põllumajandusministeerium

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Põllumajandusminister Ivari Padar andis täna Põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle ministeeriumi teenetemärgid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid anti üle kahes kategoorias – kaheksa hõbe- ja kaks kuldmärki. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk:

Ülo Niisuke – Lääne-Virumaa põllumeeste eestkõneleja, maaelu ja külaelu edendaja, tulundusühistute Rakvere Piimaühistu ja Kevili üks loojaid
Mai Talvik – Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja, kellel on märkimisväärne roll Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel Eestis

Hõbedane teenetemärk:

Ants Aaman – piimakarjakasvataja, Harju Taluliidu ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu asutaja ja endine esimees, tulundusühistu E-Piim nõukogu liige ja Eesti Maakarja Seltsi juhatuse liige
Are Selge – kauaaegne Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi õppedirektor
Kalju Hülg – volitatud loomaarst Käina ja Emmaste valdades
Peeter Loim – kalatöötlemisettevõtte AS Spratfil juhatuse liige
Liia Lust – maaelu ja külaliikumise eestvedaja, Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige, konsulent
Aide Tsahkna – Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur, kodumaiste kartulisortide aretaja ja propageerija
Genadi Vassiljev – Põllumajandusameti maaparanduse registrite ja toetuste büroo juhataja
Mika Petri Vehmanen – OÜ Kohala SF juhataja, kohaliku elu edendaja

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) välja parima piimakarjakasvataja ja lihakarjakasvataja. 2014. aasta parim piimakarjakasvataja on Heli Sadam Peri Põllumajanduslikust OÜ-st ning parim lihaveisekarjakasvataja Reet ja Targo Pikkmets Talu ja Tulu OÜ-st.

Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Fotomeenutus eelmise aasta Eesti väljapanekust. Foto: Rene Suurkaev

Eesti osaleb 16.-25. jaanuarini Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche 2015 (Rahvusvaheline Roheline Nädal ), kus tutvustab oma toidutootjate parimat toodangut. Tänavu on messi partnerriik Läti.

“Eesti tutvustab Saksamaa tarbijatele järjekorras juba 22. korda meil toodetud parimaid maitseid,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar , kes osaleb homme algava Grüne Woche raames toimuval globaalfoorumil ja põllumajandusministrite tippkohtumisel. “Kuna Berliini sõidavad iga aasta jaanuaris kokku toidu- ja põllumajandussektori võtmeisikud üle maailma, siis saame Eestit ja meie toiduainetööstuse saavutusi tutvustada väga suurele publikule.”

Eesti 120-ruutmeetrist väljapanekut korraldab ka tänavu Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Nii stendi kujunduses kui pakutavas menüüs on peamine rõhk Eesti puhtast loodusest pärit metsaandidel ja ulukilihal. “Esindatud on Eesti paremad maitsed ja paljud tuntud toidutooted. Väljapaneku koostamisel on arvestatud Saksa tarbijate maitseeelistuste ning ootustega naturaalse ja huvitava toidu vastu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Loe edasi: Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Piimasektor: vaja on suuremat töötlemisvõimekust

Põllumajandusministeeriumis kogunes täna Eesti piimanduse strateegia töögrupp, et arutada võimalusi Venemaa impordipiirangute mõjude leevendamiseks ja piimasektori edasiseks arenguks. Pilk on pööratud Euroopa Liidu kriisiabimeetmete võimalikult operatiivsele rakendamisele ja kohalike töötlemisvõimsuste tõstmisele.

“Piimasektori edasisel arendamisel on ülioluline töötleva tööstuse arendamine, milleks meil on uues maaelu arengukavas ka vahendid planeeritud,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Eestisse on kindlasti vaja kaasaegset võimekust piima ümber töödelda.”

Põllumajandusministri sõnul toob Venemaa seatud impordipiirangute tõttu kujunenud olukord selgelt esile arendamist vajavad kohad. “Kui Eestis on tugev põllumajandus ja vähem töötlemisvõimsust, siis näiteks Leedus on vastupidi. Meie väljakutse on täita puudujääk töötlevas tööstuses,” sõnas Padar.

Kohtumisel piimasektori esindajatega arutati ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil. Rõhutati vajadust EL ühisteks meetmeteks, sekkumiskokkuostu hindade ülevaatamiseks ning piima kvoodiületustasu arutelu avamiseks. EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung toimub 5. septembril Brüsselis.

