Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Andrei Hvostov: Läheksin Riigikogusse eksperimenti tegema

tudengtvEile õhtul Tudeng TV arutelusaates “Fookus” ütles värske SDE liige Andrei Hvostov, et juhul, kui ta osutub valituks, valmib tema saadikutööst raamat.

“Räägitakse, et kui kandidaat valitakse Riigikokku, juhtub temaga kolme kuu jooksul “midagi”. Ma tahan teada, mis see ”midagi” on ning kavatsen võimalikult ausalt parlamendis toimuva raamatu vahendusel inimesteni tuua,” ütles Hvostov. “Kui osutun valituks suure häältesaagiga, teen sellest ühed järeldused, kui mitte, siis teised. Igal juhul ammutan poliitikast ainest oma uue raamatu jaoks,” võttis kirjanik kokku oma poliitikasse astumise tagamaad.

Saate alguses ütles Andrei Hvostov, et tema seisukoht põlisrahva poegade suunas ei olnud ähvardav, vaid ta kavatseb rahvusküsimusele sellega suuremat tähelepanu pöörata. Hvostov esines saates särgiga, millele oli trükitud “sisserändaja poeg”.

10. novembril kell 21.00 avaldasid arutelusaates “Fookus” oma arvamust parteivahetamise ning uute liitujate teemal lisaks Andrei Hvostovile ka äsja Reformierakonna ridadesse astunud Yoko Alender koos politikasse tagasi pöördunud Silver Meikariga ning Vabaerakonda kuuluv Sergei Metlev.

Saadet on võimalik järelvaadata aadressil: tudeng.tv/fookus

“Fookus” on veebitelevisiooni Tudeng TV arutelusaade, kus vaatajatel on ühiskonna tegelastele võimalik oma argumente esitada. Läbi kollektiivse dialoogi jõutakse probleemsete teemade tuumani ja võimalike lahendusteni.

Tallinnas korraldatakse reedel e-kaasamise õpituba

Reedel, 4. oktoobril toimub Tallinnas e-kaasamise õpituba “E-kaasamine omavalitsustes – kampaaniast kuni kohaliku poliitika argipäevani”, milles osalevad koos Eesti kohalike omavalitsustega valdkonna tippasjatundjad Rootsist ja Islandilt.

Seminari eesmärk on kogemuse jagamine kolme riigi esindajate vahel: millised e-osalemise katseid on tehtud ja mida saavutatud; kuidas on kodanikud kaasa tulnud omavalitsuse pakutud e-lahendustega; millised on tulemused poliitikute ja ametnike poolt vaadates.

Seminari eestvedaja Hille Hinsbergi sõnul tutvustab Rootsi linna Haparanda esindaja, mida on kaasa toonud petitsioonide portaali avamine linna poolt.

„Islandi pealinna osalusportaal Better Rejkjavik on üleilmselt tuntud, kuna seal osales 40% linnaelanikest, tehes oma ettepanekuid enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Portaal on peale valimisi käigus pidevalt ning selles esitatud ettepanekuid vaadatakse läbi linnavalitsuse istungitel ning eraldatakse raha ideede elluviimiseks,“ selgitab Hinsberg.

Samuti toovad Eesti kohalikud omavalitsused näiteid e-kaasamise lahendustest, sealhulgas Tartu linna algatusest kaasata elanike arvamusi eelarve kujundamisel ning uuest mobiili-APPist „teata probleemist linnale“.

Analüüsitakse ka Rahvakogu kogemust, kus veebi kaudu toimus ettepanekute kogumine erakondade rahastamise ja läbipaistvuse teemal. Hetkel tegeleb erakondade rahastamise eelnõu ettevalmistamisega Riigikogu. Eelnõus on arvestatud mitme Rahvakogus esitatud ettepanekuga.

Seminari käigus töötatakse välja konkreetsed soovitused, mida saab igas omavalitsuses rakendada kui on poliitikutel soovi pidada dialoogi, ametnikud valmis tegutsema ja kogukond aktiivne.

Seminar „E-valitsemine ja e-kaasamine omavalitsustes: Eesti, Rootsi ja Islandi kogemus ja soovitused tulevikuks“ toimub reedel, 4. oktoobril kell 14:00-17:00 Riigikogu Teabekeskuses (Toompea 1, Tallinn).

