Laulupeotuli süüdatakse laupäeva päikesetõusul Tartus

1. juuni päikesetõusul (kell 4.18) läidavad XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised juhid koos oma õpetajate ja lähedaste kolleegidega Tartus Eesti Rahva Muuseumi juures järveveerel juubelipeo tule. See on muusikaline rituaal, kus tuli ärkava looduse rüpes koorilaulu, rahvatantsu ning südamest sosistatud soovide saatel lõkkest läidetakse.

Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto Urmas Saard
Lauluväljaku tuletornis süttib XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli 6. juuli õhtupoolikul. Foto: Urmas Saard

Alates 2. juunist alustab tuli Muhumaalt oma teekonda läbi kõigi Eesti maakondade Tallinna poole, tehes oma 4200 kilomeetri pikkusel teekonnal 450 peatust kultuuriloolistes paikades. 33 päeva jooksul on tuli maakondade hoida ja edasi kanda. Tuli jõuab Tallinnas Kalevi staadionil toimuvale tantsupeo 1. etendusele 4. juuli õhtuks. Lauluväljaku tuletornis süttib peotuli 6. juuli õhtupoolikul.

Tule süütavad ERMI juures legendaarsed õpetajad Ilma Adamson ja Silvia Mellik oma õpilaste, XXVII laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi ja XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajastega ning koos nende lähedaste kolleegidega. Seejärel liigub tuli ERMi esisele, kuhu istutatakse juubelipeo tamm.

Tänavuse laulupeo avakontsert „Õpetajale“ on pühendatud meid eluteel suunavatele õpetajatele. Kontsert on justkui ekskursioon eesti muusikalukku kummardusena kõikidele õpetajatele. Laulupeo kunstilise juhi Peeter Perensi sõnul on ta sel tähenduslikul hetkel eriti õnnelik, et saab seda jagada oma armsa õpetaja, Silvia Mellikuga. „Silvia on mulle eluteele rohkem kaasa andnud, kui vaid oskuse koore juhatada. Tema järjekindlus ja suutlikus innustada ka lootusetuna näivates olukordades, on mind aidanud koorijuhi-teel rohkem, kui ta ise aimatagi oskab.“

Loe edasi: Laulupeotuli süüdatakse laupäeva päikesetõusul Tartus

Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Eesti lipu 135. sünnipäeval marsivad Sindi koolinoored kahel korral mööda ajaloolist Pärnu maanteed, rivistuvad linna raekoja ette pidulikule tseremooniale ja annavad keskpäeval kontserdi Sindi seltsimajas.

Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto Urmas Saard
Pidulik lipurivistus Sindi linna raekoja ees 2018. a lipu päeval. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kolme neidu kaunistavad sinimustvalged õlapaelad[/pullquote]4. juunil algusega kell 10.00 liiguvad Sindi gümnaasiumi õpilased koos õpetajatega mööda Pärnu maanteed raekoja juurde, kus kell 10.20 toimub pidulik lipurivistus ja koolinoortega ühinevad ka Sindi lasteaia vanemate rühmade mudilased. Kohal on Pärnu noorte puhkpilliorkester Rein Vendla juhatamisel. Tervitab Tori vallavanem Lauri Luur. Õpilased Braian Kulp ja Merilin Haasma esitavad mõtteid teemal „Eesti lipp ja mina“, mille aitas ette valmistada õpetaja Eneli Arusaar, Eesti lipu seltsi liige.

Loe edasi: Sindi tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.

Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto Urmas Saard
Eesti lipu 125. sünnipäeva tähistamine Otepääl 2009. aastal. Foto: Urmas Saard

Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.

Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.

Loe edasi: Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva

Sindi suvi algas tänavajalgpalli ja mitteametliku koertenäitusega

Laupäeval, 25. mail toimus alates kella neljast kuni pea keskööni kestnud Sindi suvehooaja alguspidu, mille peakorraldajaks oli taas Sindi noortevolikogu algatusgrupp.

