Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Kuhjavere küla aastate tegijaks sai perekond Vilu

Kuhjavere küla aastate tegija - perekond Vilu.

Kuhjavere küla aastate tegija – perekond Vilu.

Suure-Jaani vallas paikneva Kuhjavere küla traditsioonilisel sündmusel Eesti iseseisvuspäeval toimunud külavanem Romeo Muki vastuvõtul külamajas kuulutati seekordseks Kuhjavere aastate tegijaks perekond Vilu.

Naljatoonis teemale lähenedes võib öelda, et valik oli mõneti onupojapoliitiline, sest pereema Lagle Vilu on tegelikult Kuhjavere külavanema Romeo Muki ja tema abikaasa, külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki tütar, Laura ja Markkus nende lapselapsed ja Marko väimees. Tegelikult on põhjus selles, et Vilude pere on palju aastaid nii ideede pakkumisega kui ka käed külge panemisega kaasa löönud Kuhjavere tegemistes, millest üle-eestiliselt on kõige tuntum Kuhjavere külateatrite festival. Otsuse tegemisel kuulas külavanem ka seltsi juhatuse liikmete arvamusi.

„Kuhjavere on meie koduküla,” rääkis Lagle Vilu, kes töötab Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis õpetajana. “Vanematelt hakkas minulegi külge soov lüüa kaasa kogukonna ettevõtmistes ja nüüd on see „nakkus”  külge hakanud ka meie lastele. See ongi põlvkondade sidusus.”

Jätka lugemist »

Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb üle Eesti

Foto: maale-elama.ee

Foto: maale-elama.ee

Kodanikualgatus “Maale elama” laieneb tänavu üle Eesti. Sel aastal toimub mess 26. aprillil Tartus, kus lisaks Lõuna-Eestile on esindatud kogukonnad teistestki Eestimaa nurkadest.

Algatus ei paku majanduslikku tuge, meie suurim ressurss on kogukondade külalislahkus ning selle külalislahkuse saame messi kaudu tuua kõikide maaelust huvitatud inimesteni. 2014. aasta veebruarist kuni augustini osaleb “Maale elama” sotsiaalse ettevõtluse inkubaatoris SEIKU, et välja töötada toimiv ärimudel oma sotsiaalsete eesmärkide rahastamiseks.

Algselt ainult Lõuna-Eesti maapiirkondi ühendav kodanikualgatus „Maale elama“ alustas oma tegevust 2012. aasta juulis. Tõuke selleks andis karjuv vajadus maaelu alles hoida ning tutvumine Soomes toimiva strateegiaga, kus omavalitsused uute elanike juurde saamise nimel ise panustavad maapiirkondade turundamisse. Ka meie maapiirkondadel, olgu selleks kohalikud omavalitsused või aktiivsed kogukonnad, tuleb üha enam mõelda, kuidas rahvas maale tagasi kutsuda. Seetõttu seadsidki Eesti maaelu kestmajäämise pärast südant valutavad lõunaeestlased endile ülla eesmärgi – ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes tuleb muuta teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi. Jätka lugemist »

Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Regionaalministri valitsemissalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.

Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. „Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust. Rahastatud projektide kogumaht oli 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,“ lisas Hankov.

EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 pere said omale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga 4 pere. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot. Jätka lugemist »

Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine

tunnusmeene_Kogukonna pärl 2013Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.

Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.

Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.

Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.

Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Jätka lugemist »

Sauel tuleb suvelaager “Isad ja pojad, terve igavik”

Hetk varasemast laagrist. Foto: ardoingar.com

Harjumaal Saue vallas Pesa talus toimub 20.-22. juulil järjekorras juba kuues laager “Isad ja pojad, terve igavik”. Kolmepäevane laager on mõeldud isadele ja poegadele, kes soovivad üksteise ning ka teiste meeste seltsis mõnusalt aega veeta, kes on valmis andma endale võimaluse argipäevast välja astudes kogeda üheskoos midagi teistsugust.