Piimastrateegia töögrupp jätkab tööd “Eesti piimanduse strateegia 2012-2020” täiendamisega.

Padar: Peame leidma Lätiga toiduekspordis koostöökohti

Valmieras Läti kolleegi Janis Duklavsiga kohtunud põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et Eesti ja Läti peaksid tegema rohkem koostööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel.

“Nii Eesti kui Läti ettevõtjad teevad tõsist tööd oma põllumajandustoodetele uute turgude otsimisel, kuid ühine tegevus võiks tuua kaasa suuremat edu,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar . “Läti kolleegid on praegu väga aktiivsed näiteks Kesk-Aasia suunal, kus püütakse kanda kinnitada nii piima- kui kalatoodetega. Kahe riigi ettevõtjate suurem ühistegevus aitaks paremini pääseda suurematele ja kaugematele turgudele.”

Läti põllumajandusminister Janis Duklavsiga olid kõne all ka Euroopa Liidu piimakvoodi rakendamine, perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu maaelu arengu toetuste kasutuselevõtt, ühistegevuse edendamine ja kalanduspoliitika. Käsitleti ka ettevalmistusi Euroopa Liidu finantsperioodiks 2021-2027 ja kahe riigi koostööd selle raames.

Põllumajandusministrit saatsid visiidil Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtjad, Võru Talupidajate Liidu esindaja, ministeeriumi kalanduse ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ning välissuhete osakonna juhataja asetäitja Janika Salev.

Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu

Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele.

“Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud töö eest,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

Ühe uuendusena lisandub arengukavasse 30 miljoni euro suuruse kogumahuga toetusmeede väikeste põllumajandusettevõtete poolt tehtavateks investeeringuteks. Kokku plaanitakse uude maaelu arengukavasse 24 meedet, mis keskenduvad põhiliselt keskkonnasõbralikule tootmisele, teadmussiirdele, ühistegevusele, toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse tõstmisele ning maaelu ja -ettevõtluse toetamisele.

Maaelu arengukava 2014-2020 plaanitavaks mahuks koos Eesti riigi kaasfinantseeringuga on 960 miljonit eurot. Lõplik finantstabel valmib järgmise nädala jooksul.

Arengukava jõuab plaanide kohaselt Vabariigi Valitsusse vastuvõtmiseks mai keskpaigas. Lõpliku heakskiidu uuele maaelu arengukavale peab andma Euroopa Komisjon.

Maaelu arengukava 2014-2020 koostamises osales mitukümmend põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jt valdkondi esindavat organisatsiooni.

Eesti elanike kalatarbimine on hakanud suurenema

Eestlaste lemmikkala lõhe. Foto: Vikipeedia.

Täiskasvanud Eesti elanik sööb kala või kalatooteid tüüpiliselt kord nädalas ja tarbimissagedus on viimasel paaril aastal hakanud suurenema, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud kalatarbimise turu-uuringust.

Möödunud aastal sõi vähemalt paar korda kuus kala ja kalatooteid 77% täiskasvanud elanikest. Vähemalt korra nädalas sõid 2013. aastal kala või kalatooteid pooled tarbijad, 18% tarbijaist vähemalt paar korda nädalas, 27% tarbijaist paar korda kuus ja ülejäänud harvem või üldse mitte.

“Kala tarbimine hakkas jälle suurenema 2012. aastal, kui sissetulekute paranemisel suurenes ka teiste toiduainete tarbimine,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “Kala tarbimist mõjutavad tugevasti rahalised võimalused.”

Hinnatundlikkusele vaatamata tarbivad vanemaealised kala rohkem kui noored ja lastega pered vähem kui lasteta pered. Kalale kulutati 2012. aastal keskmiselt 41 eurot pereliikme kohta, s.o 20% rohkem kui 2011. aastal. Kulutuste juurdekasvust pool tuli hinnatõusu arvelt, pool ostetud koguste suurenemisest.

Enim meeldib elanikele nii odavamast kui kallimast hinnaklassist värske kala. Värskest kalast eelistati 2013. aastal lõhet ja forelli, mida tarbis 85% elanikest ning räime ja kilu, mida tarbis 84% elanikest. Keskmise hinnaklassi värske kala sööjaid oli vähem (77% elanikest) ja seda süüakse harvem. Viimase kolme aastaga on tõusnud odava värske kala tarbimissagedus ja suurenenud kallima värske kala tarbijaskond.