Allikas: Praxis

Tuli opereerida

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Reformierakonna tipus langetati kaks olulist otsust: Kristen Michal peab pärast pikka vastupunnimist siiski justiitsministri ametist lahkuma ja partei uueks esimeheks ei valita kedagi „noorte“ seast.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna üsna selgelt mõista, et Michali tagasiastumine on muutunud aja küsimuseks ja vaid tund-paar hiljem leidis see ka tõestust. Asjade selline käik tekitab küsimusi. Miks alles nüüd? Miks üldse? Mida see enam aitab?

Tõenäoliselt ei olnudki veel paar kuud tagasi Michali tagasiastumine parteis arutelu teema. Olukord muutus, kui novembris avaldatud EMORi reiting näitas, et valijate toetus Reformierakonnale on ühe kuuga kukkunud kuue protsendipunkti võrra 26 protsendile. See oli alarmeeriv hoiatus, et rahastamisskandaal avaldab partei populaarsusele siiski suuremat negatiivset mõju kui ehk ennustati.

Olen üsna kindel, et Reformierakond on sügise jooksul tellinud ka ise paar arvamusküsitlust, mis ilmselt samuti kinnitavad partei reitingu langust kui ka Kristen Michali kasvanud ebapopulaarsust. Sellises olukorras tuli opereerida.

Lõikuseks valmistumine algas juba umbes nädal-poolteist tagasi, kui hakkasid ilmuma arvamusartiklid, intervjuud, partei siselistist „lekitatud“ kirjad, kus reformierakondlased oma parteid kritiseerisid, vigu tunnistasid ja kohati ka pattu kahetsesid.

Näis loogiline, et see tipneb Michali lahkumisega valitsusest, millega on Reformierakonnal võimalik kevadel puhkenud skandaalile enne jõule joon alla tõmmata.

Selle kõrval on parteis toimunud veel üks oluline muudatus. Nimelt teatas Andrus Ansip kolmapäeval, et võib tuleval suvel Reformierakonna esimeheks tagasi kandideerida, vaatamata sellele, et on lubanud järgmise valitsuse moodustamisest igal juhul kõrvale jääda.

Ansipi sõnul ei kavatse ta endiselt järgmise valitsuse kokkupanekust osa võtta, kuid erakonna esimeheks kandideerimist pole ta aga kunagi välistanud. Kus on sellisel juhul asja iva?

Kuna järgmised valimised on aastal 2015, siis on üsna loogiline, et ka aastal 2013 ja 2014 on peaministriks erakonna esimees, mitte lihtsalt üks juhatuse liige. Teiseks annab Ansip sellega erakonnale aega kujundada oma read ümber, et hinnata mantlipärijaks pürgijate sobivust.

Michal on konkurentsist ammu väljas ning ka Keit Pentus-Rosimannus on osutunud viimaste päevade valguses üsna haavatavaks. Mida kõvemini „noored“ oravad end skandaalisesse kinni mässivad, seda rohkem kapitali koguvad Urmas Paeti aktsiad.

 

Kaubelda või võidelda?

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Õhus hõljub suur kogus idealismi ja ootusärevust, mis varem või hiljem kanaliseerub ja muutub millekski. Kas see miski kehtestab uued riigivalitsemise põhimõtted või on see pigem kui uue protektori saanud vana autorehv, sõltub suuresti idealistide suutlikkusest eristada oluline ebaolulisest.

Poliitilises elus muutusi nõudvad vabakonnad, seltskonnad või kildkonnad on ebamugavas positsioonis. Ühel pool on radikaalid, kes näevad ainuüksi parteidega ühe laua taha istumises reetmist ja teisel pool kokkuleplased, kelle hinnangul on muutused ühiskonnas võimalikud vaid läbi kompromisside.

Parteid teavad seda ja proovivad olukorda enda kasuks ära kasutada. Sõja võitmise nimel tuleb teinekord taanduda. Oda tuleb ohverdada, kui see viib vastasmängija lipu langemiseni.

