Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber

Teavituskampaania juhib tähelepanu ohutule lõkketegemisele.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Prügist, mida põletame lõkkes, tekivad ohtlikud ained, mida hingavad sisse inimesed ja loomad.

Esmaspäeval alanud kampaania „Säästad või saastad?“ juhib elanike tähelepanu lõkketegemise seostele tervisega. Lõkkes põletamiseks sobib ainult puhas puit ja paber. Kõige muu põletamisel paiskuvad õhku ohtlikud ained, mis kahjustavad inimeste ja keskkonna tervist.

Keskkonnaportaal Bioneer koostöös Keskkonnaministeeriumiga alustas KIKi toel teavituskampaaniat, et pöörata elanike tähelepanu ohutule lõkketegemisele. Kampaania kodulehelt www.lõke.ee leiab rohkelt infot prügi põletamise ohtlikkusest ning loodussõbralikust jäätmekäitlusest.

Igasugune tarbimine toob kaasa ka jäätmete tekkimise. Olmejäätmete liigiti kogumiseks on Eestis paigaldatud hulgaliselt jäätmekonteinereid ning enamus jäätmetest saab ära anda tasuta. Paraku näitavad Keskkonnainspetsiooni kontrollkäigud, et osa jäätmeid põletatakse ära kodustes majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Iga inimene, kes süütab prügilõkke, ohustab sellega ümberkaudseid elanikke ja keskkonda.

Parim viis tekkivate jäätmetega toimetulemiseks on need liigiti sortida ja panna viia vastavasse konteinerisse või kogumispunkti.

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Pärijad Tartumaal prügi põletamas. Annika Osja fotod

Põlemisest tekkivad ühendid tõusevad õhku ning langevad taas maapinnale. Seda hingavad sisse nii täiskasvanud, lapsed kui loomad. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Seega koduaias prügi põletades katame ohtlike ainetega ka maasikad ning õunad, mida me kõik otse aiast korjatuna süüa armastame.

Projekti läbiviija on MTÜ Ökomeedia, kes on tuntud keskkonnaportaali www.Bioneer.ee eestvedajana. Keskkonnaministeerium koos allasutustega on projekti koostööpartner. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Katrin Jõgisaar

Tudengikonverents uurib, kuidas vähendada reostust

28. veebruarist kuni 2. märtsini Pühajärvel toimuval säästva arengu teemalisel konverentsil „Reostan – järelikult olen olemas?“ osaleb enam kui 100 teadushuvilist. Konverentsil esinevad eri valdkondade eksperdid nii Eestist kui välismaalt, et diskuteerida inimese ja majanduse rolli üle reostuses ning üheskoos lahendusi leida.

„Reostusega puutub meist igaüks mingil moel kokku, niisiis saame ja peame küsima, kust on see reostus tulnud, millised on reostuse tekkimise majanduslikud tagamaad, kuidas me seda reostust vähendada saaks,“ selgitab TalveAkadeemia projektijuht Kärt Einasto konverentsi olulisust. „Reostus ja sellega tegelemine pakub väljakutseid nii majandus-, sotsiaal- kui ka loodusteadlastele ning konverentsi eripära seisnebki selles, et reostuse temaatikale vaadatakse mitme kandi pealt.“

Reostuse tagamaid aitavad mõtestada Garri Raagma, Margit Keller, Heikki Kalle, Erik Puura, Lauri Tammiste, Madis Kõrvits, Anne Kahru, Richard Reibstein jpt. Teemad ulatuvad tarbijakultuurist riidetööstuseni ning nähtamatust reostusest valitsuse reostuspoliitikani. Konverenstil esitatakse tänavuse TalveAkadeemia teadusartiklite konkursi parimad tööd. Jätka lugemist »

Osale Räpinas jäätmetekke vähendamise nädala loodusõhtul ja õpitoas

Kolmapäeval, 20. novembril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) jäätmeteemaline keskkonnaõhtu.

16.-24. november peetakse üle-euroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat, sel nädalal tutvustatakse tavapärasest rohkem lihtsaid võimalusi, kuidas igapäevaelus liigsele jäätmetekkele piir panna. Selleks et saada ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest tutvume seekordsel keskkonnaõhtul keskkonnamaja jäätmeteemalise ekspositsiooniga. Keskkonnaõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee. Keskkonnaõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Neljapäeval, 21. novembril algusega 18.00 toimub Põlvamaa keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) õpituba “Alternatiivmaterjalidest jõulupuu meisterdamine”

Juhendab Urmas Udso. Urmas Udso on Räpinas elav korvipunuja, kes on käsitööd teinud juba aastaid ning kes kasutab oma töös peamiselt oksi ja muid puujääke; ka metsviinapuu varsi, humalat ja kõikvõimalikke tarnheinu ning punub nendest näiteks korve, kübaraid, lillepiirdeid ja lumekingi ehk räätsasid.