Tänavajalgpall Sindis. Foto Urmas Saard
Tänavajalgpall Sindis. Foto: Urmas Saard

Põnevat uudistamist jätkus Sindi seltsimaja juures päris erinevate huvidega inimestele. Talvel liuväljana kasutatav asflatkattega plats ümbritseti ajutise aedikuga, mille sees võisteldi tänavajalgpallis. Mõõtmetega 30 X 17 meetrit platsil võistlesid mängijad Sindist, Pärnust, Tallinnast ja Ukrainast.

Loe edasi: Sindi suvi algas tänavajalgpalli ja mitteametliku koertenäitusega

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu

Jänesselja lasteaia neljanda laulu- ja tantsupeo läbiv mõte riimus sõnadesse: „Eesti keel ja eesti meel saatjaks minu eluteel”.

Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto Urmas Saard
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäik jõuab lasteaia suurele õuele. Foto: Urmas Saard
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto Urmas Saard
Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupeo rongkäigu ees liikunud lipp on jõudnud peopaigale. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on tõeline pidu kus väärtustatakse oma keelt, kodu, juuri ja inimesi oma ümber[/pullquote]Reedel, 24. mail toimus Pärnumaal Tori vallas Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu. Kestvale traditsioonile pandi alus 2011. aastal, kui pidu algas rongkäiguga mööda Sauga aleviku tänavaid: Jänesselja – Roolinnu – Lepalinnu. Täpselt samal teekonnal liiguti nüüdki lasteaia paraaduste esiselt poolelt lasteaia teisele küljele, kus asub suurte mõõtmetega tantsumuru. Rivi ees kanti kõrvuti sinimustvalget ja lasteaia tunnuskujundiga lippu. Lisaks suurtele kandelippudele lehvitati paljude sinimustvalgete käsilippudega. Rongkäigus sammusid kõigi rühmade lapsed.

Pidu pääses valla väga pidulikult Eesti hümni laulmisega. Seejärel tervitas laulu- ja tantsupeole kogunenud mudilasi, lastevanemaid ja lasteaia õpetajaid Jänesselja lasteaia direktor Aina Alunurm.

Loe edasi: Jänesselja lasteaia laulu- ja tantsupidu

Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

Kuigi Jõgeva linn 2017. aastast saadik iseseisva omavalitsusena ei eksiteeri, jätkab ta Jõgeva valla keskusena endiselt linna sünnipäeva tähistamise traditsiooniga. Täna tähistatakse mitmete meeleolukate ja põnevate sündmustega Jõgeva linna 81. sünnipäeva.

Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto Marge Tasur
Jõgeva keskväljak linna sünnipäeval. Foto: Marge Tasur

Pidustused algasid kell 10 Jõgeva kultuurikeskuse välilaval. Kohalviibinuid tervitas Jõgeva vallavanem Aare Olgo. Traditsiooniselt pakuti sünnipäevatorti.

Loe edasi: Jõgeva linn peab sünnipäevapidu

XXVII laulupeol „Minu arm“ osalejate nimekiri on selgunud

XXVII laulupeo „Minu arm“ 296 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Kunstilise toimkonna valiku põhjal esineb laulupeol 1020 kollektiivi enam kui 35 000 peolisega. Vaata nimekirja laulupeol esinevatest kollektiividest siin.

2014. aastal toimunud XXVI laulupeo „Aja puudutus, puudutuste aeg” meenutus. Foto Urmas Saard
2014. aastal toimunud XXVI laulupeo „Aja puudutus, puudutuste aeg” meenutus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Esimese kontserdi lõpetuseks saab kogu lauluväljak valikkooride eestvedamisel laulda kavas olevaid ühislaule.[/pullquote]Kutse juubelilaulupeole esinema on saanud 1020 kollektiivi, kuhu kuulub rohkem kui 35 000 koorilauljat ja pillimängijat. Sellega saab suvisest juubelipeost kõigi aegade suurima osalejaskonnaga laulupidu selle traditsiooni 150 aastases ajaloos. Kollektiivide akrediteerimine peole toimub juunikuu esimestel nädalatel ning siis selgub peoliste koguarv koos rühmade juhendajate, lastekollektiivide saatjate, kunstilise toimkonna ja tehnilise-korraldusliku tugitoimkonnaga.

