Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Päikeseloojang Männikul

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

mai 2017
E T K N R L P
« apr    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal 4 miljonit eurot

lehmJärgmisel aastal on põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, sellest sigade aretuseks hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot.

Alates 2017. aastast hakatakse aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui ka aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.

Olulisema muudatusena hakatakse tulevast aastast maksma aretustoetust kulupõhiselt. Seoses kriisiga seakasvatussektoris on valitsuskoalitsioon leppinud kokku senise aretustoetuseks eraldatud summa suurendamises.

Määrusega on kehtestatud igale taotlejale maksimaalne toetuse summa, mida aasta jooksul on võimalik taotleda. Maksimaalse summa arvutamise aluseks on loomaliigipõhised ühikumäärad. Tegelik väljamakstav toetuse summa sõltub aretusühingu või jõudluskontrolli läbiviija poolt tehtud ning tõendatud kulutustest ja taotlejale arvestatud maksimaalsest toetuse määrast. Jätka lugemist »

Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard

Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Jätka lugemist »

Kui palju taimekaitsevahendeid kasutab Eesti põllumees?

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Taimekasvatussaaduste kasvatamine on alati väljakutse nii tehnoloogia ja ilmastiku kui ka taimekahjustajate surve jt tegurite tõttu. Eesti põllumajanduslikes majapidamistes kasutati mullu statistikaameti andmetel 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Kuidas selline kogus kujuneb, selgitab maaeluministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.

ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni hinnangul kaotatakse üle maailma taimekahjustajate tõttu 20-40% saagist. Maailmas on umbes 250 000 taimeliiki. Neist 3% ehk 8000 on umbrohud, millest omakorda 200-250 liiki kujutavad tõsist ohtu toidutarneahelale. Kahjurputukate, taimehaiguste ning ebasoovitavate taimeliikide mõju ära hoidmiseks, piiramiseks või tõrjumiseks, kasutatakse erinevaid taimekaitselahendusi – bioloogilisi, mehaanilisi või keemilisi. Keemilised lahendused hõlmavad nii sünteetilise kui loodusliku päritoluga aineid.

Taimekaitsevahendite kasutamine on aastati varieeruv

Statistikaameti andmetel kasutati 2014. aastal Eesti põllumajanduslikes majapidamistes 889,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga kasvas taimekaitsevahendite kasutamine 8,3% ning 2012. aastaga 22%. Aastal 2014 hõlmasid erinevate põllukultuuride kasvupinnad Eestis kokku 608 366 ha, mis moodustab 13,45% Eesti pindalast. 2013. aastaga võrreldes on põllukultuuride kasvupind suurenenud 2,4% ning nt tera- ja kaunviljade keskmine saagikus 20,15%.

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Seega, viimast kolme aastat iseloomustab küll kasutatud taimekaitsevahendite koguste tõus, kuid samal perioodil on kasvanud ka põllumajanduskultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid ning aastate lõikes erineb ka taimekahjustajate surve. Oleme taimekaitsevahendite kasutamise osas jõudmas uuesti 2007. aasta tasemele, kuid ennatlik on järeldada, et kasvutrend on püsivalt positiivse suunaga.

Kaunviljade kasvupinna hüppeline tõus suurendab koguseid

Kui suurenevad põllukultuuride kasvupinnad ja keskmised saagid, siis näeme neid arvulisi muutusi ka kasutatud taimekaitsevahendite kogustes. Teravilja kasvatati mullu 332 900 hektaril, mis on 7% rohkem kui 2013. aastal. Kaunviljade kasvupindades toimus aga 40% suurenemine, s.t “hüppasime” 5500 hektarilt 19 100 hektarini. Seega suurenes tera-ja kaunviljade kasvupind mullu 47%.

Statistikaameti andmetel kasutati samal ajal tera- ja kaunviljade kasvatamiseks 0,6 tonni taimekaitsevahendeid. Võrreldes 2013. aastaga on see 12,4 % rohkem ning 2012. aastaga jube üle veerandi enam (+25,19%).