Olen paljudelt isadelt kuulnud, et soov oleks pojaga lähedasemaks saada, aga kiires elutempos on see keeruliseks osutunud. Moodne aeg justkui ei soosiks traditsiooniliste isadele ja poegadele vastastikku rõõmupakkuvate tegevuste kujunemist. Aeg aga läheb, pojast sirgub mees ja ühel hetkel märkame, et oleme oma elus midagi olulist tegemata jätnud…

Selliste jutuajamiste käigus sündis ka isade-poegade laagri korraldamise idee. Laagris kogetud ühised tegevused ja elamused on piltlikult vundamendiks, millele saab hiljem oma elurütmi kohaselt juba ise põlvkondi ühendava maja (isa ja poja vaheline usalduslik suhe) ehitada. Jätka lugemist »

Võru kunstinäitus räägib seksuaalvähemuste peresuhetest

Täna kell 17 avatakse Võru Linnagaleriis näitusprojekt “Perekond”.  See on osa 2011. aasta OMA-festivalist, mida korraldas MTÜ Eesti Gei Noored (EGN). Näituse eesmärgiks on tutvustada seksuaalvähemustega seotud teemasid kunstilise eneseväljenduse kaudu. Näituse kuraatoriteks on Anna-Stina Treumund ja Jaanus Samma.

Nüüd juba möödumas olev majanduskriis on viimastel aastatel toonud ühiskonnas eriti tugevalt esile perekonna tähtsuse. See sotsiaalne üksus toimis paljudele puhvrina, mis hajutas ebavõrdsust ja pehmendas lööke. Näituse idee on pere emotsioonidel põhineva toimimisloogikat vastandada majanduslikule pragmaatikale ning tuua nähtavale hoopis teistsuguse viisi näha ühiskondlikke jõude ja ühtäkki hakati rääkima sotsiaalsest solidaarsusest.

LGBT (lesbi, gei, bi, trans) inimeste pered on traditsioonilisest perekonnast erinevad, mistõttu võivad nende perede liikmed kogeda ühiskonna eri tasanditel nii vääriti mõistmist kui ka halvustamist, aga ka otsest diskrimineerimist. Samas on perekonna tähendus muutunud heterokogukonnas tervikuna ja vajaks põhjalikumat analüüsimist ja mõtestamist.

Näitusel osalevad kunstnikud Henriette Hellstern-Kjoller, Marcel le Cram, Lauri Lihten-Haavel, Epp Kubu, Sandra Jõgeva, Kiwa, Laura Põld, Kristiina Pärk, Minna Hint, Maarja Niinemägi, Laura Kuusk, Barbara Lehtna, Helin Tikerpuu.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Võrus avab uksed Terve Pere Kool

Üha enam tekib vanematel küsimusi lapse tasakaaluka arengu ja kasvamise kohta. Aeg on küps, et otsida ühiselt vastuseid ja kuulata kogenumaid! Terve Pere Kool otsib ja jagab innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.
Esimeses loengusarjas „Eelkooliealine laps” saab kuulata, kaasa mõelda ning arutleda järgmistel teemadel:
- kuidas lapsed mängivad ja õpivad? millised mänguasjad toetavad lapse arengut?
- kas teler ja arvuti on lapse arengu toetajad või pärssijad?
- millal on laps valmis lasteaiaks?
- mis on tervislik pedagoogika?
- millised on lapse arengu põhitõed?
Loengud toimuvad Võrus Lembitu tn 2 II korrusel (Võru Loovuskooli ruumides) laupäeviti kella 11-14.
21. jaanuaril on teema ”Suhted ja suhtlemine”: Lapse ja vanema suhted: piirid, kiitmine ja karistamine. Laste omavahelised suhted, kaaslastega arvestamine. Lasteaiaküpsus.
11. veebruaril ”Rütm – kindlustunne või rutiin”: Päevarütm, nädalarütm, aastarütm, kuidas see toetab lapse arengut. Mäng. Eakohased mänguasjad. Last arendavad lelud.
25. veebruaril ”Kasvamine”: Lapse areng enne kooli. Vanema ja lapse kooskasvamine. Jäljendamine/eeskuju. Õppimine eelkoolieas. Televisioon ja arvuti.
Terve Pere Kooli loengusarja juhib 20-aastase kogemusega lasteaiapedagoog, kolme lapse ema ja vanaema Heli Kudu.
Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised.Loengu tasu on annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas.
Lisainfo:
Pille Sõrmus / e-post pille.sormus@gmail.com, tel 566 95364
Mari Peetsalu / e-post mari@maailmad.ee, tel 510 1819
Rõõmsa kohtumiseni!
Heli, Pille ja Mari

