Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Piimasektor: vaja on suuremat töötlemisvõimekust

Põllumajandusministeeriumis kogunes täna Eesti piimanduse strateegia töögrupp, et arutada võimalusi Venemaa impordipiirangute mõjude leevendamiseks ja piimasektori edasiseks arenguks. Pilk on pööratud Euroopa Liidu kriisiabimeetmete võimalikult operatiivsele rakendamisele ja kohalike töötlemisvõimsuste tõstmisele.

“Piimasektori edasisel arendamisel on ülioluline töötleva tööstuse arendamine, milleks meil on uues maaelu arengukavas ka vahendid planeeritud,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Eestisse on kindlasti vaja kaasaegset võimekust piima ümber töödelda.”

Põllumajandusministri sõnul toob Venemaa seatud impordipiirangute tõttu kujunenud olukord selgelt esile arendamist vajavad kohad. “Kui Eestis on tugev põllumajandus ja vähem töötlemisvõimsust, siis näiteks Leedus on vastupidi. Meie väljakutse on täita puudujääk töötlevas tööstuses,” sõnas Padar.

Kohtumisel piimasektori esindajatega arutati ka Eesti seisukohti Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil. Rõhutati vajadust EL ühisteks meetmeteks, sekkumiskokkuostu hindade ülevaatamiseks ning piima kvoodiületustasu arutelu avamiseks. EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung toimub 5. septembril Brüsselis.

Piimastrateegia töögrupp jätkab tööd “Eesti piimanduse strateegia 2012-2020″ täiendamisega.

Eesti Piimandusmuuseum saab CO2 kvoodiraha eest uued aknad ja uksed

Eesti Piimandusmuuseumile eraldati 33 300 eurot CO2 kvoodimüügist saadud raha, mille eest vahetatakse lähiajal välja muinsuskaitse all oleva muuseumihoone kulunud puituksed.

Muuseumi puituste vahetamiseks on praegu välja kuulutatud riigihange, plaanide kohaselt saab muuseum uued uksed oktoobri lõpuks. Suvel vahetati kvoodiraha eest välja ka muuseumi aknad. Kokku on Eesti Piimandusmuuseumi hoone uste ja akende vahetamisse tänavu investeeritud ligi 100 000 eurot.

„Piimanduse arendamisele Eestis on suurt rõhku pandud juba 19. sajandist alates ja praeguseni on piimatootmine üks olulisemaid tootmisharusid Eesti põllumajanduses,“ ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. „On väga uhke tunne tutvustada piimanduse arenguteed just selles ajaloolises hoones, kus üle sajandi tagasi alustas esimene talunikele kuuluv piimandusühistu Eestis.“

Eesti Piimandusmuuseum Imaveres loodi 1976. aastal, et koondada Eesti piimanduse arenguga seonduvat. Külastajatele avati uksed 2001. aastal – täpselt 25 aastat peale asutamist. Piimandusmuuseumis on saab näha ajaloolisi taludes ja kombinaatides piimatöötlemiseks kasutatud esemeid ja tehnikat ning kätt proovida kohukeste, või, sõira ja jäätise valmistamise töötubades.

Allikas: Eesti Piimandusmuuseum

Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas

Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak

Saaremaa piimatootjatel on nüüd oma ostufirma

Läinud nädala keskel oli Saaremaa piimatööstusel külas Vahur Tõnissoo, põllumajandust tundva taustaga mees mandrilt, kes informeeris gruppi piimatootjaid uuest, mitmeid erinevaid sektoreid ühendavast koostöövormist, mis alles mõni kuu tagasi eluõiguse sai. Jutt on katusorganisatsiooni Farm In loomisest ja selle eesmärkidest.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Farm In juhataja Vahur Tõnissoo ja Saaremaa Piimaühistu juht Paul Alas tulevikuplaane pidamas. Foto: Vilma Rauniste

“Ärksamad tootjate ühistud moodustasid n-ö katuse ehk keskühistu nimega Tulundusühistu Farm In. See on Eesti tootjate organisatsioon ja mind volitati seda käima lükkama. Olen terve elu põllumeestega koos tööd teinud ja põllumajanduse valdkonnas töötanud. Arvan, et saame selle ettevõtmisega hakkama,” ütles Farm In juhataja Vahur Tõnissoo nii enda kui loodud firma tutvustuseks.

Farm In registreeriti tänavu augustis, nii et ajalugu pole veel ollagi, kogu tegevus on käivitamisfaasis. Liikmesorganisatsioone on kaheksa: E-Piim, Kevili, Saaremaa Piimaühistu, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu (Pärnu- ja Raplamaa tootjad), MTÜ Ühispiim (Virumaa, Harjumaa, Järvamaa), Rakvere Piimaühistu, AS Metsaküla Piim (Harjumaa). Kogu liikmete arv on ca 700.

“Farm In on väikeste kuludega isemajandav organisatsioon, selleks et teha ühiselt suuremahulisi hulgioste. See on ostu-läbirääkimistel päris suur jõud. Teine eesmärk on ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Jätka lugemist »

Piimandusmuuseumi pargis tuleb meeleolukas piimapäev

4. juunil toimub Imaveres Eesti Piimandusmuuseumi pargis ”Piimapäev”.

Päeva korraldavad põllumajandusministeerium, Eesti Piimaliit ja Eesti Piimandusmuuseum.

Tervituseks mängib Türi puhkpilliorkester.
Kutsehariduskoolide toitlustuserialade õpilased valmistavad õpitubades hapendatud piimajookidest toitu.
Piimandusmuuseumi pargis on võimalik näha, kuulda, maitsta.
• Mess ja tootetutvustused.
• Või ja kohupiima ning sõira valmistamine, pakume ka toorpiima ja kama.
• Kohal kitsed, lehm ja poni.
• Kunstituba laastumaalimisega, käsitööliste töötoad.
• Mehed on oodatud kiigeplatsile väikekiikesid ehitama, õpetavad Andres Ansper ja Tarmo Tammekivi (MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts).
Keskpäeva paiku leiab aset Tähtsate Isikute võitegu.
Meelelahutusprogrammis esinevad Koeru folkloorirühm, lasterühm Päkakesed Imaverest, meisterkoka show, segarahvatantsurühm Päkad Paidest.
Toimub Tähtsate Isikute või oksjon ja on võimalus degusteerida ning hinnata noorte kokkade käe all valminud parimat piimatoitu. Toimub parima toidu ja päeva parima piimatoote valimine.
Muuseumi pargi taganurgas esitab Pilistvere näitetrupp Põrpijad Andrus Kivirähki näitemängu „Rikka õelusel pole piire”.
Huvilistel on võimalus külastada Särevere uut õppelauta.

Eesti parim lüpsikari elab Viljandimaal

piim

Lea Puuri piimakari on aastaid väga hea toodangu poolest silma paistnud. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et Eesti parim piimakari elab Viljandimaal.

Novembri lõpu andmetel oli Eesti parima karja omanik Saarepeedi valla Õunapuu talu.

Õunapuu talu perenaine Lea Puur ütles, et mullu andsid kolm tema karja lehma üle 14 tonni piima. Üks neist oli viiendal piimal mustakirju Ralli, kelle aastatoodang oli 14 384 kilogrammi. Järgnesid punane Riimik 14 346 ja mustakirju Hiire 14 250 kiloga.

Õunapuu talu lehmad püsivad ka kaua karjas: mullustel andmetel oli piimalehma keskmine iga 7,6 laktatsiooni. Üks vanemaid on 11-aastane maatõugu Mari, kes on kolmekordne vissi tiitli omanik, ja vanim 12-aastane Kanni. Tema aastane piimatoodang on 13 tonni piires.

Allikas: sakala.ajaleht.ee

Järgmisel nädalal tuleb Eestimaa südames piimafoorum

4. novembril kell 10-16 toimub Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK)  konverents “Piimafoorum 2010″. Piimafoorumil käsitletakse traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi.

Foorumiks ilmub artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses piimaturu arengutega, muutustega piimanduspoliitikas, infot uute teadusuuringute kohta jm.

Foorumil käsitletavad teemad:

„Eesti piimanduse ees seisvad väljakutsed“, Jaanus Murakas, EPKK piimatoimkonna esimees.

„Piimanduspoliitika Eesti Vabariigis“, Helir-Valdor Seeder, põllumajandusminister.

„Toiduhindade volatiilsus kui globaalne mure“, Ruve Schank, põllumajandusministeerium

.„Euroopa Liidu piimanduspoliitika – kõrgetasemelise töögrupi tulemused“, Enn Sokk, põllumajandusministeerium.

„Euroopa Liidu piimaturg ja tuleviku piimanduspoliitika“, Stanislav Jas, COPA/COGECA.

„Kui jätkusuutlik on Eesti piimatootmine?“, Aavo Mölder, AS Tartu Agro.

„Eesti piimandus Euroopa kaardil – kas paistame välja?“, Aivar Häelm, Eesti Piimaliit.

„Väljakutsed ja võimalused tootearenduses“, Tiina Saron, Eesti Piimaliit.

„Piimatoodete jaeturg“, Erkki Erilaid, Maxima Eesti.

„Ettevõtete koostöö konkurentsiõiguse aspektist“, Indrek Orav, Advokaadibüroo Glikman & Partnerid.

„Eesti piimandussektor enne ja pärast EL-ga liitumist“, Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikool.

Peale eelnimetatu leiab foorumi kogumikust artiklid järgmistel teemadel:

Ülevaated piima tootmisest, piimaturu hindadest ja piimaturu korraldusest, põllumajandusministeerium ja EPKK; ülevaade piima tootmiskvoodist ja selle täitmisest 2004-2010, EPKK; „Piimatootjate majanduslik olukord 2009. aasta FADN andmetel“, Marju Aamisepp, maamajanduse infokeskus; Copa-Cogeca seisukohad ELi piimanduspoliitika tuleviku kohta, EPKK; „Mis võimalusi pakub lähitulevik lehmade tervise ja söötmise hindamisel?“, Meelis Ots, Tiia Ariko, Hedi Harzia, Jaak Samarütel, Merike Henno, Olav Kärt, Eesti Maaülikool; „Seleeni olulisus piimakarjakasvatuses“, Pilleriin Puskar, Alltech Eesti; „Veiste nakkava rinotrahheiidi viiruse mõju karjatervisele Eestis ja tõrje strateegiad“, Arvo Viltrop, Kerli Raaperi, Toomas Orro, Annely Aleksejev, Eesti Maaülikool; „Põllumajandusloomade kloonimine – kuidas ja milleks?“, Ülle Jaakma, Eesti Maaülikool.

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit. Piimafoorumil osalemine on tasuta.