Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Generaadio saatesari “Provintsi punk” avaldab 2016. aasta aktikalendri

generaadio_aktikalenderTartu kogukondade meediaplatvormil Generaadio on rõõm teatada, et saatesarja “Provintsi punk” tegijad kogusid kokku head ideed, heitsid seljast riided ning üllatavad varsti ilmuva 2016. aasta aktikalendriga. 13 fotost koosnev kalender kannab endas “Provintsi pungi” vaimu ning lisaks visuaalse ilu pakkumisele suunavad kalendri autorid tähelepanu Eesti elu kitsaskohtadele.

Raik Sõster, üks kolmest saatejuhist, seletab, et “Provintsi punk” sai alguse protestist, eriti protestist Eesti pungi vastu.

“Tundub nagu tahetakse igal võimalusel kõigest punki välja imeda,” sõnas Sõster. “Punk ei ole midagi sellist, millele saad ordeni ja hinnasildi külge pista ja öelda: “Tubli poiss” – seda nähes paned sa käe enda laste silmade ette. Kalendergi sai alguse samast protestivaimust: teha midagi, mis on korraga nii vastuvõetamatu, kuid samas omab kunstilist väärtust ja peidab endas ka sügavamat sõnumit.”

Esimesese vastuoluna tava-arusaamadele pole selles aktikalendriks modellideks fototöödeldud naised, vaid kolm meessaatejuhti. Näiteks protestiks seksismi vastu on kalendris kaetud kõik nibud.

“Millepärast peavad naistel olema nibud kaetud aga samas võid sa suvel tänaval näha higist nõretavaid pakse mehi enda nibusid eksponeerimas?” küsib Sõster.

Kalendris on esindatud ka muud teemad, mis provintsipunkareid ühiskonnas häirivad: homofoobia, võltsmoraal, sotsiaalne ebavõrdsus ja tehnoloogiasõltuvus.

Aktikalendri piltide ideed muutis reaalsuseks fotograaf Alan Proosa ning kalender maksab 30. novembrini kestvas eelmüügis 10 eurot. Kõigi ettetellijate vahel loositakse välja plakatid fotodega, mis kalendrisse ei jõudnud. Rohkem infot leiab Generaadio kodulehelt www.generaadio.ee ja facebookist www.facebook.com/generaadio.

Dirhami alalise mehitatud piirivalve jätkamiseks
kogutakse toetust

Dirhamisse alalise piirivalvekordoni säilitamise toetuseks loodi Facebooki lehekülg.
“Käesolev leht on loodud toetamaks piirivalvekordoni jätkamist Noarootsi vallas Dirhami sadamas. Alates 01.12.2011 on planeeritud kordoni töö lõpetada,” seisab lehekülje üleskutses. “Kuna mõni aasta tagasi ühendati piirivalve politseiga, siis kaob kogu piirkonnast seni turvatunde taganud üksus. Tegemist pole mitte vaid Noarootsi probleemiga, kuna lähimad politseijõud on ühelt poolt Haapsalus ja teiselt poolt Paldiskis.”

Facebooki lehel Las Piirivalve jääb Dirhamisse kirjutatakse: “Piirivalve kadumine Dirhamist ei puuduta mõnekümne elanikuga küla turvalisust, vaid kogu Noarootsi, Nõva ja ka Padise valda. Nii maad mööda kui ka meritsi on lähimad politsei üsused Haapsalus ja Paldiskis. Parimal juhul jõuab mehitatud üksus kohale paari tunniga. Talvel võib aga meritsi kohale jõudmine aega võtta raskete jääolude korral mitu päeva. Lubatud helikopteriteenuse peale ka eriti loota ei saa, kuna nagu me teame, Eestis praegu töötavat helikopterit nagu polekski…

Dirhami sadam on Eesti üks külastatuim väikesadam. Seal peatub tänu soodsale asukohale ja lihtsale sissesõidule aasta jooksul ligi 1000 hobialust. Samuti on püügiperioodil sadam võõrustajaks kümnekonnale kalalaevale. Dirhami lähedalt kulgeb ka rahvusvaheline meretee, mis on tihedalt täidetud suuremate ja väiksemate alustega. Nagu kahjuks ka senini on olnud on sellise tiheda liikluse tõttu võimalikud ka õnnetused ja kõigil on veel meeles õlireostus Nõva rannikul, laevadelt vette kukkunud inimeste päästmised jne. Kuna piirivalve alus oli ka talveperioodil ainuke ühendusvõimalus Osmussaarega, on ka sealsetel elanikel kurb kuulda, et alates talveperioodil neil ühendust maismaaga edaspidi enam ei ole.

