Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Pärnu linnavalitsus kehtestas projekteerimistingimused Kesklinna silla renoveerimiseks ja laiendamiseks

Pärnu linnavalitsus võttis täna vastu Kesklinna silla projekteerimistingimused, mis näevad ette silla renoveerimise niiviisi, et säiliks silla senine kandevõime ja silda saaks laiendada praeguselt kümnelt meetrilt 16 meetrile.

Kesklinna silda Pärnus Foto Urmas Saard

Kesklinna sild Pärnus. Foto: Urmas Saard

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni.

Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar ütles, et projekteerimistingimused näevad ette silla seniste konstruktsioonide ümberehitustöid ning sõidu-, jalakäijate ja kergliiklusteede laiendamist. Projekteerimise käigus selgitatakse välja silla tehniline seisukord ja kavandatakse vajalikud remonditööd.

Silla kandevõimeks on ja jääb kuni 80 tonni. Projekteerija hakkab otsima võimalusi sillaaluse kõrguse suurendamiseks, et veesõidukid silla alt paremini läbi mahuks. Silda avatavaks ei tehta, sest see tekitaks silla kasutajatele põhjendamatuid ebamugavusi.

Ühe sõidurea laiuseks kavandatakse vähemalt 3,5 meetrit. Praegu on sõidurea laiuseks kolm meetrit ja avarii korral ei pruugi operatiivautod sillast üle pääseda.

Jätka lugemist »

Võru linn avab pidulikult uuenenud tänavavalgustuse

 

Foto: Tõnis Anton

Foto: Tõnis Anton

Neljapäeval, 22. oktoobril toimub Võru linnas tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekti ametlik lõpetamine ning uuenenud valgustuse pidulik avamine.

Projekti raames asendati linnas enamus tänavavalgustitest energiasäästlike LED-valgustitega. Aasta aega kestnud ehitustööde käigus sai Võru linn endale kokku 1472 kaasaegset tänavavalgustit ja nende tööd reguleeriva targa juhtimissüsteemi, samuti sai valgustatud 81 ülekäigurada.

OÜ Taristuhaldus juht ja Võru projekti eestvedaja Andres Visanapuu sõnul on uued tänavavalgustid ühelt poolt energiasäästlikumad, teisalt võimaldavad moodsad lambid tänavat varasemaga võrreldes paremini valgustada. “Minu silmis on projekt andnud neli suurt võitu – linnas on nüüd ülimoodne valgustite juhtimissüsteem, uus kaabeldus, uued postid ja lambid, mis on parandanud linna visuaalset pilti, uudsena on nüüd linnas valgustatud ülekäigurajad, mis suurendavad liiklusturvalisust ja loomulikult rahaline kokkuhoid, mis tuleb energiasäästu pealt,” loetles Visnapuu.

Võru linna tänavavalgustuse projekti kogumaksumus on 2,14 miljonit eurot, millest kümnendiku kattis linn. Projekt on osa Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatavast seitset linna hõlmavast mastaapsest projektist, mille vahendid on saadud Eesti riigi CO2 kvoodi müügist Austria riigile. Projekti aitasid ellu viia ka Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning Keskkonnaministeerium.

KIKi juhatuse liige Andrus Kimber nimetab kogu projekti keskkonnaalaselt võidukaks ettevõtmiseks. “Kvoodimüügi tulust sündinud projekt aitab omakorda vähendada Eestis eralduvat süsihappegaasi hulka. Näiteks tänu Võru tänavavalgustuse uuendamisele paiskub aastas õhku 589 tonni vähem süsihappegaasi.” Kimber piltlikustas, et sama hulga CO2-te suudavad aastas tekitada 45 keskmist majapidamist.

Avamispeol toimub vaatemänguline tuleshow ning demonstratiivne tänavavalgustite süütamine. Üritus algab kell 18 Võru Kandle ees.

Väikese külaseltsi projekt kutsus Eestisse rahvusvahelise seltskonna VOLISE huvilisi

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Projekti koodaaruannet käsitlev nõupidamine Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Esiplaanil projekti algataja Ülvi Nool ja koostööpartner ja nõustaja Valdi Reinas

Torma vallas asuva Näduvere Külaseltsi esinaise Ülvi Noole Grundtvigi Õpikoostöö programmi esitatud projekti “Avatud valitsemine Euroopas 2013-2015″ raames toimus Sadala Külade Seltsi rahvamajas koolituspäev.

Kohaliku elu edendajad erinevatest riikidest õppisid koolitusel tundma omavalitsustes kasutatavat infosüsteemi VOLIS.Ülvi Nool märkis, et valisime tutvustamiseks süsteemi VOLIS, mis võimaldab läbi infotehnoloogia tõhustada kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste tegevust ja digitaliseerida istungeid.