Reformierakond tuligi välja pakkumisega, et parteide asutamiseks kehtestatud tuhande liikme kvoot võiks olla poole väiksem ning riigieelarvest võiks raha anda ka neile parteidele, kes jäävad valimiskünnise taha. Radikaal peaks selle pakkumise peale hüüdma: „See on lõks!“

Radikaalil oleks õigus, sest parteide eesmärk ongi hakata kauplema. „No kui te tuhandet liiget kokku ei saa, tehke siis 500 liikmega partei. Anname teile natuke raha ka,“ kõlab see loogika. Võim teab, et selline väikepartei ei muudaks midagi ja kui ta kasvabki suureks, siis on ta partei, nagu üks partei olema peab. Roheliste ja Res Publica erinevad saatused on paljudel hästi meeles. Jätka lugemist »

Tallinnas räägitakse maaelust ja põllumajandusest

Täna toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis rahvusvaheline ümarlaua-arutelu teemal “Innovatsiooni ja heade tavade juurutamine, tulemuslikkus ja jätkusuutlikkus maapiirkondades”.

Arutelust võtavad osa põllumajanduse ja maaelu spetsialistid Eestist ning delegatsioonid Bulgaariast, Maltalt, Portugalist ja Euroopa Komisjonist Brüsselist.

Ümarlaud on kutsutud Eestisse kokku osana ürituste sarjast, mis tähistab 50 aasta möödumist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) algusest. 1960-ndate alguses turukorralduse alusel loodud ÜPP ei tähendanud tollal ainult esimesi määrusi, mis kindlustasid Euroopa kodanike toiduga varustamist, vaid sellega kaasnes Euroopa Komisjonile suur vastutus uue poliitika juurutamise eest.

Hiljutisest Euroopa Parlamendi uuringust „Kuidas parandada Euroopa Liidu põllumajandussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja innovatsiooni“ selgub aga, et hetkel kehtivad ÜPP eeskirjad ei ole enam piisavalt tulemuslikud vaid vajavad reformimist. Võtmeteguritena on toodud välja kohalikele oludele kohandatud strateegiliste meetmepakettide suurem kasutamine, parem nõustamine ja stiimulid innovatsiooniks. Täna aset leidev ümarlaud julgustab asjaosalisi arutama reformidega kaasnevaid arenguid.  Jätka lugemist »

Ekspert: poliitikameetmete hindamise kvaliteeti tuleb tõsta

Eesti Hindamise Ühing ESTES kutsus kokku töörühma, mille eesmärk on töötada välja Hindamiste hea tava. Hindamise hea tava koostajad soovivad kokku leppida poliitikameetmete hindamisega seotud põhimõtetes. ESTES sooviks on, et tava järgimine kindlustaks hindamise alase teadlikkuse tõusu, aitaks parandada hindamiste kvaliteeti ja laiendada hindamistulemuste rakendatavust poliitika kujundamise ja elluviimise protsessis. Hindamiste hea tava eeskujuks on Kaasamise hea tava, millest on saanud täna kaasava poliitika üks alustalasid.

„Poliitikameetmete mõju prognoosimine poliitika kavandamisfaasis, kuid ka poliitikameetmete mõju hindamine hilisemas rakendamisfaasis võiks olla kodanikekeskses riigis normiks. Riik peab endale andma selgelt aru, milliseid sihte seada, kuidas seatud eesmärke saavutada ja millises tempos eesmärkide suunas liigutakse,“ selgitab ESTESe juhatuse liige, Praxise hindamisekspert-projektijuht Katrin Pihor.

Pihor tõdeb, et Eestis on kohustus hinnata kavandatava otsuse võimalikku mõju, kuid nende mõjuhinnangute kvaliteet on sageli kõikuv, sõltudes nii hindamise lähteülesande kvaliteedist, hindaja pädevusest kui ka hindajate kasutuses olevatest andmetest, aja- ja finantsressursist. „Meil on küll väga häid näiteid nagu vanemahüvitise mõju analüüs, kuid selline praktika ei ole veel kaugeltki valdav,“ ütleb Pihor.

Hindamiste hea tavaga soovitakse kokku leppida mitmetes olulistes põhimõtetes nagu hindamiste planeerimine, roll poliitika kujundamise ja elluviimise tsüklis, hindamismetoodikale esitatavad nõuded, hindajate kvalifikatsioon, hindamistulemustest teavitamine ja tulemuste levitamine, hindajate roll soovituste elluviimise jälgimisel.

„Praegune praktika hindamiste planeerimisel, lähteülesannete koostamisel ning hindamiste läbiviimisel on väga kõikuv. Endiselt esineb olukordi, kus hindamine viiakse läbi vaid vormi täiteks. Hindamiste kvaliteedi ja kasutatavuse tõstmiseks on oluline tekitada ühtne arusaam kvaliteetsest hindamisest. Selle eesmärgi nimel me Hindamise hea tava töörühmas töötamegi,“ tõdeb töörühma juht, Ernst and Young Baltic vanemakonsultant Merilin Truuväärt.