Lääne-Virumaal suurimad tera- ja kaunvilja saagid

Maakondades, kus tera- ja kaunvilju kasvatamiseks on suurem kasvupind, oli ka suurem keskmine saak ning vastavalt kasutati ka taimekaitsevahendeid.  Arvestades kasvupinda, keskmist saaki ja taimekaitsevahendite kogust, kasutati Lääne-Viru maakonnas 77 060,8 kg taimekaitsevahendeid ning saadi maakondadest kõige laiemal pinnal suurimad keskmised tera- ja kaunviljade saagid. Lääne-Virus suudetakse 49 313 hektari pealt saada 194 677 tonnisne kogusaak ehk keskmiselt 3,95 t/ha. Taimekaitsevahendite koormus on seal 1,55 kg/ha.

Võrreldes teiste maakondadega kasutati Järvamaal teraviljade kasvatamiseks taimekaitsevahendeid kõige rohkem – 91 142,3 kg ning kaunviljadel 2 956,3 kg. Seega kujuneb tera- ja kaunviljade kasvupindade hektari koormuseks 2,93 kg, mis on Eesti keskmisest (1,69 kg/ha) 42% kõrgem. On võimalik, et Järvamaa statistikas kajastuvad ka need taimekaitsevahendid, mida maakonna suurtootjad kasutavad mh teistesse maakondadesse ulatuvatel põldudel.

Kui statistikaandmed teisendada matemaatiliselt üksnes tera- ja kaunviljade (vs kogu põllumajandusmaa) hektarikoormuseks, siis kõige enam taimekaitsevahendeid kasutati Järvamaal (2,93 kg), Jõgevamaal (1,99 kg) ja Läänemaal (1,8 kg).

Eestis kogutakse alates 2006. aastast andmeid taimekaitsevahendi preparaatide põllumajanduskasutuse kohta, muud kasutused nagu raudteede ning maanteede hooldus, statistikas ei kajastu. 2013. aastast toodetakse eraldi statistilist infot ka ainete kohta, mis sisalduvad taimekaitsevahendites, võimaldades hinnata resistentsuse riski ja mõju veekeskkonna seisundile.

PRIAst saab toetust põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks

image003(1)14.-22. detsembrini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse saamiseks.

Nii klientide kui ka PRIA jaoks on uudne see, et esmakordselt võetakse investeeringumeetme taotlusi vastu ainult uues elektroonilises iseteeninduskeskkonnas ehk e-PRIAs ja ka taotluste menetlemine toimub uues IT-süsteemis.

“Uute lahenduste kasutamine võimaldab taotluste menetlemist kiirendada – varasema 120 tööpäeva asemel teeb PRIA otsused 90 tööpäeva jooksul, 27. aprilliks,” ütles PRIA arendusbüroo juhataja Rauno Aun. “Usume, et e-PRIA kasutamine pole kellelegi ületamatuks probleemiks, kuid klientide soovidele vastu tulles pikendasime taotluste vastuvõttu: varem välja kuulutatud 18. detsembri asemel kestab vastuvõtt 22. detsembril kella 23.59ni.”

Toetust võib üks taotleja programmperioodi jooksul saada kuni 500 000 eurot ning toetus saab abikõlblikust kulust moodustada kuni 40%. Toetuse piirmäär sõltub kavandatavast investeeringust. Toetuse saamise tingimused on kehtestatud maaeluministri määrusega. Kõik juhised taotluse täitmiseks ja e-PRIA kasutamiseks on kättesaadavad PRIA kodulehe www.pria.ee kaudu, abi saab küsida infotelefonil 7377 678. PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on ka kliendiarvutid, mille kasutamiseks saab broneerida aja ning paluda klienditeenindajalt tuge e-PRIA kasutamisel.

Maaelu arengukava 2014-2020 käesoleva meetme taotlusvoor on tänavu kolmas ja 422 kliendile on juba määratud ligi 50,7 miljoni euro ulatuses toetusi. 2014-2020 programmiperioodiks kavandatud eelarve meetmele “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” on 146 miljonit eurot, käimasolevaks taotlusvooruks on eraldatud 24 miljonit eurot.

Kolmas kvartal tõi teraviljade rekordsaagi

Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt koristati Eestis tänavu rekordiline teraviljasaak: ligi 1,47 miljonit tonni. Teravilja saagikus hektari kohta ületas esmakordselt nelja tonni piiri, selgub põllumajandussektori kolmanda kvartali ülevaatest.

“Praegustel andmetel koristati tänavu nii suvi- kui ka taliviljade läbi aegade rekordsaak,” ütles taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller. “Samas näeme, et rekordsaagist soovitud tulu võib jääda loodetust tagasihoidlikumaks, sest teravilja kokkuostuhinnad olid septembris ligi 7% madalamad kui mullu samal ajal.”

