20. aprillil tuleb põllumajandusmuuseumis kanepikonverents

kanep_hemp20. aprillil Eesti põllumajandusmuuseumis toimuval kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist ja antakse ülevaade kõigist kanepi kasutusvõimalustest. Avalik foorum peaks ärgitama mõtlema praeguses kultuuriruumis seni lahendamata küsimusele: kas kanep laastab või päästab maailma?

“Kanepikonverentsil mõtestatakse erinevatest vaatenurkadest teavet kanepist: kanep kui botaaniline objekt, popkultuuritermin ja tööstustoore”, sõnas Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Kui ajalooliselt on kanep tuntud peamiselt kiutaimena, siis tänapäeval on selle kasutusala tunduvalt laiem. Kanep on saanud endale teenimatult halva maine ja konverentsi peamine ülesanne on tutvustada kanepit ja selle erinevaid kasutusviise.”

1934. aastal ilmunud Eesti entsüklopeedia käsitleb kanepit kui kiutaime. Kasutusaladest on nimetatud veel, et seemnete presskooke tarvitatakse väetisena ja kalade toiduks ning kanepiõli pruugitakse ravimina, toitainena paastuajal, rohelise seebi valmistamisel ja tehnikas. Eraldi märksõna alt leiab kanepijahust valmistatava toidu kanepitembi ehk jursi kirjelduse. Vaid india kanepit iseloomustades kasutatakse sõna “mürgine”. Nüüd, 80 aastat hiljem seostatakse kanepit peamiselt narkomaania ja kuritegevusega.

Viimasel ajal on hakatud rääkima ka kanepi kasulikkusest ning isegi vajalikkusest, eriti seoses 1980. aastate lõpul avastatud endokannabinoidsüsteemiga (EKS), mis modelleerib keha kõiki süsteeme ja elundkondi ja aitab kehal kohaneda muutuvate tingimustega. Debatt kanepi ümber kogub tuure: keelupoliitika pooldajate argumendid kõlavad üha nõrgemalt, järjest enam nõutakse kanepikaristuste kaotamist ja turu riiklikku reguleerimist.

Lisainfo kanepikonverentsi kohta: http://www.epm.ee/event/kanepikonverents-kas-paastab-voi-laastab/

Kanepikonverentsile saab registreeruda kuni 17. aprillini aadressil katrin.vask@epm.ee või tel 5348 2682 (Katrin Vask).

www.epm.ee

Eesti kaunimad tõuloomad asuvad laupäeval võistlustulle

Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee
Fotomeenutus tõuloom 2012 valimistelt. Foto: pica.ee

Laupäeval, 7. septembril algusega kell 10 toimub Eesti põllumajandusmuuseumis „Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“, kus saab näha Eesti uhkemaid hobuseid, veiseid ja sigu, aga ka prantsuse pässi, suurt hõbeküülikut ja paljusid teisi. Eesti Lambakasvatajate Selts esitleb esmakordselt sinist tekseli tõugu jäära.

„Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsesid Ülenurmel juba 16. korda toimuvale näitus-konkursile,“ ütles Eesti põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Areenil esitletakse 40 piima- ja lihaveist, tosinat hobust ning kümmet lammast ja siga. Lisaks on puurides linnud, küülikud ja tšintšiljad. Karusloomadest võib oma silmaga näha prantsuse pässi, suurt heledat hõbeküülikut, kalifornia-, angoora- ja reksküülikut ning hõbeküülikut. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma.

Iga tõu või loomaliigi parimale aretajale antakse üle karikas ja suveniirid. Eesti tõuaretusorganisatsiooni 20. tegevusaasta puhul tunnustatakse nelja loomaliigi parimat tõuaretajat läbi aegade.

Lisaks tõuloomade näitus-konkursile on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd, koostöös Eesti Toiduliiduga saab degusteerida Eesti 2013. aasta parimaid toiduaineid. Maitsta saab viikingiköögi toite ja vaadata maksu- ja tolliameti tollikoerte töö demonstratsiooni. Näituse avavad põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ja PRIA segakoor Solanum. Päeva lõpetab simman ansambliga Apelsin.

„Tartu sügisnäitus ja tõuloom 2013“ toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Ajakava: http://epm.ee/?page_id=5889

Põllumajandusmuuseum kutsub pitsi- ja puutöökursusele

19.-20. jaanuaril õpetatakse Eesti põllumajandusmuuseumi õpikoja kangatoas nõelpitsi valmistamise tehnikat ja erinevate mustrite loomist. Kursust juhendab Aime Lang.

27.-29. jaanuaril toimub põllumajandusmuuseumi uues puidu ja metalli restaureerimise õppeklassis töötuba, mille eesmärk on pakkuda praktilist eneseteostusvõimalust, tutvustada lihtsamaid puutöövõtteid ja õpetada eristama erinevaid tarbepuiduliike.

Kursuse käigus valmivad igal osalejal lepast või kasest lõikelaud, puulusikas ja võinuga. Kursust juhendab muuseumi konservaator-restauraator Janika Turu.

Põllumajandusmuuseum avab uue ekspositsioonihoone

Täna, 9. detsembril kell 14 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis renoveeritud ekspositsioonihoone – mõisaaegne tõllakuur.

Hoones asuvad puidu- ja metallirestaureerimise õppeklass ning uuenenud puidutöökoda. Muuseum on ka seni olnud puidu ja metalli eriala (üli)õpilastele praktikabaasiks. Nüüdisaegne õppeklass võimaldab vastu võtta rohkem õpilasi ning anda paremat koolitust. Lisaks paranevad museaalide restaureerimise tingimused.

Renoveerimise käigus uuendati ka hoones asuvat näitust „Talurahva veovahendid 19. sajandi II poolest 20. sajandi algusaastateni”.

Muuseumihoone remonti rahastati nn rohelise investeerimisskeemi kaudu, kuhu tuleb raha CO2 kvoodi müügist.

Maamees ei ole siidikäpp, vaid töötegija

Eesti maanaiste ja nende töö tunnustamiseks kuulutas Eesti põllumajandusmuuseum 2008. aastal välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis”. Lisaks mälestustele saadeti muuseumile hulgaliselt vanu fotosid, dokumente ja esemeid. Saabunud materjali põhjal valiti 2009. aastal aasta maanaine, kelleks sai Harjumaal elav pereema Evely Lepik.

Eesti tublide maainimeste tegemiste ja saavutuste väärtustamise jätkamiseks kuulutas muuseum 2010. aasta algul välja uue konkursi „Maamehe ramm ja vägi”. Konkurss lõpetatakse pidulikult tänavusel muuseumi isadepäeva üritusel 12. novembril.

Viimane aeg on aga võistlusest osa võtta. Võistlustöid oodatakse hiljemalt 15. oktoobrini Eesti põllumajandusmuuseumi aadressil Pargi 4, Ülenurme, 61714 Tartu maakond.

Oodatud on materjalid maal elavate või elanud, nii noorte kui ka juba taadiikka jõudnud maameeste elu ja töö kohta. Olgu selleks oma kätega rajatud talu, nutikad lahendused ja huvitavad leiutised maatöö lihtsustamiseks, uudse tehnoloogia rakendamine maaviljeluses või omanäolised sepis- ja puutööd. Materjali võib esitada nii reaalsete näidiste, fotode, videolõikude kui ka makettide või kavanditena. Samuti oodatakse olmeesemeid, dokumente ning mälestusi ja eluolu kirjeldusi. Mälestuste kirjapanekut hõlbustab küsimustik, mille leiab muuseumi kodulehelt www.epm.ee. Selle järgimine ei ole küll kohustuslik. Kogutud materjali säilitatakse Eesti põllumajandusmuuseumis ja kasutatakse novembris avatava näituse „Maamehe ramm ja vägi” koostamisel. Soovi korral tagastatakse materjal omanikule pärast konkursi lõppu.

Info konkursi ja näituse kohta tel 738 3819 või e-posti aadressil kerle.arula@epm.ee.