Ühingu sooviks on, et Hindamiste hea tava järgimine tagaks hindamiste kvaliteedi ja aitaks seega kaasa teadmispõhise poliitika arendamisele. Hindamise hea tava koostamiseks on moodustatud töörühm, kuhu kuuluvad CPD Arenduskeskuse ning SA Poliitikauuringute Keskus Praxis esindajad ja Kadri Kuusk ESTES individuaalliikmena.

Esimene laiem arutelu ESTES liikmete ja teiste hindamistest huvitatutega toimub 21. juunil.

Eesti Hindamise Ühing ESTES loodi Praxise, Technopolis Group’i ja CPD Arenduskeskuse algatusel 2010. aasta lõpus. Ühingu eesmärk on toetada poliitikahindamise valdkonnas tegutsevate või vastavaid kompetentse evivate organisatsioonide ja inimeste koostööd. Ühing soodustab teadmiste- ja kaasamispõhise poliitika ja strateegiate kujundamist ja arengut Eestis.

Kihnu vallavanem astus parteisse

Kihnu vallavanem Ingvar Saare astus Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeks, teatab erakond.

Ingvar Saare on olnud vallavanema ametis alates 2009. aastast. „Tollal värske vallavanemana suunasin enda põhifookuse kohalike küsimuste lahendamisele ja erakondlikult ennast pigem ei määratlenud,“ selgitas Saare. „Nüüd, olles ajanud Kihnu-asja mitu aastat, on mul välja kujunenud teatud suhtlusvõrgustik. Kuna kaalukamad nõuandjad kuuluvad pigem IRLi ridadesse, siis leidsin, et on aeg olemasolevat võrgustikku veelgi laieneda ning otsustasin teha seda IRLiga liitudes.”

IRLi kuulub nüüd kokku üle 10o omavalitsusjuhi üle Eesti, väidab erakonna pressiesindaja.

Kui kodanik haarab võimu…

Arved Breidaks, ajakirjanik

Nüüd on siis selge, et mitte ainult erakonnad, vaid ka vabakonnad suudavad hea tahtmise korral peaministri maha võtta nii, et erakondade abi selleks vaja ei lähegi. Peaminister Andrus Ansipi kurikuulsast „fooliumikõnest“ sai ilmselt talle endalegi üllatuslikult katalüsaator millelegi, mida pudelisse tagasi ajada on väga raske või sootuks võimatu.

Sellele ACTA teemal peetud sõnavõtule järgnenud ootamatult tugev vastureaktsioon virtuaal- ja pärismaailmas pani muidu enesekindlusest pakatava valitsus- ja parteijuhi ilmselt üle pika aja endas kahtlema.

Järgnenud vabandamine oli pigem rumalusega vahele jäänud koolipoisi lubadus enam mitte nii teha, kui küpse poliitiku kahetsemine üle piiri astumise eest. Ansip pidi tunnistama enda lüüasaamist ja sestap näib nüüd, ajalise distantsi pealt hinnates, tema otsus järgmise valitsuse moodustamisest loobuda, üsna loogiline.

Vabaühendused, kes ju valdavalt on ACTA teemal olnud valitsusega opositsioonis, võivad tähistada seega etapivõitu. Esmakordselt on pelgalt avaliku arvamuse survel viidud valitsusjuht olukorda, kus ta on olnud sunnitud teatama enda tagasiastumisest. Seni on alati on selle töö teinud ära konkureerivad erakonnad, kes aga sel korral ei saanud ilmselt arugi, mis tegelikult toimus. Jätka lugemist »

Otepääl valiti noortevolikogu

Otepää noortevolikogu. Foto: Monika Otrokova

Otepääl toimusid veebruaris valla noortevolikogu valimised ja 1. märtsil toimunud noortevolikogu liikmete vastuvõtul vallavalitsuses valiti noortevolikogu esimeheks Merit Nigula ning aseesimeheks Birgit Maranik.

Noortevolikogu on 13-liikmeline, selle liikmete valimisel said hääletada kõik Otepää valda sissekirjutatud noored vanuses 13-26 eluaastat. Igal noorel oli võimalik hääletada ühe kandidaadi poolt. Oma kandidatuuri oli üles seadnud 14 valla noort. Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orava sõnul käis valimas kokku 83 noort.

