Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Hiiepüha Palukülas. Kümne aasta jooksul pole oht hiiemäele vähenenud

Omausuliste Härjapea koda peab täna, 9. novembril Paluküla hiiemäel iga-aastast hingedeaja hiiepüha. Toimub hingedeaja palvus ning ühine söömaaeg, meenutatakse kümne aasta tagust kogunemist, mis peatas hiiemäele suusakeskust rajama tulnud buldooseri ja kõneldakse ka hiiemäge praegu ähvardavatest kavadest.

2004. aasta 8. novembril suutsid umbes 50 hiie kaitsjat regilaule lauldes peatada Kehtna valla buldooseri, mis oleks asunud tegema hiiemäel mullatöid suusatõstukiga spordikeskuse rajamiseks.

Praegu aga soovib MTÜ Paluküla Klubi taas rajada kaitsealale Paluküla puhke- ja spordikeskust. Kavas on taotleda raha Leaderi programmist mäetõstuki ostmiseks. Praeguseks on Valtu spordimaja pühakohta paigaldanud disc-golfi raja.

Härjapea koja ja Paluküla hiiemäe hoiu seltsingu esindajad on kõnelnud Kehtna vallavolikogu liikmete ja valla ametnikega sel teemal. Vastavalt kokkuleppele edastas maausuliste ja taarausuliste Härjapea koda vallale oma seisukoha, milles on öeldud: „Härjapea koja suurkogu 04.10.2014 otsustas mitte nõustuda tõstuki paigaldamisega Paluküla hiiemäele. Nii maausku inimesed kui ka suur osa külastajatest soovivad hiies kui looduslikus pühapaigas leida rahu ja vaikust selle koha loodusesse ja pärimusse sisseelamiseks.“

Kojale pole vastuvõetav inimkoormuse suurendamisele suunatud tõstuk ja tõstukipiletite müük. Tõstuk kahjustaks looduslikku pühapaika, mis on pühapaigaks ka talvel. Liulaskmise ja suusatamisega selles pühapaigas ollakse nõus, kuid mitte uute
võistlusspordi rajatiste mäele püstitamisega.

Halduskohus võttis Pühajärve põhikooli lastevanemate kaebuse menetlusse

Foto: Pühajärve põhikool

23. detsembril 2011 esitasid Pühajärve põhikooli lastevanemad Tartu halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada vallavolikogu otsuse Pühajärve põhikooli sulgemise kohta.

Tartu halduskohus kinnitas oma määruses lastevanemate kaebeõigust ning võttis kohtuasja menetlusse, sellega mitte nõustudes Otepää valla arvamusega, et kaebusel ei ole perspektiivi.

„Ilmselt oli kohtu selline seisukoht ebameeldivaks uudiseks Otepää koalitsiooni liikmetele, sh volikogu esimehele Nigolile, kelle allkirjaga 4. jaanuari 2012 seisukohavõtus muu hulgas viidati lastevanemate kaebeõiguse puudumisele ja kaebuse perspektiivitusele,“ ütles üks hagi esitajatest, lapsevanem Teet Reedi.

Lastevanemate hagiavalduses olnud taotluse rahuldamist esialgse õiguskaitse (EÕK) rakendamise kohta ei pidanud asja käsitlenud kohtunik hetkel vajalikuks. Reedi sõnul on lapsevanemad otsustanud, et esitavad kohtule lisargumente, miks EÕK kohaldamine põhjendatud on.

2007. aastal Eesti kauneima kooli tiitli pälvinud Pühajärve põhikool (PPK) annab piirkonna lastele väga head haridust ja on oluline kogu valla ja ümbritseva piirkonna arengu seisukohalt.

„Kohtu otsus võtta asi menetlusse näitab, et PPK lapsevanematel on tugevad kaalumist vajavad argumendid,“ sõnas Teet Reedi. „Tartu halduskohtu otsus mitte arvesse võtta Otepää valla taotlust on märgilise tähtsusega!“

Pühajärve kooli lapsevanemaid esindab kohtus vandeadvokaat Allar Jõks Soraineni advokaadibüroost.

Võru maavanem otsib Võrumaa tööpuudusele leevendust

Fotol Võrumaa suurima elanike arvuga omavalitsus - Võru linn. Foto: www.voru.ee

Võru maavanem Andres Kõiv kutsus ellu asjatundjate komisjoni, mille eesmärgiks on maakonna tööpuuduse leevendamiseks ettevõtlust ergutada. Selleks otsitakse igakülgseid võimalusi Võrumaa ja teiste piirkondade majanduskoostöö maksimaalseks tihendamiseks ning uute töökohtade loomiseks.

“Võru maakond ja Võru linn kaotavad juba aastaid oma elujõulisust, olles viimaste aastakümnete jooksul olnud põhimõtteliselt tööjõudoonoriks suurematele Eesti linnadele ja välisriikidele,” ütles Kõiv.