Kõiks sai alguse järgnevast emotsioonitust pressiteatest. Üks piirivalvepunkti lõpetamise põhjus on see, et piirkond on piisavalt turvaline ja ei vaja ka enam selle tõttu piirivalveteenust.”

Ivar Soopan, www.laanlane.ee

Kogutakse allkirju Metsküla algkooli sulgemise vastu

Metsküla algkooli koolipere. Foto: opleht.ee

Veebisaidil petitsioon.ee kogutakse allkirju selle nimel, et Lihula vallavalitsus võtaks tagasi volikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt suletakse Metsküla algkool pärast 2011/2012 õppeperioodi lõppu.

“Metsküla kooli sulgemine oleks järgmine samm Matsalu rahvuspargi hävitamisel,” kirjutab Mark Soosaar. “Kas sellest on vähe, et Eesti rahvuspargid “kastreeriti” mõned aastad tagasi keskkonnaministeeriumi otsusega lõpetada rahvusparkide juhtkondade tegevus? Kas nüüd on järgmiseks sooviks inimeste lahkumine rahvusparkide territooriumilt? Miks ei näe keskkonnaamet ja -ministeeerium kohalikus elanikus liitlast Eestimaa looduse hoidmises ja vaatab ükskõikselt pealt, kui väikelaste koolitee olulise pikenemise tõttu nende perekonnad kaitsealalt minema kolivad? Teisiti on võimatu prognoosida olukorda, mis tekib Metsküla kooli sulgemise korral.”

Metsküla algkool taasavati 1989. aastal. Praegu õpib koolis 14 last.

Praeguseks on Metsküla kooli sulgemise vastu andnud allkirja 397 inimest, allkirja andmiseks on aega veel üks päev. Oma hääle väikese kooli kaitseks saab anda siin: http://petitsioon.ee/metskula-kooli-sulgemise-vastu/

Eesti metsa eest ja heaks

Tekkinud on aktiivne kodanikualgatus Eesti metsade kaitseks.

Põhjuseks on 15. veebruaril Riigikogus vastu võetud metsade arengukava kuni aastani 2020. Kehtima hakanud arengukavas ei ole arvestatud eelnevat Riigikontrolli poolt tehtud kriitikat ja parandusettepanekuid. Riigikontrolli auditi väitel ei vasta selline arengukava oma eesmärkidele ja pole reaalsuses jätkusuutlik.

Algatatud on allkirjade kogumine. Petitsioon on kõigile kättesaadav kodulehel
http://metsad.vikerkaaresild.org/

Petitsiooniga on nädala jooksul liitunud juba tuhatkond inimest ja tuntuima organisatsioonina näiteks Eestimaa Looduse Fond. Eesmärgiks on arengukava tagasivõtmine ja muudatuste sisseviimine koostöös Riigikontrolli ja pädevate keskkonnaorganisatsioonidega.

Liikumisega on kutsutud liituma kõik, kellele Eesti metsade saatus korda läheb. Igaüks võib panustada sellega, milles ta end kõige kindlamini tunneb. Igast ühest oleneb palju. Liitu kodulehe kaudu listiga ja oledki meie hulgas. On aeg enda südame häält järgida ja ühineda Eesti metsa eest ja metsa heaks igas maakonnas, linnas, külas.

Kristel Põldma

Rannamõisa rahvas protestib kultuuriküla vastu

Harku vald plaanib Rannamõisa elamutevahelisele maa-alale ehitada kultuuriküla, mille vastu hakkasid kohalikud protestima juba 2008. aastal, kui plaan avalikustati.

