Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

veebruar 2019
E T K N R L P
« jaan    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728  

Jakobsoni konkursi žürii koguneb reedel

Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.

Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.

Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.

Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.

Jahuveski tulõva vahtsõst

"Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb," selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

“Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,” selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt. Foto: Uma Leht

Vahtsit veskit tulõ Vanalõ Võromaalõ nigu siini päält vihma – vana veski omma kinni pantu, a veskijahu om korgõn hinnan.

«Veskit oll’ vaia, selle et Kütioro veski läts’ kinni ja oll’ vaia kohki jahhu tetä. Pernaanõ nõud kiviveski jahhu – tuu um pehmemb ja leib saa tuust kobõdamb,» selet’ Hartsmäe mahetalo peremiis Hollo Agu Haanimaalt.

Tä uursõ vällä, et üts Austria firma tege vanaperädse süstemiga veskiid ja sai säänest Saarõmaal uma silmäga nätä kah. Tull’ himo osta tuu Haani talopidäjide seltsile, et kõik Haanimaa talomehe saasi sääl hindäle jahhu jauha. «Naksi asjo ajama ja teno PRIA Leaderi programmilõ saigi minevä kuu lõpuh veski är ostõtus,» selet’ Hollo. Oll’ päält 19 000 euro, 80% tull’ eurorahast sis.

Veski om sääne nigu vanast veski, mis tüüti vii päält kiviga. Kivi läbimõõt om miitre, veski kaald tonni ja sõglakast paarisaa kilo ümbre.

«Põhimõtõ um õks sama: alomanõ kivi sais paigah ja päälmine käü ümbre,» selet’ Hollo Agu. «Etteandõkol’o ja raputaja umma kah sama põhimõttõga, ülekannõ um õkva lähiksest moodori päält, vanastõ olli lamõrihmuga pikä ülekandõ.»

Eelektri-veskil om 9,8kilovatinõ moodor ja papridõ perrä jauh 120–180 killo jahhu tunnin. Jämmüst saa reguliiri kiviga – ku lähkühe kivvi laskõ. Mano om tettü sõglakast, kolm sõglapaari, nii et kõrraga saa kolmõ jämmüsega jahhu tetä. Puulpüüdlist nikani ku mannani. «Väikul viisil saa vast ka suurmit tetä, piät nakkama nuputama,» arvas’ Hollo Agu.

Veskiga ümbrekäümises tulõ iks tüüpõhimõtõt teedä, a Hollo Agu jutu perrä olõ-i tuu rassõ. «Piät õnnõ tuud kaema, et ei lasõ ilma vilälda kivve kokko,» opas’ tä. «Tuu kulutas kivve ja tekütäs lisaainõt jahu mano.»

Hollo Agu ütel’, et timä pand’ veski käümä vana Kütioro veskimehe, 99aastadsõ Zupsmanni Ale oppusõ, mitte «spiikikiilse» paprõ perrä. Vanalherräl oll’ huvvi tulla ka paiga pääle kaema, kuis muudsa massin tüütäs. Jätka lugemist »

Timmi Mart: talomiis piät märkmä ummi tegemiisi mitu aastakka ette!

Timmi Mart

Vana Võromaa üte suurõmba talo, Jaagumäe talo peremehel Timmi Mardil (66) om parhilla kipõ aig: rekordsaagi koristaminõ nakkas är saama ja 3. märdikuu pääväl tege tä Võro liinan vallalõ vahtsõ Võromaa söögikeskusõ. 2009. aastal Eesti aasta põllumehes valitul Räpinä kandist peri Navi külä mehel om hää miil, et Jaagumäe talo and seost sügüsest tüüd 150 inemisele.

Kas saak om salvõn?

Üle pini om är saadu, üle hanna om minnä. Kardok om võetu, kapsta ja põrkna võtminõ käü. Timahavanõ saak om aoh kõgõ parõmb – ei mahu lattu är… Eloh ei olõ nii suuri numbrit saadu, no õnnõ kardokal või-olla 35–40 tonni hektäri päält. Kuiva villä saimi timahava kuus tonni hektäri päält, minevä-aasta 4,5. Talvõrapsi saimi neli, suvõrapsi 2,5 tonni, kapstast 70–80 tonni hektäri päält. PRIAtoetuisi all om meil põllumaad 1400 hektärri, tuust 350 om uma maa, ülejäänü rendimaa. Timahava oll’ maah 770 hektärri villä, 320 rapsi, 100 kardokat, 40 kapstast, 15 kaali, 8 piiti, 7 põrknast, sis viil tsipakõsõ kurki, kürvitsät, sibulat ja muud.

