Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuli 2019
E T K N R L P
« juuni    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Praegune jää võib olla väga meelitav, aga ka petlikult ohtlik

Lääne päästekeskus hoiatab, et kraave ja väiksemaid veekogusid katvale haprale jääkirmele minek on äärmiselt ohtlik.

Sindis, Paide maantee ja Raudtee tänava vahel olevat tiiki katab õhuke jääkoorik Foto Urmas SaardLääne päästekeskuse ennetustöö büroo peaspetsialist Teele Vespere soovitab lapsevanematel võtta endale aega, et rääkida oma lastele nõrga jääga kaasnevatest ohtudest ja võimalikest tagajärgedest. „Selgitage, mida ohus olles ette võtta ja kuidas käituda, kui nähakse kedagi abi vajamas.”

Tähelepanuta ei tohi jätta ka lemmikloomi. Vespere tuletab meelde, et loomad nagu lapsedki ei taju hapra jääga seotud ohtusid, nad võivad läbi õrna jää vajuda, ega suuda sealt enam iseseisvalt välja tulla.

Nõrgal jääl viibijatest ei tohi hoolimatult mööduda. Eksijad tuleb kohe ära kutsuda ja abi vajavat inimest märgates peab helistama numbrile 112.

Sindis, Paide maantee ja Raudtee tänava vahel olevat tiiki katab õhuke jääkoorik. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Veeohutuskampaania kutsub üles takistama purjuspäi vette minekut

Sel nädalal algatas Päästeamet suvise veeohutuskampaania „Ära lase purjus sõpra vette“, mis tuletab meile meelde, et mitte ükski reklaam ei suuda purjus inimest vette minemast takistada, aga sõbrad suudavad. Alkoholijoobes ujumise ohte näitav sotsiaalkampaania ütleb, et halvima saab ära hoida juba kaldal.

2013. aastal uppus Eestis kokku 56 inimest. Läbi aastate tõuseb uppumissurmade arv hüppeliselt suvekuudel, tavapäraselt on see kõrgeim juunis või juulis. Sellel perioodil hukkunutest suurema osa moodustavad mehed, kuid võrreldes eelnevate aastatega on pidevalt tõusmas ka naiste osakaal. Enamusel uppumisjuhtumitest on läbiv märksõna jätkuvalt alkohol. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse end värskendama, ujuma või oma võimeid proovile panema.
Liina Reinsaar

Päästeamet kontrollib märtsis kodudes tuleohutust

Päästeameti tuleohutusjärelvalve inspektorid kontrollivad märtsis eluhoonetes suitsuanduri olemasolu, samuti elektrisüsteemide ja küttekehade korrasolekut. Vajadusel karistatakse anduri paigaldamata jätmise eest rahatrahviga. Maksimaalne trahvimäär on 1 200 eurot.

Sel aastal on tules hukkunud 17 inimest. Ühelgi neist inimestest ei olnud hukkumispaigas suitsuandurit, mis oleks andnud tulekahjust teada piisavalt vara ja hoidnud ära nii raskete tagajärgedega õnnetused. Päästjad on põlenguid kustutamas käies täheldanud suitsuanduri puudumist ka naaberkorteris, kuhu ka suits on levinud.

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ütles, et inimesed, kes jätkuvalt eiravad neile aastaid seadusega kehtinud suitsuanduri paigaldamise ja selle töökorrasoleku tagamise kohustust, riskivad täiesti teadlikult oma pere ja naabrite elu ning varaga. „Võin julgelt välja öelda, et suitsuanduri paigaldamata või selle patareide vahetamata jätmine on pahatahtlik oma lähedaste suhtes ning rahatrahviga karistatav tegevus,“ kinnitas Tammsalu.

Suitsuandur on vajalik puhkenud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks, kui veel ei ole ohus inimeste elu ning tuli pole teinud suurt kahju. Inimesed kipuvad tulekahju tekkimisvõimalust ja selle levimise kiirust sageli alahindama, sest eluruum võib suitsu ja leekidesse mattuda viie minutiga, kuid suitsuandur aitab tulekahju tuvastada minutiga. „Hoolige oma vanemate, laste ja naabrite eludest, suitsuanduri paigaldamine on selleks lihtsaim ja odavaim viis,“ lisas peadirektori asetäitja.

Tuleohutuskontrolli tegevad ametnikud kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad punast värvi hologrammiga töötõendi.