Noortevolikogu on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks on võimaldada noortel aktiivsemalt osaleda ühiskondlikus elus. Noortevolikogu tegeleb Otepää valla noorte seisukohtade väljaselgitamisega valla elu suhtes ning nende seisukohtade esitamisega vallavolikogule ja -valitsusele. Noortevolikogu hakkab koos käima vähemalt korra kuus.
Jätka lugemist »

Gaasitoru teine tulemine

Arved Breidaks, ajakirjanik

Valitsus on ilmselt mõistnud, et 2007. aasta septembris tehtud otsus, millega keelduti Vene-Saksa gaasitoru paigutamisest Eesti mandrilavale, oli viga.

Nordstreami gaasijuhtme Eesti vetest möödajuhtimine oli valitsusest küll kangelaslik, kuid olemuselt pisut donkihotlik üritus, mis ei viinud mitte kuhugi. Tollane lootus, et eestlaste eeskujul blokeerivad torujuhtme ehituse ka Soome ja Rootsi, ei täinud ja praeguseks on gaasitoru reaalsus.

Mäletatavasti oli/on Nordstreamiga seoses välja pakutud salakavalaid vandenõuteooriaid. Üks neist räägib sellest, et Vene sõjalaevad kasutavad olukorda ära selleks, et hakata toru kaitsmise nime all Läänemerel patrullima ja sellega võetakse Euroopa Liidu sisemeri, sisuliselt oma kontrolli alla.

Rääkimata sellest, et gaasitarnete suurendamine seob Euroopa Liidu eesotsas Saksamaaga veel tugevamasse sõltuvusse Vene toorainest. Samuti peeti võimalikuks, et Läänemere põhjas lebavad, II maailmasõja ajal sinna uputatud mürgitünnid võivad torujuhtme ehitamise ajal või pärast tööde lõppu lekkima hakata, muutes Läänemere surnud veekoguks. Ja nii edasi.

Valitsusel ei olnud raske 2007. aastal Gazpromi kontrollitavale Nordstreamile EI öelda, sest aprillikuine venelaste märatsemine Tallinnas oli kõigil värskelt meeles. Või peaks küsima, kas valitsus oleks üldse julgenud toona teisiti otsustada?

Küsida võib ka seda, kas meie valitsus ütleb Nordstreamile EI ka juhul, kui ettevõte pöördub uuesti Eesti poole, et küsida luba gaasijuhtme järgnevate torude ehitamiseks, mis võiksid kulgeda läbi Eesti vete?

Eleringi juht Taavi Veskimägi esitas küll selle küsimuse, kuid ei soovi ise vastata. See on mõistetav, sest ükspuha, milline oleks võrguettevõtte juhi seisukoht, võib see muuta teda haavatavaks. Ka poliitiliselt.

On veel üks asi. Paralleelselt käib arutelu selle üle, kas ja millise hinnaga riigistab valitsus ASile Eesti Gaas kuuluva Eesti gaasivõrgu. Valitsus pole riigistamisega kiirustanud, sest gaasifirma vastuseis on tuntav ja tegelikult kiiret kuhugi pole. Meie gaasituru osakaal on energiabilansis sedavõrd madal, et ELi poolt seatud kohustus, hoida gaasi müük ja jaotamine lahus, siin sellele ärile ei laiene. Eesti Gaas on sealjuures Gazpromi tütarfirma.

Kas võib olla, et need asjad on omavahel seotud? Mine püüa tuult väljal!

Kaldun uskuma, et kui Gazprom peaks Eesti käest Nordstreami teise etapi tarbeks merealust maad küsima, siis see talle ka antakse. Valitsusel on hoobasid, millega läbirääkimisi mõjutada ja ka eesmärk, mida saavutada – madalam gaasi hind, mida peaminister Andrus Ansip on tähtsustanud.

Aga ma pole sugugi kindel, et Gazpromil Eesti mandrilava enam vaja läheb.

Tehingud ristiisaga

Arved Breidaks,
kolumnist

Keskerakonna katse oma järjekordset rahaskandaali summade väiksusele viidates naeruvääristada on nende poolt kahtlemata kaalutletud valik, kuid see viitab millelegi palju hullemale.

