Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu Haanjas

Reedel, 22. juulil algusega kell 19 toimub Võrumaal Haanjas Suure Muna kohvikus Luutsniku pärandiloo filmi- ja jutuõhtu.

Vaadatakse kahte filmi Luutsniku paikkonnast ja selle kohaga seotud lugudest – Priit Valkne filmid “Kaetaja” (2004) ning “Hunt” (2003). Kohal on ka filmide autor ning hundinahas külalistele on maja poolt tükk head sinki tasuta. Pilet 2 €.

Täpsem info sündmuse Facebooki lehelt.

Mardikuu simman Vastseliina rahvamajas

Mardikuu_simmanArmas tantsulustiline!

Juba sel reedel, 6. novembril algusega kell 20 ootame kõiki
pärimusmuusika ja -tantsu sõpru

Võrumaale Vastseliina rahvamajja osa saama mardikuu simmanist.

Tantsusamme juhendab ja saadab Kadri Lepasson sõpradega.

 

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Baltica_logoPärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Jätka lugemist »

Tulekul on V Haanjamaa suitsusauna nädal

Foto: Piret Almiste

Head suitsusaunahuvilised, tänavu toimub Haanjamaa suitsusauna nädal juba viiendat aastat järjest ja seekord 6.-9. augustil 2015.

Traditsiooniliselt on võimalik osa saada erinevatest suitsusauna teemalistest töötubadest, saunast ja saunakultuurist endast, suvõtarõst ning paljust muust.

Loe täpsemalt sündmuse 2015. aasta programmi lehelt ja anna oma tulekust korraldajale aegsasti teada!

Vaata lisaks: Haanjamaa suitsusauna nädala koduleheltsündmuse Facebooki leht ja Savvusann.ee

Vett, tuld ja saunaleili ei tohi kellelegi keelata!

Laupäev toob Moostesse päevatäie pärimust

Laupäeval, 7. märtsil meenutatakse Põlvamaal Moostes koos rahvakunstiansambliga Leigarid tantsujuhti Kristjan Toropit. Kuulata saab ettekandeid Toropi kultuuripärandist ja vaadata pärimuslikku tantsuetendust “Viies pööripäev”.

Leigarite 45. juubelisünnipäevaks valminud tantsuetendusega tähistab rahvakunstiansambel Põlvamaalt pärit tantsujuhi Kristjan Toropi 81. sünniaastapäeva. Uuenduslikus tantsuetenduses viivad 120 rahvatantsijat grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua.

“Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst.

Tantsuetendusele eelneb Mooste Rahvamuusikakoolis ettekannete päev meenutamaks Kristjan Toropit ning tema kultuuripärandit.

Rahvakunstiansambli Leigarid kunstiline juht Sille Kapper ütles, et ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsu-uurija ja õpetaja Kristjan Toropi sünniaastapäeva tähistatakse alati Toropi simmaniga.

“Oleme rõõmsad, et meid on tänavu kutsutud Moostesse, sest just Põlvamaalt on Torop ka pärit ja nii on meil võimalus tema sünnikodu lähedal koos Põlvamaa inimestega seda vääriliselt tähistada,” märkis Kapper.

Kapper lisas, et Toropi simman järgib Toropi omas ajas uuenduslikku väljaütlemist “rahvatants on omaaegne seltskonnatants”.

Ürituse korraldavad MTÜ Virbel ja Mooste Rahvamuusikakool ning rahvakunstiselts Leigarid. Jätka lugemist »

Tartus Tiigi seltsimajas näeb-kuuleb seekord parmupille

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Eesti parmupillimängu uurija, grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija Cätlin Mägi musitseerimas. Foto: Ülar Mändmets

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas 11. veebruaril kella 20-24.