Sel aastal on eluhoonete tulekahjudes hukkunud 17 inimest, mida on seitsme inimese võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal.

Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“

Päästeameti postrikonkurss 2013

 

Päästeamet ootab inimesi alates 16. eluaastast osa võtma postrikonkursist teemal „Kodu tuleohutuks“. Osalemiseks tuleb esitada originaalne hüüdlausega poster, mis propageerib kodust tuleohutust ning motiveerib inimesi selle eest hoolt kandma. Postrite saatmise viimane tähtaeg on 10. november. Konkursi korraldamisega juhib Päästeamet inimeste tähelepanu koduse tuleohutuse tähtsusele.

„Postrikonkursi  eesmärk on suunata inimesi loominguliste lahenduste kaudu tuleohutuse teemal kaasa mõtlema. Seekordne loomingukonkurss keskendub just kodusele tuleohutusele, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu end ümbritsevale keskkonnale ja selle ohutuks muutmisele,“ selgitas konkursi tähtsust Päästeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Kädli Rooste. Jätka lugemist »

Kesselaiul harjutati metsatulekahjule reageerimist

Eile toimus Muhu vallas Kesselaiul metsatulekahju õppus, mille peaeesmärk oli hinnata valmisolekut reageerida metsa- ja maastikutulekahjudele väikesaartele, kirjutas Läänemaa uudisteportaal.

Õppuse korraldajate hinnangul õnnestus õppus hästi ning peamine mure – varustuse saarele toomine sujus suuremate tõrgeteta. Samuti toimis ladusalt erinevate õppusele reageerijate koostöö.

Õppuse legendi kohaselt puhkes Kesselaiul metsa ja maastikutulekahju hommikul kell 9.20. Hinnanguliselt põles mets 1,5 hektari ulatuses ning tulekahju levis saarevahi maja poole. Vigastada oli saanud ka 2 turisti, kellel olid põletushaavad näol ja kehal. Kannatanud viidi saarelt ära Politsei- ja Piirivalveameti alusega PVL-112 „Valve“.

Sündmusele reageerisid päästjad Orissaare ja Lihula komandodest, Haapsalu töölaev, Politsei- ja Piirivalveameti alus PVL-12 „Valve“, Muhu ja Virtsu vabatahtlike merepääste rühmad. Voolikute vedamisel ja kokkukorjamisel kasutati lisaks mandrilt toodud ATV-d.

Sügiseks valmib Kesselaiul ka päästepunkt, mille varustuse hulka kuulub samuti metsatulekahju kustutamise vahendeid. Kesselaiu päästepunkt valmib EAS väikesaarte meetme rahastuse, kohalike hea tahte ning Päästeameti ja vallavalitsuse toel. Projekti kogumaksumus on 75 200 eurot, millest rahastatakse nii hoone rajamist kui ka varustuse soetamist. Omafinantseering on 13 000 ja selle osa katab Päästeamet.

Kesselaid on 1,7 ruutkilomeetrise pindalaga laid Muhu vallas, mandri ja Muhu saare vahel.

Fotogaleriid õppusest näeb siit.

Pritsumeeste mõõduvõtmine Suure-Jaanis

15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et  Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

Järva-Jaani päevakeskuses toimub tuleohutusalane koolitus

Neljapäeval, 21. märtsil 2013 algusega kell 12 toimub Järva-Jaani päevakeskuses (Lai tn 18) tuleohutusalane koolitus Päästeameti poolt.

Koolitus on tasuta ja oodatud on kõik huvilised, kes soovivad saada uusi teadmisi või täiendada oma olemasolevaid teadmisi!

Lisainfo: Ines Kurvits (tel 5349 4346)

Millest hoolivad põlvamaalased?

G4Si algatatud ning maavalitsuste, kohalike omavalitsuste liidu, politsei ja päästeameti koostöös elluviidav sotsiaalampaania „Hoolin oma kodukandist!“ on läbi käinud juba 11 maakonda, detsembris on tõstetud fookusesse Põlvamaa. 

“Kampaania juhindub põhimõttest, et kui tunnustada ja jagada hoolivust, siis suureneb ka ühiskonna turvatunne,“ selgitas liikumise kommunikatsioonijuht Ande Etti.

„Soovime, et inimesed oleksid rohkem kaasatud nii kogukonna- ja turvalisus-probleemide tõstatamisse kui ka lahendamisse,“ lisas ta.