Mario Puzo tegelaskujul Vito Corleonel oli kombeks inimesi nende hädas aidata ja teha neist seeläbi enda tänuvõlglased. Abistamine tõstis tema autoriteeti ja ühtlasi lõi võrgustiku inimestest, kes don Corleonest sõltusid. Kui ristiisaks kutsutud donil oli tarvis teenet, ei olnud tänuvõlglasel võimalik sellest keelduda.

Esmapilgul näib rakette müütava Võru mehe ja Keskerakonna tehing tõesti naeruväärne. Võru mees maksis 500 eurot ja sai selle eest tõenäoliselt vastu midagi, mida ta vajas. Kui aga jamaks läks, eitavad osapooled kõike ja uurimisorganid ei jõua õigupoolest mitte kuhugi. Miks?

Sest süsteem on üles ehitatud klassikalises maffiastiilis: korraldused ja suunised liiguvad käsuliini pidi, kus on palju vaheastmeid ja neid antakse edasi tunnistajate juuresolekuta. Lõpuks pole võimalik kellelegi mitte midagi tõestada, sest keegi pole kellelegi näiliselt nagu midagi öelnud. Ometi on raha liikunud ja töö tehtud.

Kui Võru raketimüüjal tuli maksta 500 eurot meeleheaks, viitab see küll ühest küljest tehingu naeruväärsusele, kuid teisalt võimaldab see hinnata asjade tegelikku seisu: Keskerakonna poolt kontrollitavates asutustes tuleb ilmselt iga liigutuse eest ristiisale meelehead maksta. Seejuures ei maksta ristiisale aga otseselt midagi.

Seejuures, tuletan meelde, käib jutt mitte maffiast vaid ühest Eesti parteist. Ja mitte kellegi taskuparteist, vaid erakonnast, mis omab parlamendis suuruselt teist fraktsiooni ning valitseb pealinna.

Keskerakonna kui poliitilise jõu puhul ei ole enam mõtet rääkida allakäigust, vaid katastroofist. Raske on ette kujutada, et partei, mille liikmeid ikka ja jälle altkäemaksu süüdistuse või millegi sarnasega vahele võetakse, suudab pikemas perspektiivis jätkata. Jätka lugemist »

Valmis Eesti esimene põhjalik poliitika ja valitsemise kõrgkooliõpik

Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi õppejõudude ühistööna on ilmunud esimene eestikeelne põhjalik poliitika ja valitsemise aluseid tutvustav kõrgkooliõpik, mis katab riigiteadusi Lääne õpikutes tavaks saanud viisil ja mõisteraamistikus. Õpiku esitlus toimub reedel, 9. detsembril algusega kell 14 Tallinna Ülikooli Mare õppehoone aatriumis (Uus-Sadama 5, III korrus).

Äsja raamatupoodidesse jõudunud „Poliitika ja valitsemise alused“ annab esmakordselt tervikliku ja tänapäevase ülevaate poliitika ja valitsemise võtmeteemadest ning tutvustab valdkonna üldmõisteid. Lisaks riigiteadustele sobib õpikut kasutada ka ülejäänud sotsiaalteadustes (sotsioloogia, õigus, majandus, kommunikatsioon jt) ning teistel erialadel, kus õppekavad sisaldavad poliitika ning valitsemise kursusi. See on hea käsiraamat õpetajatele, poliitikutele, juhtidele ja poliitikahuvilistele.

„Poliitika ja valitsemise aluste“ toimetajateks on Leif Kalev ja Anu Toots, autoriteks: Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, Ott Lumi, Rein Ruutsoo, Tõnis Saarts, Georg Sootla, Anu Toots ja Raivo Vetik. Õpik ilmus riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi raames. Jätka lugemist »

Maalt linna, linnast välismaale?

Eile esitleti riigikogus Eesti inimarengu aruannet, oluliseks probleemiks pidas Marju Lauristin rahvastiku vähenemist.

Lauristin kõneles: “Suurim väljakutse ongi rahvuslik kestvus täiesti uues olukorras. Mitte selles, millega me sajandeid oleme harjunud, vastu panna võõrvallutajale, vaid selles uues avatud maailmas. Viimase 10 aasta jooksul on inglise keel muutunud nii eestlaste kui venelaste noore põlvkonna jaoks rohkem ühiseks ja sageli tarvitatavaks, kui seda on eesti keel, rääkimata vene keelest, mis noore põlvkonna jaoks ei ole ühiskeel. Me saame rääkida, et meil on küsimus, kas eestikeelne, kolmkeelne või ingliskeelne tuleviku-Eesti, sellepärast, et iga samm, mis tõukab meid nihkuma nii-öelda rahvuskeelelt inglise keelele, praegu on see põhiprobleem, võib olla meie tuleviku jaoks selles mõttes ohtlik, et see veelgi motiveerib ja kannustab noori inimesi otsima endale eneseteostust väljaspool Eestit. Meie prioriteediks peab olema rahvastiku vähendamise pidurdamine ja inimvara defitsiidiga toimetulek.”

