Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Jane Lumiste - Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas

Jane Lumiste – Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas

Viljandi maakonnas esitati Hajaasustuse programmi kokku 88 taotlust, millega sooviti riigi ja KOV poolset toetust summas 315 473,68 eurot.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas Jane Lumiste sõnul rahuldati esitatud taotlustest 77, millest riigipoolne toetus moodustas kokku 137 629 eurot. Sama suure summa panid juurde programmis osalenud kohalikud omavalitsused ning kolmandiku summast moodustas taotlejate omafinantseering. Kokku panustatakse abikõlbulike valdkondade rajamiseks ja korrastamiseks üle 412 000 euro. “Kõige enam taotlusi esitati jätkuvalt veesüsteemide valdkonda (65 taotlust), selle järgnesid (31 taotlust) kanalisatsioonisüsteemid ning 11 taotlust juurepääsuteede korrastamiseks. Siinjuures on oluline märkida, et üks taotlus võis sisaldada mitut tegevust, kuid ühe majapidamise kohta oli võimalik toetust taotleda kuni 6500 eurot,” selgitas Lumiste.

Hajaasustuse programmi 2014 aasta voorus osalesid 9 viljandimaa valda. Suuremate summadega osalesid 2014.a. programmis suured vallad. Näiteks Viljandi vald toetas koos riigi toetusega programmi tegevusi 81 380 euroga, Suure-Jaani vald 58 738 euroga ja väiksematest valdadest Kolga-Jaani vald panustas 34 922 euroga. Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi liiklusprogrammid on uuenenud ja senisest paindlikumad

 

Liikluskasvatus on maanteemuuseumi südameasjaks olnud juba aastaid. Selle aasta maikuust pakub muuseum uuenenud liiklusprogramme, mis on muutunud senisest paindlikumaks, arvestades enam laste ja õpetajate soovide ning kooliprogrammis sisalduvaga.

Uuenenud programmid koosnevad erinevatest moodulitest, mis lihtsustab õpetaja valikut ja annab ülevaate, millised õppetegevused sobivad just kindla vanusega lastele. “Õpetaja saab koos õpilastega kokku panna neile kõige sobilikuma liiklusprogrammi ning põnev tegevus võib alata!” tutvustas uut programmi ülesehitust maanteemuuseumi liikluskasvatuse pedagoog Triinu Õispuu.

Moodulitega saab tutvuda!

Jätka lugemist »

AHHAA sukeldub sõbrapäeval südamesse

Sel nädalal rõõmustab teaduskeskus AHHAA oma külalisi enneolematu sõbraprogrammiga, mis kulmineerub sõbrapäeval, kui avatakse mobiilifotode näitus ning külastajatel on võimalus piiluda ehtsasse südamesse.

Töötoas „Sukeldume südamesse“ saavad julgemad AHHAA külastajad uurida koos giidiga päris seasüdant. Töötoas otsitakse vastuseid küsimustele, kas ka tegelikkuses on meie kõige tähtsam organ südamekujuline ning kuidas see täpselt töötab.

Reedel avatakse Pihkva fotograafide mobiilifotograafia näitus, mis on inspireeritud sõprusest ja armastusest. Näituse toob Eestisse Pihkva fotograaf ja huviringi juht Dmitri Tolkachjov.

Kõigil külastajatel on võimalik sõbrapäeval ka ise teha endast ja sõpradest meeldejääv foto koos lõhkeva õhupalliga. Igale AHHAA külastajale on see sõbrapäeval tasuta (üks pilt inimese kohta).

Lisaks saavad külastajad kuni nädala lõpuni valmistada valguse abiga kaarte, meisterdada südamekujulisi seepe, küünlaid, imemaitsvat šokolaadi, suussulavaid karamelle ning lindude maiust. AHHAA teadusteater näitab igal päeval sõbrateemalisi teadusetendusi.

Kõigi sõbranädala külastajate vahel läheb loosi hulgaliselt AHHAA auhindu ja pileteid ning AHHAA Facebooki lehel saab osa võtta AHHAA-teemalisest arvamismängust.