Tartu tantsuklubis on esmakordselt lava parmupillimängijate päralt. Kohal on aktiivsed parmupillimängijad Viljandist ja Tartust. Õhtu jooksul kõlab palju tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi.
Parmupillimängijaid ohjab laval südikas tegevmuusik ja muusikaõpetaja Cätlin Mägi, kes on uurinud põhjalikult just Eesti vanemat parmupillimuusika repertuaari. Oma uurimustööd on ta teinud torupilli- ja parmupillilugude taasesitamisest. Cätlin Mägi on teinud ära tänuväärse töö parmupillimuusika traditsiooni kogumisel. Aastal 2011 ilmus temalt kogumik “Eesti parmupill”. See on eesti- ja inglisekeelne raamat, noodir aamat ning CD, mis hõlmab kogu parmupillitraditsiooni, mida arhiividest ja muuseumidest võib leida: ajalugu, pillimehi, fotosid, pille, mänguõpetust,

Ajanihe - Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

Ajanihe – Villem Ilumäe Lääne-Nigulast ja Cätlin Mägi Viljandist. Cätlin Mägi onpõhjalikult uurinud arhiivimaterjale Eesti vanemast parmupillimuusika repertuaarist ja parmupillimängijatest. Fotomontaaž: Rene Liivamägi

noodimaterjali ja lugusid traditsioonilistelt esitajatelt. Cätlin Mägi on läbi viinud palju parmupillikursusi üle Eesti ja ka välismaal ning ta on omamoodi parmupillimängu grupiõppe ja meloodiamängimise propageerija siinmail.
Teadmiseks, et vahetult enne parmupillimängijate Tartu tantsuklubi toimub 7. veebruaril Tallinnas 2. Eesti parmupillifestival.
Kõik rahvamuusikud ja tantsijad on oodatud Tartu tantsuklubisse aktiivselt osalema, kel on mahti ja lusti. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Ants Taul annab tasuta kontserdi Haanja rahvamajas

Neljanda Uma Pido lavastaja on Kristo Toots

Neljandat Uma Pido hakkab lavastama Põlvast pärit vabakutseline näitleja ja lavastaja Kristo Toots. Tema kasuks langes valik tänu tema kohaliku keele ja kultuuri tundmisele ning soovile haarata meeskonda omakandirahvast.

Uma Pido on Tootsile oluline väljakutse: “Mu jaos om saanu kõrrast tähtsämbäs tetä midägi ka sääl, kost ma peri olõ. Uma Pido kõnõlõs tähtsist asjust – umast keelest ja kultuurist – ja seokõrdnõ pido teema – mõts ja väelise’ puu’ kõnõtas minno isikligult.” Oma tugevaks küljeks peab Toos meeskonnatööd. Varasemates teatritöödes on Toots teinud palju lastele ja noortele – nooruslikkus ja järeltuleva põlve peale mõtlemine kuulub ka Uma Pido eelistuste hulka.

Jätka lugemist »

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Taarka Pärimusteater kutsub koolinoori laagrisse

2014. aastat alustas Taarka Pärimusteater teatri-ja pärimuskultuuri laagrite sarjaga, mis on suunatud Setomaa koolinoortele, mujal Eestis elavatele seto noortele ning seto sõpradele. Kokku toimub 3 laagrit koolivaheaegadel erinevates Setomaa paikades. Laagrite sisuks on õpitoad ja loovad tegevused, mida viivad läbi nii Taarka Pärimusteatri noored kui ka professionaalsed teatriinimesed. Laagrite eesmärk on avardada noorte arusaama teatrikunstist ning arendada loovust läbi mängu, samuti tutvustada kohalikku pärimuskultuuri. Laagrites osalemine annab võimaluse eri nurkade Setomaa noortel omavahel tutvuda ning kontakte luua.

Teine laager toimub 21.-23. märtsil Meremäe koolis. Laagri teemaks on sel korral improvisatsiooniline teater – külla tuleb Improkraatia Tartust, kes viib läbi improteatri õpitubasid.

Mis on improteater?

Erinevalt klassikalisest teatrist on iga improetendus uus ja unikaalne. Humoorikad lood valmivad otse publiku silme ees, nende endi poolt pakutud sõnade abil, mis annavad näitlejatele tegutsemiseks inspiratsiooni. Sõnu pähe ei õpita ja tegevusliine ette kokku ei lepita. Kõik sünnib kohapeal.