Täna Põltsamaal perehommik “Jõuluootus”

TriaLogos – festival mõtlevale inimesele!

Ajavahemikul 19.-22. oktoober toimub järjekordne festivalisessioon. Seekord teemal PEREKOND. Kogu heaoluühiskond, eriti aga Eesti, elab eksperimentide ajastul. Kahtluse alla on seatud praktiliselt kõik, mis ühte rahvuskultuuri on ajaloos alal hoidnud. Alates mõtteviisist, religioonist, kunstiloomingust, haridusest, tervishoiust ning lõpetades majanduse ja meelelahutusega – kõigis eluvaldkondades muutub kõik enne, kui muutuste viljad küpsevad ja tunnistust annavad, kas tegemist on hea või halva asjaga. „Hinnake puud tema viljadest!“ ütleb õpetussõna. TriaLogos kutsub hetkeks aega maha võtma ning vaatlema, mis toimub seespidiselt ja ümberringi.

Teema PEREKOND on väga mitmekihiline: on ju mõttekaasluses tihtipeale tugevam side kui füüsilises kooselus. Ka meistrite tsunft sarnaneb perekonnale, kus ametioskust põlvest põlve edasi pärandatatakse. Perekonna all on tänini mõistetud keskkonda, mille kaudu maailm uueks luuakse. Seda nii vaimses kui füüsilises mõttes. Kui see keskkond saab rikutud ja oma funktsiooni ei täida, ei ole inimkonnal tulevikku. „Ja mis sellest!“ ütlevad paljud…

Festivalil esinevad loengutega piiskop Philippe Jourdan (Eesti) , Narva piiskop Laatsarus (Eesti) , ülempreester Pavel Velikanov (Venemaa), isa Ivo Õunpuu (Eesti), isa Mattias Palli (Eesti), Konstantin Sigov, PhD (Ukraina), Nadežda Hramova, (Venemaa), Ljudmilla Gordejeva (Eesti), James ja Joanna Bogle (Suurbritannia), Vladimir Martõnov (Venemaa), Erik Haupt (Ungari), Artur Gorski (Poola)
David Vseviov (Eesti), Tõnu Lehtsaar (Eesti), Maria Blauhut (Eesti)

Festival TriaLogos on ainulaadne nähtus Euroopa kultuurimaastikul. Festival on ellu kutsutud 1998.aastal eesmärgiga luua kultuuriline dialoogifoorum vene ja lääne-euroopa kultuuriruumide vahel.
Festivali ülesandeks on oluliste ühiskondlike probleemide tõstatamine ning võimaluste otsimine kultuurilise rikkuse alalhoidmiseks, mida kätkeb endas rahvuskultuuride iseseisvuse ja jätkusuutlikkuse tagamine kiiresti globaliseeruvas maailmas.