Töötoas osalemine on tasuta. Vajalik eelregistreerimine telefonil 799 0914 (töötoas saab osaleda 12 inimest). Õpitoa korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Keskkonnaamet

Konkurents prügiturul pole kuhugi kadunud

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Konkurentsiameti ettepanek minna jäätmeveo korraldamisel tagasi piiranguteta vabaturule, võib teoreetiliselt olla õilis eesmärk, mis praktiliselt annab aga prügivedajatele võimaluse tarbijalt sama töö eest suurem rahasumma välja pressida.

Tuleb nõustuda, et jäätmete korraldatud äravedu ei ole Eestis käivitunud ideaalselt. Seda vaevavad lakkamatud kohtuvaidlused, mis saadavad omavalitsuste hankekonkursse, samuti võib öelda, et süsteem pole piisavalt paindlik.

Kuid selle suurim pluss on kahtlemata asjaolu, et prügi legaalne äravedu on Eestis muutunud normiks, mida see enne kohustuslikku vedu kahtlemata polnud. Omavalitsustes korraldatavate teenuse hulgiostude tulemusel on hind muutunud tarbijale tunduvalt soodsamaks, kui vabaturu tingimustes.

Kokkuvõttes on Eestis käivitunud töötav süsteem, milles esinevad tõrked on parandatavad. Miks peaks selle nüüd järsku ühes tükkis ajaloo prügikasti heitma?

Vabaturule tagasimineku suurim eestkõneleja konkurentsiameti kõrval, prügivedaja Ragn Sells väidab, et nii taastuks turul normaalne konkurents, mis oleks tarbijale pikas perspektiivis kasulik.

Esiteks tuleb täpsustada, et vaba konkurents jäätmeveos ei ole mitte kuhugi kadunud, sest erinevad jäätmevedajad konkureerivad omavalitsuste korraldatud hankekonkurssidel teinekord nii, et ninast veri väljas.

Tõsi on see, et lõpp-tarbijal pole sellisel juhul otsest valikuvõimalust, milline firma tema konteinerit tühjendab, kuid pole kuulda, et tarbija selle üle ka väga kurdaks. Tegelikult on lõpp-tarbija delegeerinud valiku tegemise omavalitsusele, nagu mitme teisegi teenuse puhul, sest mõningaid asju on mõistlik koos tellida. Näiteks talvise teehoolde tellib samuti kohalik omavalitsus, mitte ei jäta seda iga krundiomaniku otsustada, millise hooldusfirma sahk tema majaesist sõiduteed puhastab.

Kui jäätmeveo kehtivat süsteemi üldse muuta, siis võiks sinna lisada punkti, mis võimaldaks majapidamistel soovi korral tellida olmejäätmete äravedu väljaspool korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et kui majaomanikul on põhimõtteline soov tellida prügivedu ise ja maksta selle eest rohkem raha, siis võiks see võimalus tal olla.

Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks

Järgmisel aastal valmiv Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk tegi parima pakkumise ja tunnistati võitjaks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud hankel Põhja-Tallinna, Haabersti, Kesklinna ja Kristiine elanike olmejäätmete käitleja leidmiseks. Jäätmeplokk hakkab pealinlaste prügi kasutama elektri ja soojuse tootmiseks ning pakub senisest kolmandiku võrra odavamat jäätmekäitluse teenust.

„Ühelt poolt tagab konkursi võit Iru jäätmeenergiaplokile kütuse, kuid teisalt võidavad Tallinna elanikud tänu soodsamale jäätmekäitlusteenusele ja stabiilsele soojuse hinnale. Iru jäätmeploki valmimisel väheneb oluliselt ladestatava prügi kogus,“ sõnas Raine Pajo, Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas hanke tulemusi kommenteerides.

Tallinna linn korraldas esimest korda konkursi olmeprügi käitleja leidmiseks, lahutades jäätmete käitlemise ja prügiveo teenused. „Tavalisel jäätmeveokonkursil, kus vedaja valib ise jäätmete käitluskoha, osalevad ainult suured jäätmekäitlusettevõtted, kes osutavad nii veo- kui käitlemise teenust ning määravad hinnad vastavalt oma võimalustele. Tallinna keskkonnaameti uus mudel võimaldas aga pakkuda olmeprügi käitlemise teenust ka Eesti Energial ning see osutus oluliselt soodsamaks kui konkurentide omad,“ selgitas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.