Sõbranädala täpse kava leiab veebist.

Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Regionaalminister kinnitas esmaspäeval Setomaa arengu programmi tingimused. Käesoleva aasta riigieelarvest on programmile ette nähtud 256 tuhat eurot ning kuni 7. maini saab Setomaa Valdade Liidule esitada eeltaotlusi programmist tegevuste rahastamiseks.

“Piirkonna areng sõltub väga palju sealsete inimeste aktiivsusest ja kogukonna tugevusest. Setomaa on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud ise suure innuga kogu piirkonna arengus kaasa rääkida tahavad ja sellesse panustavad. Riigi ülesanne on selle väga omanäolise ja kauge piirkonna arengule igati kaasa aidata,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Programmi eesmärgiks on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele, arendades kohalikku ettevõtluskeskkonda ja inimesi ning toetades piirkonna turundustegevusi. Seega on toetuskõlblikud kõik need Setomaal või väljaspool Setomaad ellu viidavad tegevused, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna ja seal tegutsevate ettevõtete arengule. Tänavu on programmi lisandunud uus abikõlblik tegevus, toetust saab ka maale elama asumise kampaaniate läbiviimiseks või maale elama asumise kampaaniate tegevustes osalemiseks. Heaks näiteks on Misso ettevõtlust edendav ja piirkonda turustav algatus “Tule maale”. Jätka lugemist »

Programm Euroopa Noored toetas noori ligi 660 000 euroga

Programm Euroopa Noored toetas teises taotlusvoorus 49 Eesti noorteprojekti.

Toetati 11 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Valgamaa Seiklejate noortegrupp juhib oma suve lõpus Valgamaal toimuva noortevahetuse käigus tähelepanu loomakaitse teemadele. Eesti, Sloveenia, Islandi, Itaalia, Hispaania, Rumeenia ja Leedu noored õpivad tundma loomakaitse probleeme ning veedavad ka päeva loomade varjupaigas vabatahtlikku tööd tehes. Projekti lõppedes korraldatakse fotonäitus.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 9 projekti. Näiteks loovad noored näitlejad Tartusse, Lille maja keldri viide erinevasse ruumi sisekosmose. Ruumides liikudes saavad noored teadlikumaks loovusest ja kunsti loomisest ning samuti mõtiskleda erinevate sotsiaalsete probleemide üle. Sisekosmos avatakse selle aasta lõpus üheks kuuks.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati kahte projekti. Teaduskeskus AHAA korraldab Eesti ja Läti noortele teadusparlamendi simulatsiooni, mille käigus noored teadusega seotud teemade üle arutlevad. Riigikogu tööpõhimõtteid järgiv simulatsioon toimub Toompea lossis oktoobris.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 40 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Armeeniast, Ukrainast, Türgist ja Gruusiast. Noorte vabatahtlik tegevus viib neid lasteaedadesse, noortekeskustesse ja erinevatesse puuetega inimeste organisatsioonidesse. Lisaks panustavad vabatahtlikud Euroopa Liidu teadlikkuse tõstmisesse Eesti noorte seas. 13 Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Serbiasse, Kreekasse, Armeeniasse, Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Inglismaale.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu neli koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Mittetulundusühing Headest toob oktoobris Eestis aset leidvale rahvusvahelisele koolitusele kokku Tšehhi, Eesti, Itaalia, Läti, Hollandi ja Sloveenia maanoorte organisatsioonide esindajad ning puuetega noortega tegelevad noorsootöötajad, et arendada tulevasi noortevahetuste projekte.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kahte projekti. Lagedi-Jüri Ühingu eestvedamisel selgitavad Rae valla noored välja endile sobilikuma mudeli kohaliku noortevolikogu loomiseks.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist.  Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

 

 

Keskkonnaamet kutsub lapsi kevadist loodust avastama

Keskkonnaamet pakub alates 17. aprillist kuni 8. juunini üldhariduskoolidele ja lasteaedadele üle 70 õppekavakohase programmi, mis aitavad koolis õpitut praktiliste kogemuste ja vaatlustega rikastada.