Kuis tsiakasvatus lätt?

No parhilla olnu kavval vili kõik maaha müvvä ja tsiaga ülepää mitte tegeldä. Elohkaalu kilost saa Eestih parhilla 1.38-1.40 eurot, Vinnemaal 2.40. Tsialiha hind ei olõ meil viil vilä ja valgulisandidõ hinnalõ perrä tulnu. A as’a ei käü nii, et tõmbami täämbä piduri pääle ja hummõn panõmi rongi vahtsõst liikma. Talomiis tohe-i nii mõtõlda, et nakkas järgmäne aasta tegemä tuud, millest timahava suurt kassu saias. Hää näüde om kardokas. 2010/2011 talvõl läts’ kardokas Vinnemaal häste kaubas – suvõl olli ollu ikaldusõ. Sis joosi kõik kardokat maaha pandma – löüdse «kullamulgu». Järgmädsel talvõl sai õkvalt tuust kullamulgust mullamulk! Kardokat veeti prügümäele ja müüdi viiesendidse kilohinnaga, ku kümme senti oll’ kardoka kasvatamisõ umahind. Kõrdamineki jaos om tähtsä stabiilsus, hüplemiseldä mõtlõminõ. Tsiko lätt meil aastah suurõst luust müüki 3500, tuust vanal Võromaal 2500. Tuhat tsika om olnu kombinaatõ jago, a ku Võromaa söögikeskus käümä lätt, sis looda, et tsiko inämb kombinaati ei lää.  Jätka lugemist »

Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeestega

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub täna Järvamaa põllumeeste ja kaheksat valda ühendava kohaliku Leader-tegevusgrupiga, kellega arutatakse Euroopa Liidu uue finantsperioodi ja maaelu arengukava 2014–2020 teemadel.

„Praegu on toimumas olulised arengud nii Euroopa Liidu tasandil, kus on väljatöötamisel uue finantsperioodi eelarvekokkulepped, kui ka Eestis, kus tegeleme uue maaelu arengukava väljatöötamisega,“ rääkis minister Seeder. „Teeme Euroopa suunal intensiivselt tööd, et saavutada toetuste võrdsem jaotamine liikmesriikide vahel ning võrdsemad konkurentsitingimused meie põllumeestele. Uue maaelu arengukava väljatöötamisel on Leader-grupid ja põllumeeste ühendused meile väga oluliseks partneriks.“ Jätka lugemist »

Võrumaa põllumeeste päeva peetakse Sännas

Sänna laat 2009. aastal.

14. juulil kell 10.oo stardib Sännas Võrumaa põllumeeste päev. Näha saab paraadi, künnivõistlust, kohalike taidlejate esinemist, kolmeliikmeliste meeskondade lehmalüpsmisvõistlust. Tutvutakse maarahva tegemistega, müüakse talutoodangut. Kogupäevaprogramm pakub tegevust igale eale: lastele on batuudid ja ponisõit, kaemist ootab põllutehnika näitus, kõik on teretulnud ekskursioonile Sänna Taevarajale.

Põnevad õpitoad näitavad, kuidas valmistada Itaalia pitsat, grillida, valmistada torti. Õpetatakse rattaparandamist ja viltimist. Antakse nõu taime-, lamba- ja kitsekasvatuse osas. Demonstreeritakse lambapügamist. Võistlejaid autasustatakse. Päevale pannakse punkt kell 15.30.

Püsiva lahenduse meie põllumeestele peab saavutama uue finantsperioodiga

Põllumajandusministeerium jätkab tööd riiklike üleminekutoetuste maksmiseks ka 2013. aastal, lõpliku otsuse teeb Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

„Euroopa Parlamendi otsus lubada riiklike üleminekutoetuste maksmise jätkamist tuleval aastal on väga positiivne uudis Eesti põllumajandussektorile. Oleme selle nimel palju tööd teinud,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder .

Riiklike üleminekutoetuste lubamine 2013. aastal tõstab Eesti otsetoetuste keskmist taset hektari kohta 30-40 €. „See on ajutine positiivne lahendus ebavõrdsete toetustasemete võrdsustamiseks. Püsiva ja meid rahuldava lahenduse, mis võrdsustaks senised mitmekordsed erinevused vanade liikmesriikidega, peame saavutama järgmise finantsperioodiga,“ selgitas Helir-Valdor Seeder.

Otsus lubada üleminekutoetusi maksta ka 2013. aastal puudutab kaheksat 2004. aastal Euroopa Liiduga liitunud riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Poolat, Tšehhit, Slovakkiat, Ungarit ja Küprost. Otsus jõustub, kui selle on heaks kiitnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu.

Põllumajandusministeerium on üleminekutoetuste maksmise võimaluse säilimisega arvestanud – 2012. aasta veebruaris esitas ministeerium taotluse järgmise aasta riigieelarvest 29,4 miljoni euro eraldamiseks riiklikeks üleminekutoetusteks. Lõplik summa kujuneb riigieelarvesse vastavalt riigieelarve läbirääkimistele augustis.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Parim lihaveisekarjakasvataja on Kalmer Visnapuu Vinnist

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. 2011. aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvis Maie Mölder Tartu Agro AS-st ja 2011. aasta parima lihaveisekarjakasvataja tiitel kuulub Kalmer Visnapuule Piira talu OÜ-st (Lääne-Virumaa, Vinni vald).

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias- kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.
Jätka lugemist »

Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Traktoristide pidu tsiklimeeste paradiisis Sõmerpalus. Foto: Heikki Sal-Saller

Põllumajandustehnika müüja Stokker Agri tutvustas neljapäeval Võrumaal Sõmerpalu Adrenalin Arenal John Deere’i uusi traktoreid ja kombaine. Silma järgi hinnates oli põllumehi tsiklimeeste paradiisi uusi rohelisi traktoreid, kombaine ja haakeriistu kaema tulnud tuhatkond.

Uued mudelid on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale, mida peetakse tuleval aastal. Tutvustati uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed ima AdBlue vajaduseta diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitleti Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Täna saavad John DeereŒi GPS seadmetega masinad kasutada tasuta juhtsignaali SF1, mis annab töö täpsuseks 30 cm ja litsentsitasuga juhtsignaali SF2, mis annab töö täpsuseks 10 cm. Tuleval aastal hakkab Stokker Agri pakkuma uut signaaliteenust kohalikest mastidest, mis tagab töö täpsuse 2 cm, nii vähenevad töö- ja ajakulu märgatavalt. Jätka lugemist »

Adrenalin Arena Sõmerpalus hõivavad traktorid

Põllumajandusmasinate müügi ja hooldusega tegelev Stokker Agri korraldab homme, 3. novembril Sõmerpalu sisekrossirajal traktoripäeva, et tutvustada traktoritootja John Deere’i tuleva aasta traktorite, kombainide ja haakeriistade mudeleid. Ettevõtmine on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale.

Ürituse alguses peetakse Tauri Tallermaa juhtimisel põllumajandustehnika ja finantseerimise teemaline foorum, kus osalevad põllumeeste, PRIA ja finantseerijate esindajad (SEB, DnB).

Tutvustatakse uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitletakse Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Rändlindudest tekitasid põllumeestele enim muret haned

Eelmisel aastal tekitasid põllumeestele kõige rohkem kahju haned ning põhilised kahjupiirkonnad asusid Kesk-Eestis, teatab keskkonnaamet. Kokku laekus mullu rändlindude tekitatud kahju hüvitamise taotlusi 35 põlluharijalt 9 maakonnast.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et suuremad kahjutegijad olid kevad- ja sügisrändel peatuvad haned, vähem laekus teateid sookurgede ja valgepõsk-laglede kahjustuste kohta. „Suurimad rändlindude kahju piirkonnad on viimastel aastatel nihkunud Lääne-Eestist ja saartelt Kesk-Eestisse – Jõgeva, Tartu ja Lääne-Viru maakonda,” lausus ta.