Heinam rõhutas, et prügi sorteerimise kohustus pealinnas ei kao. „Kindlasti ei konkureeri Iru jäätmeenergiaplokk jäätmete koduse sorteerimise ja liigiti kogumisega. Eraldi kogutud pakendid, paber ja biolagunevad jäätmed suunatakse endiselt taaskasutusse, ladestuspaigad aga saavad kasutada jäätmeploki tuhka prügilate sulgemiseks,“ selgitas ta.

Järgmisena peab Tallinna keskkonnaamet leidma pealinlaste prügile ka jäätmevedaja, kes kogub jäätmed kokku ning annab need taaskasutamiseks üle Eesti Energiale. Kuivõrd käitluskoht on ette antud, on kõik veoettevõtted võrdses seisus ning oma pakkumise saavad teha ka väiksemad jäätmeveoettevõtted.

Sama mudelit on rakendamas ka Harjumaa Omavalitsuste Liit, mis on teatanud, et järgmised hanked peaksid olema kaheosalised, andmaks võimaluse ka sellistele vedajatele, kes ei oma käitluskohta, ning sellistele taaskasutusettevõtetele, kellel puudub prügi vedamise võimalus.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk valmib 2013. aastal. Tänu jäätmeplokile säästab Iru elektrijaam aastas ligi 70 miljonit kuupmeetrit maagaasi ning hakkab pakkuma ka senisest odavamat ja stabiilsemat soojuse hinda. Uus jäätmeplokk on ka äärmiselt efektiivne ning on võimeline ca 85% jäätmetes sisalduvast energiast muundada elektriks ja soojuseks.

Allikas: Eesti Energia

Maailmakoristuse meeskond innustab prügi kaardistama

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond kutsub koostöös talgupäeva eestvedajatega eestimaalasi kaasa lööma prügikaardistamise talgutel, mis algavad aprillikuus ja kestavad sügiseni.

2008. aastal toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud aitasid luua ühist arusaama, et puhta elukeskkonna loomisel on oluline meie kõigi panus. Prügikaardistamise talgute eesmärk on juhtida eestimaalaste tähelepanu prügistamise probleemile ning ühtlasi välja selgitada Eestimaa metsade, teeäärte ja teiste paikade prügistatuse olukord täna – neli aastat pärast prügikoristustalguid.

Teeme Ära Maailmakoristuse meeskond valmistas globaalselt kasutatava prügikaardi, mis võimaldab koristamist vajavad paigad kaardile kanda igas maailma punktis. Prügi saavad eriti mugavalt kaardistada iPhone’i ja Android telefonide omanikud, laadides selleks alla tasuta tarkvaralahenduse. Kui nutitelefoni käepärast ei ole, saab kaardistada ka fotokaamera abil või tavalist paberkaarti abiks võttes ning koristamist vajavad kohad hiljem online-prügikaardile märkides. Jätka lugemist »

“Teeme ära” laieneb Vahemere riikidesse

Viinis, Austria parlamendis toimuval Euroopa Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee keskkonna- ja veemajanduskomitee istungil on kesksel kohal Eestist alguse saanud “Teeme ära” kampaania viimine Euroopa- ja Vahemere piirkonna riikidesse.

Komitee otsustas menetlusse võtta ühisraporti “Let’s do it”, kui Euroopa Vahemere Liidu 2012. aasta prioriteet keskkonna puhastamiseks, prügimajanduse stiimuliks ja keskkonnateadlikkuse tõstmiseks. Raportöörideks valiti komisjoni esimees, Austria parlamendi liige Stefan Schennach ja Eesti delegatsiooni juht Imre Sooäär. Lõunariikidest panustavad raporti koostamisse Iisraeli ja Palestiina esindajad.

Sooäär rõhutas oma ettekandes, et Rainer Nõlvaku eestvedamisel Eestis alguse saanud initsiatiiv “Teeme ära” liitis ürituse sünnimaal kümneid tuhandeid inimesi, millel on suur potentsiaal kasvada globaalseks ettevõtmiseks, aidates kõikjal kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Jätka lugemist »

Misso ja Järvakandi noored teevad koos prügikaste

 24.-30. oktoobrini korraldatakse üle Eesti “Noore  vabatahtliku tegevnädalat”, mille raames viib ka Misso Avatud  Noorteklubi koostöös Järvakandi Avatud Noortekeskusega homme, 29. oktoobril  ellu projekti “Ühendatud jõud”. Projektitegevused leiavad  aset Misso valla Tsiistre külas, Külakoja vahetus läheduses.