Facebooki-keskkkonnas “Julged hoolida?”, mille jälgijate arv ulatub kommunikatsioonispetsialisti sõnul 14 000-ni, on oodatud kõik huvilised lugema, kommenteerima ning arutlema selle üle, mida tähendab elada Põlvamaal ning kuidas saaks seal olla veel parem. Või mis on nii hästi, et paremaks enam nii lihtsalt ei lähe.

Põlvamaa kuu juhatab sisse maavanem Ulla Preeden, kes on veendunud, et maaelu tegelikke väärtusi mõistavad ja hindavad paremini need, kes on oma kodukandiga tihedalt seotud, kelle juured on sügaval.

Noorsoopolitseinik Tiina Kiik arutleb, miks tingimustes, kui Põlvamaal on noortel mitmekülgne valik, millega tegeleda ja kuhu oma energiat panna, valivad paljud noored midagi andva tegevuse asemel mõttetu ringi hulkumise.

SA Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets teeb üleskutse valida jõulukingitusteks kohalike väiketootjate valmistatut, et anda neile lootust ja head käekäiku ning loodusele kestvust.

Kuu teises pooles toob Annely Eesmaa Põlva linna eeskujuks selle poolest, et linna jõulukuusena kasutatakse alates 2006. aastast keskpargis kasvavat umbes 100 aasta vanust kuuske, mitte ei „ohverdata“ igal aastal uut puud.

„Kõneleme külaelu edendamise võimalustest; heidame pilgu põlvamaalaste tervisele ja ei unusta ka Põlvamaa sädeinimesi,“ vahendab kommunikatsioonispetsialist.

Põlvamaa ja teiste maakondade teemasid saab lugeda Facebookis

Oska märgata tuleohtu oma kodus

Mullu sai Eestis tulekahjudes kannatada ligemale 1200 kodu. Enamasti sai põleng alguse katkisest ahjust välja lennanud sädemest, ülekoormatud elektrijuhtmetest või toas suitsetamisest.

Päästeamet soovib oma algatatud kampaaniaga «Kas ohtu näed?» juhtida tähelepanu levinumatele tulekahju tekkepõhjustele ja panna inimesi märkama ohte oma kodus.

«Enamik tulekahjusid on sellised, mida inimene ise saaks ära hoida, kui oleks kodus natukenegi tähelepanelikum ja tegutseks tuleohtlikku olukorda märgates kohe ega lükkaks probleemi lahendamist edasi,» kõneles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints. «Oma kodu tuleohutuse eest vastutab iga peremees ise. Kui päästjad välja kutsutakse, on järelikult tulekahju tekkinud ja suur kahju juba sündinud,» lisas ta.

Ometi on selliseid, tihtipeale väga raskete tagajärgedega õnnetusi võimalik lihtsalt ära hoida, kui küttekollet regulaarselt hooldada ja lasta katkised kohad parandada; püüda elektrisüsteemi kasutada mõistlikult ning läita sigaret õues või loobuda suitsetamisest sootuks.

Kindlasti tuleb regulaarselt testida ka suitsuandurit, sest elusid päästab vaid töökorras suitsuandur.

Lahtiste uste päev Suhka Abikomandos

Päästeamet korraldab igal aastal kutselise tuletõrje aastapäeval päästekomandodes lahtiste uste päeva, et tutvustada päästjate tööd ning pakkuda võimalust lähemalt vaadata ja katsuda päästetehnikat ning -varustust.

Sel aastal toimuvad lahtiste uste päevad kõikides komandodes üle Eesti samal ajal ning see jääb ajavahemikku 5.-7. september 2012.

Haanjamaale Suhka Abikomandosse olete oodatud uudistama
6. septembril kell 10-19.

Rohkem infot!

 

Viljandis toimuvad üleriigilised tuletõrjevõistlused

Jäädvustus kutsemeisterlikkuse võistluse Eliitkomando 2012 esimesest alast, milleks oli aja peale riietumine. Foto: Viljandi maavalitsus

Neljapäeval ja reedel, 5. ja 6. juulil peetakse Viljandis kahed üleriigilised tuletõrjevõistlused, mille käigus selgitatakse välja Eesti meister tuletõrjespordis ning parimate kutseoskustega päästekomando ehk Eliitkomando 2012.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse teatel võtavad päästjate kutsemeisterlikkuse võistlusest Eliitkomando 2012 osa ainult kutselised päästjad ning eesmärgiks on välja selgitada Eesti parim päästekomando. Võisteldakse teoreetilistes teadmistes, aja peale riietumises ning inimeste päästmises avariilisest autost ja põlevast hoonest. Eliitkomando 2012 arvestuses võtavad tänavu mõõtu kümne päästekomando meeskonnad, nende hulgas Eliitkomando tiitlit kaitsev eelmise aasta võitja Kuressaare päästekomando.