Siis kogusid elanikud 95 inimese allkirjad ja esitasid vallale pöördumise, milles nõuti detailplaneeringu peatamist, vahendab Reporter.ee.

Kohalike esindaja Veiko Potisepp ütles, et vallalt ei tulnud pöördumisele mingit vastust. «2009 november ma koostasin uue kirja ja saatsin valda, selle peale sain ma vastuse jaanuaris 2011, et tulge palun 8. veebruaril avalikule arutelule,» kirjeldas Potisepp.

Nüüd ongi jõutud sama planeeringu esimese aruteluni. Abivallavanem Erik Sandla ütles, et protestijate kirjalikult esitatud vaietele on vastatud. «Aga kui nad need vaided ikkagi üles jätavad, siis lõpptulemus ongi, et me jõuame selle planeeringuga maavanema juurde, kes siis lõpliku otsuse teeb,» rääkis Sandla.

Detailplaneeringu teostamisel langetataks auväärse eaga pargipuid ja elusloodusele piirkonnas eriti ruumi ei jääks. Kohalikud soovivad aga, et piirkond jääks ka edaspidi vaikseks parkmetsa alaks, ütles Potisepp.

«Võib öelda, et olen rääkinud ümberkaudsete majade elanikega ja mitmed neist on öelnud just, et neil on väga hea meel, kui see pargiala saab korrastatud,» pole abivallavanem Sandla sellega täiesti päri.

Peamiselt kardavad kohalikud rahuliku elukeskkonna kadumist – 400 kohaga vabaõhulava tooks lärmi koduukse alla. Sandla möönab, et laulukaare ja vabaõhulava saaks vald ehitada ka mujale, näiteks Muraste karjääri, kuid esialgu jääb kultuuriküla plaan muutmata ja kohalikud saavad arvamust avaldada detailplaneeringu avaliku arutelu käigus.

«Kui inimesed leiavad, et see välilava või mõni muusikaüritusteks mõeldud maja või ka spordiplats ei sobi sinna keskkonda, siis järelikult vastavalt sellele on vaja toimida,» ütles Sandla.

Allikas: tallinnapostimees.ee

Anna koos paljude eurooplastega oma hääl GMOde vastu!

Veebileheküljel Avaaz.org kogutakse allkirju geneetiliselt muundatud põllukultuuride vastu. Kui miljon häält on koos, saab GMOde vastase pöördumise esitada Euroopa Komisjonile.

Miljon häält on kohe-kohe kokku saamas, hääli lisandub kõikjalt Euroopast metsiku kiirusega.

Kui oled GMOde vastu, anna oma hääl siit: https://secure.avaaz.org/en/eu_gmo/?vl

Põhjus, miks Avaaz.org  allkirju koguma hakkas, seisneb selles, et hiljuti kiitis Euroopa Komisjon pärast 12 aastat heaks geneetiliselt muundatud vilja kasvatamise, seades sellega GMOde kasvatajate lobitöö rahva huvist olulisemale kohale. 60 protsenti eurooplastest arvab, et enne kui asume kasvatama geneetiliselt muundatud kultuure, peame omama rohkem informatsiooni, millist kahju võivad need tekitada tervisele ja keskkonnale.

Vallad ei taha Peipsi äärde Emajõe rahvusparki

Juuni alguses ametliku käigu saanud Eesti kuuenda rahvuspargi loomine on takerdunud kohalike valdade vastuseisu taha. Vara, Luunja, Mäksa, Võnnu, Meeksi ja Piirisaare vallast on kolm viimast otsustanud rahvuspargi loomist mitte toetada, kirjutas Eesti Päevaleht.

“Mõte on ju hea ja tore, kuid kohalikud kardavad uusi piiranguid,” ütles Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.

“Tegu on niigi mahajäetud piirkonnaga ning uued piirangud võivad ju seal elamise veelgi raskemaks muuta,” vahendas Suvorov kohalike kartusi.

Kava järgi tahab keskkonnaamet üheks tervikuks liita Emajõe-Suursoo looduskaitseala, Emajõe suudme hoiuala ja Piirissaare maastikukaitseala.