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens rõhutab, et eelproovide peamine eesmärk on repertuaari ühine harjutamine peol juhatavate dirigentide käe all ning nende vahetu tagasiside ja selgitused. „Eelproovid pole kooridele ja orkestritele mitte ainult võimalus ühiselt harjutada, vaid ka inspiratsiooniks teel laulupeole. Lisaks annab see igale lauljale unikaalse võimaluse õppida tundma erinevate dirigentide käekirja,“ ütles ta.

Loe edasi: XXVII laulupeol „Minu arm“ osalejate nimekiri on selgunud

Tutipidulised istutasid maitsetaimi

Sindi gümnaasiumi tutipeol helistas abiturientidele viimast koolikella esimese klassi õpilane Loretta Olli. Gümnaasiumi lõpetajad istutasid maitsetaimi ja kastsid istikuid veepüstolitega.

Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi kaheteistkümnenda lõpatajad tutipeol. Foto: Urmas Saard
Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto Urmas Saard
Õpetajad Sindi gümnaasiumi tutipeol. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Abituriendid panid kokku ka ühiskoori ja laulsid laulu „Elav legend – vabadus”.[/pullquote]Pärast tänast klassitundi oma esimeste õpetajatega (Naima Soosaar ja Ave Aaslaid) võtsid esimese klassi õpilased kaheteistkümnenda lõpetajatel koolimaja B-korpuse ülakorrusel käest kinni ja tõid oma eelkäijad Sindi gümnaasiumi aulasse. Rivi ees sammusid kolmekesi kätest kinni hoides Naima Soosaar, Ave Aaslaid ja Jelena Oleštšenko.

Piduliku tutipeo sissejuhatuseks laulsid esimesed klassid koolilaulu ja kaheteistkümnendike tervitamiseks võttis sõna 11. klassi õpilane Kristiina Anufrieva.

Päeva korraldajaks oli 10A koos huvijuhiga, sama gümnaasiumi vilistlane, kes tegid ühiselt oma koolivendade ja – õdede päeva lõbusamaks. Kordamööda astusid abituriendid lavalt alla, võtsid pimesi lipiku, millele oli kirjutatud õpetaja nimi ja siis tuli võtta abiks kõik oma pantomiimilised oskused, et nende klassikaaslased said õigesti mõeldud isiku ära arvata. Päris jänni ei jäädud kordagi, aga mõnel juhul tuli õige vastus juba esimesel hetkel.

Loe edasi: Tutipidulised istutasid maitsetaimi

Suur pildigalerii: Sindi võimlemispidu 2019

Täna, 13. aprillil korraldas Sindi Avatud Noortekeskus traditsioonilise võimlemispeo. Sindi seltsimajas esinesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Tori kooli võimlejad ja tantsijad, stuudio Happy Dancers ja üllatusesinejad.

Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto Helen Parmen
Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto: Helen Parmen
Sindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto Urmas Saard
Sindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]millise nõtkusega naised posti külge klammerdudes sooritasid erinevate raskusastmetega trikinumbreid[/pullquote]Ühtekokku toodi suure saali lavale 20 etteastet. Tavapäraselt tulid esimestena vaatajate ette Sindi noortekeskuse noorimad võimlejad. Esimese kuni kolmanda klassi tüdrukutest koosneva Ritsikate rühma kava kulges langevarju all ja servadel. Ritsikad tulid lavale hiljem veel teist kordagi ja esinesid trikikavaga. Sindi noortekeskuse Täheratas on edasijõudnute rühm. Nemad käisid laval koguni kolmel korral. Esmalt oli vabakava, järgmisena trikikava ja viimaks lindikava. Sindi võimlejaid ja tantsijaid juhendab Margit Schmidt. Aga ta treenib ka Githa nooremat rühma ja Githa seeniordaame.

Sindit esindas ka Sindi gümnaasiumi tantsurühm Hope, juhendaja Merili Passel.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Sindi võimlemispidu 2019

Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

99 fotot!