Samal ajal kui riigikogus kurdeti kestlikkuse üle, avaldas ligi 60 inimest meelt, et Rapla maakonnahaigla sünnitusosakonda ei suletaks. Eile keskpäeval kinnitas haigla nõukogu esimees Kalle Toomet, et nõukogu otsustas siiski osakonna sulgeda juba järgmise aasta 1. jaanuarist.

Naistepäeva puhul

“Euroopa Parlamendis on liiga vähe naisi – 35% – sellest ei piisa. Liikmesriigid peaksid seetõttu võtma vastu vastavad otsused ning õigusliku raamistiku, mis suurendaks naiste osakaalu Euroopa Parlamendis,” ütles europarlamendi president Jerzy Buzek täna rahvusvahelise naistepäeva 100. aastapäeva tähistamise tseremoonial.

Eestis valiti värskelt Riigikogu 101 liikme hulka 20 naist, mis teeb peaaegu 20%.

Head naistepäeva!

Poliitikute uus põlvkond – kas broilerid või noored ja vihased?

Riigikogu teabekeskus kutsub: 17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba. Üritus on mõeldud peamiselt noortele inimestele, aga osaleda võivad kõik. Arutatakse Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.
 
Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
•    Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
•    Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
•    Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
•    Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
•    Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?

Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.

Eesti Päevaleht kutsub külarahvast ministreid hindama

Nagu kahe eelmisegi aastavahetuse eel kutsub Eesti Päevaleht ka tänavu rahvast meie ministrite tegevusele hinnangut andma.

Küsitlusele vastajad saavad kõigi Eesti Vabariigi ministrite tänavusi toimetamisi hinnata kümne palli skaalas, samuti on võimalik välja tuua iga ministri suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised.

Küsitluse leiate järgmise lingi alt:
http://bit.ly/ministrid

Õhutan Külauudiste sõpru ja lugejaid hoolega kaasa lööma ja küsitluse linki oma sõpradele – tuttavatele edasi saatma, et meie tulemustes ei kajastuks vaid linnarahva hääl. Praeguse seisuga on vastanuid 500 ringis, neist 43 protsenti on Tallinnast.

Peale selle saavad ka kõik ministrid ise oma tegevust ning suuremaid saavutusi ja ebaõnnestumisi hinnata.

Küsitluse kokkuvõte ehk teisitisõnu „Eesti Päevalehe ministrite edetabel 2010“ ilmub Eesti Päevalehes aastavahetuse paiku.

Varasemad edetabelid leiate siit:
http://www.epl.ee/artikkel/485628 ja http://www.epl.ee/artikkel/453340.

Rein Sikk, Eesti Päevaleht

Jõhvi kontserdimajas saab kodanikupäeva eel näha tasuta väärtfilmi

Jõhvi kontserdimaja, USA Eesti saatkond ja EV Kultuuriministeerium kutsub kõiki dokumentaalfilmiõhtule. Jõhvi kontserdimaja kinos “Amadeus” toimuva tasuta väärtfilmiõhtu kavas on seekord film “By the People: The Election of Barack Obama”, mis lahkab maailma ühe suurima kampaania – Ühendriikide presidendivalimiste läbiviimist. Vaataja näeb teekonda, mille läbi Ameerika sai endale esimese afroameeriklasest riigipea.
 
Filmi näidatakse Kodanikupäeva ürituste raames. Enne filmi esineb sõnavõtuga USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee  Hr. James Land.

Tasuta kinoseanss toimub kolmapäeval, 23. novembril kell 19  kinos “Amadeus”.
 
Film on inglise keeles ja ingliskeelsete subtiitritega!

Kodanikuühiskond Toompeale!

Airi Hallik-Konnula,
mitme MTÜ liige, Urvaste vallavolikogu aseesimees

Kui kuulsin, et Keskerakond tuleb meie valla juhtidega kohtuma, ei kõhelnud ma pikalt. Otsustasin kaema minna. Seda enam, et lubatud Inara Luigast tean sihikindla ja empaatilise poliitikuna.