“Et istungite salvestused pannakse omavalitsuste kodulehele, saavad kodanikud neid interneti vahendusel kuulata ja vaadata. Nii on paikkonna elanikud aktiivsemalt kaasatud omavalitsustöösse, saavad vajalikku teavet oma arvamuste väljakujundamiseks, ettepanekute tegemiseks, ideede algatamiseks. Torma vallavolikogu kogemus näitab et VOLISE-ga kaasnevad tulemused on väga lihtsasti saavutavad ka väikestes omavalitsustes,” leiab Nool.

VOLIS valiti projekti partnerite poolt ka üheks parimaks praktikaks Avatud Valitsemises Euroopas. Sadala rahvamajas toimunud koolituspäeval tutvustas VOLIS-t Henri Pook, kes on selle infosüsteemi väljatöötajaks ja tunnustatud tutvustajaks nii Jõgevamaal kui ka teistes Eestimaa paikades. Poogi loengut olid kuulamas inimesi Itaaliast, Türgist, Ühendkuningriikidest, Rumeeniast, Hollandist, Poolast, Itaaliast, Saksamaalt, Portugalist ja Kreekast. Neile tuli üllatuseks, et VOLIS-e vastu tuntakse huvi ka Rootsis ja Hollandis.

“Projekti koostamiseks andis mõtte asjaolu, et varasematesse Torma valla volikogudesse kuuludes tajusin, et vallaelanike peaaegu ei kaasatudki eelnõude menetlemisse ja otsuste vastuvõtmisesse. Piirkonna elu arendamiseks on aga olulised võimalikult paljude inimeste mõtted valuküsimustest, vajalike hoonete ja rajatiste ehitamistest,” ütles majandusharidusega Ülvi Nool, kes on ka tänase Torma vallavolikogu esimees ning kuulub Carl Robert Jakobsoni nimelisse Torma põhikooli ja Torma lasteaia Linnutaja hoolekogusse.

Jaan Lukas

Kohaliku omaalgatuse programmi saab taotlusi esitada 1. aprillini

Kevadine Kohaliku omaalgatuse programm on avatud ning ootab 1. aprilliks kogukondade elujõulisust edendavaid projekte.

Toetusi saab taotleda kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise meetmetest. Mõlema meetme puhul on toetuse piirsummaks 2000 eurot ning rahalise omafinantseeringu määr peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Taotlused tuleb esitada asukohajärgsele maavalitsusele (maavalitsuste kontaktid) hiljemalt 01. aprilliks kella 16.30ks.

Elektrooniliselt esitatav taotlus tuleb saata maavalitsuse kodulehel märgitud kohaliku omaalgatuse programmi e-posti aadressile hiljemalt kell 16.30, paberkandjal esitatav taotlus tuleb viia maavalitsusse käsipostiga hiljemalt kell 16.30 või saata posti teel maavalitsuse postiaadressile (postitempel ei tohi olla hilisem kui 01.04.2015).

Rohkem infot ja vajalikud dokumendid leiab siit.

Tartumaa kooliõpilaste teaduskonverents on täies hoos

Koostöös Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Teaduskooliga alustas Tartu Ülikooli muuseum 2014. aasta sügisel projektiga „Teaduskonverents „Imeline ilm““.  1.-3. klasside õpilastele suunatud ettevõtmine on jõudnud poole peale.

„Projekt sai alguse 2014. aasta sügisel ning selle eesmärgiks on arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil,“ tutvustab konverentsi Tartu Ülikooli muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindis. „Praeguseks on Hull Teadlane külastanud kõiki osalevaid Tartu linna ja maakonna koole ning hoolimata esimesest korrast kulgeb projekt igati edukalt.“

Käesoleva aasta alguses külastas Hull Teadlane kõiki konverentsil osalevaid koole, kohtus uurimistööde tegijatega, jagas nippe uurimistööde koostamiseks ning vastas küsimustele, mis ulatusid tuule suuna mõõtmisest kuni Hullu Teadlase juusteni. Praegu on koolides käimas vaatluste tegemise ja uurimistööde kirjapaneku aeg, mille tulemused jõuavad Tartu Ülikooli muuseumisse 2. aprilliks.

Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Anne Orava sõnul uurivad õpilased praegu ilma, teevad märkmeid ja otsivad erinevat vajalikku informatsiooni. „Töö on põnev ning on pannud laste silmad särama. Väga innustavaks sai Hullu Teadlase külaskäik, mis ergutas õpilasi aktiivselt vastaval teemal tegutsema,“ ütles Orav.

