdid on nördinud, sest ministeerium rikkus arengukava kinnitades ka demokraatlikke tavasid.

Looduslike pühapaikade ehk hiite näol on tegu maailma vanimate looduskaitsealadega, millel on lisaks keskkonnaväärtusele ka ülioluline pärimuslik ja kultuuriline roll. Uuringute kohaselt peab hiite kaitsmist oluliseks lausa 86% Eesti elanikkonnast. Tuntuimaid looduslikke pühapaiku on näiteks Tamme-Lauri tamm, Taevaskoja ja Pühajärv.

Ahto Kaasik, Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusest ütleb, et ministeeriumi käitumine on olnud kummaline, sest koos ekspertidega koostatud arengukavasse, mis oli mõlemapoolselt ja sisuliselt juba kokku lepitud, viis ministeerium ootamatult sisse väga olulised muudatused. Pärast ühepoolselt muudatuste tegemist on ekspertide nõukogu ignoreeritud ning vaatamata arupärimistele pole sisulisi selgitusi antud. Jätka lugemist »

Uuringu kohaselt tugevdavad looduslikud pühapaigad Eesti ühiskonda

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist. Allikas: looduskalender.ee

Värske uuringu kohaselt peab valdav enamik Eesti elanikke hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks ning ootab, et riik tagaks nende säilimise.
Täna esitleti Tallinnas Hiite Maja sihtasutuse tellitud avaliku arvamuse uuringut “Eesti elanike hoiakud hiite ja looduslike pühapaikade suhtes”. Uuringu aruandest selgub, et 84% vastanuist peab Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist tähtsaks või väga tähtsaks. Sellist suhtumist jagavad sarnaselt erinevad vanuserühmad nii eesti- kui vene emakeelega elanikkonna seas. Uuringu kohaselt on pühapaigad nähtus, mis liidab erinevaid ühiskonnarühmi ning konsolideerib seeläbi tervikuna Eesti ühiskonda.
Valdav enamik uuringule vastanuist (86%) soovib, et riik tagaks pühapaikade säilimise ning 74% leiab, et riik ja omavalitsused peaksid pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.
Pühapaikade tähtsustamine pole pelgalt hoiak, enamus inimesi soovib looduslikke pühapaiku ka külastada ning osaleda nende kaitsmises. Kui pühapaiku puudutav teave oleks paremini kättesaadav, siis külastaks pühapaiku sagedamini kindlasti 16% ja arvatavasti 54% vastanuist, ehk 70% Eesti elanikest. Tähelepanuväärne on seegi, et pea igal viiendal vastajal (19%) on mõni looduslik pühapaik eriliselt tähtis.
Uuringu valmistas sisuliselt ette Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Ahto Kaasik

Selgusid Hiite kuvavõistluse võitjad

Võidutöö „Maailmapalvus“ (Мировой молебен), autor: Sergei Tanõgin

Tänavu kuuendat korda toimunud Maavalla hiite kuvavõistlus kujunes soome-ugriliseks. Hiite kuvavõistluse eesmärk on väärtustada ning jäädvustada ajaloolisi looduslikke pühapaikasid ning nendega seotud tavasid ja vaimset pärandit. Võistlusel osalenud seitsme riigi pühapaikade ülesvõtete seas moodustasid suure osa pildid, mis on jäädvustatud Venemaal elavate hõimurahvaste juures.

Võistluse peaauhind läks Venemaa Mari Eli vabariigi Joškar-Ola teatri peakunstniku Sergei Tanõgini ülesvõttele “Maailmapalvus” (Мировой молебен). Võidukuval on jäädvustatud kord viie aasta tagant toimuv
ülemarimaaline hiiepüha, mis leidis aset Marimaa Sovetski rajooni Kukmari külas asuvas Tsokmoto hiies.

