Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

aprill 2019
E T K N R L P
« märts    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Pärandiralli kaksiketapp tuuritab Vastseliinast Põltsamaale

Pärandiralli väljasõidud sellel laupäeval ja pühapäeval kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi esmalt Vastseliina piiskopilinnusesse muuseumiööd pidama ning kohe järgmisel päeval Põltsamaa lossiga uuesti tuttavaks saama. Laupäevase etapi teeb ebatavaliseks see, et muuseumiööle kohaselt on pärandiralli päeva asemel seekord tegu hoopis ööga, Põltsamaal aga tuleb lähema vaatluse alla ajalooliste teede kujunemine ja muuseumide köögipool.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul võeti kaks retke järjest ette partnerite soovil: “Iga pärandiralli väljasõidu paneme kokku
koostöös kohalike korraldajatega – ja kui meid ikka just nimelt muuseumiööks külla kutsutakse, siis tuleb ka öine etapp ette võtta. Vastseliina sündmuse puhul on eriti hea meel ka selle üle, et kaasa sai tulla pärandisaadik Lauri Õunapuu – tänu temale räägime pärandiralli väljasõidul esimest korda regi- ja rahvalaulust.

Laupäeva õhtul Vastseliinas on esimest korda pärandiralli kavas ka loeng arheoloogiasõpradele: Ingmar Noorlaid räägib Võrumaa põnevast arheoloogiapärandist. Juba kogenud pärandirallitajatest on Vastseliinas kaasas nii Heiki Pärdi kui Jürgen Kusmin, nendega tuleb juttu Eesti ja Seto piirialade omapärasest ehituspärandist ning Võrumaa pärandkultuurist.

Pühapäeval on Põltsamaa lossis päevakorral pärandi kogumine ja säilitamine – olgu siis muuseumis või kogukonnas, juttu tuleb ka vanast teedevõrgust Põltsamaa ümbruses ning piirkonna pärandkultuurist. Uueks teemaks pärandiralli kavas on muuseumitöö köögipoolega tutvumine. Eesti Rahva Muuseumi giidid korraldavad õpitoa, kus mõne osalejal kaasas oleva eseme kirjelduse kaudu õpime tabama meid ümbritsevate asjade kultuurilist väärtust. Lahti räägitakse ka see, mida tänapäevase kultuuripärandi kogumine, uurimine ja säilitamine üldse tähendab – kuidas otsustada, mida
tasub alles hoida.

Täpsem info pärandiralli koordinaatorilt, Elo Lutsepalt (53444769, elo@evm.ee). Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis. Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari, järgminerallipäev toimub 25. mail Saueaugu Teatritalus ja keskendub taluarhitektuurile. Lähemalt Pärandiralli kohta:

www.parandiaasta.ee/ralli.

Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Pärandimobiil

Pärandiralli teine väljasõit sellel laupäeval, 20. aprillil kutsub kultuuripärandi-huvilisi Kostivere kultuurimõisasse Harjumaal.

Sündmusel räägitakse nii Kostivere mõisast endast kui Harjumaa idaserva põnevamast ehituspärandist, sealhulgas näiteks nii Agumäe taluhäärberist, Kostivere silotornidest kui Loksa bussijaamast. Hoonepärandi kõrval tulevad jutuks aga ka muinasmaastikud ja mereäärsele rahvale lähedased traditsioonilised mereteed.

Kultuuripärandi aasta saadik Artur Talvik küsib, miks me maanteeehituse kõrval vanad mereteed unarusse oleme jätnud: “Uus Eesti on kogukondade Eesti ja mereäärsed kogukonnad peaksid koos seisma selle eest, et merdpidi suures linnas käimine uuesti vähemalt sama elementaarseks muutuks kui autosse istumine ja Tallinna suunas loksumine.”

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepa sõnul uuritakse pärandiralli sündmustel konkreetse maakonna kultuuripärandit korraga mitme külje pealt. “Muidu kipub ju ikka nii olema, et inimesel, kes oma kodukandi pärandi kohta midagi küsida ja teada saada tahab, tuleb eraldi üles otsida looduspärandi spetsialistid, muinsuskaitseinspektor või muuseumirahvas. Pärandiralli teeb selle kõik palju hõlpsamaks – spetsialistid tulevad üheks päevaks ühte kohta kokku – tule ja küsi nõu nii palju kui soovid,” rääkis Lutsep. Jätka lugemist »

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängus osales 335 kooli

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängu võitsid üldarvestuses Marek Laagus ja Andra Mirski ning noortearvestuses Hain Luud ja K.G. Kadatski. Parimate koolide arvestuses tuli võitjaks Ilmatsalu Põhikool. Mängus osales õpilasi kokku 335 koolist üle Eesti. “Kõige rohkem rõõmu valmistabki osalenud koolide suur arv – Eesti koolide koguarvust osales mängus ligikaudu 60%. Eks mängu ettevalmistades me peamiselt kooliõpilaste peale mõtlesimegi,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule. Kokku mängiti mälumängu üle 22 tuhande korra.

Üldarvestuse ja noortearvestuse võitjad saavad auhinnaks Viljandi Folgi festivalipassid, parima kooli õpilased on autasuna teretulnud osa saama Eesti Meremuuseumi Lennusadama vabalt valitud haridusprogrammist 25-le õpilasele koos lõunasöögiga. Teisele kohale tuli koolide arvestuses Ülenurme Gümnaasium, keda ootab Põlva Talurahvamuuseumi haridusprogramm ja ringkäik muuseumis koos giidiga. Kolmandale auhinnalisele kohale tulnud Häädemeeste Keskkool saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti.

Võistkondade kategoorias tuli esimesele kohale võistkond “Parimad pojad ja tütred”, nende auhinnaks on Eesti Meremuuseumi grupiprogramm “Salajane koostöö Soomega” kahekümnele inimesele. Võistkond “Vikihoolikud” saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti ja võistkonna “MTÜ Kehra Raudteejaam” Mahtra muuseumi külastuse 5-le inimesele.

Mälumängu võitjate ja auhindade terviklik nimekiri on välja toodud aadressil http://www.parandiaasta.ee/voitjad. Kõigi võitjatega võtab kultuuripärandi aasta toimkond ühendust käeosleva nädala jooksul. Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga korraldas 27. märtsil hariva e-mälumängu, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

Üle-eestilises pärandiaasta e-mälumängus on keskpäevaks osalenud juba 3000 inimest

Südaööl alanud priiuse põlistamise päevale pühendatud pärandiaasta e-mälumängu on täna keskpäevaks edukalt läbi mänginud juba 3000 inimest. “Eriti tihe võistlus toimub koolide vahel,” rõõmustas kultuuripärandi aasta eestvedaja Riin Alatalu. “Osalejaid on kõikjalt üle Eesti ning nii gümnaasiumite kui põhikoolide seast. Samuti on võistlustulle astunud juba mitmete ettevõtete võistkonnad.”

E-mälumängus saab osaleda aadressil http://www.malumang.postimees.ee südaööni, samal aadressil asub ka pidevalt muutuv tulemuste edetabel. 30-le küsimusele vastamiseks on osavõtjatel aega pool tundi. Küsimused ja vastusevariandid on üles ehitatud nii, et seniseid teadmisi ja loogikat appi võttes on võimalik õige vastus välja nuputada.

Mälumängu oodatakse mängima nii täiskasvanuid kui ka gümnasiste ja põhikooli õpilasi. Kõik koolid, klassid, ettevõtted, seltsid ja sõpruskonnad on oodatud moodustama võistkondi, et ühiselt tähistada nii kultuuripärandi aastat kui ka valmistuda Eesti 100. sünnipäevaks. Osaleda saab nii Eestist kui väljaspoolt Eestit.

Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga kutsub täna, 27. märtsil kõiki osalema harivas e-mälumängus, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940.

2013. aasta on kuulutatud kultuuripärandi aastaks, mille raames toimub rohkelt erinevaid sündmusi üle terve Eesti. Mis on kultuuripärand? Kuidas see tekib? Kellele see kuulub ja kuidas meid puudutab? Kultuuripärandi aastal otsitakse nendele küsimustele vastuseid. Täpsemat infot teema-aasta kohta saab veebilehel www.parandiaasta.ee ning Facebookis www.facebook.com/kultuuriparandiaasta.