Osalustasu: 10 eurot (üks laager)
Vajalik on eelregistreerimine, sest kohtade arv on piiratud!

Lisainfo ja registreerimine: Riin Tammiste, e-post riin.tammiste@gmail.com, te 5696 1878

Avanes Virumaa pärimuskultuuri riiklik toetusprogramm

Alates eilsest saab esitada toetuse taotlusi Virumaa pärimuskultuuri programmi.

Programmi rahaline maht on suurenenud 10 % võrra ning sel aastal jagatakse Virumaa pärimusliku kultuuri toetusteks 38 115 eurot. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 14. veebruar.

Riikliku toetusprgrammi üldeesmärgiks on väärtustada ja taaselustada Virumaa eri piirkondadele omast pärimuskultuuri ja pärimuslikku elulaadi, mis taastab nende identiteedi ja elanikele järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

“Virumaa pärimuskultuuri programmi 2011-2014″ koostas Kultuuriministeerium, et säilitada Virumaa eri piirkondade kultuuripärandit. Programm hõlmab Lääne- ja Ida-Virumaa territooriumil asuvaid omavalitsusi.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palutakse esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Virumaa pärimuskultuuri programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda siin.

Noorõ naasõ ja vana mehe pästvä Võromaa umakultuuri

Pulga Jaan ja piigavägi (kuralt): Kalkuna Mari, Karu Kadri, Platsi Liiso ja Hintsi Anna. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Pulga Jaan ja piigavägi (kuralt): Kalkuna Mari, Karu Kadri, Platsi Liiso ja Hintsi Anna. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

Vana Võromaa kultuurikuan võro kultuuri õdagul «Tsiatapp ja piigavägi» märgotõdi, et ku kiäki Võromaa uma kultuuri päst, sis omma nuu vana mehe ja noorõ naasõ.

Talomiis Pulga Jaan kõnõl’ tuust, kuis peenükese tsiatapmisõ rituaali man tulõ vällä võrokõisi ummamuudu olõminõ. Jutu mano lauli vägevit vanno laulõ Kalkuna Mari, Platsi Liiso ja Hintsi Anna, uma söögi lavva katsõ Karu Kadri.

Kõik tuu pand’ kullõja märgotama, miä tuu võrokõisi kultuur sis ülepää om ja miä taast edesi saa. Mõtõ viirdü tuu tiidmise pääle, et nii saa-i midägi hääd, ku maal eläse päämidselt vanõmba naasõ ja noorõmba mehe – noidõ naisi poja, kiä hindäle umma naist ei lövvä, selle et noorõ naasõ pakõsõ är liina vai vällämaalõ.

Ku kiäki Võromaa elo ja kultuuri päst, sis omma nuu hoobis vana mehe ja noorõ naasõ: miihi käest tulõ elotarkus ja naisi käest vägi. Härksämbä maaelo vidäjä omma tuust joba arvo saanu ja säädvä sändsit tsihte, et nuuri naisi uman kodokandin hoita.

Räpinä luumõmaja perremiis Küti Leo kõnõl’, et luumõmaja, miä luu ja toukas takast vahtsit ettevõtjit, mõtlõs innekõkkõ naisi tüükotussidõ pääle. «Räpinä vallah om saa noorõ mehe kotsilõ õnnõ 81 naist perrä jäänü, tuu om väega ohtlik,» põhjõnd’ Küti Leo.

No omgi keväjä vallalõ tettüst luumõmajast ärile vungi sisse saanu joba säidse naist: ummamuudu kündlide tegijä, savikunstnigu ja käsitüüpoodi pidäjä. Maja väkev küük ja käsitüütarõ toukasõ takast järgmiidsi naisi. Piigavägi kasus…

Harju Ülle, Uma Leht

Setomaa kultuuriprogrammi maht suureneb

Foto: MTÜ Setomaa Turism

Foto: MTÜ Setomaa Turism

Kultuuriminister Urve Tiidus kinnitas Setomaa kultuuriprogrammi. Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018 on jätkuks Kultuuriministeeriumi rahastatud 2010-2013 programmile, mille eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Järgmise aasta programmi maht on 208 800 eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 10%.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetatakse sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, raadiosaateid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Oluline on just noorte sidumine esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamine, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamine väljaspool Setomaad.

