Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Terve Pere Koolis räägitakse homme lapsest ja religioonist

Foto: Terve Pere Kool

Foto: Terve Pere Kool

MTÜ Terve Pere Selts kutsub lapsevanemaid Terve Pere Kooli loengusarja viiendasse loengusse “Religioon ja lapsed”, mis toimub laupäeval, 15. märtsil 2014 kell 10.00-13.00 Parksepas waldorflasteaias Terve Pere Aed (asub Parksepa lasteaia majas).

Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks. Viies loeng keskendub lapsele ja religioonile. Seekord on säravaks lektoriks pikaaegse waldorfõpetaja kogemusega Kati Kolk Tallinnast, kes praeguseks on õpetaja ameti vahetanud kirikuõpetaja ameti vastu.

Koos otsime vastuseid küsimustele:
* Milleks tänapäeva inimestele usk?
* Kas religioon raamistab või avardab inimest?
* Kas ja kuidas vanemad võiksid kujundada lapse maailmapilti?
* Mis on aastapühade ja rituaalide tähtsus?

Praktilises osas maalime waldorflasteaia õpetaja Heli Kudu juhendamisel akvarellidega. Avatud heategevuslik kohvik. Loeng on osalejatele tasuta, sest ettevõtmist toetab kohaliku omaalgatuse programm. Jätka lugemist »

Jõululaupäeval saab Võrus bussiga tasuta sõita

Jõululaupäeval, 24. detsembril on kõigil võimalus Võru linna läbivatel bussidel nr 1, 11, 14 ja 16 sõita tasuta. Piletit ei ole sellel päeval vaja osta, sõidu eest tasub linnavalitsus.

Keeda muna õigesti!

Munapühade ajal on paslik meelde tuletada, kuidas keeta mune. Näpunäiteid muna keetmiseks jagab Tallegg oma kodulehel.

Aseta munad õrnalt tühja keedunõusse. Kata munad umbes 2,5 cm kõrguselt veega. Soola lisades on mune hiljem kergem koorida. Kui lisate keeduveele äädikat või soola, siis munavalge valgud hüübivad kiiremini ning keetmisel tekkivad praod “kleepuvad” kiiresti kinni.Keetmise aeg sõltub sellest, millist tulemust ootate. Alltoodult annab Tallegg mõned soovitused, millega katsetada, kuid tegelik keetmise aeg sõltub munade suurusest, keedetavate munade hulgast, munade temperatuurist, millega nad keedunõusse pandi ning keetmisvee temperatuurist.

“Pehmed” ehk vedelad munad - keeda 3-5 minutit, munavalge munakoore alt  kergelt hüübinud, sisemine munavalge piimjas; munakollane on vedel.

Parim serveerida munatopsis: aseta muna laiem ots allapoole, lõika peenem ots noaga pealt ära ning söö lusikaga.


Poolvalmis munad - kõvaks keedetud ja “pehmete” munade vahepealne variant. Keedetakse 5-6 minutit, mis annab pooleldi vedela munakollase ning piisavalt tugeva munavalge, et muna koorida saaks.

“Kõvad” munad - Keeda 10-15 minutit; 10 minutit keetes saavutab tumeda kollase pisut pastase konsistentsiga rebu; 15 minutit keetes on munakollane värvuselt helekollane, konsistentsilt tugev ja kuiv.

Üks kõvade munade valmistamise tehnika veel: Aseta munad 1 kihiliselt potti ning kata veega (~2,5 cm üle munade.  Kui vesi saavutab keemistemperatuuri, eemalda nõu tulelt ning kata kaanega. Hoia suuri mune (L) vees 17 minutit ning Hiidmune (XL) 20 minutit. Peale aja möödumist vala vesi keedunõust välja, jahuta munad ja serveeri.  Jätka lugemist »

Saartele saab pühade ajal lisareisidega kiiremini

Väinamere Liinid annavad teada, et  lisavad Kuivastu–Virtsu liinile pühade ajal ja aasta lõpupäevadel 78 lisareisi ja Rohuküla-Heltermaa liinile 12 täiendavat väljumist.