Projektiga seotud Tartu Kivilinna Kooli õpetajate arvates on sellised üritused väga vajalikud, laiendades õpilaste silmaringi ning ärgitades neid koostööle teaduse uurimises.

Parimad uurimistööd kuulutatakse välja 9. aprillil ning tulevad ettekandmisele 23. aprillil Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimuval konverentsi lõppüritusel. Lisaks ettekannetele saavad osalejad nautida ka vahvaid katseid ja konverentsile kohaselt kommipausi.

Teaduskonverentsil osalevad Tartu Kivilinna Kool, Tartu Erakool (TERA), Tartu Hiie Kool, Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, Puhja Gümnaasium, Luunja Keskkool, Tartu Mart Reiniku Kool, Elva Gümnaasium ja Tartu Hansa Kool.

Kärdla, Rapla ja Valga otsivad oma linnakeskuste korda tegemiseks arhitektuurikavandit

Eesti Arhitektide Liit koostöös omavalitsustega kuulutavad jaanuaris välja arhitektuurikonkursid linnakeskuse arhitektuurikavandi leidmiseks Kärdlas ja Raplas ning veebruari alguses Valgas. Konkursid toimuvad projekti “Hea avalik ruum” raames, mille tulemusel loodetakse aastaks 2020 planeerida ja ümber ehitada 14 Eesti tõmbekeskuse avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Täna kell 17.30-19.00 toimub Arhitektuurikatla I korruse suures seminariruumis (Tallinnas, Põhja pst 27A) Kärdla, Rapla ja Valga keskväljakute ja ümbritseva linnaruumi arhitektuurivõistluste arutelu.

“”Hea avalik ruum” on kahtlemata üks mahukamaid taasiseseisvumise ajal üle Eesti läbi viidud arhitektuuriprojekte, mille eesmärgiks on korrastada ja kujundada väikelinnade keskused neile iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks,” selgitas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog, ”Linnakeskuste korda tegemises nähakse seost ka ettevõtluse arendamisega, sest kui täna on kauplused ja ärid koondunud pigem linnade äärealadele, motiveerib elu tagasi tulek keskusesse ehk ka ettevõtjaid oma ärisid sinna tagasi tooma ning investeerima rohkem keskuses asuvatesse hoonetesse. Arhitekti ülesandeks ei ole antud projekti näol seega pelgalt kosmeetilised parandused, vaid tuleb mõtestada avalik ruum ja pakkuda ideid, kuidas siduda keskus ja sellega piirnevad alad ühtseks tervikuks, mis annaksid linnale tagasi tema isikupära ning väldiks linna laialivalgumist.”

Jätka lugemist »

Tartu naiste varjupaigas viibivad lapsed saavad Lastefondi toel psühholoogilist abi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab Tartu naiste tugi- ja teabekeskuse projekti “Perevägivalla ohvritest laste kaitse” raames seal viibivate laste psühhoteraapia-nõustamisseansse tasudes seitsme kuu jooksul psühhoterapeudi töötasu.

Tartu naiste varjupaik on pakkunud perevägivalla ohvritele ja nende lastele varjupaika ja erinevat laadi nõustamist juba 12 aastat. Selle aja jooksul on sotsiaalset ja juriidilist nõustamist, naistele suunatud psühhoteraapiat ja muid teenuseid pakutud rohkem kui 1500 naisele.

Seni ei ole varjupaigal kitsa eelarve tõttu olnud võimalik teraapia sihtgrupina aidata nõustamisel käinud ohvrite lapsi, keda 2014. aastal oli kokku ligi 120. Samas on mõistetud nende laste psühholoogilise nõustamise vajalikkust. Varjupaiga juhataja Pille Tsopp-Pagana sõnul on ema suhtes toimepandava vägivalla nägemine tõsine psühholoogiline vägivald lapse suhtes, millel võivad olla väga rängad tagajärjed. “Lapsed, kes on sunnitud vägivalda pealt vaatama, on kaudselt täiskasvanutega toimuva füüsilise vägivalla ohvrid, sest neil kujuneb harjumus eluks pideva vägivalla keskel ning arusaam, et füüsilise vägivalla abil on võimalik ennast maksma panna,” selgitab ta lisades, et sellest tekivad eeldused vägivaldseks käitumiseks ka täiskasvanuna.

Jätka lugemist »

Pime tänavalõik sai jõuludeks uued valgustid

IMG_0015 (1)Eile sai SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 7 linna tänavavalgustuse projekti raames uued valgustid Võru linna üks tuiksooni – pikka aega pime olnud Jüri tänava lõik Piiri tänava ja Räpina-Paju tänavate ristmiku vahel (pildil).