30. septembril 2009. aastal kanti seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee poolt inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Setode teadlikkus oma vaimse pärandi omapärast ja olulisusest, soov seda endas kanda ja edasi anda, aga ka tutvustada, näitab valmisolekut ja oskust oma elukeskkonna ja kultuuri püsimise eest hea seista.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast. Programmi koordineerimise ja täitmise eest vastutab Rahvakultuuri Keskus. Setomaa programmist toetuse saamiseks avaneb taotlusvoor 2014. aasta 2. jaanuaril. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Täpsem informatsioon taotluste kohta on kättesaadav Rahvakultuuri keskuse kodulehelt alates 2014 www.rahvakultuur.ee .

Allikas: Kultuuriministeerium

Täna on Kostivere Kultuurimõisas folgiõhtu

Kostivere folgiõhtu

Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee

Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.

,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.

Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Jätka lugemist »

Algas registreerimine III Haanjamaa suitsusauna nädalale

Suvi läheneb ja III Haanimaa suidsusanna nätäl samuti!
Ootame teid Haanjamaale 1.-4. augustini!

Neljapäev, 1. august
Kell 10 algab 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus. Eelregistreerimine VAJALIK!
Kell 12 saunateemaline pärimusmeditsiini õpituba Irje Karjuse (Metsamoori) juhendamisel Mooska talus. Eelregistreerimine VAJALIK!

Reede, 2. august
Jätkub 2-päevane praktiline vana sauna renoveerimise töötuba Hartsmäe talus.
Kell 14 algab 2-3 tunnine ringkäik kohalikesse suitsusaunadesse eesmärgiga tutvuda erinevat tüüpi saunadega. Ringkäiku viib läbi kohalik Haanimees Silver Näkk.
Kell 19 toimub juhtmevaba muusika ja tantsuõhtu Plaani Karjamõisas.

Laupäev, 3. august – suitsusaunapäev
Osalemine etteregistreerimisel, kohtade arv piiratud.

Pühapäev, 4. august
Kell 11-15 ootame kõiki Haani naiste ja meeste Suvetarre Suurel Munamäel.
Suure Munamäe tornis on avatud kohalike suitsusaunade teemaline näitus.

Pikemalt saab sündmuse kohta lugeda programmi leheküljelt!

Haanjamaa käsitööhuviliste maikuu kohtumine

Haani naiste käsitööseltskonna neljas, kevadhooaja viimane kohtumine toimub 5. mail kell 13 Plaani Lodge’is.

Sel korral õmbleme poekotte (viltimise jätame sügiseks). Kotiriie on olemas, aga palun kaasa võtta omale meelepärast kaunistusmaterjali (paelu, nööpe ja muud taaskasutatavat, kas või heegeldatud lilli) ja vahendid iluasjade kinnitamiseks (niit-nõel, liim).

Lisainfo Kärdilt tel 5399 8609 või kpettai@gmail.com.

III Haanjamaa suitsusauna nädal toimub 1.-4. augustil 2013

Haanjamaa suitsusauna nädal on mõeldud eelkõige inimestele, kes soovivad aja maha võtta ja kulgeda loomulikult. Mõelda hetkeks olulistele asjadele ja tegeleda ‘päris’ eluga. Saunapäeval on saunalised kaasatud kõikidesse tegevustesse, mida tuleb ühel saunapäeval teha: puude tassimine, sauna kütmine, vee tassimine. Koos tehakse väiksemaid talutöid, valmistatakse lõuna- ja õhtusööki. Ühesõnaga veedetakse üks loomulik päev Haanjamaal. Lisaks saunale on oluline roll ka traditsioonilisel pärimusmuusikal ja käsitööl, mis on osa sellest nädalast. Samuti toimuvad erinevad õpitoad, mis on tihedalt seotud suitsusauna ja loomuliku eluviisiga.