Põllukultuuride kasvupind Eestis oli statistikaameti esialgseil andmeil tänavu 625 500 ha, mis on 3% suurem kui eelmisel aastal. Teravilja kasvupind oli ca 352 800 ha ja keskmiseks saagikuseks kujuneb 4169 kg/ha.

Loomakasvatussektoris vähenes veiste (-3%, sh piimalehmadel -5%) ja sigade (-12%) koguarv, kuid kasvanud on lammaste ja kitsede (2%) ning kodulindude arv (1%).

Piima toodeti 2015. aasta üheksa kuuga 582 500 tonni, mis on 4% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Piima 9 kuu keskmine kokkuostuhind oli tänavu 237 EUR/t, mis on mullusest 32% madalam. Viimati oli piima kokkuostuhind nii madalal tasemel 2009. aastal.

Seakasvatussektorit mõjutas negatiivselt sigade Aafrika katku puhang, mis viis ka sealiha kokkuostuhinna langusse. Sealiha üheksa kuu keskmine kokkuostuhind oli 12% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.

Põllumajandussektori III kvartali ülevaade on kättesaadav siit: http://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/2015/ulevaade-pollumajandussektor-2015-03.pdf

Aasta põllumehe tiitli pälvis Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.

Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?

Kivikimalane. Foto: Evelii Viik

Kivikimalane. Foto: Evelii Viik

Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest. 

Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.

Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.

Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?

Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Jätka lugemist »

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Foto: www.uganditk.ee

Foto: www.uganditk.ee

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Jätka lugemist »

Eesti parimad aednikud õpivad Räpina Aianduskoolis

Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.

Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.

16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.

Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.

“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .

image001Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.

Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.

“Noor Aednik 2015″ on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.

Liina Liiv

Täna tähistatakse ülemaailmset toiduohutuse päeva

Foto: pollitalu.wordpress.com

Foto: pollitalu.wordpress.com

Täna, 7. aprilli tähistatakse kogu maailmas WHO (Maailma Terviseorganisatsiooni) eestvedamisel maailma tervisepäeva raames toiduohutuse päeva, et tõsta tarbijate teadlikkust võimalikest toiduga seotud riskidest. Eestis diagnoositi mullu 2668 toidu kaudu leviva haiguse juhtu.

„Eestis on tarbijaile pakutav toit reeglina ohutu, sest toiduohutuse tagamise süsteem toimib tõhusalt. Kuigi esmane vastutus toidu ohutuse eest lasub toidu tootjatel ja käitlejatel, tahame toiduohutuse päevaga juhtida tähelepanu sellele, kuidas tarbija saaks tagada toidu ohutuse oma isiklikus köögis,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Martin Minjajev. “Koduköök on ahelas toidutootmisest tarbimiseni ainus lüli, kuhu riiklik toiduohutuse süsteem ei ulatu. Seepärast on oluline, et kõik inimesed ka kodus järgiksid toidu ohutu valmistamise ja säilitamise põhimõtteid.”

WHO Eesti esinduse juhi Marge Reinapi sõnul on toiduohutuse küsimused ülemaailmselt alahinnatud, kuna suur osa toidutekkelistest haigustest jääb diagnoosimata.

„Maailmas on toiduohutuse tagamine ning toidutekkeliste haiguste ennetamine väljakutseks nii arengumaades kui ka arenenud riikides. Seepärast peaksid kõik toidutootmise ja tarneahela osapooled toiduga seotud riskide vähendamiseks senisest tihedamat koostööd tegema,“ ütles WHO Eesti esinduse juht Marge Reinap. Jätka lugemist »

Avatud talude päeval on osalemas juba ligi 100 talu

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Foto: Põllumajandusministeerium, Katrin Press

Ligi 70 talu ja põllumajandustootmise esindajat pidasid täna Jänedal nõu, kuidas 19. juulil toimuval üle-eestilisel avatud talude päeval kõige paremini külastajaid võõrustada. Kokku on tänaseks oma osalemisest teada andnud ligi sada ettevõtet.