Kasutades ära viimaseid soojapoolseid ilmasid, paigaldas Kagu Elekter nimetatud, kohati kottpimedale tänavalõigule 9 uut posti 18 lambiga, parandades sellega oluliselt linna ühe peatänava liiklusohutust. Arvestades eeltoodut, on tegu justkui väikese jõulukingitusega. “See oli tõsiselt pime tänavalõik linna tuiksoonel, mille valgustamisega me polnud sel aastal arvestanud,” lausus tööde tellija, Taristuhaldus OÜ juhatuse liige Andres Visnapuu.

Pärast nimetatud tänavalõigule uute valgustite paigaldamist on Võru linnas 60 uut valgustit kavandatud 1464st. Tööd jätkuvad uuel aastal.

Võrumaa valdadesse jõudsid kohale spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid

IMG_4093 (4)Kõikidesse Võrumaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävatesse valdadesse on nüüdseks kohale jõudnud erinevad spordi- ja vaba aja sisustamise vahendid, mis soetati eesmärgiga elavdada külaelu.

Tegevjuht Anneli Ott selgitas, et erinevad esemed-komplektid soetas  partnerluskogu projekti “Vahendite soetamine Võrumaa Partnerluskogus külaelu aktiviseerimiseks” MAK 2007-2013.a. LEADER meetme toel ja lepingute alusel anti need kasutamiseks valdadele vastavalt kohapealt laekunud soovidele.

Projekti kaudu jõudsid Antsla noortekeskusele lauajalgpalli ja õhuhoki komplektid, Haanja Suusaklubile suusad, Ruusmäe Noorteklubile jõusaali sisustus, Lasva valla noortekeskusesse  piljardilaud, Mõniste avatud noortekeskusesse piljardilaud, Nursi külakeskusesse mängukonsool Xbox360  E, õmblusmasin Brother RH127 ja õhuhokikomplekt, Sõmerpalu valda viis koroonalauda ja üks lauatennise laud, Urvaste valla noorteklubisse käsipalliväravad, Krabi külaseltsile piljardilaud ja õhuhokikomplekt, Voki külaseltsile kaks kummipaati Gauja 240R ja neli päästevesti ning erinevatele Võru valla MTÜdele kolm lauatenniselauda ja üks koroonalaud. Jätka lugemist »

Põlva maavalitsus sai rahastuse laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamise projektile

Põlva maavalitsus, koostöös Võru ja Tartu maavalitsustega, said ELi riskilaste ja-noorte programmist rahastuse projektile „Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti. Kolme maavalitsuse koostöö projektile eraldatakse 59 998 eurot. Projekti põhitegevused saavad alguse septembris 2014. Kõik kolm maakonda saavad igaüks projekti läbiviimiseks ja uute spetsialistide koolitamiseks kasutada 20 000 eurot.

Aastase pilootprojekti käigus rakendatakse probleemilahenduslike oskuste programmi (SPLO) meetodit Võru, Tartu ja Põlva maakonna 2-3 kooli esimeses kooliastmes kaasates ühe klassi jagu õpilasi terve õppeaasta jooksul. Õpilastele õpetatakse sotsiaalseid oskusi (sh suhtlemist ja eneseväljendusoskust probleemide vältimiseks ja lahendamiseks) käitumisprobleemide vähendamiseks. Põlvamaal osalevad pilootprojektis Põlva Ühisgümnaasium ja Saverna Põhikool.

Projekti raames on kavas koolitada kokku kuni 20 spetsialisti igast maakonnast, kes hakkavad SPLO programmi praktiseerima oma koolide ja noortekeskuste juures.

Projekti eesmärgiks on laste riskikäitumist soodustavate faktorite varajane märkamine ja sekkumine kasutades SPLO meetodit, samuti sotsiaalsete pädevuste arendamine ning lastevanemate ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkuse tõstmine, omavahelise koostöö soodustamine kolme maakonna vahel, lisaks kogemuste ja parimate praktikate vahetamine Norra Undarheim kooliga.

Allikas: Põlva Maavalitsus

Naerata Ometi MTÜ aitab üksikul pensionäril taastada tulekahjus hävinud kodu

Foto: help.ee

Tulekahju, mis sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest põhjustas Lepnas, Lääne-Virumaal elavale vanaprouale korralikku peavalu. Kui enne sai vanaproua elada rahulikku elu, koos enda kassiga ning nautida rahulikku pensionipõlve, siis nüüd on vanaproua pidanud juba mõnda aega elama eemal kodust, sugulaste juures, lisaks sellele põhjustas tulekahju ka prouale tervisekahjustusi ning ta pidi mõnda aega viibima haiglaravil.