Selgunud on ka selle aasta suitsusaunanädala programm:

Jätka lugemist »

Tallinnas esitleb Mari Tammar oma esikraamatut

11. märtsil esitleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika üliõpilane Mari Tammar Kapsad raamatupoes oma hiljuti ilmunud esikraamatut „Sõna Raamat. Vaimuilmast nüüd ja muiste.“

Kirjastuses Tänapäev ilmunud raamat räägib sõna jõust ja meie esivanemate usust sellesse. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et see jõud ei ole tänapäeval kuhugi kadunud, vaid eksisteerib meie kõigi jaoks käeulatuse kaugusel. Raamatusse on kogutud valik regilaulutekste ning rahvaste loitse ja palveid, mis aitavad avardada sisemist silma ja ühendavad meid universumi harmoonilise tervikuga. Tegemist on uudse lähenemisega meie esivanemate suulisele pärandile.  Jätka lugemist »

Pärimuskultuuri päev Lüganuse rahvamajas

Laupäeval, 16. märtsil toimub Lüganuse rahvamajas pärimuskultuuri päev.

Kava:
Kell 9.45-10.00 – saabumine, hommikukohv.
Kell 10.00 – looduskeskkond ja pärimuskultuur.
Kell 11.30 – lõunapaus.
Kell 12.00 – Eesti taimepärimus.
Kell 13.30 – kohvipaus.
Kell 13.45 – arutelu ja kokkuvõtted.

Lektor: Raivo Kalle Eesti Kirjandusmuuseumist.

Koolitusel osalemine kõigile tasuta!

Eelregistreerimine: kaja.toikka@gmail.com või tel 5646 7137.

Korraldab: MTÜ Lüganuse Küla Selts
Toetab: Kohaliku Omaalgatuse Programm

Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti

Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
- pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
- rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
- rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
- Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
- Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
- Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp

Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pühapäeval annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) üle traditsioonilised auhinnad, Lokulauad, aastase tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul. Lokulaudade üleandmine toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 15 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. Tänukontsert on tasuta ning kõik on teretulnud!

Pühapäevasel tänukontserdil tänab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts sel aastal enim silma paistnud tegijaid ja annab üle kuus seltsi aastaauhinda – Lokulauad. „Me täname sel korral neid inimesi, kes on aasta jooksul enim inimesi tantsu juurde toonud ja hoidnud ning tantsurõõmu pakkunud,“ ütles ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Lokulauad pälvivad III Soome-Eesti tantsupeo soomepoolne pealavastaja Petri Kauppinen ning sellele peole enim tantsijaid viinud noor tantsuõpetaja Kristiina Kapper.

Pelgulinna Gümnaasium on aidanud alates 2005. aastast ERRSil korraldada koolinoorte rahvatantsufestivale, kus osaleb pool tuhat noort tantsuhimulist üle Eesti. ERRS tänab kooli senise tõhusa koostöö eest. Tunnustus antakse üle ka Väike-Maarja gümnaasiumi tantsuõpetaja Egne Liivalaiule, kelle õpilasi oli enim VII üle-eestilisel koolinoorte rahvatantsufestivalil Pärnus. Väike-Maarja kool on ise järgmise aasta noorte rahvatantsufestivali üks korraldajaid. Jätka lugemist »

Suidsusannapäiv Ruusa rahvamajas

Savvusanna kuuntüükogo kuts Sinno savvusannapääväle kullõma ja üten kõnõlõma!

Savvusannapäiv om 22. märdikuul (22.11) 2012.

Kokko tuldas seo kõrd Räpinä kihlkunda Ruusalõ. Rahvamaja tarõ om lämmi ja uut Sinno. Õdagu saava tahtja kävvü Ruusa lähiksel suidsusannan. Näemi savvusannapääväl!