„Huvi avatud talude päeva vastu on ootamatult suur üle kogu Eesti. Vaid nädalaga on valmisolekust suvel külalistele oma uksed avada teada andnud sadakond ettevõtjat,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Loodame sel päeval näha põllumajanduse ja maaelu sektorit kogu oma mitmekesisuses – nii päris suuri farme kui armsaid ja omanäolisi väiketootjaid.“

Põllumajandusministri sõnul võiks avatud talude päevast saada põllumajandussektorit ühendav traditsioon. „Inimesed satuvad liiga harva põllumajandusettevõtetesse ega kujuta tihti ette, kuidas toit nende lauale jõuab. Soovimegi kord aastas anda igaühele võimaluse seda oma silmaga näha,“ ütles minister Padar. „Igaüks saab veenduda, kui kiiresti on viimastel aastatel meie põllumajandussektor arenenud ja kui head toitu osatakse Eestis toota.“ Jätka lugemist »

Riik investeerib maaettevõtluse arendamisse 57 miljonit

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel toetatakse Eesti maaelu arengukavast maaettevõtluse mitmekesistamist ja arendamist kuni aastani 2020 kokku 57 miljoni euroga.

„Maapiirkondades püsiva majandusliku tegevuse tagamiseks on oluline anda hoogu ettevõtlusele ka väljaspool põllumajandust,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Majandustegevuse mitmekesistamise meetme läbi saavad ettevõtjad luua maale uusi töökohti, pakkudes alternatiive põllumajandusest vabanenud tööjõule ja näiteks põllumajandustootja pereliikmetele.

Kokku on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmele “Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks paapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas” ette nähtud 57 miljonit eurot, millest 17 miljonit on kavandatud 2015. aasta taotlusvooruks. Maksimaalne toetussumma perioodi jooksul on kuni 150 000 eurot taotleja kohta.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud mikroettevõtted, kelle müügitulu ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot. Põllumajandusega tegelevatel mikroettevõtetel peab põllumajanduslik müügitulu mõlemal majandusaastal ületama 4000 eurot ning moodustama ettevõtte müügitulust üle 50%. Investeeringud tuleb teha maapiirkonnas ja toetuse saaja peab säilitama vähemalt olemasoleva töötajate arvu.

Toetust saab taotleda 13.-20. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel.

Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi ühe miljardi euroga. Uus maaelu arengukava keskendub viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Karulan saa teedä põlitsist sortõst ja tõugõst

14. urbõkuu pääväl kell 10–17 kõnõldas Karula rahvuspargi keskusõn Ähijärvel põlitsist eläjätõugõst ja kasvusortõst.

Keskkunnaammõt om kutsnu noid tutvas tegemä Annamaa Külli Eesti taimõkasvatusõ instituudist ja Michelsoni Annika MTÜst Maadjas.
Juttu tulõ vanno sortõ ja tõugõ alalõhoitmisõst ja kasvatamisõst. Vastussõ saa ka küsümüsele, kost noid ülepää hindäle hanki saa.
Pikembält om juttu pesäsibulast, maalambast ja maakanast.

Jäätsu Liisi kõnõlõs ka mõni aasta tagasi Karulan proovitust sõõrupalotamisõst. Kullõma omma oodõdu kõik huvilidsõ, hindäst tulõssi teedä anda kas liina.laanemets@keskkonnaamet.ee vai tel 5698 7103. Rahha ei küstä. Pääväkavva saa kaia www.karularahvuspark.ee päält. Teedüspäivä tugõ SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uma Leht

Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit 

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.

Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.

Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima

Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Jätka lugemist »

Riik toetab põllumajandusorganisatsioone
ja asutusi 530 000 euroga

Põllumajandusministeeriumi valdkonnaorganisatsioonid saavad 2015. aastal riigieelarvest sihtotstarbelisi toetusi ja eraldisi kokku ligi 530 000 euro ulatuses, millest suurima osa moodustavad tegevus- ja projektitoetused MTÜdele.

Toetused on ette nähtud muu hulgas infosüsteemide arendamiseks, ühis- ja teavitustegevusteks ning erinevate ürituste korraldamiseks. Rahastatakse ka kutse- ja erialaorganisatsioonide teenuseid, näiteks loomakaitsega seotud tegevusi. Sihtotstarbelisi toetusi rahastatakse Eesti riigieelarvest.