Koduigatsus on suur ning loodetavasti saame heade toetajate abiga tegusale prouale pakkuda võimalust taas kodus elada.

Tulekahju toimus selle aasta märtsis ning arvatavasti sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest. Kogu korter õnneks maha ei põlenud, kuid väga suuri kahjustusi sai tules esik, kus väga halvas seisukorras on nii lagi, kui põrand, samuti sai palju kannatada köök, kust alla kukkusid nii laeplaadid, kui sai suuri tahmakahjustusi kogu köögimööbel. Enamik uksed vajavad vahetamist ning pea kogu korteri mööbel tuleb asendada uuega.

Suur töö on juba korteris ära tehtud, kuid väga palju on veel teha. Kuna projekti elluviimise eelarve on suurusjärgus 3000 € ja tänaseks on sellest koos ligikaudu 1000 €, siis ootame heade inimeste toetust projektile, et tasuda transpordikulud, ehitusmaterjalid ning sümboolne tööraha ehitusinimestele.

Projekti info!

Võru Maavalitsuse projektitaotlus sai EMP programmist rahastuse

Võru Maavalitsus esitas 2014. aasta märtsikuus taotluse Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmi “Riskilapsed ja-noored” väljundi 3 “Kogukondlikud kuriteoennetuslikud algatused” väikeprojektide taotlusvooru ning sai rahastuse projektile “Laste suhtlemise ja probleemilahenduslike oskuste arendamine”.

Justiitsministeerium otsustas nimetatud taotlusvoorus 37-st taotlusest toetada kaheksat projekti, sealhulgas Võru Maavalitsuse projekti. Projekti kogumaksumus on 60 000 eurot, EMP programmist eraldatakse Võru Maavalitsuse projektile 50 989 eurot.

Jätka lugemist »

Võru- ja Põlvamaa õpilased saavad osaleda keskkonnahariduslikes õppeprogrammides

Võrumaa Kutsehariduskeskus koostöös MTÜga Looduskool alustas Võru- ja Põlvamaa üldhariduskoolidele suunatud projekti, milles 1.-9. klasside õpilastele pakutakse märtsist kuni juunini ligi 240 õppekavakohast programmi, kuhu oodatakse osalema üle 5000 õpilase. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Projekti on kaasatud Põlva- ja Võrumaalt 10 asutust ja organisatsiooni, kes on koostanud projekti tarbeks 30 erinevat keskkonnahariduslikku programmi, mida viiakse läbi aktiivõppemeetodeid kasutades nii looduses kui ka koolides. Projektis osalevad partneritena Keskkonnaamet, RMK, MTÜ Eesti Ellujäämisselts, MTÜ Maavillane, SA Pokumaa, Süvahavva loodustalu, Tervise Kodu OÜ(Metsamoor), FIE Margus Muts ja MTÜ Looduskool.

Jätka lugemist »

Heategevuslik noorteprojekt otsib toetajaid

MTÜ Raplamaa Noored on käivitanud projekti „Mäng on väikese inimese töö“ mille idee on luua samanimeline kauamängiv helikandja.

Antud plaadil saavad võimaluse laulda viiest Raplamaa vallast pärit 6 – 11 aastased laululapsed. Nii teevad selle põneva retke kaasa muusikaõpetajad ja nende laululapsed Rapla ja Juuru vallast (Thea Paluoja), Märjamaa vallast (Marju Plamus), Kohila vallast (Astrid Õigemeel, Maarja Paju) ja Kehtna vallast (Ea Hark).

Projekti õnnestumisele aitavad kaasa ka mitmed tuntud Eesti artistid. Lastega koos hakkavad laulma Teele Viira, Mart Sander, Marek Jürgenson, Birgit Õigemeel, Mikk Tammepõld, Lea Liitmaa, Rebecca Kontus, Luisa Värk, Taavi Peterson, Venno Loosaar, Kaire Vilgats Lõhmus ning veel mõni üllatusartist.

Projekti (plaadimüügi ja suure esitluskontserdi) tuluga toetatakse Tõnu Susi nimelise muusikastuudio rajamist Raplasse, et noortel muusikutel ja heliloojatel oleks koht enda loomingu salvestamiseks. Lisaks heategevuslikule suunale on võetud eesmärgiks luua vanadest armsatest viisidest kaasaegseid, tänapäevasevamalt kõlavaid lastelaule.

Projekt on järg MTÜ Raplamaa Noorte poolt elluviidud „Kuukiigutuse“ nimelisele heategevuslikule noortealgatusprojektile ja sellele saab hoogu anda siit.

