Jõgeva võiks saada atraktiivse linnasüdame ja ringpromenaadi
Loe edasi: ELVA JA TÕRVA EESKUJUD JÕGEVALEELVA JA TÕRVA EESKUJUD JÕGEVALE
Silt: planeering
Hiiumaa mereala kasutus selgineb
Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.
Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.
“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.
Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”
Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.
Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.
Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene
Pärnu maavalitsuses peetud töökoosolekul arutasid Pärnu ja Viljandi maavalitsuse planeeringuala spetsialistid ning Keskkonnaameti ja Soomaa Sõprade Seltsi esindajad Soomaa teemaplaneeringu koostamise kulgu ning asjakohaste materjalide koostamisega seotud küsimusi.
Möödunud nädalal aset leidnud kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et Soomaa rahvuspargis on loodushoiu ja keskkonna poole pealt hinnates asjad üldjoontes korras, sest kehtivad vastav kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, rääkis Viljandi maavalitsuse planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas. “Koostatava Soomaa teemaplaneeringu peamist eesmärki võib seega vaadata kui soovi aidata inimeste olukord ja inimtegevuse võimalused loodusele järele,” lisas ta.
Töökoosoleku käigus arutati, millised on olulisemad tehnilise infrastruktuuri objektid, mida tuleks Soomaal korrastada või sinna juurde rajada.
Turismi ja puhkemajanduse poole pealt arutati põhjalikumalt, millised viitasid, stende, infotahvleid jms. tuleks Soomaale ja selle lähemasse ümbrusse paigutada, et aidata kaasa piirkonna avastamisele ning seal kulgemisele. Ühe teemana olid jutuks ka nn. Soomaa väravad ehk nende paikade tähistamine, mis on peamised kohad Soomaale sisenemiseks. Loe edasi: Soomaa teemaplaneeringu koostamisel on esikohal kohalik inimene
Otepääl toimub kaasava planeerimise seminar
Reedel, 16. märtsil algusega kell 14.00 toimub Bernhard Spaa hotellis (Kolga tee 22A, Otepää) Otepää kaasava planeerimise seminar. Üritus on osa Eesti Rohelise Liikumise ja Otepää vallavalitsuse projekti “Planeeringute alase koostöö arendamine Otepää piirkonnas”.
Peagi lõppeva projekti eesmärkides on parandada Otepää piirkonna kohalike omavalitsuste pädevust kodanikeühenduste kaasamisel ning tõsta kodanike planeerimisprotsessides kaasa löömise valmidust ja võimekust. Püstitatud eesmärkideni püüti jõuda erinevate planeerimisalaste infopäevade ja seminaride abil. Kohtumistel selgitati milline on Eesti planeerimissüsteem ja millest võivad olla tingitud kodanike (ja nende ühenduste) edulood või põrumised protsessides osalemisel. Samuti arutleti, millele peaks Otepää piirkonnas planeeringu koostamise protsessi kavandamisel tähelepanu
pöörama. Sellega seotud mõtted on nüüdseks koondatud Otepää piirkonna kaasava planeerimise hea tava juhendisse, mida seminaril tutvustatakse. Loe edasi: Otepääl toimub kaasava planeerimise seminar
Värska vald väärtustab oma külasid
Värska Vallavalitsus võttis 2. detsembril oma otsusega vastu üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand“.
Teemaplaneeringu eesmärgiks on täpsustada ja täiendada kehtivat valla üldplaneeringut, käsitledes detailsemalt valla miljööväärtuslikke alasid. Värska valla miljööväärtuslike alade hoidmiseks ja nende paremaks arendamiseks täpsustati teemaplaneeringu koostamise raames miljööväärtuslike alade arvu ja piire ning määratleti täpsemalt nende hoiu-, kasutamis- ja ehitustingimused. Teemaplaneeringuga on määratud miljööväärtuslikeks aladeks Podmotsa, Popovitsa, Õrsava, Verhulitsa, Korela, Saabolda, Rääptsova, Kolodavitsa, Väike-Nedsaja ja Vedernika külad ning Põhjalaagri ala, miljööväärtuslikuks üksikobjektiks Laane talu Kolossova külas.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 13.12.2010–09.01.2011 Värska raamatukogus E, T, K, R 10-17, N 12-19 ja L 10-14 ning Saatse raamatukogus E-R 10-16. Planeeringuga saab tutvuda ka Värska valla kodulehel (www.verska.ee). Ettepanekud ja vastuväited teemaplaneeringu kohta esitada kirjalikult Värska Vallavalitsusele hiljemalt 10.01.2011. Planeeringu avalik arutelu toimub 17.01.2011 kell 16 Värska vallamajas (Pikk tn 12).
Värskas tuleb miljööväärtuslike alade teavituskoosolek
Neljapäeval, 25. novembril kell 15.30 algab Värska kultuurikeskuse saalis Värska valla üldplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Setomaa kultuuripärand” teavituskoosolek, teatab Põlvamaa infoportaal.
Teavituskoosolek on mõeldud miljööväärtuslike külade elanikele ja kõigile teistele huvilistele.
Eesmärk on tutvustada valminud teemaplaneeringut, toetuste küsimise võimalusi, säästva renoveerimise põhimõtteid, Seto arhitektuuri ning võimalusi, kuidas külaelanikud saavad arendada oma küla ja tõsta selle mainet.
Koosolekule on kutsutud teadmisi ja kogemusi jagama ning külaelanike küsimustele vastama MTÜ Vanaajamaja, Tartu Supilinna miljööväärtusliku ala, Karula Hoiu Ühingu ning Piiriveere Liidri esindajad.
Rohkem infot: Meel Valk, te 5345 8464, meel@verska.ee