Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Õpilased korrastasid pärandpaiku

Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.

Kolga Kooli õpilased puhastasid kadakatest muistsetel põldudel olevad lammaste karjamaad ning ehitasid nendest roigasaia, Fotod: Liis Veersalu ja Melika Kindel.

Käesoleva aasta sügisel korrastasid kooliõpilased Pärandivaderite pilootprojekti raames erinevates maakondades 26 kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikast objekti.

Pilootprojektis “Pärandivaderid: Koolinoored kultuuripärandit hoidmas” osales 16 pärandivaderite seltskonda üheksast maakonnast, nende hulgas 14 üldhariduskooli, Muhu Pärandikool ja üks koduõppel perekond. 662 kooliõpilase abiga korrastati 26 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika.

Osalenud õpilaste koguarv osutus oluliselt suuremaks planeeritust, kuna kevadel registreeritud taotluste põhjal oli oodata 450 õpilase kaasalöömist ja kavas oli korrastada 20 objekti. Talgute ettevalmistamise käigus aga kogusid juhendajad-õpetajad indu, nii kasvaski tegevuste ja paikade valik mitmekesisemaks. Õpilased koristasid prügi, korjasid kive, riisusid, niitsid ja eemaldasid võsa, paigaldasid tähiseid, rajasid purde, ehitasid roigas- ja ladusid kiviaedu, puhastasid mälestusmärke ja kalmistuhaudu, värvisid hauapiirdeid ja loodisid -kive, restaureerisid aknaid ja tõrvasid ust. Kodukoha kultuuriloolise tähtsusega objektideks valiti muistsed põllud ja hiiemets, mälestus- ja ohvrikivid, mõisapargid ja sealsed varemed, kirikud ja pastoraadihooned koos ümbritsevate aedadega, taluhooned ja karjamaad, kalmistud ning 20. sajandi alguses rajatud kaevikud ja varjendid. Räpina Ühisgümnaasiumi ajalooring võttis kodulinnas oma hoole alla terve miljööväärtusliku Apteegi tänava. Lisaks viisid koolid ainetundides läbi toetavat õppetegevust paikade ajaloolise taustaga tutvumiseks, samuti kutsuti esinema ajalooeksperte. Jätka lugemist »

Hiiumaa mereala kasutus selgineb

Hiiumaa rannik. Foto: Vikipeedia.

Täna tutvustatakse Kärdlas Hiiu mereala planeeringu pilootprojekti, mis paneb paika Hiiu maakonnaga piirneva mereala kasutamise kuni aastani 2030 ja kauem.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Anni Konsapi sõnul algatatakse planeeringute koostamine kogu Eesti merealal kahe aasta pärast. Planeeringud tuleb valmis saada 2020. aastaks.

“Hiiu- ja Pärnumaal on planeeringu koostamisega juba alustatud ning hiidlased on oma planeeringuga jõudnud sinnamaani, et tõenäoliselt saab selle kehtestada järgmise aasta keskpaigas,” rääkis Konsap ning lisas, et tegemist ei ole lõpliku lahendusega ja sellele järgneb veel kindlasti üks avalik väljapanek ja arutelu sügisel.

Planeerimise käigus tuleb kaardistada erinevad olemasolevad või tulevikus tekkivad huvid merel ja seejärel mereala nende erinevate huvide vahel ära jaotada nõnda, et kasutus oleks pikas perspektiivis võimalikult jätkusuutlik. “Piltlikult öeldes tuleb otsustada näiteks seda, millised alad sobivad kõige paremini tuuleparkideks, millised kalapüügiks või kus võib purjetada.”

Merealade planeerimine on Eestis esmakordne. Hiiu ja Pärnu mereala planeering algatati valitsuse poolt kaks aastat tagasi. Hiiu mereala planeeringu eeldatav kehtestamise aeg on 2015. aasta keskpaik ning Pärnu planeeringul 2016. aasta esimene pool. Nende maakondade kogemuste põhjal pannakse kokku metoodika, mida hiljem hakatakse kasutama ülejäänud Eesti merealade planeerimisel.

Merealade planeerimist rahastatakse osaliselt Eesti-Läti piiriülese koostöö programmist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse merekeskkonna programmist. Hiiumaa projekti maksumus on ligikaudu 204 000 eurot, Pärnu projekt läheb maksma veidi üle 301 000 euro.

Algas registreerumine puuetega laste hoiukodusse

Tee süda soojaks

Kuni 10. märtsini saab registreeruda Tartus Käopesa asenduskodu juures avatavasse sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodusse, mille pilootprojekt viiakse läbi 17.-21. märtsini.

Tegemist on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 2014. aasta põhikampaania projektiga, mille raames toetatakse sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene Eestis ainulaadne hoiukodu avatakse SA Tartu Perekodus Käopesa tänavu kevadisel koolivaheajal ning seal jagub kohti 6-le lapsele.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saare sõnul ei ole hoiukodu näol tegemist rehabilitatsiooniasutusega, pigem loodetakse sellest kujundada laste jaoks sama meeldiv ja hubane koht nagu oma kodu, kus ajutiselt hoolitsevad laste eest ema-isa asemel vastava väljaõppe saanud hoidjad ning tugiteenuste spetsialistid. “Soovime luua koha, kuhu vanemad saavad südamerahuga tuua oma kõrgendatud hooldusvajadusega lapsed, teades, et nende eest hoolitsetakse hoiukodus sama hästi kui kodustes tingimustes. Kui kõik õnnestub, tahame teenust laiendada aastaringseks ja edaspidi sarnaseid hoiukodusid avada ka teistes suuremates linnades,” selgitas ta.  Jätka lugemist »

Pihkva oblasti kooliõpilased külastavad Otepää Gümnaasiumi

Tegemist on pilootprojektiga12.-18.05 külastavad Pihkva oblasti Piskovitši Keskkooli õpilased ja õpetajad Otepää Gümnaasiumi. Külastus on osa suuremast pilootprojektist, mille eesmärgiks on vene keele õppe kaasajastamine Lõuna-Eesti gümnaasiumides ning eesti keele ja kultuuri tutvustamine Pihkva oblasti noortele.