Pärijata pole pärandit!

Pärijata pole pärandit! – nii on sõnastatud 2013 kultuuripärandi aasta
moto.
Liikumine Kodukant koostas ülevaate 2013. aasta külavanemate ametimärkidest ning andmebaasi nende kandjatest.
Kokku saadi 26 märgi kirjeldus, mida saab vaadata uuenenud kodulehel www.külad.ee. <http://www.k%FClad.ee/>
Kodulehe Eesti kaardilt näed valdu ja külasid, kus märgid kasutusel.Vaadata saab ka 1937.aasta külavanema ametimärki.
Projekti edukust näitab see, et Ajaloomuuseum soovib kogutud materjali, sh originaalmärke oma valdusesse.
Suur tänu valdadele ja küladele, kes ühe märgi muuseumile  annetavad.Kultuuripärandi aasta moto on külaliikumises reaalsuseks saanud.
Loe edasi: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103372
Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Põlva Ühisgümnaasiumis õpib neil päevil viis Vene noort

IMG_714630. septembrist kuni 11. oktoobrini on õpilasvahetuse raames Põlva Ühisgümnaasiumis gümnasistid Venemaalt, Valgevene piiri äärest.

Ühisgümnaasiumi sõpruskooli Pihkva oblasti Sebeži rajooni Idritsa keskkoolist on Põlvasse tulnud viis gümnasisti ja kaks õpetajat.

Õpilased osalevad igapäevaselt neljas-viies koolitunnis ning lisaks on neile planeeritud väga mitmeid muid tegevusi. Käiakse Otepää seikluspargis, Tartus Ahhaa keskuses, ekskursioonil Tallinnas, tutvutakse Põlva linna ja maakonnaga, toimub õppepäev Võrtsjärve ääres ning kavast ei puudu ka ujumine, teatrietendus ja disko.

Sama projekti raames käisid aprillis ka Põlva gümnasistid kahenädalasel keelekümblusel Venemaal. Kui meie õpilasi huvitas Venemaale minnes eelkõige vene keele praktiseerimine ja Venemaa elu-olu, siis vene noored tulid siia tutvuma meie riigi ja kultuuriga, samuti on Pihkva oblasti noorte jaoks hinnatud edasiõppimisvõimalused Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

Külaskäigu ajal elavad vene noored neile juba tuttavate Venemaal keelekümblemas käinud põlvalaste peredes.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi, Võru maavalitsused. Pilootprojekti tegevused on planeeritud esialgu aastani 2014.

Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus

Vene talu viib läbi projekti “Rahvuskultuuri teemakuud Vene talus”. Projekti raames korraldatakse ühisnäitus, kuhu oodatakse eraisikute või organistasioonide eksponaate (samovarid, matrjoškad, hohloma esemed ja Pavlovski Posadi rätid) koos nende saamis- ja kasutuslooga. Oktoobri alguses toimub Kihlepa rahvamajas kontsert-tänuüritus, kus iga väljapanekust osaleja saab ka väikese kingituse ühisettevõtmise mälestuseks. Ühisväljapanekul osalemiseks palume võtta ühendust Vene talu noorperenaise Veronika Meibaumiga (veronika@venetalu.ee või 5595 8038).

Projekti raames toimub juulis veel järgmine üritus:

27. juulil algusega kell 13 toimub Steineri aias (Pärnu linnas) meistriklass “Vanade tarbeesemete dekoreerimine hohloma stiilis” Vaas&Vaas kunstnike juhendamisel. Dekoreeritav ese (näiteks vana lõikelaud, rehavars, puust lusikas vms) peab osalejal endal kaasas olema. Esemed, mida meistriklassi käigus dekoreeritakse, pannakse välja projekti raames läbiviidavale ühisnäitusele. Hiljem saab omanik selle tagasi.

Meistriklassist osavõtmine on tasuta, kuid kuna kuna kohtade arv on piiratud, siis on vajalik eelregistreerimine (veronika@venetalu.ee).

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Projekti toetab Kultuurkapital.

Vaata plakatit! (.pdf)

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja vanemaid Põlvamaa elanikke projektis osalema

MTÜ Eesti Abikeskused kutsub keskealisi ja natuke vanemaid (50-74a) Põlvamaa elanikke, kes hetkel ei tööta, osalema projektis, mille eesmärgiks on aidata neil leida endale meeldiv ja sobiv töö.

Projekt pakub teile:

  1. Teenuseid valmistamaks teid ette tööturule sisenemiseks – psühholoogi ja sotsiaaltöötaja poole nõustamine, võlaõiguse alane juriidiline abi;
  2. Tegevusi, mis toetavad teid tegemaks õigeid valikuid tööturul ning edukat kandideerimist - tööklubi, karjääriplaan, karjäärinõustamine;
  3. Erialakoolitust ja tööpraktikat.