Kuivastu–Virtsu liinil toimub 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini 78 lisareisi, see tähendab, et kõigil kõrgema nõudlusega aegadel toimuvad väljumised mõlemast sadamast iga 35 minuti järel, märkis ettevõte.

Rohuküla–Heltermaa liinil toimub 12 täiendavat väljumist lisaks tavapärasele talvisele sõidugraafikule. Lisaks on tavapärase talvegraafikuga võrreldes paigutatud kuus väljumist ümber kõrgema nõudlusega aegadele.

Esmaspäeval ja 31. detsembril jäävad Rohukülast ära kell 22.30 reisid ja need toimuvad samadel päevadel hoopis kaks tundi varem ehk kell 20.30.

25. detsembril ja 1. jaanuaril jäävad ära kell 6.30 väljumised Rohukülast, nende asemel olix väljumised 22. detsembril Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30 ning 1. jaanuaril Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Maapere õppis jõulukombeid mõisarahvalt

Jõulusokk tembutas tares. Foto: EPM

Jõulupuukombega sai maarahvas tuttavaks mõisate kaudu 19. sajandi teisel veerandil, kui härraste poolt tehti mõisa ametimeestele ja teenijatele kingitusi. Maast laeni ulatuv põlevate küünalde ja maiustustega ehitud jõulupuu oli kas mõisaköögis või isegi saalis. Lapsed kutsuti jõulupuule koos vanematega. Kuuse juures lauldi, lastelt küsiti salmi ja lugemisoskust.

19. sajandi keskel jõudis jõulupuu ka kirikutesse ja koolidesse, 1880-ndatel hoogustus jõuluõhtute korraldamine asutustes ja seltsides.

Maaperedesse ilmus haljas kuuseke algul kõrvuti jõuluõlgede toomisega. Kui jõuluõled tavatseti tuua rehetuppa, siis kuusk nö puhtasse kambrisse. Jõulupuukomme kodunes 20. sajandiks ning sai üldiseks uute, moodsamate elumajade ehitamisega ja jõuluõlgede toomise kombe taandumisega 20. saj esimestel kümnenditel.

20. sajandi algul kodusid külastav jõuluvana kandis kasukat, karvamütsi, vilte ja labakindaid, habe oli valmistatud linapeost ning kindlasti oli tal kaasas vitsakimp. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija nagu mardi- ja kadrisantki, aga ka jõulusokk.

Jõulusokk oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal, kuid 1960. aastatest levis seoses vanade kommete lavastamisega koolides, lasteaedades, üle maa. Sokk kandis karvast kasukat, puust maski ja takust habet. Sabaks oli kaseokstest saunaviht. Enamasti liikus sokk ringi üksinda, tehes nalja ja hirmutades lapsi. Soku tembutamine vaibus, kui teda kostitati pähklite ja õllega. Soku külatus tähendas head käekäiku, edu ja õnne perele ning kogu majapidamisele. Jätka lugemist »

Jõuluvanad jagasid Haapsalus pühadeaja nippe

Läänemaal toimunud jõuluvanade konverentsist osavõtjad. Foto: Neeme Sihv

Kontsert: Mari Kalkun ja Riho Sibul “Pühademuusika”

27. detsembril kell 19.00 toimub Võru Kandles
kontsert “Pühademuusika”

Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest.

Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.

 
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.

Kontsert toimub Kandle teatrisaalis.

Piletid hinnaga 13 EUR ja 12 EUR eelmüügis Võru Kandle
kassas ja Piletilevis.

Meremäe vald särab jõulutuledes

Meremäe kuusepuu/ foto R. Raudpuu

Setomaa tipp – Meremäe vald on jõulumeeleolus, sest kahes suuremas külas säravad jõulupuud. Viimati sai vallas kaunistatud kuuskede all käidud ja jõuluvalgust imetletud üle viie aasta tagasi.

Obinitsas säravad kasvaval kuusepuul pisikesed punased tuled ning Meremäel on ehitud siniste tuledega koolimaja juures kasvav üle 12 meetrine kuusk.