Küllap valmistasime Luigasele ja Lengile pisikese pettumuse, kui volikogu esimees ütles, et tänu konservatiivsele eelarvele ei ole Urvaste vald pidanud koostama negatiivset lisaeelarvet ja sotsiaalnõunik tõdes, et vald tuleb toetusrahadega välja. Sest meie külalisi huvitas just inimeste keeruline toimetulek ja töökohtade puudumine.

Oma ehmatuseks ei kohanud ma Inara Luigase empaatiat kodanikuühiskonna kohta küsides. Võibolla kasutasin lihtsalt vale sõna – MTÜ. Sest rahvasaadik hakkas rääkima sellest, kuidas igaüks võib teha oma pereliikmetele mitu MTÜ-d, lööb eurorahad laiaks ja pärast aastat 2013, kui struktuurifondide rahad lõppevad, on tühjus. Et kõigepealt haridus ja töökohad ja siis võib see MTÜ ju oma külakiige püsti panna.

Ma olen harjunud sellise suhtumisega kohapeal ja mõelnud, et vast see tuleb mõne inimese piiratud silmaringist. Et ka Riigikogu rahanduskomisjonis sellise suhtumisega inimesi on – ja veel Kagu-Eestist pärit – oli natuke shokeeriv. Kuna külalistel oli aega vähe ja mina ehmunud, jõudsin ainult piiksuda, et külakiik on MTÜ arengus see kõige esimene samm ja nüüd räägitakse juba näiteks omavalitsuse teenuste delegeerimisest MTÜdele.

Jätka lugemist »

Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Maarahva Kongress oli unikaalne Eesti maarahva omaalgatusel põhinev institutsioon, mille kutsus ellu ja mida korraldas maarahvas ise. Kongressi delegaadid olid valitud maainimeste esindusorganisatsioonide ja vallavolikogude poolt ning nad esindasid läbilõikena kogu Eesti maarahvast. Maarahva Kongress tegutses parteideülesena, tema eesmärgiks oli kujundada ühiskondlikku arvamust, juhtida tähelepanu maaelu probleemidele ja pakkuda ka lahendusi. Nelja eelneva kongressiga kinnistusid kindlad tavad ja reeglid, kongress kujunes maarahva omaalgatuse kaubamärgiks.

Meie, Maarahva IV Kongressil valitud juhatuse liikmed ei saa kuidagi leppida sellega, et Maarahva Kongressi on hakatud rakendama parteipoliitiliste eesmärkide vankri ette. Maarahva V Kongressi ei saa kokku kutsuda Eesti Keskerakond ega ka ükski teine erakond. Vaid maarahvas ise saab ja tohib oma esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste kaudu Maarahva V Kongressi korraldada. Jätka lugemist »

Rahvaliidul jälle valed juhid

Sulev Valner,
ajakirjanik

Uskumatu, kui mitu korda järjest oskab mõni erakond ise endale jalga tulistada. Kõigepealt Villu Reiljani lõputud kohtusaagad, siis saamatuks osutunud poistebänd eesotsas Karel Rüütliga ja nüüd siis uus ja veelgi hullem juhtimiskriis.

Olin üks neist, kes ka veel pärast kevadist segadust ja pereheitmist arvas, et kõigest hoolimata on vara Rahvaliitu lõplikult maha kanda. Et kui nad end korralikult kokku võtavad ja suudavad kõigest hoolimata esitleda ennast kui ainsat traditsioonilist maainimeste parteid, kes nüüd saanud uuenenud ja senisest parema juhtkonna, siis võib ikkagi täitsa võimalik olla ka Riigikogu valimiskünnise ületamine. Sest paljud maainimesed tegelikult tahavad, et keegi Toompeal otseselt neid esindaks. Seda muljet luua vanad rahvaliitlased eesotsas Arnold Rüütli ja teistega kahtlemata oskasid.

Tänaseks on jäänud küll ainult imele loota, mis neid võiks eesolevatel valimistel veel päästa. Juhan Aarel parteijuhina võttis vaid paar kuud, et end täiesti auti mängida. Või siis osutus ta ise enda kätega lõksu tõmmatuks, aga väljastpoolt vaadates pole tulemusel suurt vahet. Jätka lugemist »