Kõik projektiga seotud tegevused Põlvas. Ühe rühma suurus on 6-14 inimest.
Erinevaid nõustamisteenuseid on kokku kuni 15 tundi ning need toimuvad nii rühmas kui individuaalselt.

Klubiline tegevus toimub 1 kord nädalas ning kestab korraga 4-5 tundi. Peale 20 päevast erialakoolitust toimub ka sama pikk tööpraktika. Kokku on projektis osalemise pikkuseks 40 tööpäeva.

Osalejatele makstakse sõidutoetust ning erialakoolituse ja praktika ajal makstakse ka stipendiumi.

Projektijuht Ahto Peetso.

Kui te soovite projekti ning selles osalemise kohta rohkem teavet või soovite ennast osalejana kirja panna, siis helistage telefonil +372 5657 7607 või saake e-mail aadressil ahtole@hotmail.com.

Noored korraldavad külaskäike nii Hiiumaalt Vastseliinasse kui Nursist Toilasse

Juunis alustavad noored reise üle Eesti, et külastada eakaaslasi ja avastada kohalikke väärispaiku. Projekti “Noored ja ääred” raames luuakse ühiselt reisijuht Eestimaa vaatamisväärsustest läbi noorte silmade ning genereeritakse ideid ja tegevusi, kuidas Eesti 100. juubelit tähistada.

“Noored ja ääred” projektis osalemiseks pidid noored omaalgatuslikult välja valima sihtkoha ning koos vastuvõtvate eakaaslastega leppima kokku kohapealse tegevuse. Näiteks toimub kohtumine Vastseliinas, kus Hiiumaa noortele tutvustatakse seto kultuuri ja õpetatakse võro keelt, Nursist pärit noored külastavad Narva linnust ja Toila vallas asuvaid riigikaitsega seotud objekte; Lõuna-Eestist asuvad teele Lasva valla noored, kes külastavad koos Leisi valla noortega Saaremaa laulupidu; Kurtna ja Karksi-Nuia noored hakkavad lisaks kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele ka üheskoos kokkama.

“Noored ja ääred” ettevõtmist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer selgitas, et projekti üheks eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja ettevõtlikust. “Noortelt arvamuse küsimine ja noorte kaasamine neid puudutavate tegevuste kavandamisse ja teostamisse on äärmiselt oluline. See on nende jaoks väga väärtuslik kogemus,” ütles Schlümmer.

Igas osalevas grupis on vähemalt üks noor, kes jäädvustab toimuvat teksti-, pildi- ja videomaterjali näol, mille põhjal koostatakse Eesti vaatamisväärsuste reisijuht noortele. Kõiki noortegruppe saadab noorsootöötaja. 

Ettevõtmine “Noored ja ääred” on ellu kutsutud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta raames, mille fookuses on lapsed ja noored. “Noored ja ääred” uus taotluste esitamise voor avaneb sügisel. 

Projekti “Noored ja ääred” täiendav info: www.facebook.com/nooredaared

3D-kursused töötutele noortele ja lapsevanematele

Molbert ja digilaud

“Loovuse ja innovatsiooniga tööturule” on Tartu Kunstikooli tööalase täienduskoolituse projekt, mille raames toimuvad 3D-modelleerimise ja kujundusgraafika kursused töötutele noortele ja lapsevanematele.

Veel 5 päeva on aega Tartu Kunstikooli 3D-modelleerimise täienduskoolituse avalduse esitamiseks.

3D koolitustsükli avalduste esitamise tähtaeg läheneb. Lae avaldus alla TK kodulehelt ja saada see koos vabas vormis motivatsioonikirjaga aadressile kunstikool@art.tartu.ee hiljemalt reedel, 7. juunil kl 13ks.

Juba reede õhtuks selguvad avalduste põhjal kandidaadid, kes saavad võimaluse osaleda 10.-21. juunini toimuval karjäärinõustamisel ja eelpraktikal Tartu Kunstikoolis ja 3D ettevõttes. Karjäärinõustamise ja eelpraktika eesmärk on aidata kandidaatidel oma valikus veenduda, koostada karjääriplaan ja tegeleda vajadusel sisseastumisportfoolio ettevalmistamisega. Eelpraktika tulemuste põhjal portfooliovooru pääsenutel on portfoolio esitamiseks aega 26. juunini. Osalejad selguvad 3. juulil ja õppetöö läheb lahti 2. septembril.