 

 

Pereringis püsib kultuur

“Meestel ja naistel on võrdne vastutus perekonna tugevuse hoidmisel, see on kõigi kultuuride aluseks,” rõhutab Haida Gwaii Vanematekogu.
Perekond on pärimuse hoidja ja südametukse. Vanaisad ja vanaemad õpetasid oma lapsi; nendel omakorda olid lapsed, kes õpetasid omi lapsi. Kui pereringis ei õpetata pärimust, siis saavad lapsed suureks, täiskasvanud saavad vanaisadeks ja vanaemadeks ning kultuur kaob. Nõnda kaob keel, nõnda kaovad tantsud, nõnda kaovad oskused. Me peame kuulama oma vanemaid täna, enne kui on liiga hilja.

Suur Vaim, jaga mulle põliseid tarkusi nii, et saaksin olla õpetajaks lastele.

Valge piisoni päevaraamat

Tulekul laste ja perede huvikaitse konverents

Lapse Huvikaitse Koda kutsub kõiki huvilisi konverentsile „Laste ja perede huvikaitse – keda huvitab?“ 28. septembril 2011 Clarion Hotell Euroopas (Paadi tn 5, Tallinn) algusega kell 9.30.

Konverentsile oodatakse poliitikate kujundajaid, laste heaolu ja huvide edendajaid (kohaliku omavalituse tasand, vabaühendused, haridusasutused), laste- ja noorteorganisatsioonide esindajaid, kõrgkoolide üliõpilasi ning õppejõude. Konverentsi ettekanded keskenduvad laste ja perede huvikaitse olemuse ja vajaduse mõtestamisele.

Ettekannetega esinevad: Mihail Stefanov (National Network for Children, Bulgaaria), Andres Aru (Õiguskantsleri Kantseleist), Margus Oro (SOS Lasteküla Eesti Ühingust), Sotsiaalministeeriumi esindajad ja
teisedki.

Poliitikakujundajad väitlevad konverentsi raames teemal „Riigi erinevate tasandite suutlikkus laste- ja perepoliitika elluviimisel“. Debatti juhib Sotsiaalminister Hanno Pevkur. Konverents lõpetatakse kuulajaskonna kaasamisel toimuva avatud ruumiga teemal „Laste ja perede huvikaitse kitsaskohad“. Jätka lugemist »

Peost suhu?

Taisto Uuslail,
Eestimaa elanik, eraettevõtja ja kolmanda sektori vabatahtlik

Tänasel ajastul, kus üha enam kerkivad pinnale inimkonna eluväärtusi puudutavad teemad, vajame justkui üle- ja läbivaatust – mis on meie põhiväärtused ja püsiväärtused. Loo autorina olen ise täna liikunud pealinnast Lõuna-Eestisse Haanja valda ja kogenud piltlikult Eestit diagonaalis läbivat vastandust linna ja maa, edumeelsuse ja tagurluse vahel. Olukorras kus rahvusluse otsingud on jooksvalt teemaks, on hea enesele ja teineteisele otsa vaadata – kes me tegelikult oleme. Esitan siinkohal omapoolse nägemuse ja kogemuse antud küsimuses.

Ääremaa paikade probleem täna pole mu meelest mitte ainult sotsiaalne vaid ka regionaalpoliitiline-majanduslik. Täna toetab riik ehk organisatoorne üksus (nii EU-s kui üle maailma) jooksvalt järjest suuremate struktuuride arengut, seega pole tavapärasel talukesksel maaelul sageli milleski kaasa rääkida.

Tallinna kontekstis on isegi Kopli ja Kalamaja, mis ei ole kesklinnast väga kaugel, mahajäänud piirkonnad. Tõeline elu näib keevat rahavoogude epitsentris – ehk seal kus on pangad ja ostukeskused. Tegelikult aga ei ole nendes paikades “kaubandusvälisel” ajal mingisugust elu – pühade ajal voolab linn alati tühjaks… Kas pole huvitav fakt, et inimesed armastavad veeta oma isiklikku kvaliteetaega just neis nö mahajäänud paikades?