Põllumajandusministeeriumilt saavad sihtotstarbelisi toetusi järgmised valdkondlikud organisatsioonid:

· MTÜ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda – 121 000 eurot, mh Tunnustatud Maitse ja Tunnustatud Eesti Maitse kaubamärgi populariseerimiseks

· MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit – 106 000 eurot

· MTÜ Eesti Põllumeeste Keskliit – 103 500 eurot

· MTÜ Eesti Loomakaitse Selts – 30 000 eurot

· MTÜ Eesti Rukki Selts – 20 000 eurot programmi “Rukkiaasta 2015″ tegevusteks

· MTÜ Eestimaa Spordiliit “Jõud” – 62 000 eurot Eestimaa valdade ja linnade tali- ja suvemängude korraldamiseks

· Võrumaa Omavalitsuste Liit – 75 000 puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskuse rajamiseks

· Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS – 12 000 eurot täiendavaks eraldiseks riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse tegevuse lõpetamisega seoses.

Põllumajandusministeerium: väikeste põllumajandusettevõtete arengut toetatakse 30 miljoni euroga

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas määruse, mille alusel antakse Eesti maaelu arengukavast väikeste põllumajandustootjate arendamiseks kuni aastani 2020 kokku 30 miljonit eurot.

“Riigi strateegiline eesmärk on soodustada maapiirkondades elavate inimeste toimetulekut ja töökohtade teket. Väikeste põllumajandusettevõtete arengutoetus aitab sellele oluliselt kaasa,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Nii suuremahulist programmi väikeste põllumajandustootjate arengu soodustamiseks pole varem olnud,” rääkis Padar.

Jätka lugemist »

Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.

„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“

Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
- Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
- Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
- Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).

Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Jätka lugemist »

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Jätka lugemist »

Väiku talo nakkasõ inämb tukõ saama

Talunik. Foto: ELF

Talunik. Foto: ELF

Väiku talo nakkasõ saama inämb tukõ nii eläjide ku aiavilä kasvatamisõs ja ka ettevõttõ arõndamisõs ja tehniga hankmisõs – sääne põllumajandusministeeriümi plaan uut Euruupa Kommisjoni hääskitmist.

«Tsiht om tuu, et perretalo jääsi püsümä ja egän talon olõssi vähämbält üts kõrralik tüükotus,» selet’ põllumajandusministri Padari Ivari, kelle rehkendüse perrä võisi saia tukõ pia tuhat Vana Võromaa tallo.

Plaani perrä saasi tukõ väiku eläjäpidäjä (kooni 100 piimälehmä, 25 lihaeläjät, 10–100 imälammast vai imäkitsõ) ja aiaviläkasvataja, kellel kasus aiakraami (roho- ja maiguhaina, köögivili (vällä arvatu kardok), maas’ka, puuvilä ja mar’a) kokko vähämbält üte hektäri pääl.

Noorõ põllumajandusettevõtja (kooni 40 a vana ja edimädse 39 ha maa päält) võissi saia edimädsel viiel aastal ka ütist pindalatoetust ¼ inämb.

Ku väiku talopidäjä nakkasõ õkvatoetuisi saama kooni 1250 eurot, sis saava nä tuu kätte lihtsämbäle. «Euruupa Kommisjon või seo plaani seen viil ütte-tõist muuta, kõgõ inämb om küsümüisi lihaeläjide ja lambidõ kotsilõ, selle et noidõ arv kasus Eestin niigi,» selet’ Padari Ivari.

Päält tuu plaan põllumajandusministeeriüm väikeisi talopidäjit inämb tukõ ka maaelo arõngukava rahast. Väiku talo arõndamisõs saa naada küsümä kooni 15 000 eurot (ku talo müügitulu om aastan 4000-14 000 eurot). Viil saava väiku talo laapsampa küssü tukõ liikva tehniga ostmisõs ja mahetalol lubatas osta ka pruugitut tehnikat. Euruupa Kommisjon tege otsussõ vahtsõaastakuu lõpun.

Harju Ülle, Uma Leht

Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Foto: EMSA

Foto: EMSA

Põllumajandusministeerium korraldab tänavu 18. novembrist kuni 11. detsembrini üheksas maakonnas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 võimalusi tuleval aastal.

„Uuest aastast kehtima hakkavates otsetoetuste reeglites on palju uuendusi, näiteks nn rohestamine, mille detailid infopäevadel huvilistele lahti seletame,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Infopäevadel tutvustame ka maaelu arengukava toetuste taotlemise tingimusi.“

Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema orienteeruvalt 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni.
Jätka lugemist »

Puu- ja köögiviljatööstus suurendas tootmise efektiivsust

Puu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgub sektori esimese poolaasta ülevaatest.

“Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%.

Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. “Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand.

Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% toiduainetööstuse ning 0,6% töötleva tööstuse toodangust. Sektoris tegutses esimesel poolaastal 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel ​16 ettevõtte võrra enam kui mullu samal ajal.

 

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatatakse latikapüük

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates teisipäevast, 7. oktoobrist kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest latika lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 690 tonni latikat. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on 750 tonni. Sellega on piirkonnale lubatud aastane latikasaak ammendunud vähemalt 90% ning kalapüügiseaduse (§ 9 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Kuna latikat ei ole nakkevõrkudest võimalik elujõulisena vabastada peatas põllumajandusminister ka kalapüügi nakke- või raamvõrguga.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse täna Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Eestis saadi tänavu rekordiline teraviljasaak

Põllumajandusministeerium prognoosib Eesti tänavuseks teraviljasaagiks rekordilised 1,2 miljonit tonni, mida on 22 protsenti enam kui mullu. Keskmine teraviljasaak on tänavu 3,7 tonni hektari kohta, mis on samuti Eesti kõigi aegade parim tulemus.

Prognoosi kohaselt koristati 2014. aastal Eestis 449 811 tonni otra, 339 805 tonni talinisu, 255 897 tonni suvinisu, 66 997 tonni kaera ning 48 012 tonni rukist. Eelmise aastaga võrreldes suurenes prognoosi kohaselt talinisu saak 147%, rukkisaak 119% ning odra saak 2%. Kaera- ja suvinisu saagid vähenesid prognoosi kohaselt eelmise aastaga võrreldes vastavalt 21% ning 5%.

Kartulile selle aasta ilmastik võrreldes teraviljaga nii soodne polnud, mistõttu vähenes kartulisaak eelmise aastaga võrreldes 26%.

Saagiprognoos koostati põllumajandusministeeriumis statistikaameti andmete põhjal.

 

 

Analüüs: sanktsioonide kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni

Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele augustis kehtestatud sisseveokeelu kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud konjunktuuriinstituudi analüüsist.

“Sanktsioonide otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas. Kokku puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, sellest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. “See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu.”

Euroopa Liidus mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, mille kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%).

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooteid, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. “Samas on näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele,” ütles Josing.

Josing lisas, et hoolimata hetkelisest raskusest on Eestis põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv.

“Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,” märkis Josing.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

Analüüsi kokkuvõte:

http://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2014/uuring-2014-venemaa-impordikeeld-analuus.pdf

Olulisem sanktsioone puudutav info:

http://agri.ee/et/venemaa-sanktsioonid-euroopa-liidu-toidukaupadele

 

Puu- ja köögiviljakasvatajad saavad erakorralist abi

Vili Hea ja Kurja Tundmise puult küsib: kus on madu või õunauss? Foto: Kylauudis.ee

Vili Hea ja Kurja Tundmise puult küsib: kus on madu või õunauss? Foto: Kylauudis.ee

Eesti puu- ja köögiviljakasvatajad saavad kasutada Euroopa Liidu erakorralist abi Venemaa poolt EL toiduainete sisseveo keelustamisest tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks.

„Erakorralise meetmena Venemaa sanktsioonide mõjude leevendamiseks toetatakse puu- ja köögivilja turult tagasivõtmist, toorelt koristamist ja koristamata jätmist,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller.

Abi saab taotleda järgmiste puu- ja köögiviljade puhul: porgand, peakapsas, lill- ja spargelkapsa, seened (perekonnast Agaricus), tomat, kurk (sh kornišonid), vaarikas, must sõstar, punane sõstar, valge sõstar, karusmari, jõhvikad, mustikad, pohlad, ploomid, õunad ja pirnid.

Tekkinud kahjude hüvitamist soovivad puu- ja köögiviljakasvatajad peavad sellest eelnevalt teavitama Põllumajandusameti aiandustoodete osakonda, kes viib läbi vajalikud kohapealsed kontrollid. Pärast seda tuleb toetuse taotlus esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA).

Erakorraline abimeede puu- ja köögivilja kasvatajatele on avatud kuni 30. novembrini 2014 või toetuse eelarve ammendumiseni. Kogu Euroopa Liidu peale on ette nähtud abina 125 miljonit eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt 30. juuniks 2015.

Euroopa Komisjoni määruse meetme kohta leiab http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=OJ:JOL_2014_259_R_0003.

Allikas: Põllumajandusministeerium