Mida teha, kui kodus kaob elekter päevadeks, ei ole pikka aega vett ning kodust lahkuda ka ei saa, sest kõik ujutab ja teed on tormimurdu täis? Nendele ja paljudele teistele küsimustele annavad vastuse Tori valla korraldatavad praktilised koolitused kogukondadele, mis on kujundatud vastavalt iga piirkonna eripäradele.
Loe edasi: TORI VALD ALUSTAB KRIISIVALMIDUSE KOOLITUSTEGA
Lõuna-Eesti Päästekeskus soovib kõigile muretut jaanipäeva ning jagab mõned praktilised soovitused, kuidas jaaniõhtu võimalikult ohutult mööda saata.
Jaanilõke
Lõkke põletamisel on tähtsaim, et tuli ei leviks ümbrust süütama. Selleks tuleb lõkkeaseme ümbrus puhastada taimestikust ja ümbritseda ümberkeeratud mätaste- või kivivalliga. Lõke peab asuma hoonetest ja küttepuude hoiukohtadest kümmekonna meetri kaugusel ning metsast tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel. Ühtlasi tuleb lõkke põletamisel arvestada tuulega, mis sädemeid eemale kannab. Lõkke tegemine on lubatud kuni nõrga tuulega, mis liigutab ainult puulehti ja peenikesi puuoksi.
Käepärast peaks olema lõkke suurusele vastavalt üks või mitu ämbrit vett, tulekustutid või aiavoolik veega. Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Loe edasi: Muretut jaanipäeva!
«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»
Uma Leht kirot’ tuust «UFO-kuplist» vai Võromaalõ tuudust sõaväe radarijaama päälmidsest kuplist pia kümme aastakka tagasi (4.09.2001). Loe edasi: Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?
Vabatahtlik Reservpäästerühm (RPR) ootab oma liikmeskonnaga liituma teotahtelisi vabatahtlikke, kes soovivad panustada ühiskonna heaks. Oma tegevusega aitab RPR kutselisi päästjaid suurõnnetustel nagu maastikutulekahjud, reostuse ja loodusõnnestuste tagajärgede likvideerimine, politseid kadunud inimeste otsingul ning teha nii tuleohutus- kui veeohutusalast ennetustööd.
RPRi liikmeks saamiseks on esmalt vajalik läbida vabatahtliku päästja koolitus, samuti koolitatakse esmaabi ja otsinguteemadel.
Liitumise soovi avaldamiseks on vaja hiljemalt 15.veebruariks täita CV vorm veebileheküljel: http://www.rpr.ee/Paeaesteruehmast/Liitu-Paeaesteruehmaga. Veebilehelt on võimalik leida ka täpsemat infot koolituste ja RPR tegevuse kohta.
Vabatahtlik Reservpäästerühm on tegutsenud aastast 2002. See loodi algselt abistamaks kutselisi päästjaid suurõnnetustel (metsapõleng, õlireostus, loodusõnnetused) ja toetamaks politseid kadunud inimeste otsingutel maastikul või varemeil. Aja jooksul oleme eelnevalt märgitud tegevuste kõrval hakanud tegelema ka ohutusalase ennetus- ning koolitustööga. Praeguseks on Päästerühmas 158 liiget, neist 18 on koerajuhid ning tegelevad päästekoertega.
Sellest nädalast on kõigile inimestele kättesaadav ohtlikke ja suurõnnetuse ohuga ettevõtteid puudutav kaardirakendus, millega saab tutvuda Maa-ameti kaardiserveris. Sealt leiab informatsiooni Päästeametile teadaolevate ettevõtete asukoha, ohuala, käideldavate ohtlike ainete ja ohu tüübi kohta, mida igaüks võib otsida oma kodukohaga seonduvalt.
Päästeametile teadaolevalt on hetkel Eestis 52 suurõnnetuse ohuga ja 523 ohtlikku ettevõtet. Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevad ohtlikke aineid alammäärast või künniskogusest suuremas koguses käitlevad ettevõtted.
Kaardirakenduse projekt valmis Lõuna-Eesti Päästekeskuse, Maa-ameti ning Päästeameti koostöös.
Ohtlike ning suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaardirakenduse leiab siit.
Allikas: Päästeamet