Tõenäoliselt tulenevad muutused linduse käitumises suuremate põllumajanduspiirkondade paiknemisest. Endiselt peatub rände ajal palju hanelisi  ka Läänemaal ja Saaremaal, kus nad lisaks rannaniitudele toituvad ka põllumaadel.

Keskkonnaamet hüvitab põllumeestele eelmisel aastal rändlindude tekitatud kahju summas, mis ületab 60 000 eurot. Maakonniti on hüvitatavad kogusummad suurimad Jõgevamaal (üle 25 000 euro), Tartumaal (üle 15 500 euro) ning Läänemaal (üle 9000 euro).

Kombaini tuumisõ lugu

Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma Leht

Minevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.

Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.

Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Jätka lugemist »

Haanja vald selgitab välja parima ettevõtja ja põllumehe

Haanja vallavalitsus kuulutab välja konkursi “Haanja valla ettevõtja 2010” ja “Haanja valla põllumees 2010.” Vallavalitsus ootab kirjalikke ettepanekuid parima ettevõtja ja põllumehe väljaselgitamiseks. Ettepanek koos põhjendusega palutakse saata Haanja vallavalitsusele hiljemalt 5. jaanuariks 2011 aadressil Haanja küla, 65101 Võrumaa või e-posti aadressil vald@haanja.ee.

Aasta põllumeheks valiti Tartumaa teraviljakasvataja

Põllumajandus-kaubanduskoda ning Maaleht valisid tänavuseks aasta põllumeheks teraviljakasvataja Madis Ajaotsa (pildil) Tartumaalt Rannu vallast.

„Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja,” põhjendas Maaleht.

Lehe kinnitusel on Ajaotsa rekordsaagiks kaheksa tonni vilja hektarilt ning keskmine saagikus viis tonni hektarilt. Kokku harib mees üle 2000 hektari maad, majandades Pilsu talus ja OÜs Rannu Seeme.

Lisaks sai Ajaots ka rahvapõllumehe tiitli, kuna võitis Maalehe veebihääletuse. Auhinnaks sai ta ajaloolise „Külvaja” kuju vähendatud koopia ning 30 000 krooni koolitustoetuseks.

Maaülikooli innovaatilise põllumehe eripreemia võitis Tanel Bulitko, kes on tõuloomakasvatajate ühistu juhatajana tegelenud heal tasemel tõuaretuse ja tõumullikate müügiga.

Järgmisel nädalal selgub aasta põllumees

21. oktoobril toimub Tallinnas esinduslik konverents, mille raames tehakse teatavaks ka tiitli “Aasta Põllumees 2010″ võitja. Tänavusele konkursile esitati 19 kandidaati 13 maakonnast.

Maaleht ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda valivad aasta põllumeest juba 10. korda. Juubeliaasta puhul soovivad korraldajad esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja majandusraskuste kiuste edasi pürgivaid põllumehi.

Aasta põllumehe tiitel antakse edukale tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu silmapaistva edendamise eest. Aasta põllumees peaks olema oma erialal kompetentne ja uuendusmeelne ning orienteeruma Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas.

Aasta põllumeest peaksid iseloomustama järgmised näitajad:
* põllumajandustootmine on ettevõtte põhitegevus
* tootmine on uuenduslik ja keskkonnahoidlik
* jätkusuutlikuks arenguks kasutatakse sobilikku tehnoloogiat
* toodang on ELi ühisturul konkurentsivõimeline
* maaelu tunnustatud edendaja ja ühistegevuses osaleja

Loe lähemalt kandidaatide kohta siit.

Allikas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Saaremaa aasta põllumehed on Lea ja Andrus Sepp

Ajalehe Saarte Hääl ja Kadi raadio poolt neljandat korda välja antud Saaremaa aasta põllumehe tiitli võitsid seekord konkusi idee autorid Lea ja Andrus Sepp. Tänavune võitja kuulutati välja läinud laupäeval Auriga keskuse juures toimunud SaareMaaPäeval. Võitjad said lisaks tiitlile ka 10 000kroonise Wrisi reisitšeki, kõigile nominentidele jäi mälestuseks kunstnik Andrus Peegli joonistus, kirjutab Saarte Hääl.