Noorte peaauhinna pälvis Dan Müüri ülesvõte Jõgevamaa Põltsamaa vallas asuvast Kalme hiiemäe ohvrikivist. Tallinn-Tartu maantee ääres asuv Kalme hiiemägi on tähistatud ka kui Eesti keskpunkt. Dan Müür õpib Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 7. klassis. Kokku antakse välja 18 auhinda, mille hulgas on ajaloolise Võromaa, Virumaa, saarte ning Eesti Rahva Muuseumi eriauhinnad.

Jätka lugemist »

Käimas on hiite kuvavõistlus

Valkeakoski, Soome. Autor: Mirka Turpeinen

Käimas on kuvavõistlus maavalla hiied 10226, kuhu on oodatud ülesvõtted hiitest, pühadest kividest, allikatest, ristipuudest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse peaauhind on 400 eurot ning noorte (kuni 16 a) peaauhind 200 eurot. Lisaks jagatakse välja hulk eriauhindu.

Võistlusele võib saata ülesvõtteid nii Maavallast kui piiri tagant. Looduslikke pühapaiku leidub meie naabermaades Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Venemaal ning pea igal pool maailmas, kus leidub põlisrahvaid. On ju hiied inimkonna vanimad looduskaitsealad.

Võistluspilte valides peaks veenduma, et tegemist on tõesti ajaloolise loodusliku pühapaigaga ning ülesvõte on kooskõlas võistluseeeskirjaga. Tasub vaadata ka pilte, mis eelmisel aastal võistlusele ei sobinud.

Osalejatel on võimalus määrata oma võistlustöö soovi korral Creative Commons rahvusvahelise vabakasutuse litsentsi alla. Seeläbi saab aidata kaasa pühapaikade ja oma loomingu tutvustamisele mitteärilistes väljaannetes.

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja 23.11. Tartus toimuval hiie väe tunnustamissündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Aasta Hiie sõber on Marju Kõivupuu

Laupäeval Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud Hiie väe tunnustamissündmusel kuulutati aasta Hiie sõbraks ristipuude uurija ja hoidja Marju Kõivupuu. Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi maastiku ja kultuuri keskuse vanemteadurina on Marju Kõivupuu koostanud ristipuudest uurimusi, avaldanud raamatuid ning kümneid artikleid, selgitanud ristipuude ohustatust ja haruldust kohalikele omavalitsustele, maaomanikele ja avalikkusele.
Marju Kõivupuu järjekindla töö tulemusel on seni avalikkusele tundmatud ristipuud kogunud
järkjärgult tuntust ning sadade kui mitte tuhandete inimeste omaste hingepuud on sae alt pääsenud.
Ristipuud on seotud ajaloolise matusekombestikuga, usuga inimhinge jäävusse ning inimese ja looduse ühtsusse. Teel kalmistule peatub matuserong, puu koorde lõigatakse ristimärk ning mälestatakse surnut. Vanematel ristipuudel võib leiduda sadu hingeriste. Ristipuude tava on elavalt säilinud teadaolevalt kogu maailmas üksnes Maavalla kaguosas. Kuna sellised puud ei ole Eestis riigi kaitse all, ei ole tagatud ka ristipuudega seotud tavade edasikestmine.
Aasta Hiie sõber Marju Kõivupuu on öelnud, et pühad paigad looduses ning arvukad pärimusmälestised maastikul vajavad meie kõigi täit tähelepanu ja hoolimist. See on osa meie kodu- ja kultuuriloost mida keegi teine meie eest hoidma ei hakka. Kui ta aastatuhande vahetusel hakkas ristipuude kui ainulaadse kombekäitumise tunnismärkide hoidmise ja säilitamise eest avalikkuses kõnelema, ütles üks kodukandi mees: ah, ilmaaigu jandit, ei saa sinust naidõ puiõ pästjat… Aga tal ei olnud õnneks õigus. Kuigi mõned ristimetsatukad ja ristipuud on nüüdseks säilinud ainult fotodel ja videolintidel, käib ristipuude käsi siiski suhteliselt hästi.Marju Kõivupuu rõhutas, et tal on olnud ristipuude eest kõnelemisel väga palju toetajaid ja kaasamõtlejaid. Jätka lugemist »

Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega

Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.

Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.

Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Jätka lugemist »

Maavalla koda tunnustab hiie sõpra

Eelmise aasta Hiie sõber Jaanus Hiis

Maavalla koda kutsub üles esitama ettepanekuid Hiie sõbra aunime andmiseks, et tunnustada neid, kes on hiite ja teiste ajalooliste looduslike pühapaikade hea käekäigu nimel tublilt tegutsenud ning aidanud seega kaasa soome-ugriliku vaimse pärandi ja keskkonna säilimisele Eestis.

Kiiduväärt inimeste ja juhtumite avaliku tutvustamise kaudu tahetakse näidata head eeskuju teistelegi. Maavalla koja arvates saab looduslike pühapaikade haldamisel, kaitsmisel ja kasutamisel järgida ajaloolisi häid tavasid ning seeläbi aidata kaasa pühapaikadega seotud vaimse ja ainelise pärandi ning keskkonna säilimisele. Hoides hiisi, hoitakse oma rahva elujõu sügavamaid juuri.

Hiie sõber võib olla inimene, ühendus, ettevõte või asutus, kelle sihikindla tegevuse tõttu on sellel või eelmistel aastatel looduslik pühapaik säilinud või selle seisukord paranenud. Ettepaneku Hiie sõbra aunime andmiseks võib esitada iga era- ja juriidiline isik. Ettepanek peab sisaldama hiiesõbra nime, tunnustamisväärse tegevuse kirjelduse ning paiga võimalikult täpsed asukohaandmed, samuti esitaja nime, telefoninumbrit ja (e-)kirja-aadressi. Ettepanekud tuleb saata hiljemalt 31 porikuud (31. oktoober) Maavalla kojale: koda@maavald.ee .

Jätka lugemist »

Algamas on looduslike pühapaikade teabepäevade sari

 

Taevaskoda

Homsest kuni 1. novembrini toimub Eesti eri paigus kuueosaline teabepäevade sari, kus tutvustatakse Rahvusvahelise Looduskaitseliidu looduslike pühapaikade haldamise juhendit ning Eesti pühapaiku. Teabepäevad on mõeldud keskkonna-, muinsuskaitse-, omavalitsus- jm ametnikele ning asutustele, kes tegelevad oma kutsetöö raames pühapaikade haldamise ning tutvustamisega. Oodatud on ka pühapaikadega tegelevad vabatahtlikud.

Esimene teabepäev toimub 04. oktoobril Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel. Järgnevad teabepäevad on 6. oktoobril Tartus, 13. oktoobril Otepääl, 18. oktoobril Pärnus, 25. oktoobril Rakveres ning 01. novembril Tallinnas. Teabepäeval osalemiseks tuleb end eelnevalt kirja panna.

Teabepäevad korraldab Maavalla koda koostöös Keskkonnaameti, Hiite Maja SA ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskusega.

Pühapaikade haldamise juhend on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.

Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni  kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”.  Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning  Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Ilmus looduslike pühapaikade haldamise
rahvusvaheline juhend

Neljapäeval, 29. septembril esitletakse Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendit. Raamat on mõeldud looduskaitsealade valitsejatele ning teistele ametnikele ja eraisikitele, kes pühapaikade haldamisega kutsetööna või vabatahtlikus korras tegelevad. Juhend muudab oluliselt käsitlust, mille kohaselt on Eestis seni pühapaiku kaitstud üksnes kas arheoloogiliste või loodusmälestistena. Rahvusvaheline looduskaitseliit käsitleb pühapaiku inimkonna vanimate looduskaitsealadena, kus tuleb põlisrahva tavasid järgides koos kaitsta nii loodust kui ka vaimset pärandit.
Juhendi on koostanud Maailma Kaitsealade Komisjoni kaitsealade kultuuriliste ja vaimsete väärtuste töörühm koostöös UNESCO programmiga “Inimene ja biosfäär”. Raamatu andis eesti keeles välja Maavalla Koda. Ettevõtmist toetas Keskkonnaministeerium ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Jätka lugemist »