Programmid on koostatud aktiivõppena, pakkudes osalejatele vaheldusrikast tegevust ja ümbritseva tunnetamist kõigi meeltega. Teemad hõlmavad looduskaitset ja elurikkust, kooslusi ja nende kujunemist, pinnavorme ja tekkelugu, aastaaegadega seonduvaid muutusi looduses, vee kasutamist ja kaitset, jäätmetekke vähendamist ning maavarade kaevandamist ja kasutamist.

„Kevad on parim aeg õuesõppeks. Pakume õpetajatele võimalusi viia õpilased koolist välja, et kinnistada talvel koolitunnis õpitu praktiliste vaatluste ja kogemustega. Loodus on üks lõputu praktikabaas, mida koolid kahjuks seoses pingelise õppetööga tihti kasutada ei saa. Loodame, et meie pakutavad programmid aitavad kaasa laste loodusearmastuse kujunemisele,“ ütles keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Programmid on koolidele ja lasteaedadele tasuta. Juhendajateks on keskkonnahariduse spetsialistid. Kaasa saab lüüa keskkonnaameti looduskeskustes, õppe- ja matkaradadel, jäätme- ja veejaamades, koolide juures õuesõppe aladel või koolis.

Eelmisel aastal korraldas keskkonnaamet 1332 õppeprogrammi, kus osales 27 606 õpilast. Keskkonnaameti pakutavate programmide nimekirjaga saab tutvuda kodulehel www.keskkonnaamet.ee. Programmi tellimiseks tuleb võtta ühendust vastava maakonna keskkonnahariduse spetsialistiga.

Täpsem info programmide sisu kohta (töölehed ja programmide kirjeldused) on keskkonnahariduse andmebaasis www.keskkonnaharidus.ee

Täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi

Eesti Vabaharidusliidu poolt elluviidav täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Juba kolmandat aastat järjest on ligi 46 vabahariduslikus koolituskeskuses üle Eesti olnud võimalik osaleda Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames õppijatele tasuta kursustel, mille eesmärgiks on arendada inimeste võtmepädevusi ja aidata neil paremini elus erinevaid rolle täita. Kolme aasta jooksul on uusi teadmisi omandanud ligi 30 000 kodanikku.

„Programm on Eesti inimese jaoks ideaalne võimalus üle pika aja tegeleda jälle õppimisega, ligi ¼ programmi raames koolitustel käinud inimestest ei ole viimase kümne aasta jooksul koolipinki sattunud. Samuti on projekti elluviimine aidanud populariseerida vabaharidust ja suurendanud inimeste hulka, kes planeerivad õppida ka edaspidi,“ ütles Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Täiskasvanuharidus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames on alates 2008 aastast toimunud 1782 kursust ligi 30 000 õppijaga. Koolituste nimekirjas on olnud väga erinevaid kursuseid, alates käelistest tegevustest lõpetades võõrkeelte ja tööalase väljaõppega.

2010. a õppis programmi raames 8926 inimest, 15% õppinuist olid mehed. 73% õppinuist olid töötavad inimesed, sh FIE-d, 24% olid tööturul mitteaktiivsed inimesed. Töötuid (töötukassas registreeritud töötuid) oli 3% õppinuist. Koolitust on korraldatud vähemalt 46 koolituskeskuses üle Eesti. Ainult 6% õppinuist katkestas õpingud erinevatel põhjustel.

Kursused on seotud põhiliselt tööeluks vajalike võtmepädevuste arendamisega nagu emakeeleoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelteoskus, õppimisoskus algatusvõime ja ettevõtlikkus, infotehnoloogiline-, matemaatika-, sotsiaalne- ja kodanikukompetentsus ja kultuuriteadlikkus.