Just seal on veel olemas teistsugune elu – see on kõige paremas mõttes peost-suhu elustiil, kus inimene kasvatab omale ise toidu, riideid ostab siis kui tõesti vaja ja rahaga hangeldab minimaalselt. Sellist elu elati meie maal veel hiljuti, iseäranis pärast viimast ilmasõda ja elatakse paljudes paikades tänagi. Sellise elustiili juures on suurim väärtus kaasinimese abistav käsi ja nõu. Linnast vaadates on sellisel elustiilil kaks palet – kas äärmine vaesus või friiklus nn “ökoelu näol” – sõltuvalt, kes seda elu elab, kas elupõline “maakas” või evakueerunud “linnavurle”.

Need on tänase elu kaks äärmust. Ühelt poolt tarbimisühiskond, mille kvaliteeti iseloomustab inimesekesksus ja teiselt poolt toimetulekuühiskond, mille kvaliteeti määrab läbisaamine maa ja loodusega. Jätka lugemist »

Sännas tuleb läbipaistvate suhete seminar

Foto: www.zegg-forum.org

Sänna Kultuurimõisas Võrumaal toimub järgmise aasta 17.-20. veebruaril seminar “Foorumi meetod – Läbipaistvad suhted kui elu olemus”, mida juhendavad Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker Saksamaa ökokogukonnast ZEGG.

Seminaril käsitletakse erinevaid loomingulisi meetodeid suhtlemises rõhuasetusega ZEGG Foorumi protsessile. Selline protsessil baseeruv töö toimub inimese sisemisel tasandil, võimaldades meil ennast sügavamalt tunda. Samaaegselt õpime lubama teistel näha, mis on meie sees, saades neilt ka tagasisidet.

See koolitus suurendab osalejate sisemist teadlikkust ja toob nende ellu rohkem läbipaistvust. Lisaks saab saadud oskusi kasutada erinevates kollektiivides konfliktide lahendamiseks, tuues meeskonda juurde avatust ja läbipaistvust. Koolituselt saadud kogemust saab kasutada oma isiklikuks kasvuks, olles peegliks teistele. Foorum loob sobiva keskkonna, mis võimaldab kogeda sotsiaalset kommunikatsiooni senisest intiimsemas usalduse õhkkonnas. Jätka lugemist »

Pärnus esineb täna kultuskirjanik Anatoli Nekrassov

Anatoli Nekrassov. Foto: pegasus.ee

Enesetäiendajate Klubi annab teada, et täna õhtupoolikul toimub Pärnus seminar “Mees ja naine”, kus esineb Moskva tuntud psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov. Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka.

Anatoli Nekrassov on Eestis tuntuks saanud eelkõige oma raamatute “Emaarmastus”, “Elavad mõtted”, “Lätted”, “Suguvõsa. Perekond. Inimene”, “Egregorid”, “Mees ja naine” jpt kaudu.

Psühholoog ja kirjanik Anatoli Nekrassov juhendab mitmetes riikides armastuse- ja pereteemalisi seminare. Tema peamine töömeetod on anda inimesele impulss, leidmaks vastuseid enda seest.

Seminar “Mees ja naine” käsitleb paarisuhet, armastust ja armastuse kolmnurka või koguni hulknurka. Kolmnurgad võivad olla erinevad: mees-naine-töö, mees-naine-lapsed, mees-naine-vanemad, mees-naine-sõbrad jne. Kõige suuremat valu tekitavad klassikalised armukolmnurgad, kus paarisuhte paneb proovile teine naine või teine mees.

Seminar toimub pühapäeval kell 17.30–19.30 Pärnus hotellis “Strand” (Tammsaare pst 35).

Mõtteid Anatoli Nekrassovilt:
* Elu kõige suurem väärtus on suhted, esmajoones suhted mehe ja naise vahel.
* Kus on see hetk armastuses , mil mehe ja naise suhtesse tekib mõra? Kõik saab alguse lapsepõlvest! Naise , mehe ega tegeliku elu mõtet ei selgitata lastele perekonnas ega ühiskonnas. Seda ei tee keegi – ei perekond, kool, isegi ülikool mitte. Täiskasvanuellu astudes ei tea inimesed, miks ühinetakse paaridesse ja luuakse perekond – nad lihtsalt käituvad nii nagu teisedki. Ja siis ootab igaüks kaaslaselt, et just tema looks selle armastuse ja heaolu atmosfääri, mida loodetakse.

Täna peetakse Rakveres põnev näidislahing

Kaitseliidu Viru malev korraldab täna, isadepäeval, Rakveres kell 12-16 koostöös teiste jõuametkondadega, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärk on pereväärtuste, eeskätt isa rolli väärtustamine.

Isadepäeval astub Viru maleva võitlusgrupp esmakordselt üles demonstratsioonesinemisega, kus jao suurune üksus ründab kuulipildujapesa. Võitlusgrupi jagu kasutab demonstratsioonesinemisel manöövri sooritamiseks oma relvade – kuulipildujad ja tankitõrjerelvad – tuld. Lisaks miinipildujatuld ja kattesuitsu.

Näitusel pannakse välja tehnika, relvastuse ja erivarustuse atraktiivsem osa. Võimalus on tutvuda soomuki, sõiduvahendite, eritehnika, relvade, varustuse ja vormiriietusega. Suuremat osa väljapandust on külastajatel võimalik oma käega katsuda ning väljast ja seest uudistada, samuti ise kuulipildurist ja automaadist laskmist proovida.

Masinate poole pealt on uudistamiseks ka politsei- ja piirivalveameti konvoibuss, patrullauto ja mootorratas. Lisaks näitab oma oskusi jäljekoer Nero koos koerajuhiga.

Piirivalvur tutvustab oma valdkonna töid ja tegemisi. Kriminalist demonstreerib, kuidas avastada sündmuskohal jälgi. Kohal on ka noorsoopolitseinikud, kes tegelevad lastega. Lastele pakutakse palju muudki huvitavat.

Allikas: Naiskodukaitse Viru ringkond, korraldustoimkond

Tule isaga Pererahva pesasse kooki küpsetama

Pühapäeval, 14. novembril saab Tallinna südalinnas Süda tänava kvartalis Pererahva pesas isadepäeva puhul koos isadega meisterdada ja kooki küpsetada!

Pesa avab uksed kell 14.00, oodatud on igas eas meisterdajad. Osalustasu südametunnistuse järgi annetuspurki. Loe lähemalt pesa selle nädala kava siit.

MTÜ Pererahvas, www.pererahvas.ee

Tee kingitus vähekindlustatud peredele üle Eesti

Kasutatud asjade vahendamisega tegelevad mittetulundusühingud Uuskasutuskeskus ja Vahejaam ning heategevusfond Dharma viivad läbi heategevuskampaania, mille eesmärgiks on koguda 1000 annetust Eesti vähekindlustatud peredele jõulukingitusteks.

Eestis on kümneid tuhandeid selliseid peresid, kes elavad toimetulekutoetustest. Nendes peredes ei jätku võimalusi, et tagada lastele mitmekesine tervislik toitki, rääkimata jõulukingitustest.

Heategevusliku kampaania patrooniks on Rakvere Teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe. Kampaania käigus kogutakse novembrikuu jooksul annetusi Uuskasutuskeskuse kauplustes Tallinnas Tatari 64 ja Telliskivi keskuses (Telliskivi 61) ning taaskasutuskeskuse Vahejaam kaupluses Rakveres Tsentrumi ostukeskuses (Koidu 1). Kingitused toimetatakse abivajajateni detsembris.

„Me ei oota ainult jõulumotiividega kingitusi, vaid tuua võib kõike, mis teie majapidamises kasutult seisab, kuid kellegi teise majapidamises ehk vägagi vajalikuks võib osutuda ja palju rõõmu teha, olgu selleks siis triikraud või suusad või pehmed mänguasjad,“ ütles Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Jätka lugemist »