Tema hinnangul ei leia paljud kõrgharidusega inimesed Võrumaal rakendust ja on sunnitud töötama mitte omandatud erialal või lahkuma Võrumaalt.

“Isegi paljud gümnaasiumi- või kutsehariduse omandanud ei saa orienteeruda töötamisele Võrumaal. Väga tihti pole lahenduseks ka ümberõpe, sest töökohti pole üldse, rääkimata mingist valikust,” lausus Kõiv.

Maavanem rõhutab, et paljud maakonna ja Võru linna elanikud on sunnitud seetõttu töötama alaliselt või ajutiselt välisriikides.

Töötuse määr Võru maakonnas oli mullu 14,8 protsenti, see on üks Eesti kõrgemaid. Keskmine palk oli 2009. aastal 660 eurot, see on üks Eesti madalamaid.

“Sellise olukorra jätkumise tulemuseks on Võrumaa täielik ääremaastumine ja seda vaatamata oma soodsale geograafilisele asendile, võrdlemisi tasemel infrastruktuurile, inimpotentsiaalile ja suurepärasele looduslikule potentsiaalile. On ilmselt viimane aeg need Võrumaa eelised püüda kasutusele võtta,” ütles Kõiv.

Töörühma juhib maavanem ise, tema asetäitja on maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Anti Allas. Töörühma kuuluvad veel Võru linnapea Jüri Kaver, Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Jako Jaagu, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Kaido Kallas, Võru linnavolikogu liikmed Tõnu Kulla ja Enn Tupp, Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar ning piiriülese projekti MTÜ Euregio Pskov-Livonia tegevjuht Ain Jõesalu.

Lisainfo: Andres Kõiv , Võru maavanem, tel 521 7585.

Toetuskiri Tartu Ülikooli maalikunsti erialale

Hr Jaak Aaviksoo, hr Alar Karis, Teadus- ja Haridusministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Vabariigi avalikkus

1951. aastal muudeti Pallase järglane Tartu Riiklik Kunstiinstituut kesktaseme õppeasutuseks ja kõrgemat haridust andev kunstiõpetamine koondus Tallinna. Tartule kui Eesti edumeelseimale kunstikeskusele tõmmati joon all. 1970-80ndateks aastateks suudeti peaaegu kaotada traditsioon, koolkond, õpetajad ja õppida tahtjad. See katkestus, mille jooksul küll kerkisid Tartust, just vana kunstiõpetuse baasile tuginedes ning seda kaasaega edasi arendades, esile nii Ülo Sooster ja tema sõpruskond kui ka ülikooli kunstikabinetist võrsunud “Visarid”, kestis kuni aastani 1988. Siis avati Tartu Ülikooli juures ERKI filiaalina praeguse maaliosakonna eellane. Praeguseni on osakond olnud ainus puhta maalikunsti tõdesid kõrgeimal tasemel pakkuv õppeasutus Tartus, sest Tartu Kõrgemas Kunstikoolis jagatakse maalingute osakonnas eelkõige disaini ja restaureerimise alaseid teadmisi.

EKA kõrval on TÜ maaliosakond olnud üks kahest terves vabariigis. Mõlemad on olnud parimad Eestis ja kindlasti parimad eesti maalikultuuri õpetajad maailmas. Läbi raskuste, kasutades väga edukalt nii tartlaste kui ka tallinlaste, nii pallaslaste õpilaste kui ka ERKI lõpetanud õppejõudude kogemusi, on suudetud osakonna tegutsemise ajal taas luua omanäoline eesti ja maailmakunstile avatud koolkond ning kunstiõpetamise traditsioon. Kui haridusministeeriumi plaan eriala sulgeda jõustub, tekib sügisest auk mitte ainult jõudsalt tuure koguvasse Tartu kunstiellu, vaid Eesti maalikunsti arengusse üldisemalt.   Jätka lugemist »

Rakvere haiglas pole uuest aastast ühtegi pediaatrit

Täna tegi Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla avalikkusele pöördumise, teatades, et alates 31. detsembrist ei tööta Rakvere haiglas enam ühtegi pediaatrit.

Kiisküla sõnul siirdus kaks kolleegi tööle Soome ning viimasele tööle jäänud lastearstil algab homsest dekreetpuhkus. Ka on Rakvere haigla lasteosakond alates homsest kollektiivpuhkusel.

“Oleme otsinud uut pediaatrit hetkest, kui sain teada teise kolleegi minekust Soome  augustis. Kahjuks ei ole otsingud vilja kandnud,” teavitas Kiisküla. “Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid saadame kiirabi või lapsevanemate isikliku transpordiga Tallinna lastehaiglasse, vastsündinud saadame koju ilma lastearsti hinnanguta. Kui keegi suudab leida lastearsti, kes on nõus Rakveres töötama, palun ühendust võtta.”