Elluviidava programmi raames on kaasnevaks eesmärgks ka vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku muutumine jätkusuutlikumaks. Programm “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 on loodud “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013″ ja sellest lähtuva “Inimressursside arendamise rakenduskava” alusel prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Täiskasvanuhariduse arendamine” rakendamiseks.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Programmi elluviijaks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon. EVHL-i eesmärgiks on suunata inimesi läbi õppimise õnnelikuma elu poole.

Pakutavatest kursustest ja programmist täpsemalt saab ülevaate www.vabaharidus.ee.

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Jätka lugemist »

Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Homme, 17. märtsil kell 13.00–15.30 toimub Viljandi maavalitsuse õppeklassis (Vabaduse plats 6) Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev.

Infopäeval teeb Kohaliku omaalgatuse programmi tutvustava esitluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant Tiina Loorand. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmus räägib projektide nõustamisest ning maavalitsuse peaspetsialistid Katrin Reimo ja Heli Veskimägi Kohaliku omaalgatuse programmi aruandlusest. Infopäeva lõpetab huviliste küsimustele vastamine.

Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Programmi rakendatakse kogu Eesti territooriumil kahes sihtpiirkonnas:
1) maapiirkondades (alla 2500 elanikuga asulad); 2) linnapiirkondades (üle 2500 elanikuga asulad). (Andmed Rahvastikuregistri 1.01.2011 seisuga.) Jätka lugemist »

Kohaliku omaalgatuse programm ootab taotlusi

Kohaliku omaalgatuse programmi sügisese vooru taot­luste esitamise tähtaeg on 1. oktoober.

Kohaliku omaalgatuse prog­rammiga soovitakse toetada kohalikku arengut ja kasvatada piirkonda­de konkurentsivõimet ko­halike elanike initsiatiivi, kogu­konna kaasamise ja koostöö tu­gevdamise kaudu.

Taotleja võib olla mittetu­lundusühing, sihtasutus või füüsiline isik seltsingu esindajana (linnapiirkonnas pole seltsing abikõlblik), kui nende liikmeks või asutajaks ei ole koha­lik omavalitsus ega riik.

Maksimaalne taotletav toetussumma on 25 000 krooni. Esimest korda on programmi maakondlikul komisjo­nil sügisvooru taotluste hindamiskoosolekul õigus otsustada, millist varasemates voorudes positiivselt silma paistnud organisatsiooni kuni 25 000 krooniga premee­rida.

Programminõuded ja taotlusvormid on EASi kodulehel kodanikuühiskonna jao­tises.

Teabepäevad enne sügisvooru:

  • 17. septembril Valga maavalitsuses kell 11.
  • 20. september Järva maavalitsuses kell 11.
  • 20. septembril Jõhvis.
  • 20. septembril Haapsalus Kongo hotelli seminariruumis kell 14.
  • 21. septembril  Võru maavalitsuses kell 10.
  • 22. september Saare maavalitsuses kell 12.
  • 23. septembril Jõgeva maavalitsuses kell 10.

Eesti-Läti programmi infopäev Tartus

Seoses taotlusvooru avamisega toimub neljapäeval, 16. septembril Tartus Dorpati konverentsikeskuses Turu tn 2 Eesti–Läti programmi infopäev.

Programm toetab projekte, mis keskenduvad koostööle lätlastega ning selle eesmärgiks on ühiselt lahendada piiriülest lähenemist vajavaid probleeme.
Muuhulgas on oodatud projektid, mis on suunatud inimeste tööoskuste parandamisele ja elukestvale õppele; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning ettevõtete arengu soodustamisele.

Programmi piirkonnad on Eestis Hiiumaa, Jõgevamaa, Läänemaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Tartumaa, Saaremaa, Valgamaa, Viljandimaa ja Võrumaa ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.

Seminar on kõigile tasuta. Registreeruda palutakse hiljemalt 13. septembril  veebiaadressil:

http://www.estlat.eu/online-registrations/infoseminar-in-tartu-16-september-2010/

Lisainfo: Helena Järviste, programmi konsultant, helena.jarviste@estlat.eu