  • Kõrraldaja pallõsõ tulõkist ette teedä anda ildamba 20. novembris.
  • Kimmäle anna ette teedä, kas tahat süvvä lõunasüüki (2 eurot) ja kas olõt õdagu sannaline.
  • Tulõja või üten võtta esitettüt söögikraami, miä passis tiilavva pääle.

SAVVUSANNAPÄÄVÄ KAVA

Jätka lugemist »

Oodatakse Viljandimaa rahvakultuuri auhinna 2012 kandidaate

Viljandimaa kultuuritöötajate ümarlaud koostöös Rahvakultuuri Keskusega ootab kuni 3. detsembrini ettepanekuid tunnustamaks Viljandimaa rahvakultuuriga tegelejaid.

Viljandi maavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Anneli Kundla selgitas, et rahvakultuur hõlmab pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat kunstilist huvi- ja harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide hoidmist, jäädvustamist ja arendamist ning avalike kultuurisündmuste korraldamist.

Auhinnale võib esitada üksikisikuid, kollektiive, organisatsioone (kultuuri- ja rahvamajade töötajad, kollektiivide juhid, käsitöömeistrid, kultuuripärandi säilitajad jne), kelle rahvakultuurialane tegevus Viljandimaal on silmapaistev või esiletõstmist väärt,” ütles Kundla.

Esitajad võivad olla üksikisikud, ühingud, kollektiivid, asutused jt. Kandidaatide arv ühelt esitajalt ei ole piiratud. Ettepanekuid saab esitada internetis portaali www.viljandimaa.ee alajaotuse “Kultuur” juures oleva lingi “Viljandimaa rahvakultuuri auhind” alt. Paberkandjal blankette saab Viljandi maavalitsusest kabinetist 206. Neid võib täita ja esitada kohapeal või saata hiljem postiga aadressil Viljandi Maavalitsus, Vabaduse plats 2, Viljandi 71020, pealkirjaga “Viljandimaa rahvakultuuri auhind 2012″.

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2012. Postiga saadetaval ümbrikul peab olema hiljemalt 3. detsembri postitempel. Hilinenud ettepanekuid ei arvestata.  Jätka lugemist »

Võtted algasid: koostamisel on vana Võrumaa pärimuskaart

2008. aasta sügisel kutsus toonane Põlva maavanem Priit Sibul kokku töörühma maakonna haridusstrateegia väljatöötamiseks. Rühma juurde moodustati ka pärimuskultuuri töörühm, arutamaks pärimuskultuuri kaasamise
võimalusi ja vajadust õppeprotsessis. Üks ilus idee, mis töörühma mõttetalgutest välja kasvas, oli pärimuskultuuri atlase ehk seinakaardi koostamine koolidele ja teistele õppeasutustele.

Neli aastat on küll möödas, kuid Põlvamaa haridusstrateegia pärimuse töörühm ei ole lasknud ideel õhku haihtuda – läinud pühapäeval said Põlva Talurahvamuuseumis teoks esimesed “võtted” vana Võrumaa pärimuskultuuri
seinakaardi tarbeks.

Projektijuht Kati Taal: “Toimus pildistamine Põlva kihelkonna kaardi jaoks. Põhimõte on selles, et igat kihelkonda esitletakse rahvariiete ja ühe kindla, sellele paigale omase teema kaudu. Põlva teemat polnud just raske leida – lõõtspill.”

Et lõõtspilli saaks eksponeerida selle kõige loomulikumas keskkonnas, tuli pildistamise jaoks aga lausa väike külapidu lavastada. Pidulised, rahvariietesse riietatud modellid, olid “värvatud” nii Põlva Memmede kui Põlva Päntajalgade ridadest, lõõtsa tõmbas Heino Tartes ning taati kehastas Lootvina külateatri näitleja Tõnu Lumi. “On oluline, et esindatud oleksid kõik vanused ning nii mehed kui naised, sest nende kõigi rahvarõivad on väga erinevad. Modellid valisime aga meelega siitsamast Põlvamaalt, et kaarti vaadates oleks ka äratundmisrõõmu,” selgitas Taal kaardi tegemise tagamaid. Jätka lugemist »