Otepää Gümnaasiumi direktori kohusetäitja Margot Kerese sõnul on Otepää Gümnaasium ainuke Valgamaa kool, mis selles projektis kaasa lööb. “Piskovitši Keskkooli õpilasi võtavad vastu meie 10.klassi õpilased,” rääkis Margot Keres. “Õpilased viibivad nädala jooksul koolitundides, tutvuvad Otepää vaatamisväärsustega, külastavat Tartut, reedel on perepäev, kus õpilased ööbivad peredes.”

Teisipäeval, 14.mail, külastasid Piskovitši kooli õpilased ja õpetajad Otepää Vallavalitsust ning kohtusid vallavanema Merlin Müüriga. Kooli õpilaste sõnul meeldib neile Otepääl väga. Piskovitši kooli õpetajad märkisid, et Otepää Gümnaasiumi tehniline tase on väga hea – koolis tutvuti keeleõppevõimalustega ning käsitööpinkidega. Eakaaslastega suhtevad Piskovitši kooli noored inglise ja vene keeles.

Pihkva oblastis asuv Piskovitši Keskkoolis õpib 269 õpilast. Kool asub ligikaudu 10 km kaugusel Pihkva linnast.

Õpilasvahetuse näol on tegemist pilootprojektiga, mille eesmärgiks on vene keele õpetuse kaasajastamine Lõuna-Eesti koolides ning õpilastele vene keele praktiseerimise võimalusi pakkumine. Lisaks nädalasele osalemisele vene kooli õppetöös ja tutvumisele Venemaa koolisüsteemiga pakub projektis osalemine nii aine õpetajatele kui õpilastele võimaluse tutvuda Pihkva oblasti vaatamisväärsuste ja vene kultuuriruumiga.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad haridus- ja teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi ja Võru maavalitsused. Projektis osalevad lisaks Otepää Gümnaasiumile veel Põlva Ühisgümnaasium, Viljandi Gümnaasium ja Vastseliina Gümnaasium.

Kunstnikud lähevad taas koolidesse

Kevadine pilootprojekt “Kunstnikud kooli”. Foto: Võru Linnagalerii

Võru Linnagalerii koostöös Kunstilaenutusega Kaleidoskoop korraldavad  Võrumaa koolides pilootprojekti „Kunstnikud kooli“.

Detsembris ja jaanuaris külastavad koole kunstnikud Teet Suur, Lauri Kulpsoo, Lilli Tölp, Mariliin Kindsiko ja Billeneeve, Piret Kullerkupp, Eike Eplik, Evelyn Müürsepp, Tanel Toltsing ning kirjanik, kunstikoguja ja ettevõtja Armin Kõomägi.

Osalejad saadavad kooli oma näituse ning teevad koolis tunni, milles tutvustavad oma loomingut ning räägivad kunstnikuks olemisest. Õpilased saavad kunstniku juhendamisel ka aktiivselt konkreetse teema üle arutada või midagi oma käega teha. Näiteks Lilli Tölp paneb üles interaktiivse skulptuuri ning teeb õpilastega kontaktmikrofone, Lauri Kulpsoo teeb fotonäituse ja arutab kunstniku omapärase käekirja ja selle äratundmise üle ning Armin Kõomägi saadab kooli töid oma kunstikogust ning lugemiseks kaks oma novelli, mida tunnis arutada.

Sel korral osalevad üksteist Võrumaa kooli: Võru Kreutzwaldi ja Kesklinna Gümnaasium, Võru I Põhikool, Osula Põhikool, Parksepa Keskkool, Sõmerpalu Põhikool, Kuldre Põhikool, Rõuge Põhikool, Vastseliina Gümnaasium, Varstu Keskkool ja Krabi Põhikool.   Jätka lugemist »

Viljandis käivitus pilootprojektina heakorraveeb

Viljandis tutvustati esmaspäeval heakorraveebi Minu Viljandi – Viljandi linnavalituse ja kodanikeühenduste liidu (EMSL) pilootprojekti, mille eesmärk on pakkuda elanikkonnale võimalust osaleda linnaelu arengus läbi veebikeskkonna.

Idee taolise keskkonna tegemiseks sündis Teeme Ära Minu Eesti mõttetalgutel 1. mail 2009. Veebieskond on avalik käesoleva nädala algusest ning juba on jõutud kaardistada esimesed ettepanekud ja probleemid. Vaata täpsemalt siit.

Minu Viljandi heakorraveeb on valminud Tallinnas tegutseva Uue Maailma Seltsi tarkvara baasil. Vastav Kogukonna Tööriistade tarkvara on mõeldudki kogukondade tegevevuse juhtimiseks ja sisemiseks infokorralduseks. Projekt on kaasrahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finantsmehhanismi ning Norra finantsmehhanismi vahendusel.

Allikas: Geroli Peedu, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL)