Silt: park

Puhta vee teemapargis avatakse nimelised pargipingid

Homme avatakse nimelised pargipingid koos messingist siltidega lugupidamisest inimeste vastu, kes on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Puhta Vee Teemapargi rajamisel ja idee elluviimisel.

Puhta vee teemapargi rajamisel on olnud inspiratsiooniks ja eeskujuks Fred Jüssi, loodusmees, kelle huvi looduse vastu kinnistus Metsamõisas. Fred Jüssi on ise öelnud, et tema lapsepõlves saadud arusaam looduse toimimisest ja selle mõistmine toimus Metsamõisas taluperemehe Arnold Adler tegemisi jälgides ise talutöid kaasa tehes ja perepoeg Tiiduga loodust avastades.

Tuntud psühholoog Tõnu Ots on olnud üheks idee andjaks ja kaasa aitaks Puhta vee teemaparki “Meelteaed” rajamisel. Tõnu Ots on öelnud:” Looja peitis kogu maailma tarkused loodusesse – meie arukus on need leida ja kasutada.”

Müüsleri-Mündi talus sündinud Kuno Areng on omakandi koorijuht Järsi külast, kus paikneb ka Puhta vee teemapargi keskus. Kuno Areng on eeskujuks koorilauljatele ja andnud palju Eesti koorimuusikale ning Laulupidudele.

Mälestuseks Metsamõisa talu viimasele perekonnale paigaldatakse pargipink Ida-Hermiine ja Arnold Adler, lapsed Liina, Malle ja Tiit, lapsed üles kasvatanud vanaema Julie-Vilhelmiine Leimann, kelle traagiline saatus meenutab võõrvõimu vägivalda ja edukate talude hävitamist okupatsiooni ajal.

Puhta vee teemapark on puhta vee temaatikale keskenduv teaduspark, kust saab vastuse küsimustele: kuidas tekib puhas põhjavesi – joogivesi; kuidas sõltub elu puhtast veest ja millest sõltub vee kvaliteet ning saab osa loodusõpperetkedest. Teemapargi keskus paikneb Metsamõisa talus Järsi külas Tamsalu vallas, ulatudes oma 10 km raadiuses paiknevate tegevuskohtadega Järva-Jaani, Tamsalu ja Väike-Maarja valda ning kahte maakonda: Järva ning Lääne-Viru maakonda.

Puhta vee teemapargi rajamisse ja arendamisse on alates 2010. aastast olnud kaasatud vabatahtlikud, äriühingud ning MTÜ Ökokratt.

Lisainfo: Priit Adler, MTÜ Ökokratt, e-post priit@okokratt.ee, tel 513 2149, www.okokratt.ee, www.keskkonnatelk.ee, www.metsamoisa.ee

Tartus vuntsiti parki

8. augustil kell 17 avatakse Tartu Loodusmaja ja Tartu Loomemajanduskeskuse vahel olev põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud pargiala. Pidulikule avamisele eelnevad parki tutvustavad ringkäigud, mis algavad kell 15 ja 16 loodusmaja eest (Lille 10).

Samal ajal on lapsed oodatud pargimängudele. Avamisele järgneb kell 17.30 Wrupk Urei kontsert, mis juhatab sisse algava Tartu muusikanädala.

Tartu loomemajanduskeskuse ja septembris avatava Tartu loodusmaja vahelisel alal korrastati umbes 9000 ruutmeetrit põneva reljeefiga pargiala, kuhu rajati loodusliku kattega jalgteed, valgustus ja rohkelt erinevaid väikeehitisi. Pargis on lastele liivakastid, kiiged, tasakaalurada, koprapesa ja liurada. Kasvamas on pajutunnel ning rajatud on kompostialad. Pargis on rändkivirada, päikesekell, vaateplatvorm, veesilm ja välilava, kus esimesena leiavad aset mitmed 8.-10. augustini toimuva Tartu muusikanädala kontserdid.

“Iga atraktsioon ja ehitis uues pargis kannab loodushariduslikku eesmärki,” kinnitas Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhataja Janika Ruusmaa. “Pargis saab tundma õppida nii taimi, loomi kui kive, kuid samas pakub park ka silmailu ja võimalust puhata. See on väga inspireeriv koht.” Pargi avamisega antakse avalöök Tartu muusikanädalale, mille mitmed kontserdid toimuvad vastses pargis asuval välilaval.

Pargiala projekti autor on Karisma Arhitektid ja haljastusprojekti tegi TajuRuum OÜ.

Võrus värskendatakse Kreutzwaldi pargi ilmet

Möödunud nädalal alustati Võrus Kreutzwaldi pargis hooldus- ja remonttöid. Tööde käigus kaetakse pargi promenaadipoolne kõnnitee ja n-ö Katariina allee sihi kõnniteeääred graniidist täringukividega, teostatakse muru- ja  istutusalade hooldustöid ning paigaldatakse uued prügikastid.

Pargi paviljon, mis on paari viimase aasta jooksul mitmeid kordi vandalismi ohvriks langenud, läbib samuti uuenduskuuri. Looduskaitsealune Kreutzwaldi park, mis ühendab linnaruumiliselt Tamula rannapromenaadi ja rekonstrueeritava Katariina allee, on olnud läbi aegade Võru linna esinduspargiks.

Pargi hea seisundi tagamiseks on tehtud järjepidevalt vajalikke hooldustöid. Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) põhifinantseerimisel toimus 2007. aastal pargiteede rekonstrueerimine, 2008. aastal toimusid puude hoolduslõikused
ning 2009. aastal paigaldati parki raamatukujuline infokandja, mis annab ülevaate pargist ja Fr.R. Kreutzwaldi elutööst.

Ka tänavu saavad tööd teoks tänu KIKi toetusele. Töid teostab MPV Ehitusgrupp. Tööde teostamise tähtaeg on juuni lõpp.

Pühajärve parki hakatakse korrastama

Otepää vallavalitsus kuulutas välja lihthanke Pühajärve pargi haljastustööde teostamiseks. Töödega on plaanis pihta hakata veel septembrikuus.

Otepää abivallavanema Andres Arikese andmeil saadi Pühajärve pargi korrastustöödeks raha Keskkonnainvesteeringute Keskusest 9629.10 eurot. Kokku lähevad haljastustööd maksma 10 699.00 eurot.

“Pühajärve park on võsastunud, puud on vananenud ja langemisohtlikud ning puuduvad korrastatud vaated Pühajärvele,” selgitas Andres Arike. “Koostöös Keskkonnaametiga oleme pargi ala üle vaadanud ja kindlaks teinud, kus konkreetselt korrastustöid tehakse.”

Haljastus- ja hooldustööd hõlmavad enda alla ala, mis kulgeb Pühajärve ja Neitsi järve ühendusojast kuni rannahooneni ja teiselt poolt piirneb ala ranna teega (Pühajärve parklast kuni rannahooneni).

Hooldustöödeks on vette vajunud või murdunud puude koristamine veest, võsa lõikamine, kahjustatud ja haigete puude lõikamine, vaadete avamine, lisaks tuleb kogu territooriumil, kus teostati hooldus või haljastus, teha järelkoristus – vajadusel külvata muru, tasandada pinnast. Haljastuse koosseisu taastamiseks istutatakse uued puud.

Edaspidi on kavas haljastustöödega ka edasi minna ja Pühajärve park etapiviisiliselt korda teha.

Monika Otrokova

Väätsa mõis on uues kuues

Väätsal avati üleeile pidulikult mõisa renoveeritud peahoone ja park, vahendab Järvamaa infoportaal.

Norra raha abil tehti mõisa peahoonele kapitaalremont. Mõisas asuv kool sai juurde uusi klassiruume ning uue kujunduse. Mõisapark sai teed, valgustuse ja haljastuse.
 
Ehitustööd maksid miljon eurot ehk ligikaudu 15,6 miljonit krooni, millest enamik saadi Norra kuningriigilt.

Koostöö Norra kuningriigiga jätkub ning edaspidi on plaanis Väätsa mõisas Norra kultuuri tutvustada, kontserte korraldada jne.