Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Täna, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab.

Kultuuripärandi aasta pärandiralli jõuab finišisse Saare- ja Muhumaal

Reedel, 27. septembril lõpetab pärandiralli hooaja Saaremaal ja Muhu saarel, kus toimub kolme peatusega viimane etapp: Pöide kirik – Põripõllu Sõjavara Muuseum – Liiva pastoraat. Sel korral tuleb jutuks kirikuarhitektuur, Saaremaa ja Muhu pärandkultuur, samuti Muhu pärandikooli idee ning lisaks veel üks päris eriline uus algatus – lastemängude kogumine. Teiste seas saavad sõna ka pärandisaadik Ivo Linna ning kirjanik Tarmo Teder.

“Pärandiralli on üks neid kultuuripärandi aasta ettevõtmisi, mis inimeste suure huvi tõttu algselt planeeritust kohe kõvasti suuremaks paisus,” rõõmustab pärandiralli perenaine ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskuse juht Elo Lutsepp. Lutsepa sõnul on pärandiralli eriline seetõttu, et igal rallipäeval vaadatakse konkreetse paiga kultuuripärandit tervikuna – kohal on nii suulise pärimuse tundjad ja edasikandjad, arhitektuurilise pärandi spetsialistid, sageli ka arheoloogid ja pärandkultuuri eksperdid ja iga paiga sündmus sünnib koostöös kohalike inimestega, mõisate, pastoraadihoonete ning külakogukondade taaselustajatega.

Pärandiralli on kultuuripärandi aasta üks tähtprojekte, mis kestab varakevadest sügiseni ning viib kultuuripärandi-arutelu üle Eesti laiali. Pärandiralli käivitas Eesti Vabaõhumuuseumi ja Muinsuskaitseameti ühine meeskond, kuid läbi suve on rallietappidel kaasa sõitnud kolleegid Eesti Rahva Muuseumist, pärandkultuuri inventeerijad RMKst ning loomulikult kultuuripärandi aasta pärandisaadikud.

Pärandiralli on suve jooksul sõitnud läbi kõik Eesti maakonnad, kutsudes inimesi arutama selle üle, mis on kultuuripärand – kuidas see tekib, kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab. Mitmesse maakonda on ralliseltskond veel teisegi retke teinud, sest ühe koha rallipäevast on juba järgmise paiga inimesed inspiratsiooni leidnud ning ralli endale külla kutsunud.

Pärandiralli aruteludest, näitustest ja lauludest-tantsudest on siiani osa saanud üle 700 inimese ning EVM ja Muinsuskaitseamet peavad hetkel plaane pärandiralli jätkamise üle 2014. aastal. Lähemalt pärandiralli ning Saaremaa ja Muhu etapi kohta.

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Pärandiralli kutsub tuuritama mööda Hiiumaa põlistalusid

Foto: parandiaasta.ee

Pärandiralli neljas väljasõit sel reedel, 3. mail kutsub kultuuripärandi-huvilisi Hiiumaale. Reedene etapp on mitmes mõttes teistsugune – nagu meretagused asjad ikka. Sel korral sõidetakse sõna otseses mõttes rallit – mööda Hiiumaad bussiga ringi, alustades Kärdlast, läbi Pühalepa ja mitme küla Orjakule ning sealt ringiga uuesti Kärdlasse Hiiumaa Muuseumisse.

Pärandiralli koordinaator Elo Lutsepp sõnul tuleb pärandiralli esimene ülemere-retk põnev nii Hiiumaa põliselanikele, suvitajatele kui esmakordsetele saarekülalistele: “Uurime vähem tuntud paiku ja hooneid, aga vaatame ka tuntumaid, kuid uue nurga alt. Näiteks satuvad inimesed sageli segadusse, kui näevad, et neile olulistes paikades suuri puid maha võetakse – Pühalepa kirikuaia näitel analüüsime koos, miks ja kuidas on vaja suurte puudega sellistes paikades tegeleda.”

Pühalepa peatuse järel minnakse vaatama Hiiumaa uhket taluarhitektuuri: külastatakse ainulaadset seinamaalingutega Matse talu rehemaja Selja külas, Peetri-Mihkli taluhäärberit Moka külas ja omalaadset Mardina talu Jausa külas. Nagu ikka pärandirallil, tuleb juttu ka kohaliku pärandkultuuri pärlitest ning vanade mereteede uuesti kasutusele võtmisest. Samuti sõidab sel korral ralliga kaasa Eesti Rahva Muuseumi toimkond, kes tutvustab Hiiumaaga seotud suulise pärimuse kogumise projekte. Hiiumaa pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav Kultuuripärandi aasta kodulehelt.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuse kohta sündmuse Facebooki lehelt!

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 18. mail Vastseliinas. Lähemalt Pärandiralli kohta.

Pärandiralli kutsub suitsukala kõrvale uurima vanade majade ja akende hingeelu

pärandiralliPärandiralli kolmas väljasõit sellel laupäeval, 27. aprillil kutsub kultuuripärandihuvilisi Haapsallu Rannarootsi muuseumisse. Tähelepanu keskpunktis on Läänemaa, peamiselt Noarootsi ja Haapsalu kultuuripärand.

Haapsalu väljasõit on eelkõige suunatud vanade majade omanikele ja elanikele. Vanad majad vajavad sageli eriti hella kätt ja rohkelt teadmisi, mistõttu toob pärandiralli Haapsallu kohale hulga eksperte, kellelt saab nõu küsida.

Detailsemalt saab tutvuda vanade akende restaureerimise protsessiga. Laupäevase pärandiralli lektor, vanade puitesemete restaureerimisega pikka aega tegelenud Kalle Kase selgitab: “Õpetame vana akent tähelepanelikult vaatama – kust üldse restaureerimisega alustada ning kuidas tööd nii teha, et võimalikult palju väärtuslikku vana puitu ning sellesse ladestunud emotsionaalset väärtust alles jääks. Aga räägime ka praktilisemast – kuidas värvi eemaldada, millega kruntida ja värvida.”

Rannarootsi muuseum näitab rannaäärsete kalurite traditsioonide tutvustamiseks keskpäevast alates publikule oma uhket ennesõjaaegset suitsuahju ja kui paadid hommikul ikka räime toovad, siis tõstetakse letile ka värske suitsuräim. Süüa saab sealsamas piknikuplatsil ning kui kala söödud, siis alustabki pärandiralli Rannarootsi muuseumis kell 14.

Päev lõpeb praktikaga – koos minnakse vaatama ühte Haapsalu vana puitmaja. Vana maja saladusi õpetab märkama Joosep Metslang, kes pani eelmisel aastal kokku populaarse “Vana maamaja käsiraamatu”. Haapsalu pärandiralli päeva täpne ajakava on kättesaadav aadressil http://j.mp/ralli-haapsalu.

Kõige värskem info sündmuse kohta Facebookis: https://www.facebook.com/events/139682656215538/.

Pärandiralli on kogu kultuuripärandi aasta jooksul toimuv sündmustesari, järgmine rallipäev toimub 3. mail Kärdlas. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Pärandimobiil

Pärandiralli teine väljasõit sellel laupäeval, 20. aprillil kutsub kultuuripärandi-huvilisi Kostivere kultuurimõisasse Harjumaal.

Sündmusel räägitakse nii Kostivere mõisast endast kui Harjumaa idaserva põnevamast ehituspärandist, sealhulgas näiteks nii Agumäe taluhäärberist, Kostivere silotornidest kui Loksa bussijaamast. Hoonepärandi kõrval tulevad jutuks aga ka muinasmaastikud ja mereäärsele rahvale lähedased traditsioonilised mereteed.

Kultuuripärandi aasta saadik Artur Talvik küsib, miks me maanteeehituse kõrval vanad mereteed unarusse oleme jätnud: “Uus Eesti on kogukondade Eesti ja mereäärsed kogukonnad peaksid koos seisma selle eest, et merdpidi suures linnas käimine uuesti vähemalt sama elementaarseks muutuks kui autosse istumine ja Tallinna suunas loksumine.”

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepa sõnul uuritakse pärandiralli sündmustel konkreetse maakonna kultuuripärandit korraga mitme külje pealt. “Muidu kipub ju ikka nii olema, et inimesel, kes oma kodukandi pärandi kohta midagi küsida ja teada saada tahab, tuleb eraldi üles otsida looduspärandi spetsialistid, muinsuskaitseinspektor või muuseumirahvas. Pärandiralli teeb selle kõik palju hõlpsamaks – spetsialistid tulevad üheks päevaks ühte kohta kokku – tule ja küsi nõu nii palju kui soovid,” rääkis Lutsep. Loe edasi: Pärandisaadik kutsub mereteid avastama