Riigi vanima järjepidevalt töötava Sindi lasteaia 125. sünnipäeva nädala pidustused tipnesid neljapäeva õhtupoolikul kontserdi, moedemonstratsiooni, Viivi Palmissaare koostatud juubeliraamatu esitluse, majas toimunud ringkäigu ja banketiga, kus üllatusesinejatena tegid etteaste Sindi gümnaasiumi tüdrukud ja John.

Viivi Palmissaar. Foto Urmas Saard
Viivi Palmissaar. Foto: Urmas Saard
Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto Urmas Saard
Moedemonstratsioon juubelit tähistavas Sindi lasteaias. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha[/pullquote]28. märtsil toimunud peoõhtul osalesid lasteaia praegused ja endised töötajad ning koostööpartnerid. Muusikasaali sammusid Tibude, Pesamunade ja Nublude rühma lapsed, nende järel õpetajate ansambel. Ühiselt lauldi oma lasteaia tunnuslaulu „Sindi lasteaialaulu”: „… sõbrad terveks eluajaks võtan kaasa sellest majast…”

Sissejuhatavad sõnad ja tervituse ütles direktor Kairi Rinaldo. Esmalt nimetas ta lasteaia kohta mõned olulised faktid, aga tõi valiku näiteid ka lastelt kuuldud arvamustest. Nelja-aastane Kertu arvas, et lasteaeda on vaja mänguasjade jaoks. Viieaastase Karolina arvates on lasteaeda vaja selleks, et õpetajad saaksid oma tööd teha. Viieaastane Aron ütles, et lasteaias saab meisterdada ja voolida ka siis kui kodus plastiliini ei ole. Kuueaastase Christopheri arvates saavad vanemad lasteaias käivatest lastest puhata.

Loe edasi: Viivi Palmissaar: Sindi lasteaed areneb ja muutub koos ajaga

Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Käesoleva nädala kolmele päevale kavandatud Sindi lasteaia 125. sünnipäeva tähistamine algas täna hommikul “Aardejahiga” ja lõppes hästi pika tähtedeks ja numbriteks kujundatud tordi söömisega.

Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto Urmas Saard
Sindi lasteaia direktor Kairi Rinaldo kohtub oma kabinetis lastega ja palub vastata mitmesugustele küsimustele. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Aardejahil” otsiti peidetud kingitust akende ja klaveri alt, aga magusa kuldse medali peidikuni jõuti hoopis lippudele lähenedes[/pullquote]Kui eile pidasid pidu sõimerühmad, siis tänane ennelõunane aeg pühendati lastele alates nelja-aastastest kuni kooli minevate lasteni. Kooli tänaval asuv peamaja võttis vastu ka Sindi gümnaasiumis tegutsevad koolieelikute rühmad. “Aardejahil” käisid rühmad neljas ruumis: muusikasaalis, direktori kabinetis, liikumisetoas ja tervisetoas.

Võibolla pidanuks direktori kabinet olema täna erakorraliselt palju suurem, aga näis, et keegi ei nurisenud kitsaste olude üle. Pigem vastupidi. Ei juhtu ju sageli, et direktor kutsub lapsed oma töötuppa. Erilist elevust tekitas võimalus istuda Kairi Rinaldo toolile. Kahekesi mahuti lahedasti ühele toolile, et tähtsalt küünarnukiga lauale nõjatudes toimuvast ülevaadet saada. Kes direktori laua taha ei mahtunud, istusid rõõmsalt nahkdiivanitel või seisid leplikult lihtsalt püsti.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Eesti eakaim järjepidevalt tegutsev lasteaed pidas “Aardejahti”

Otepää ja Vihti pidasid pidu

Selle aasta märtsikuus möödub 30 aastat Soome Vihti valla ja toonase Palupera valla ja Otepää valla vahelisest sõprussidemete sõlmimisest. 11. märtsil olid seda sündmust Otepääl tähistamas Soome suursaadik Eestis Timo Kantola ja delegatsioon Vihti vallast. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut.

Timo Kantola, Soome suursaadik Eestis, Otepääl. Foto Valju Aloel
Timo Kantola, Soome suursaadik Eestis, Otepääl. Foto: Valju Aloel

Külalisi tervitasid Otepää vallamajas Otepää vallavolikogu esimees Jaanus Barkala ja vallavanem Kaido Tamberg.

Lisaks Soome suursaadikule Timo Kantolale osalesid visiidil veel saadiku abikaasa Irma Kantola ja saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi. Vihti vallast olid külla tulnud vallavanem Erkki Eerola, vallavolikogu aseesimees Erkki Aronen, vallavolikogu liige Pasi Saario ja kultuurijuht Tommi Muhli. Külalised tutvusid UPM-Kymmene Otepää AS-ga, külastasid Tehvandi Spordikeskust, Otepää Gümnaasiumi, AS-i Sanwood, Sangaste lossi ja Vidrike külamaja.

Õhtul toimus Otepää Kultuurimajas südamlik sõprusõhtu, kus esines loominguline kollektiiv „Malk“ Lembi Oja juhendamisel. Otepää ja Vihti valla juhid uuendasid sõpruslepingut. Suursaadik Timo Kantola, kes eelmisel päeval võttis Käärikul osa Kekkose suusaraja sõidust, märkis, et Eesti ja Soome vahel on alati olnud erilised suhted. „Hea meel on näha, et need suhted on nii pikka aega kestnud ja on inimesi, kes sõprussidemeid hoiavad ja viivad edasi,“ lisas Timo Kantola.

Loe edasi: Otepää ja Vihti pidasid pidu

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard
Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada[/pullquote]Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Loe edasi: Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.

Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud Foto Urmas Saard
Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki[/pullquote]„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.

Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Eckard Klug ja Luule Väin korraldasid Metsatarekese lastele taas jõulupeo

16. detsembril korraldasid Ookatku külas elavad heategevuse edendajad Eckard Klug ja Luule Väin Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese lastele ja noortele Sadala rahvamajas jõulupeo. Nende jõulukingituseks olid käsitööna valmistatud padjad.

Metsatarekese jõulupidu patjadega.  Foto Jaan Lukas
Metsatarekese jõulupidu patjadega. Foto: Jaan Lukas

Detsembri algul valmistas Luule Väin ligi poolsada patja Sadala rahvamajale, et võimalikult palju lapsi saaks vaadata klounide Piip ja Tuut etendust. Huvi oli sedavõrd suur, et toolidel isekohti nappis. „Samasugused padjad, mis teevad pehmemaks ka põrandal istumise, otsustasime kinkida ka Metsatarekese poistele ja tüdrukutele. Padjapüürid tõi Eckard Klug, vatiini tema sõber Pauli Mentu. Mina tegin õmblustööd,” rääkis Väin.

Peo algul süütasid jõuluküünlad Siimusti Lastekeskuse Metsatarekese direktor Imbi Ivask ja Eckard Klug.
Metsatarekese lapsed laulsid ja lugesid salme jõuluvanale, kes andis neile kingitused, mis saadud SEB heategevusfondi toetusel. Sadala Külade Seltsi kingituse andis üle selle juhatuse liige Vilja Mari Luhalaid. Sadala poisid ja tüdrukud esitasid peol humoristliku näitemängu. Lavastas kultuuritegelane ja kooliõpetaja Valdi Reinas, kes oli ka jõulupeo juht. Jõululaule saksa, rootsi ja eesti keeles laulsid Eckard Klug ja Pauli Mentu.

„Suurepärane, et leidub inimesi, kes aitavad meie jõulusid ilusaks ja huvitavamaks muuta,” märkis Imbi Ivask . Direktor andis Metsatarekese koostööpartneritele üle kingikotid, milles asutuse kalender ja laste meisterdatud meened.

Jaan Lukas

XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis Foto Urmas Saard
Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit[/pullquote]Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.

Loe edasi: XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

Sindi Naisliit korraldas eakatele halloweeni peo

Sindi Murueided otsustasid esineda Sindi sotsiaaltöökeskuses naljanumbriga.

Halloween Sindi sotsiaalmajas Foto Juta Velleste[pullquote]Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt[/pullquote]„Halloweeni eelõhtul, 31. oktoobril, saabus kuningakojast kass Artur, kes kutsus vaesed Eesti pensionärid kuningakotta külla,” vahendas sündmust Külauudistele Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste. „Tekkis küsimus, mida selga panna? Moes on taaskasutus ja loodustooted. Nii õmmeldigi kostüümid taaskasutusse võetud riietest ja suureks üllatuseks valmistati kleidid kilekottidest, mis tekitas rahvale küllaga lõbu ja laia naeru,” rääkis esinaine.

Kuna rõivad valmisid väga uhketena, pidi Velleste sõnul kõiki kostüümides osalejaid tunnustama. Kava oli rikkalik ja pensionärid esinesid väga uljalt. Naisliidu pidude hingeks kujunenud Jüri Saamel tegi tantsumuusikat, mille rütmis seadsid pidulised sammud tantsupõrandale.

Urmas Saard

 

Halloween Sindi sotsiaalmajas. Foto: Juta Velleste →

Pärlike esines suve lõpetavatele Sindi eakatele

Sindi Naisliit korraldas eakatele suve lõpetava peo, mis tuulise ja vihmase ilma tõttu viidi Sindi sotsiaaltöökeskuse siseruumidesse.

Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova näitab esinejatele esinemise paika Foto Urmas Saard
Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova näitab esinejatele esinemise paika. Foto: Urmas Saard

Tantsuansambli Pärlike juhendaja Jelena Vaganova vaatas ilmselt mureliku pilguga esinemiseks eraldatud väheste ruutmeetritega põrandat, aga rahulolematust välja ei näidanud ja noored said tormilisi liigutusi proovida ka ülikitsastes tingimustes. Hätta nad ei jäänud ja seinadki jäid pärast esinemist oma kohtadele paigale. Tantsuansambel koosneb peamiselt Pärnu Tammsaare põhikooli õpilastest. Nende esinemiste kava sisaldab väga mitmesuguseid žanreid: rahvatantsutöötlustest estraaditantsudeni, aga nad on teinud ka süžee- ja mängulavastusi. Pärlike on võitnud rahvusvahelistel tantsuvõistlustel ja olnud alati oodatud esineja.

Tänavu 20. aprillil täitus ansamblil 20 tegevusaastat. Mai lõpus tähistas Pärlike Pärnu kontserdimajas oma juubelit. Pidulikul kontserdil tulid lavale viie- kuni 17-aastased ja täiskasvanute rühm. Pidupäeval saadi tunnustuseks Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse kiituskiri ja Eestis asuva Venemaa Föderatsiooni saatkonna kultuuriatašee Irina Bliznets andis üle Venemaa saatkonna aukirja. Täna andis omapoolse tänukirja üle ka Sindi Naisliidu esinaine Juta Velleste.

Loe edasi: Pärlike esines suve lõpetavatele Sindi eakatele

Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

2018. aastal tähistame ühiselt Eesti Vabariigi juubeliaastat ning septembris toimub ka Eesti toidu kuu. Sel puhul kutsuvad Maaeluministeerium ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) kõiki osalema suurel toidupärandi kogumisvõistlusel „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna“.

Illustreeriv foto Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume oma lugusid kirja panema igas vanuses inimesi[/pullquote]„Eesti toidu kuu kestab kogu septembri vältel ning on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Ühtegi sünnipäeva ei saa aga pidada korraliku peolauata ning nii sündiski Maaeluministeeriumil ja ERMil idee koguda kokku eestlaste peolaua lood ja jäädvustused. Need lood on osa meie toidukultuurist ja nende säilitamine on kingitus Eesti Vabariigile,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Toit on osa meie kõigi elavast kultuuripärandist. Peolauaga seotud lood ja pildid avavad akna rahva minevikku tänapäeva üksikinimese ja pere vaatepunktist. ERMil aitab kogutav materjal uurida ja vahendada kultuuri muutumist ja järjepidevust – neid mustreid, mis saja aasta jooksul on Eesti argielule andnud ainulaadse näo,“ ütles ERMi teadur Anu Kannike.

Loe edasi: Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

19. augustil toimus Paide Vallimäe 27 aasta vanusel laululaval taasiseseisvumise 27. aastapäevale pühendatud ühendkoori laulupidu „Vaba Rahva Laul”, mida dirigeerisid vaheldumisi Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval Foto Urmas Saard
Lauri Breede ja Valter Soosalu Paide laululaval. Foto: Urmas Saard

Loe edasi: Suur pildigalerii: seitsmes „Vaba Rahva Laul” Paides

„Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Kui kella nelja paiku asus laulurahvas pärast eelproove sööma, siis pidid nad päris lausvihmas järjekorras seisma. Suppi keetis Järvamaa naiskodukaitse. Sööma oodati 1600 suud. Just nõnda palju esinejaid kogunes täna Vallimäe laululavale ja selle külgedele ehitatud astmetele.

Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid Foto Urmas Saard
Vihm kimbutas proovi ajal lauljaid. Foto: Urmas Saard

Külauudistel õnnestus Eestimaa südamesse jõuda Pärnu naiste Folkloorikoori Rannalised kümnese seltskonnaga, kellega sõitmine oli algusest lõpuni üks terviklik laulupidu.

Laulupeo peakorraldaja Ülo Kannisto eestvedamisel jõudis taasiseseisvuse päeva eelõhtul korraldav „Vaba Rahva Laul” seitsmendat korda eestlaste südamesse. Sedakorda Paide laululavale, mis on sama vana taasiseseisvunud Eesti aastatega – 27. Kannisto toimekas liikumine ei jäänud mitte kellegile märkamata. Veel vahetult enne proovide algust tassis ta kohale jämedaid prusse ja korraldas viimase hetke tegemisi.

Urmas Lattikase ansambel jäi tavapäraselt lauljate seljataha publikule peaaegu nähtamatuks. Ühendkoori juhatasid Lauri Breede ja Valter Soosalu.

Sõnaliselt juhatas Paide laulupidu Veikko Täär ning lauljatena osalesid Jassi Zahharov, Uudo Sepp, Siiri Sisask, Koit Toome, Nele-Liis Vaiksoo, Boris Lehtlaan, Valter Soosalu, Oliver Leppik ja Renate.

Loe edasi: „Vaba Rahva Laul” Paide Vallimäel eelproovide ajal

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard
XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest[/pullquote]Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Loe edasi: Folgi saun

Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Pärnu jutuvestja ja luulelembeline Jaak Känd tegi paar aastat tagasi Grillefestivali laulu, mida ka mitmel korral ette lugenud ja nii ka eile enne EELK Pärnumaa praost Tõnu Taremaa söögipalvet.

Jaak Känd Foto Urmas Saard
Jaak Känd. Foto: Urmas Saard

Inimesi kokku tulnud igast ilmakaarest:
Pärnust, Tallinnast ja Võrust, Virumaalt ja Saarest.
Mitu päeva kestab pidu Pärnu Vallikäärus.
Kõigil sigadel on süda ammu saapasääres.

Inimesi kokku tulnud paksemaid ja kõhnu –
Vallikäärust uhkab ninna imelisi lõhnu.
Eestlane on armastanud ikka hüva sööki –
sigaprael ja küpsekalal alati on lööki.
Lapsedki on ühes võetud seda lusti kaema:
viinerid ja pannikoogid ajavad neid naerma,
kutsuvad neid igal ajal söögilaua ligi.
Hoopis vähem meele järgi angerjas ja ribi.
Öelge mulle, mida teha kaalujälgijatel?
Grillipeol on nende tarvis mahetoidu katel.
Rukkolat ja kamajooki, hapukurki, tilli,
nii ei lähe veganitel nägu enam krilli.
Enamasti ahju juurde lastakse vaid mehi –
raske töö on küpsetada sõbra lihakehi.
Tänagi siin selgeks saame aasal Vallikäärus,
kes on etem grillimeister – Andres või siis Pearu.

Loe edasi: Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Jaan Pärn Vana-Võromaal

4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees Foto Urmas Saard
Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”[/pullquote]Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.

Loe edasi: Jaan Pärn Vana-Võromaal