Elanike lemmikkalaks on uuringu andmeil ülekaalukalt lõhe, millele järgnesid forell, räim ja heeringas.

Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Pildil vasakult: Heino Lõiveke, Jane Mättik, Urve Laidvee, Raul Rosenberg, minister Seeder, Aado Kuhlap, Andi Saagpakk, Mart Timmi, Martin Repinski, Ilmar Teevet. Foto: Rene Suurkaev.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2013. aasta parimaid karjakasvatajaid.

Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias; kokku antakse välja viis hõbemärki ja üks kuldmärk. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Kuldne teenetemärk anti Mart Timmile, kes on Kagu-Eesti suurim köögivilja- ja seakasvataja, edukas ettevõtja, valdkonna arvamusliider ja aktiivne külaelu arendaja. On isiklike investeeringute toel arendanud välja Navi külakeskuse. Oma Jaagumäe talu on ta üles ehitanud terviklikuks tootmiseks, näiteks sealihagi jõuab lõpptarbijani läbi oma poe ja söökla. 2009. aastal pälvis Mart Timmi ka Aasta Põllumehe tiitli.

Hõbedased teenetemärgid said Aado Kuhlap, Urve Laidvee, Heino Lõiveke, Martin Repinski ja Mati Tuvi. Loe edasi: Põllumajandusminister autasustas põllumajanduse ja maaelu edendajaid

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõpeb haugipüük

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.

Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.

Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.

Lemmikloom vajab reisimisel passi

Põllumajandusministeerium annab teada, et koera, kassi või valgetuhkruga Euroopa Liidus reisimisel peab loomaomanikul olema ette näidata lemmikloomapass, kus on ära toodud looma ja -omaniku andmed ning loomale tehtud vaktsineerimised. Alates 2015. aastast muutub passi seni kehtinud vorm.

Lemmikloomaga Euroopa Liidu piires reisimisel peab olema juba alates 2009. aastast ette näidata lemmikloomapass. Sel suvel võeti Euroopa Parlamendis ja Nõukogus vastu uus määrus (nr 576/2013) lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega täpsustatakse seni kehtinud korda.

Määrusega kehtestatakse ühtsed loomatervishoiunõuded loomaliikidele, keda peetakse lemmikloomadena ning kellega liikumine toimub mittekaubanduslikel eesmärkidel (reisimine, näitusel esinemine, võitlused jne).

Uus määrus sätestab, et lemmikloom saab reisida vaid koos omaniku või volitatud isikuga. Omanik on märgitud lemmiklooma passis. Volitatud isikul peab olema ette näidata aga omaniku kirjalik volitus, millega on lubatud lemmikloomaga mittekaubanduslikul eemärgil reisida. Mitteäriliseks loetakse reisimist kuni viie loomaga, erandiks on vaid juhud, kui omanikul on vaja lemmikloomaga külastada näitusi, võtta osa spordiüritusest või treeningutest. Loe edasi: Lemmikloom vajab reisimisel passi

Mahepõllumajandus saab uue arengukava

Põllumajandusministeerium hakkab koostama mahepõllumajanduse arengukava aastateks 2014-2020. Uus arengukava keskendub mahepõllumajandussaaduste paremale kättesaadavusele. Uue arengukava koostamist alustab põllumajandusministeerium seoses kehtiva, 2007-2013 arengukava aegumisega.

“Mahepõllumajandus on viimastel aastatel hästi edasi arenenud ja mahetootmine oluliselt suurenenud. Nüüd peame keskenduma küsimusele, kuidas mahetoodang õigesti märgistatuna senisest enam tarbijate toidulauale jõuaks,” rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Praegu ei saa sellega rahul olla, sest suur osa mahetoodangust läheb tavatoodanguna müüki. Ka on pudelikaelaks mahetoodete mahedana töötlemine,” lisas Seeder.