Projekti eesmärgiks on Misso ja Järvakandi avatud noortekeskuste noorte  tutvustamine vabatahtliku tööga, üksteisega ning ühiste jõudude abil  Misso valla keskkonna puhtamaks muutmine. Tihti jõuab prügi oma tee  tänavale või metsa alla ka põhjusel, et läheduses pole prügikasti.  Lisaks tekitab noortele kindlasti rohkem motivatsiooni visata prügi  sellesse prügikasti, mida on ise ehitatud ja kaunistatud.

Kõlava nimega  projekti “Ühendatud jõud”, rahastab Euroopa Komisjon ning kokku saadi  projektile toetust 377 eurot. Noorte sooviks on projektiga teadvustada  vabatahtliku töö olulisust ning seda, et ühiselt panustades on oluliselt  rohkem võimalik kogukonna jaoks ära teha. Tähtsamateks tegevusteks on  noorte poolt täiskasvanud vabatahtlike juhendamisel ehitatavad ning  kaunistatavad prügikastid, mis paigutatakse hiljem valla käidavamatesse  kohtadesse, kus senini prügikastid puuduvad. Prügikastide kaunistamisel  saavad noored lasta oma loovusel lennata ning seetõttu on projekti  lisaväärtuseks ka kunstilise eneseväljenduse võimalus.

Birgit Lüüs

Teeme Ära laieneb üle maailma

Kolm aastat tagasi Eestis toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud on innustanud tervet maailma. See, et ühe päeva jooksul oli väljas 50 000 inimest, kes korjasid kokku üle 10 000 tonni sodi, on hämmastanud paljusid. Nii on meie talgutest eeskuju võtnud juba Portugal, India, Leedu, Läti. Lähiajal toimuvad prügitalgud Brasiilias ja Soomes.

Et Teeme Ära meeskonnalt küsitakse seni üle maailma, kuidas sellist suurt aktsiooni korraldada, on eestlased nõuks võtnud laiendada tegevust. Lähiajal toimuvad prügikoristamise konverentsid seitsmeteistkümnel maal, kus eestlased jagavad oma kogemusi ja annavad nõu.

Ka valmib Skype´i ühel loojal, Ahti Heinlal, lähiajal maailma prügikaart, et kõik soovijad saavad saaksid prügi kaardistama hakata. Maailma prügikaart sarnaneb kolme aasta taguse prügikaardile , kus oli Eestimaa rämps peale kantud, ent on täiuslikum ning kaasaegsem.

Teeme Ära üks eestvedajaid, Tiina Urm tõdes, et tegelikult on prügi koristamine lihtsalt üks võimalus inimesi ühe häiriva teema lahendamiseks koondada. “Teeme Ära talgutest on ju tegelikult välja kasvanud mitmed erinevad kogukondi ühendavad ettevõtmised,” ütlest ta. Sama loodetakse, et toimub ka mujal maailmas.

Kuula kõigest lähemalt täna kell 14 KUKU Raadio Ilmaparandaja saates. Saadet korratakse õhtul kell 8 ja see on järelkuulatav nii KUKU Raadio kui Külauudiste veebilehelt.  Saatejuht on Kadri Valner

Riigimetsade prügistatus väheneb

2010. aastal koristas RMK riigimetsast kokku 137 tonni prügi, mis on 40 protsenti vähem kui aasta varem, annab teada Riigimetsa Majandamise Keskus. Metsade prügistamine on piirkonniti endiselt probleemne, samuti tuleb metsast endiselt koristada ohtlikke jäätmeid.

RMK metsakasvatuse peaspetsialisti Toomas Väädi sõnul oli mullu enim prügi Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal, seda just suurte linnade ümbruse riigimetsades. „Tänu ennetustööle ja teavitus-koristuskampaaniatele nagu „Mets puhtaks!” ja „Teeme ära!” on olukord siiski järjest paranenud,” ütles Toomas Väät. RMK koristas mullu prügi 22 hektarilt, mis on võrreldav 21 jalpalliväljaku suuruse alaga. Lisaks tavaprügile koristati kokku ligi 9 tonni ohtlikke jäätmeid, millest suurem osa olid metsa alla veetud katuste lammutustest tekkinud eterniidijäätmed. „Oli ka tõeliselt ohtlikke jäätmeid, näiteks Tartumaalt leiti sajakilone vaat toksilise kemikaaliga. Harjumaalt Pakri poolsaarelt avastati 140 kg elavhõbedaga reostunud pinnas ja 1 kg elavhõbedajääke, mis likvideeriti erispetsialistide abiga,” ütles Väät.

Lisainfo: www.rmk.ee.