Erilise Setomaale sissesõidumeeleolu loob aga Meremäe vaatetorni sirged ja sihvakad vormid, mis on valge valgusvoolikuga kaunilt esile tõstetud. Pimeduses helendab 18 meetrine torn täies hiilguses ja pidulikkuses.

Talvisel ajal valgustatud vaateplatvormile ronida ning Lõuna-Eesti kagunurga metsade-mägede-orgudega kaetud maastiku vaadata ja imetleda pole aja raiskamine.

Lumise talvenaudingu saate kohe kindlasti!

 

 

Homne püha toob tervist ja rõõmu

Munadepühad, lihavõtted, ülestõusmispüha või kevadpühad? Vanade eestlaste jaoks hoopis munapüha, kiigepüha ehk suur püha. Tuletame meelde, et pühad on alles homme.

Maavald on välja uurinud, et munapüha, kiigepüha ehk suur püha on maarahva vana kevadpüha, millega kaasneb hulk muistseid kombeid, mis tihtipeale ühised teiste Euroopa või hõimurahvastega. Munade värvimine ja koksimine, kiigele minek ja pühade-eelne rõõmus suurpuhastus on paljudele kodust tuttavad.

Munapüha on esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ja jääb ajavahemikku 21.03.– 26.04. On loona ja elujõu tärkamise aeg.

Tähendus. Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Kevadpüha on järgneva kevade ja suve seeme – muna. Munapühal tehtust kasvab välja järgmiste kuude õnn. Munapüha on murranguaeg, mil tehtust või tegemata jäetust sõltub inimese, tema lähedaste ja majapidamise hea käekäik. Kuna põhja poole saabub kevad hiljem, pole see püha seal nii tähtis kui lõuna ja lääne pool.

Taiad. Munapüha hommikul tõustakse enne päikest. Peremees või perenaine urbib teisi – lööb magajaid kergelt urvaokstega. Urbimine toob virkust, jõudu ja tervist. Urbimise sõnu vaata urbepäeva jutu juurest.

Jätka lugemist »

Haanjas korraldatakse Uma Munalaat

Haanjas Suurel Munamäel toimub pühapäeval, 24. aprillil kl 12.00-16.00 Uma Munalaat. Külla tulevad pühadejänkud, toimub munaveeretamise võistlus, pannkookide küpsetamine ja söömine, tegevused lastele ja peredele. Esinevad Haanja valla laululapsed.
Laadalt saab osta kohalikku toodangut. Torni külastamine on laada ajal tasuta.

Mõniste Muuseumis tulekul tegus kevad

Foto: Mõniste Muuseum

Mõniste Muuseumis on tulekul tegus kevad koos mitmete näituste ja õpitubadega, esimene neist juba paari nädala pärast.

Munamaa – 19. aprill / “Naaberrahvaste munapühatraditsioonid”
Õpime Läti-, Setu- ja Soomemaa munapühakombeid. Meisterdame linnupesi ja värvime mune. Mängime muistendit targast kaarnast ja vanapaganast, kes kardab välku. Joome kasemahla ja sööme munapühatoite.

Pääse: 6,5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 9. aprillini.

Nõiavitsapäev – 28. aprill / “Taimede võluvõimed Eesti rahva usundites”
Räägime nõia- ja ravimtaimedest. Vaatame, milliseid tööriistu valmistas talumees lepast, kasest, kuusest, tammest ja teistest puudest.
Vaatame, kuidas kasutati paju-, sarapuu-, toomingaoksi. Vaatame, mida saab teha puude koorest, lehtedest, juurtest, viljadest, mahlast. Valmistame taimedest toitu ja proovime, kuidas maitseb.

Pääse: 5 € (koos lõunasöögiga), 10-ne õpilase 1 saatja tasuta. Tegevus kestab: 10.00-14.00.
Eelregistreerimine 20. aprillini.

Muuseumiöö – 14. mai / “Öös on aardeid”, teemaks “Mõniste rahapajalegendid”
20.00 – 22.00 – Räägime Mõniste muuseumis legende.
22.00 – 24.00 – Võistlusmäng legendi radadel “Otsime rahapada”!
24.00 – 02.00 – Virvatuli Mõniste pargis. Võistluste kokkuvõte. Jätka lugemist »