Asja kohta saad lähemalt pärida ka kolmapäeval, 5. juunil toimuval lahtiste uste päeval, meili teel kunstikool@art.tartu.ee või telefonil 5333 5088. Tutvu projektiga ka meie kodulehel www.art.tartu.ee.

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

_Skype lastekylale_Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Vinni vald hakkas kasutama häirenuputeenust

Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.

Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.

Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.

Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.

Konkurss “Joonista muinasjuttu”

Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa noored muinasjutusõbrad on oodatud osalema eesti muinasjuttude illustratsioonide võistlusel. See konkurss organiseeritakse projekti “Kaasmaalased” raames, milles osalevad maakonnalehed Vooremaa, Võrumaa Teataja ja Viru Prospekt.

Võistlus “Joonista eesti muinasjuttu” viiakse läbi kahes vanuserühmas – 5-8 aastased ja 9-12aastased. Tööd tuleb esitada A4 suuruses joonistuspaberi lehel või digitaalselt. Koos võistlustööga tuleb nimetada ka muinasjutu pealkiri, autori täielik ees- ja perekonnanimi, vanus, aadress, kontakttelefon. Koos joonistusega tuleb saata ka tsitaat muinasjutust, mille kohta just see töö käib. Kunstmuinasjutu puhul tuleb näidata autori perekonnanimi.

Töid hindab žürii, mille koosseisus on ajalehe Viru Prospekt peatoimetaja Tatajana Zavjalova, Narva muuseumi kunstiteadlane Jelena Sohrannova ja Narva keskraamatukogu peabibliograaf Tatjana Krivolap.

Kõiki osalejate joonistusi võib näha aadressil www.prospekt.ee Parimatest töödest koostatakse näitus, mis pannakse üles Narva MacDonaldsis. Võitjate auhinnad aitavad neil oma võimeid arendada.

Ida-Virumaalt pärit osalejad võivad tuua või saata oma joonistused ajalehe Viru Prospekti toimetusse Puškini 20-12, Narva, 20307,

Võrumaalt pärit osalejad Võrumaa Teataja toimetusse aadressil postkast 1, Oja tn 1, Võru, 65602. Jõgevamaalt pärit võistlustööd on oodatud ajalehe Vooremaa toimetusse aadressil Aia tn 1, 48306 Jõgeva.

Pilte võib saata ka elektronpostiga aadressile Svetlana@prospekt.ee Töid võetakse vastu 12. maini.

Eesti maanaiste projekt pälvis Euroopas tähelepanu

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinna komisjon valis 605 osaleja hulgast välja 30 poolfinalisti, kes kandideerivad 2013. aasta Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhinnale. Väljavalitud 30 poolfinalisti hulgas on ka MTÜ ETNA Eestimaal läbiviidav mikrokrediidiprojekt.

Euroopa sotsiaalse innovatsiooni auhind 2013 on kutsutud ellu eesmärgiga leida häid ja uuenduslikke ideid uute töövõimaluste loomiseks ja tööhõive parandamiseks Euroopas, kus praegu on ligikaudu 25 miljonit inimest ilma tööta.

Auhinna eesmärk on tunnustada ka neid initsiatiive, mis toetavad vähemakstud või alaväärtustatud töökohtadel töötajaid ning neid, kes on tööjõuturul diskrimineeritud oma soo, vanuse või puude tõttu.

Konkursi esimeses etapis valis komisjon 605 osaleja seast välja 30 poolfinalisti, kellel on võimalus lihvida oma ideed kogenud mentorite käe all. Konkursi kolm parimat ideed kuulutatakse välja tänavu mais ning nad saavad 20 000 euro suuruse auhinnaraha ja võimaluse oma idee selle raha toel ellu viia.

MTÜ ETNA Eestimaal osales konkursil ideega pakkuda maal elavatele naistele tuge ettevõtluse loomiseks läbi mentorluse-koolituse-mikrokrediidi programmi, mis pakub paindlikel tingimustel laenu ning samas ka õpetab ja julgustab oma ettevõtte loomisel.

Mikrokrediidiprojekti idee konkursile esitanud Kairi Talvese sõnul on taolise kõrgetasemelise konkursi poolfinaali jõudmine ETNA mikrokrediidiprojekti läbiviijatele väga suur tunnustus.

“Kui see projekt Eestis õnnestub, siis on seda võimalik rakendada ka teistes Euroopa riikides, suurendamaks inimeste ettevõtlikkust ja vähendades seeläbi sotsiaalseid probleeme,” ütles ta.

ETNA Eestimaal on maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi toetav ja spetsiaalselt naistele mõeldud koolitusi pakkuv mittetulundusühing.

ETNA mikrokrediidiprojekti rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses.