Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Pärnu Weekend piltidel

Suur pildigalerii Weekend festivali esimese õhtusse kalduva päeva mõnedest tundidest Pärnu rannaliival ja selle lähedal, kus paljudel juhtudel soovisid ka külastajad ise jääda meedia objektiivi vaatevälja.

Weekend 2018 Pärnu rannaliival Foto Urmas Saard

Weekend 2018 Pärnu rannaliival. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Folgi saun

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali kõigil neljal päeval köeti sarnaselt paljudele eelnevatele aastatele esimese Kirsimäe linnapoolse järsu nõlva serval tillukest rändsauna.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas Foto Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil saunamõnusid nautimas. Foto: Urmas Saard

Ühel juhul ei mahuta saun kõiki tahtjaid ära ja järgmisel hetkel on kõigest üks või kaks inimest

Keset peomelu on saanud saunamõnu nautida juba sedavõrd palju aastaid, et saunamees Aigar Mätlik jäi esimese jutiga vastuse võlgu, millal täpselt alustati. „Kool müüs sauna mingil hetkel maha ja siis tuli endal ehitada saun, millega folgile tulla,” selgitas Mätlik ja rääkis täpsustavalt juurde, et Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengite kätetööna valmis esimene saun vist 2012. aastal. „See siin on juba neljas erinev saun, millega me piknikualal oleme. Aastaid folgil käies näeb, mida võiks muuta või parandada, et saun parem oleks,” rääkis viie mehega suure tünni jahutavas vees istunud Mätlik.

Saun on lihtne: palkkehand ja tavaline keris sees, üks leiliruum ilma eeskojata. Loputamine käib õuel, kus lisaks duššile ka suur veega täidetud tünder, mille sisse mahub kümmekond inimest ära, olenevalt küll mõõtudest.

Jätka lugemist »

Pärnu Grillfest algas taas luuleliselt ja söögipalvega

Pärnu jutuvestja ja luulelembeline Jaak Känd tegi paar aastat tagasi Grillefestivali laulu, mida ka mitmel korral ette lugenud ja nii ka eile enne EELK Pärnumaa praost Tõnu Taremaa söögipalvet.

Jaak Känd Foto Urmas Saard

Jaak Känd. Foto: Urmas Saard

Inimesi kokku tulnud igast ilmakaarest:
Pärnust, Tallinnast ja Võrust, Virumaalt ja Saarest.
Mitu päeva kestab pidu Pärnu Vallikäärus.
Kõigil sigadel on süda ammu saapasääres.

Inimesi kokku tulnud paksemaid ja kõhnu -
Vallikäärust uhkab ninna imelisi lõhnu.
Eestlane on armastanud ikka hüva sööki -
sigaprael ja küpsekalal alati on lööki.
Lapsedki on ühes võetud seda lusti kaema:
viinerid ja pannikoogid ajavad neid naerma,
kutsuvad neid igal ajal söögilaua ligi.
Hoopis vähem meele järgi angerjas ja ribi.
Öelge mulle, mida teha kaalujälgijatel?
Grillipeol on nende tarvis mahetoidu katel.
Rukkolat ja kamajooki, hapukurki, tilli,
nii ei lähe veganitel nägu enam krilli.
Enamasti ahju juurde lastakse vaid mehi -
raske töö on küpsetada sõbra lihakehi.
Tänagi siin selgeks saame aasal Vallikäärus,
kes on etem grillimeister – Andres või siis Pearu.

Jätka lugemist »

Jaan Pärn Vana-Võromaal

4. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa Kultuurikoja muuseumisaalis (Katariina allee 11) Jaan Pärna ehtenäituse “Peomeeleolu” avamispidu.

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees Foto Urmas Saard

Ehtekunstnik Jaan Pärn loenguga Pärnu Väärikate ülikooli kuulajate ees. Foto: Urmas Saard

“Kuidas nende ehetega trammi peale minna?”

Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Kunstnikukarjääri algusaastatel valminud filigraantehnikas geomeetrilised ruumilised hõbeehted äratasid maailmas suurt tähelepanu. Hiljem on tunnustust pälvinud kuldehted, kus lisaks metallile on kasutatud rohkesti vääris- ja poolvääriskive, samuti pärleid, koralle, puitu, merevaiku jne.
20 aasta jooksul on Jaan Pärn valmistanud kõik proua Helle Meri kantavad ehted. Samuti on tema looming kaunistanud proua Ingrid Rüütlit ja proua Evelin Ilvest. Kunstniku töid on kingitud Eesti kõrgetele külalistele (Hillary Clinton jt). Tema käe all valminud üle 6700 ehtest on väike valik muuseumides Tallinnas ja Moskvas, suurem osa aga erakollektsioonides üle maailma.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi tutipäeval kingiti kolmele parimale meetrine rändnõel

Sindi gümnaasiumi abiturientidel oli viimane koolipäev, mida tähistati traditsioonilise tutipeoga, kus viimast koolikella helistas 12. klassi õpilane ja kooli õpilasomavalitsuse president Eliise Kull.

Eliise Kull ja Betti Buht Foto Urmas Saard

Eliise Kull ja Betti Buht. Foto: Urmas Saard

Abiturientide lõpukella-päeva ehk tutipeo korraldas oma vanematele kooliõdedele ja -vendadele Sindi gümnaasiumi 11. a klass koos klassiõpetaja Ain Keerupiga. Vastutava peakorraldaja ülesanded võttis enda kanda Chätlyn Parts.

Esimese klassi õpilaste saatel jalutasid lõpetajad läbi pikkade koridoride koolimaja erinevates osades. Kõigi ees sammus Chätlyn, kes juhatas tähtsa päeva protsessiooni kooli aulasse. Lõpetajad istusid lava põrandale asetatud patjadele, pehmed kaisukannid sättisid endid nende kõrvale.

Pidupäeva tervituse ütles Egon Gentalen: „Tänane au ja tähelepanu on teile suunatud. Peagi lahkute siit meile kõigile koduseks saanud koolist ning jätkate oma elurada mõnes teises põnevas paigas. Vaatamata tosinale raskele ja kurnavale kooliaastale olete jõudnud võidukalt gümnaasiumi lõpuni, jäänud on vaid eksamid. Arvan, et olete kõrva taha pannud nii mõnegi eluks vajaliku tarkusetera.“

Jätka lugemist »

Sindi XIII võimlemispeole registreerus rekordiliselt osalejaid

Sindi seltsimaja lavale jõudis 25 etteastet. Osalesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu võimlejad ja tantsijad, Stuudio Happy Dancers ning üllatusesinejad.

Sindi XIII võimlemispidu Foto Urmas Saard

Sindi XIII võimlemispidu. Foto: Urmas Saard

Majja sisenedes ruttasid väikesed tüdrukud sädelevates riietes siia-sinna, mis tegi kohe meele rõõmsaks

Tänasele, 7. aprillil toimunud Sindi võimlemispeole registreerus 169 esinejat, mis on läbi kõigi aastate rekordiline osalus. „Igal aastal kasvav osalejate arv on jõudnud piirini, kus lava ei mahuta enam suuremat esinejate hulka. Aga oleme peo populaarsuse üle väga õnnelikud,“ ütles peo peakorraldaja Helle Vent, Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja.

Kolmandat aastat järjest oli täna taas 4H maskott Hubert platsis ja avas seltsimaja paraadna ees kõigile saabujatele aupakliku viisakusega ust. „John Schmidt harjutas hommikul kõvasti kombekat ukse avamist ja laval esinemist. Tulemus oli korralik,“ rääkis Vent, kelle sõnul oli peo korraldustoimkonnas väga palju abilisi.

Jätka lugemist »

Pärnu külje all valmib väikeelamute rajoon

Eile, 29. märtsil tähistati Pärnumaal Tori valla Tammiste külas Linnapiiri elamurajooni sarikate alla saamist traditsioonilise sarikapeoga.

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu Foto Liis Rotar

Linnapiiri elamurajooni sarikapidu. Foto: Liis Rotar

Tuleva aasta lõpuks valmib Linnapiiri elamurajoonis 28 ühekorruselist elamut. Ühepere majadel on pinda 124 ruutmeetrit ja need asuvad 1600 kuni 1700 ruutmeetri suurustel kruntidel. Elamud projekteeris Control AB ja ehitab Ardis Ehitus. Majad püstitatakse lintvundamentidele. Kande- ja siseseinte materjaliks kasutatakse fibot. Siseseinte ehitamiseks ka teraskarkassil kipsplaati. Energiatõhusad elamud varustatakse nüüdisaegsete tehniliste lahendustega nagu õhk-vesi küttesüsteemid ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid. Soojustuseks tarvitatakse vahtpolüstüreeni ja välisviimistlusel dryvit krohvi ning värvitud puitlaudist. Katused kaetakse profiilplekiga.

Kogu elamurajooni tervikliku väljaehitamise üldmaksumuseks kujuneb ligemale viis miljonit eurot. Elamurajooni arendab ja müüb LVM Kinnisvara. Hoonete hind jääb vahemikku 155 000-159 000 eurot.

Lisaks tavapärasele majade müügile võimaldab LVM Kinnisvara uudset koduvahetust Linnapiiri elamute soetajatele: omanikud saavad vana kodu uue elamu vastu vahetada.

Urmas Saard

Tori valla uutele ilmakodanikele kingiti hõbelusikad

Vallavanem Lauri Luur ütles reedel, 16. märtsil Sindi seltsimaja väikesesse saali kogunenud peredele, et Pärnumaa suures Tori vallas toimub lusikate üleandmine esimest korda ja senist tava püütakse jätkata selliselt, kuidas enne liitumist erinevates omavalitsustes seda on korraldatud.

Tori vallas kingitakse titelusikaid Foto Urmas Saard

Tori vallas kingitakse titelusikaid. Foto: Urmas Saard

„Laste heaolu on meie valla üks suurimaid prioriteete. Sünnitoetuse tõstsime kohe 500-le eurole. Kooli minekut toetame 100 euroga. Kolme ja enama lapsega pered on vabastatud lasteaia toiduraha tasumisest. Kindlasti tahame sellel aastal renoveerida Suigu ja Jänesselja lasteaia, aga tuleb ka teisi investeeringuid. Kõike tehakse selle nimel, et meie vallas oleks rohkem ja rohkem lapsi,“ rääkis Luur sissejuhatusesks.

On kasvamas kuskil üks pisike puu

Valla sotsiaalnõunik Kaja Rebane ütles, et vastuvõtule kutsuti 46 kingi saajat. Mõnevõrra oodatust suurem hulk oli tingitud sellest, et viimane lusikate kinkimine Sindi linna omavalitsuses jäi toimumata.

Väikese kontsertkavaga esinesid Sindi lasteaia mudilased, kes laulsid ja tantsisid. Lapsi juhendas ja saatis klaveril õpetaja Ülle Ots.

Jätka lugemist »

Kultuurirahvas pidas Otepääl pidu

12. jaanuaril toimus Otepää Kultuurikeskuses endise Otepää valla kultuuri- ja isetegevuskollektiivide aasta lõpetamise pidu “Sinu püksid ja minu püksid keskpõrandale kokku”.

Kultuurirahva pidu Otepääl Foto Monika Otrokova

Kultuurirahva pidu Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Näha sai pükse, mis kummalisel kombel mahtusidki kõigile jalga

Juba traditsiooniks kujunenud pidu toimus 17. korda ning peo pidamisega võtab kultuurirahvas kokku eelmise aasta tegevused. Otepää valla kultuurijuht Sirje Ginter sõnas, et peo moto “Sinu püksid ja minu püksid keskpõrandale kokku” oli ajendatud haldusreformist. “See kelmikas lause tuli pähe seoses valdade ühinemisega ning on üks eelmise aasta märksõnadest,” lisas Sirje Ginter.

Peol jagati tunnustust silma paistnud kultuuritegelastele. Otepää vallavanem Kaido Tamberg ning haridus- ja noorsootöö spetsialist Janika Laur tunnustasid XII noorte laulu- ja tantsupeol “Mina jään” osalenud kollektiivide juhendajaid: Krista Sumbergi ja Aili Mägi (Pühajärve Põhikooli rahvatantsurühm “Linavästrik”) Kaire Ojavee (Otepää Gümnaasiumi rahvatantsurühmad) Eve Eljand (Otepää Gümnaasiumi laululapsed), Arno Anton (Pühajärve Puhkpilliorkester), Lille Tali ja Merle Soonberg (rahvamuusika). Lisaks noorte laulu- ja tantsupeol osalemise on Kaire Ojaveed tunnustatud Valga maakonna kultuuripreemiaga Kultuuripärl ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aasta tantsujuhi tiitliga.

Jätka lugemist »

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard

Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Jätka lugemist »

Vaba Rahva Laul Paide Vallimäel

Taasiseseisvumise päeva eelõhtul peetakse Paide Vallimäel seitsmendat korda Vaba Rahva Laulu, mille ettevalmistusega alustati üsna varsti pärast Intsikurmus toimunud peo ajalooks saamist.

Vaba Rahva Laul Intsikurmus Foto Urmas Saard

Vaba Rahva Laul Intsikurmus. Foto: Urmas Saard

Tunnustuseks laulupidude Vaba Rahva Laul traditsioonile on üritus võetud Eesti 100 sündmuste hulka

Laulupeo väsimatu korraldaja Ülo Kannisto kirjutab sotsiaalmeedias järjepidevalt ettevalmistuste kulgemisest: esitab küsimusi, peab nõu, lisab teateid ja laseb kommentaariumis inimestel ka omavahel arutleda. Suhtumist Vaba Rahva Laulu on erinevat. Guido Kapp ütleb näoraamatus: „Vabadus kui selline – see on ju müüt ja samas ka vabast rahvast.“ Pärnakas Sirli Küber arvab seevastu, et inimest teebki vabaks see, kui ta laulab sügavatest väärtustest, oma rahvast, maast, ühtehoidmisest, sellest mida usub siiralt oma südames ja mis teda kannab raskustest läbi. „Ma olen kahel korral Vaba Rahva Laulul end vabaks laulnud, lähen veel suurima hea meelega,“ kinnitab Küber.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi jõuluball algas kontsertkavaga

Toomapäeval, tunnike pärast astronoomilise talve saabumist saabusid traditsioonilisele Sindi gümnaasiumi jõuluballile nii kooli töötajad kui gümnasistid ja vilistlased.

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017 Foto Urmas Saard

Tervitused Sindi gümnaasiumi jõuluballil 2017. Foto: Urmas Saard

Sõprus on neil imeline, olen seda kõrvalt näinud. Nad olid mul üks vinge lend

Joosep Ailiste täiendab fotograafiaalaseid oskuseid Sindi noortekeskuse fotoringis ja vaatamata väga noorele eale pakkus härrasmeheliku välimusega noorhärra piltniku teenust kõigile, kes soovisid endast ja mälestusväärsest päevast suurepärast fotot. Suurepärase õhtu kordaminekuks tegid vajaliku ettevalmistuse kooli õpilasesinduse noored, kelle innukust toetas oma oskustega Sindi gümnaasiumi huvijuht Lisette Kandima. „Kas tunned kooli aula ära?“ Küsija hääl tuli seljatagant mööduvalt Kaur Kasemaalt, kes kiirustas mikrofonide töökindlust kontrollima. Tegelikult ei sarnanenud eilseks õhtuks kujundatud aula mitte kuidagi harjumuspärasele väljanägemisele. Valgetes kangastes lagi hõljus ja lainetas vilkuvate tulede säras. Maani ulatuvad sama valged toolikatted ja küünlatule virvenduses meeleolu loovad veelgi valgemad laudlinad tekitasid kosmiliselt hubase tunde juba enne peo algust, sest prožektorite värvilises valguses ei jäänud valge enam valgeks.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumi jõulupuu sai ehitud

Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased ehtisid endi valmistatud käsitöödega muuseumi jõulupuud, laulsid Ave Mariat, istusid muuseumitöötajate ja õpetajatega ühiselt peolauas, jutustasid tuisueidele lõppeva aasta tegemisi ning võtsid vastu kingitusi.

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4a õpilaste jutustusi lõppevast aastast Foto Urmas Saard

Tuisueit kuulab Sindi gümnaasiumi 4.a õpilaste jutustusi lõppevast aastast. Foto: Urmas Saard

Eile keskpäeval kogunes kümmekond Sindi gümnaasiumi 4.a klassi õpilast ühes oma õpetaja Eneli Arusaarega Sindi muuseumisse. „Käesoleval õppeaastal on samad lapsed muuseumi töötoas käelist tegevust harjutanud kuuel korral,“ selgitas muuseumi juhataja Heidi Vellend. Sindi gümnaasiumi ja muuseumi vaheline koostöö toimib juba hästi palju aastaid ja praegune käsitööprojekt „Oma kätega Sindi muuseumis“ on ootuspärane jätk paljudele eelnevatele tegevustele. Paikuse põhikooli kunsti ja käsitöö õpetaja ja Sindi muuseumi kauane sõber Kadri Jõgi juhendamisel valmistasid õpilased ehteid alates talvekuust.

Aasta viimane kogunemine oli eelnevatest muuseumitundidest erinev, sest oma kätega valmistatud kuuseehted leidsid koha muuseumi kitsas koridoris asuva jõulupuu okstel. Vaatamata muuseumi kitsale pinnale mahtusid käsitööd armastavad laululapsed kuuse juurde ja laulsid ladina keeles „Ave Maria gratia plena Dominus tecum / Et Benedicta tu in mulieribus / Et Benedictus frutus ventris / Ventris tuis Jesus…“ – kõik neli salmi. Nii algas „Oma kätega Sindi muuseumis“ poole aasta pidu, mis polnud siiski mitte trall ja pillerkaar, vaid targalt teadlik tagasivaade kogu lõppevale aastale.

Jätka lugemist »

Jõulutaat Jaani kingikoti kahanemist veel ei märgatud

Kui jõulutaat Jaan ülipirakat kingikotti enda järel lohistades Sindi gümnaasiumi aula uksest sisse vedas, olid seltskondlikud mängud juba lõppenud.

Jõulupidu Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Jõulupidu Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul peeti 5.-8. klasside jõulupidu, mis algas Merili Passeli tantsutüdrukute tantsukavaga. Ringmängud pani elama kooli huvijuht Lisette Kandima. Igal klassil oli samuti oma etteaste, millega taheti jõulutaadile meelepärane olla. Mõnel õnnestus see sedavõrd hästi, et nooruslik jõulutaat Jaan proovis korra ka ise hakata jalgu loopima sama kergusega nagu seda laval ühiselt punakuueliste päkapikkudega tehti. Kukerpalle Jaan siiski ei üritanud sooritada. Väga tublilt esinesid õpetajad, kelle jaoks oli jõulutaat samuti kinke varunud.

Kui jõulutaat lahkus, vedas ta vaatamata kinkide jagamisele ikka endist viisi suurt kotti enda järel. Jõuluaeg alles kestab ja päris pühad seisavad veel ees. Olekski rumal arvata, et kohe esimese õhtuga kingikott tühjaks jääb.

Jõulutaadi lahkudes läks diskotümps valjemaks ja esimestena lasid oma kehad helide rütmis võnklema need, kes ka igapäevastes tegemistes kõige rohkem sädelevad.

Jätka lugemist »

Võrus peetakse laupäeval 300 tantsijaga talvetantsupäeva

Sel laupäeval kogunevad Võrru enam kui 300 tantsijat, et koos pidada talvetantsupäeva Selline ühistantsimine on seni traditsiooniks olnud suvistel Võru pärimustantsufestivalidel.

Viiskudega lumes Foto Urmas Saard

Viiskudega lumes. Foto: Urmas Saard

Võru-, Põlva-, Tartu- ja Harjumaa rahvatantsijatel on plaan maha pidada pea tunnine ühine tantsupidu, kavas on 17 pärimus- ja seltskonnatantsu. “Tantse oleme valinud valsist polkani,” selgitas ühistantsimise üks korraldajaid, tantsuõpetaja Maire Udras. “Nii saab ühistantsimisega sümboolselt alguse ka 2018. aasta juuli alguses toimuv XXIV Võru pärimustantsu festival, mis kannab nime “Teppo timm ja polka samm.”"

Lisaks tantsurühmadele on ühistantsimisele oodatud ka kõik teised ümbruskonna tantsuhimulised inimesed. Selleks, et vajaminevad sammud selgeks saaks, korraldas tantsupäeva toimkond novembris ja detsembris kaks õpituba.

Suur ühistantsimine toimub laupäeval kell 15.30 Võru Katariina kiriku esisel platsil ja Jüri tänaval.

Jätka lugemist »

Sindi Naisliitu külastas Tõnu Taremaa

Kui läbi hilissügise vihmasaju lähenes Sindi sotsiaaltöökeskuse hoonele vihmavarju all sutaani kuivaks jäämist üritav mees, ei teadnud ruumis istuvad naised veel oodata pastor Tõnu Taremaa saabumist. See pidi olema üllatus.

Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidul Foto Urmas Saard

Tõnu Taremaa külas Sindi Naisliidu.l Foto: Urmas Saard

Tõnu Taremaa on Pärnu praostkonna Pärnu-Jakobi koguduse õpetaja ja Sindi koguduse hooldajaõpetaja, kes paluti täna naisliidu eakate ühise jõulupeo laua vestlusringi.

„Transtsedentne absoluut on sisenenud aegruumi! Aga seda saab öelda ka palju lihtsamalt ja südamlikumalt: Jumal sai inimeseks. Soovin valgust, mis jõulusõimest paistab, et sellega minna oma elus edasi,“ ütles Taremaa ilma sissejuhatuseta kohe pärast tuppa astumist veel enne kui naised jõudsid üllatuda. Juta Velleste, Sindi Naisliidu esinaine, tavatseb sageli oma kaaslasi üllatada.

Väga tähtsad on algse koolihariduse levik ja lugema õpetamine.

Lõppev aasta on olnud luterlikule kirikule kahekordne juubeliaasta. Tänavu täitus pooltuhat aastat reformatsioonist ja Eesti rahvakirik sai saja aastaseks. Aastal 1917 kogunes hästi esinduslik Eesti kiriku kongress, kus otsustati enam mitte olla ei sakslaste ega venelaste kirik, vaid saada Eestis vabaks rahvakirikuks.

Jätka lugemist »

Järgmise aasta suvel peetakse Türil Pillipidu

Tuleval suvel toimub Türil 28. juunist 1. juulini Pillipidu 2018, mis on järg 2016. aastal samas toimunud Rahvamuusikapeole.

Türi laululaval Foto Urmas Saard

Türi laululaval. Foto: Urmas Saard

Kolme päeva jooksul toimub rahvamuusikute õppelaager, mis lõppeb suure kontserdiga Türi lauluväljakul 30. juuni õhtul. Lisaks ühisproovidele toimuvad õpitoad ja seminarid, tutvumisjämm ja igamehe kontsert.

Juhan Uppin, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, kutsub osalema igas vanuses rahvamuusikaansambleid ja pillimängijaid. Eriti on oodatud pillipeo protsessis osalevad kollektiivid ning ka kõik uued tulijad, kes sooviksid osaleda 2019. aasta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol. Kuid nagu nimigi ütleb, on tegu pillipeoga, mistõttu oodatakse sel korral osalema kõiki pillimängijaid, näiteks puhkpilliorkestrite ja teiste valdkondade mängijaid, kes soovivad üheskoos rahvamuusikat mängida.

Pillipidu 2018 on kogukonnale kokkusaamiskoht, võimalus koos musitseerida ja esineda. Pillipidu juhivad nagu ka 2016. aastal Juhan Uppin, Enrik Visla ja Margus Tokko.

Jätka lugemist »

Jõulutaat Olle kiitis teatrikallakuga Vohnja Lasteaed-Algkooli

Ajal, kui Kadrinat külastanud jõulutaadid, -memmed ja päkapikud asusid staadionil esimesi Jõulumaa meistrivõistluseid pidama, otsustasid jõuluvana Olle ja päkapikk Jan minna Vohnja mõisas õppivate tublide laste juurde.

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja heade muljetega Foto Urmas Saard

Päkapikk Jan ja jõulutaat Olle lahkuvad Vohnja mõisast paljude laste kirjade ja suurepäraste muljetega. Foto: Urmas Saard

Olle tuli Kadrinasse soomekelguga, aga Vohnjasse ta ei kelgutanud. Tegelikult ei tulnud Olle ka Keilast kelgutades Kadrinasse, ikka autoga. Kelk oli tal kaasas selleks, et lühemat maad lapsi sõidutada. Vohnja Lasteaed-Algkooli direktor Õnne Kiviperk oli väga külalislahke. Et mitte omapäid minnes teelt eksida, tuli ta meile Kadrina keskväljakule vastu.

Kirjade järgi olevat Vohnja mõisast esimesi teateid 1504. aastast, mil ta kuulus van der Heyde aadliperekonnale. Teateid tuleb 19. sajandi esimesel poolel kaunisse asukohta ehitatud peahoonest ka nüüd ja ikka häid sõnumeid, koguni väga häid. Kui toredad lapsed ja direktor seal tegelikult on, selleks pidigi minema oma silmaga veenduma.

Esimene tutvus laste ja maja töötajatega toimus raamatukogus. Näis, et lastele oli väga tähtis saada jõulutaadi ja päkapikuga ühele pildile. Seejärel istuti töötoas meisterdamise laua taha. Õnne asetas meevahast lõhnavad loodusliku kärje lehekesed valgele aluspaberile, et mitte lauda määrida.

Jätka lugemist »

Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse XVII konverents liikus Kolu mõisast Kadrina alevikku

Alates tänasest teeb Külauudiste portaal mitme ülevaatliku loo ja suurte pildigaleriidega tagasivaate läinud nädalavahetusel Kadrinas ja Rakveres aset leidnud 17. Ülemaalisest Jõuluvanade Konverentsist, mis toimus Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse eestvedamisel ja koostöös kohalike inimestega.

Jõuluvanade konverents on jõudnud Kadrinasse Foto Urmas Saard

Jõuluvanade konverents on jõudnud Kadrinasse. Foto: Urmas Saard

Põhjaliku ülevaate koostamine sai võimalikuks tänu Pärnumaa jõulutaat Vidi abile. Vidi hoolitses selle eest, et reporteril ja kaameramehel ei jäänud midagi olulist nägemata.

Jõulutaatide, -memmede ja päkapikkude kogunemine algas 2. detsembri hommikul Vaiatu külas asuva Kolu mõisa peamaja suures saalis

Kui mullu jõulukuine Kadrina valla ajaleht Kodukant kuulutas kõhklematult 2017. aastal toimuva advendiaegse ülemaalise jõuluvanade kogunemise nende kodupaiga sajandi sündmuseks, siis oli sõnum kindlasti sedavõrd tõsiselt võetav, et kannustas kõike oma silmaga kaema minema. Loodetud poolesaja punakuuelise jõulutaadi, -memme ja päkapiku vägi osutus lõplikul ülelugemisel küll veidi väiksemaks, aga ka 36 väärikat Eestimaa Jõuluvanade Ühenduse esindajat jätsid endast maha vapustava mulje. „Oma habeme ja kepi nimel teen jõuluöösel tuhat imet,“ võisid sajad uudistajad kuulda ühtviisi nii Kadrinas kui Rakveres ja mitte keegi ei kahelnud sõnade võluväes.

Jätka lugemist »

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks

Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Jätka lugemist »

Kadrinasse kogunevad jõulutaadid ja -memmed

Poolsada Eesti jõulutaati- ja memme veedavad kogu eelseisva laupäeva Lääne-Virumaal Kadrinas, kus särasilmsed väikesed ja suured juba ootavadki nende lustlikes ettevõtmistes osalemist. 2. detsembri hommikul kell 11.00 algavad Suured Sündmused Kadrina keskväljakul.

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni Foto Ärni isiklikust kogust

Jõuluvanad Valga raudteejaamas, teiste hulgas ka Ärni. Foto: Ärni isiklikust kogust

„Saaremaalt on tulemas jõulutaat Otte koos oma memme Milliga. Läänemaalt tulevad Eedu ja Allu, Harjumaalt Olle ja päkapikk Jan. Harjumaalt võib veel oodata jõulutaat Juliust koos memm Kutuga, samuti jõulutaat Juhkamit. Hästi palju on tulemas Tartumaalt, teiste hulgas moor Asti koos oma taadi Jollega. Põlvamaalt taadid Ivvu ja Ville. Pärnumaalt lähevad Kadrinasse Eeedu ja memm Riina, ka Tinnu, Vidi, Andu ja muidugi Ärni ise. Samuti tulevad taadid Võrumaalt, Põlvamaalt, Kesk-Eestist,“ tutvustas Kadrinasse kogunejate lõputult pikka nimekirja 17 aastat jõuluvanade konverentse korraldanud Ärni.

„Taadid tulevad kokku, sest asi näikse natuke kriitilisena. Talv nagu tahaks kuidagi tulla ja siis jälle ei taha mitte kuidagi tulla. Aga jõulud peavad ju tulema nii või teisiti, hoolimata ilma vembutamistest. Taadid tahavad hakata plaane seadma, kuidas kliima muutuses rohelise maaga jõulud maha pidada ja lasteni jõuda,“ selgitas Ärni, kellega sedakorda kohtusime Sindi raekojas, mida täna hommikuse seisuga ümbritses värskelt sadanud lumevaip.

Jätka lugemist »

Kolm sintlast esikolmikus ja pidu ilma lätlasteta

Eile õhtul toimus Pärnu Raeküla Vanakooli Keskuses pidulik Läti nädala lõpetamine, kus tänati selle läbiviimise abilisi, autasustati parimaid Jurmala mälumängus osalejaid ja tähistati Läti Vabariigi 99. aastapäeva ajaliselt mõõduka kontsertkavaga.

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga Foto Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin tänab Läti nädala peakorraldajat Piia Karro-Selga. Foto: Urmas Saard

Pärnu abilinnapea Marko Šorin alustas lugupidamisest lõunanaabrite vastu lätikeelse tervitusega ja selgitas, et oli ettevalmistanud paarikümne minutilise lätikeelse sõnavõtu, aga kuna ühtegi lätlast päeva lõpuks enam publiku hulgas polnud, jätkas ta eesti keeles. Selgituseks, et kogu nädala viibis Pärnus ja maakonnas ääretult palju Läti külalisi, aga seoses tänase riigi sünnipäevaga lahkuti eilse päeva kahanedes oma kodudesse. Šorin tunnustas Raeküla vanakooli väga väikest, kuid suurte tegudega toimekat seltskonda ja eriti nende juhti Piia Karro-Selga, kes on teemanädalat väga pikalt ettevalmistanud ning nüüdseks lõppenud nädalal hästi tiheda päevakava alusel mitmesuguseid tegevusi korraldanud. Šorin nimetas mitmeid Läti nädala raames aset leidnud päevasündmusi, mis nii Pärnus kui Sindis toimusid, milles ta ise või koos oma pereliikmetega osales. Ta tõstis esile naisansambli „Latvian Voices“ kontserti ja Jurmala muusikakooli õpilaste kontserti. Ajaloohuvilisena meeldis talle väga Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektori Tiina Tojaki loeng-vestlus Sindi ajalooklubis, kus ettekandja taaselustas eestlaste ja lätlaste ühist mälu. Lõpus tänas kultuurivaldkonna abilinnapea Pärnu linnavalitsuse poolt Piia Karro-Selga, kes on varemgi korraldanud mitmeid teiste riikide teemanädalaid (Itaalia, Jaapan, Austria, Briti jt) nelja Pärnu teemalise raamatuga, et rahvusvahelise töö käigus ka kodulinn meeles püsiks. Muidugi käis tänusõnade juurde hästi paljuõieline lillekimp.

Jätka lugemist »

Isadepäeva tähistati juba enne pühapäeva

Põhjamaade eeskujul tähistatakse Eestis isadepäeva novembrikuu teisel pühapäeval. Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased pidasid isadepäeva pidu juba täna õhtul.

Isadepäev Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Isadepäev Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Isadepäeva peole kutsuti algklasside lapsed ja nende isad. Kellel polnud võimalik isa kaasa kutsuda, tuli kellegi teisega – näiteks vanaisa või emaga. Iga piduline võttis kaasa näksimist, mida pärast saalis toimunud tegevust söödi ise ja jagati teistelegi,“ rääkis Sindi gümnaasiumi vilistlane Lisette Kandima, isadepäeva peoõhtu peakorraldaja.

Esimestena esinesid tantsutüdrukud, kelle etteaste valmis Merili Passeli juhendamisel. Seejärel esinesid 4.a klassi lapsed omaloomingulise luulekavaga “Minu vapper isa”, mille valmistas ette õpetaja Eneli Arusaar.

Järgnevalt lahendasid isad ja lapsed kolmes võistkonnas mälumängu ülesandeid. Hakatuseks küsis Lisette millisest riigist pärineb isadepäeva tähistamise tava? Õigesti vastasid need, kes nimetasid Ameerika Ühendriike. Lisette täiendas vastust ja selgitas, et kauni tava algatas naine, kelle sõjaveteranist isa kasvatas pärast abikaasa surma üksinda kuut last. Ameerikas tähistatakse isadepäeva erinevalt Eestist suvel. Esmakordselt tehti seda aastal 1910. Meil tähistatakse isadepäeva alates aastast 1988.

Jätka lugemist »

Setomaal tuleb leelokonverents

“Seto laul on vaid üks osa seto kultuurist ning seepärast on vajalik laulmist näha laiemalt, kõnelda seejuures ka keelest, rahvarõivaste kandmisest, tantsimisest, esinemisest ja lastest, samuti Seto Kuningriigi võistlustest ja Leelopäevast”, sõnas Seto Leelotarko Kogo juht Õie Sarv.

Seto neiud Foto Urmas Saard

Seto neiud. Foto: Urmas Saard

Seto Leelokonverents leiab aset 11. novembril Kalatsova külas asuvas Setomaa Turismitalos. Leelokonverentsil käsitletakse seto laulu eri vaatenurkadest nii teadlaste kui leelokooride liikmete poolt.

Leelokonverents algab laupäeva keskpäeval seto hümni laulmise, avasõnade ja mälestushetkega. Ettekandeid kuuleb Kristin Kuutmalt, Janika Oraselt, Žanna Pärtlasellt, Kristi Salvelt. Pärast lõuna pooltundi on ettekanded Andreas Kalkunilt, Paul Hagult, Maria Noormetsalt, Maarja Hõrnalt ja Maarja Sarvelt. Ettekannetele järgneb arutelu ja osalejate ühispidu seto laulu ning tantsuga.

Leelokonverentsi toimumist toetavad Eesti-Läti programmist rahastatud koostööprojekt “Omakultuuri piirkondade arendamine ja tutvustamine turismi sihtkohtadena – UNESCO-tourism” ja Meremäe vallavalitsus.

Seto leelo kuulub UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja alates 30. 2009. a septembrist.

Sindi gümnaasiumi juubeli ettevalmistustega lõpusirgel

Kooli töömees Jüri Saks seisis autotõstuki korvis ja võõpas punase telliskivi toonis fassaadivärviga 117 aasta vanuse hoone krohvitud pinda, mis seni möödujate pilku riivas ja ikka aegajalt kõneainet tekitanud. See on hea ajutine lahendus kuni jõutakse omaaegne paraadukse kohal olnud rõdu taastada.

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks Foto Urmas Saard

Jüri Saks värvib 117 aasta vanuse Sindi koolihoone krohvitud halli laigu punase telliskivi toonis fassaadivärviga nägusamaks. Foto: Urmas Saard

Vilgas tegevus käis ka lehtede koristamisel. Sindi kommunaali juhtaja Heli Ruus ajas puhuriga lehti kokku. Ta tegi rasket füüsilist tööd võrdväärselt kõigi teiste oma alluvatega. Võõral oleks ilmselt raskusi teda teistest töötajatest eristada. Talle meeldib iga hetke väliseks tööks ära kasutada ja ei arva, et peaks tingimata pidevalt ülemusena kontori laua taga istuma või oma töötajaid varrukast tirides tööotsi kätte juhatama. Kõik teavad pikemalt ütlematagi oma ülesandeid. Puhuriga käib töö võrreldes reha ja luuaga küll palju jõudsamalt, aga samas on ka füüsilise koormuse poolest üks raskemaid töid. Õhtuks jäävad gaasihooba hoidvad näpud kangeks, jalad väsivad pööraselt ja seljalihasedki saavad omakorda vatti. „Aga lehtede langemise aeg ei kesta lõputult ja mõne päeva pärast hakkavad lihased tasapisi ka selle tööga harjuma,“ naerab Heli, kes sedagi tööd juba palju aastaid teinud.

Sindi gümnaasiumi kantselei juhataja Maris Volten ütles, et homseks pidupäevaks on registreerunud üle 170 inimese. Neile lisanduvad veel kutsetega külalised ja kooli töötajad. Rahvas hakkab koolimajja saabuma kümne paiku. Samal ajal peetakse vilistlasturniir korv- ja võrkpallis.

Jätka lugemist »