Ministri sõnul on kehtiva arengukava jooksul huvi mahepõllumajandustootmise vastu järsult suurenenud. Mullu tegeles mahepõllumajandusega 1478 ettevõtet, mis on 26% võrra enam kui 2006. aastal. Samuti on kasvanud mahepõllumajandusmaa osakaal (2012. aastal 144 149 hektarit ehk 15,3% kogu põllumajandusmaast), maheettevõtted on laienenud – 2006. aastal oli keskmine mahepõllumajandusmaa pind ettevõtte kohta 67 hektarit, 2012. aastal juba 98 hektarit ning kaheksa suurima maheettevõtte pindala ulatus üle 1000 hektari.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet ning Veterinaar- ja Toiduamet.

Maablogi: kas me vajame rikastatud toitu?

Inimeste üha enam kasvav huvi tervislikuma toidu vastu on saamas 21. sajandi trendiks. Tarbija otsib pidevalt lisandväärtusega toitu – ka sellist, millel oleks haiguse riski vähendav toime – ja toidu käitlejad pole kitsid seda pakkumast.

Rikastatud toit on tavatoit, millele on lisatud vitamiine, mineraalaineid ja muid toitumisalase või füsioloogilise mõjuga aineid. Ehk teisisõnu on tavatoidule lisatud täiendavaid koostisosi. Mõistagi, tohib toidule lisada vaid selliseid aineid, mis on ohutud, organismi poolt omastatavad ja sisalduvad valmistootes organismile olulises koguses.

Loe edasi Põllumajandusministeeriumi ajaveebist Maablogi!

Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.

“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.

Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Loe edasi: Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.

“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.

“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Loe edasi: Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Uuring: külad vajavad enim toetust kogukonnateenuste väljaarendamiseks

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.

Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.

Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.

Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.

Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük taas lubatud

Põllumajandusminister avas oma käskkirjaga 17. detsembrist kuni aasta lõpuni kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 130 mm.

Jääle minekut võimaldava jääkatte tekkimise korral saavad seega kalurid püüki käesoleval aastal jätkata ning 2013. aasta püügikvootide piires edasi püüda ka järgmise aasta alguses 2013. aastaks antavate kaluri kalapüügilubade alusel.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatab põllumajandusminister kalapüügi, kui lubatud saak on ammendunud 90% ulatuses, kuid võib püügi uuesti avada, kui püügiandmete laekumise järel selgub, et püügi piiratud avamiseks on veel jäänud piisavalt vaba püügivõimalust.

Nakkevõrgud silmasuurusega vähemalt 130 mm on kalapüügieeskirja kohaselt minimaalne silmasuurus Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m.

Käskkiri jõustub avaldamisega Põllumajandusministeeriumi Ametlikes Teadaannetes.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee

Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?

Iga mõne aja tagant kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson selgitab Maablogi postituses, mis vahe neil kahel väljendil õigupoolest on ning mida kummagi kättejõudnud kuupäevaga toiduga peale võib hakata.

“”Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on tarbijat teavitatud. Tarbijakaitseseaduse mõistes on tegemist puudusega
kaubaga, mis tuleb eraldada uuest kaubast ja mille müügikohas tuleb panna välja asjakohane teave,” selgitab Johanson.

“Pärast “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid.”

Loe edasi Maablogist.

Põllumajandusministeerium koondab allasutuste Järvamaa esindused Paidesse

Reedel, 13. juulil kell 11 avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Paides ministeeriumi Järvamaa keskuse, kus hakkavad tööle PRIA, Veterinaar- ja Toiduameti, Põllumajandusameti ja Jõudluskontrolli Keskuse kohalikud esindused.

„On oluline, et kohalikud inimesed saaksid riigi pakutavad teenused kätte oma maakonna keskusest ega peaks tingimata sõitma selleks Tallinnasse või Tartusse,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Põllumajandusministeeriumi allasutuste kohalike esinduste abiga saame paremini olla abiks kohalikele põllumeestele, talupidajatele ja maaomanikele ning samas aitame kaasa ka maaelu arengule.“

Minister rõhutas, et põllumajandusministeeriumi allasutusi koondav Järvamaa keskus on oluline samm maakonnakeskuste tugevdamise suunas. „Vajalike ametiasutuste olemasolu maakonnakeskustes ei tee riigi juhtimist kallimaks, küll aga toob riigi kodanikule lähemale – parandab teenuste kättesaadavust, loob töökohti ning eeldused noortele ja haritud inimestele maapiirkondadesse elama jäämiseks,“ rääkis Seeder. Loe edasi: Põllumajandusministeerium koondab allasutuste Järvamaa esindused Paidesse