Tuletõrjespordi Eesti meistrivõistlusest võtavad osa kolm meeskonda, mootorpumbaga hargnemisel pakuvad meestele konkurentsi naiskonnad Valgamaalt ja Raplamaalt. Parimate tulemuste põhjal moodustatud koondvõistkond sõidab tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustele, mis sel aastal toimuvad Türgis. Jätka lugemist »

Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat

Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.

Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.

Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.

„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.

2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.

Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmetel on Eestis alanud tuleohtlik aeg, seda kinnitab ka maastikupõlengute sagenemine.

Looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.
Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

 

Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet kutsuvad kõiki eestimaalasi teada andma katmata kaevudest

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet

Rakvere Teatris mängiti tulekahju

Rakvere Teatris toimus päästeameti korraldatud õppus, mille käigus mängiti läbi olukord kui tulekahju saab alguse etenduse ajal.

Legendi kohaselt algas Rakvere Teatri suures saalis kell 9 etendus ja kell 9:15 süttis tulekahju. Häiresignaali käivitamiseks ja põlengu realistlikuks
kujutamiseks lasti saal tossumasinast suitsu täis. Seejärel evakueeriti publikut kehastanud teatri töötajad ja Rakvere Gümnaasiumi 7. klassi õpilased väiksesse majja. Tulemuslikult mängiti läbi ka olukord, milles 2 näitlejat jäid garderoobi lõksu ja vajasid päästmist.

Rakvere Teatris on koostatud ohuplaan, milles sätestatakse teatritöötajate ülesanded, kuidas toimida, kui on käivitunud häiresignaal või antud muul viisil teada tule-, pommi- vms ohu ilmnemisest. Õppuse eesmärgiks oli reaalilähedases olukorras plaani rakendumist katsetada ja vaadelda, mismoodi see toimib ning kas on võimalik seda tööd paremini korraldada.

„Õppus on Rakvere Teatri ja Päästeameti pikaaegse koostöö ja ettevalmistuse tulemus, mille raames toimusid arutelud, õppimised ja instrueerimised. Rakvere Teater soovib, et oleksime kriisiolukordadeks valmis ja õppus on hea võimalus selles veenduda ning end veel parandada,“ kommenteeris toimunut teatri juht Joonas Tartu.

„Läbimängitud kriisolukorra lahendamisega saadi mõlema poole poolt hästi hakkama. Kindlasti tuli välja neid kohti, mille osas veel paremad ning täpsemad lahendused leiame. On toimunud esimesed asutusesisesed arutelud ning järelduste tegemised. Samuti ühine arutelu. Teeme kokkuvõtted ning instrueerime inimesi veel täpsemalt ning teeme seda pidevalt,“ hindas Tartu.

„Rakvere Teater on hea ja turvaline koht! Seda loomulikult mitte kunstiliselt! Kunstiliselt on ikka ja jälle raputusi ning leeke oodata,“ lisas Joonas Tartu veel lõpetuseks.

Rakvere Teater tänab oma töötajaid, Rakvere Gümnaaasiumi 7. B ja C klassi, Päästeametit ja kõiki teisi, kes aitasid õppuste läbiviimisele kaasa.

Päästeamet tuletab meelde kevadtööde ohutusreegleid

Foto: Elina Kononenko

Päästeamet tuletab meelde lõkke tegemise, grillimise ja lõhkekeha leiu ohutusega seotud reeglid, mis aitavad ära hoida igakevadisi õnnetusi. NB! Kulupõletamine on keelatud!

Meelespea lõkke tegemisel ja grillimisel

Lõket tohib teha mittesüttival alusel või pinnasel. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga, et tuli mööda pinnast edasi ei leviks ning lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.

- Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.

Lõkkekoht vali nii, et see oleks ohutus kauguses hoonetest, põlev- ja küttematerjali hoiukohtadest ning tule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale või taimestikule. Ohutu kaugus hoonest on vähemalt 10 meetrit ja metsast vähemalt 20 meetrit.

- Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või turbapinnasele. Jätka lugemist »

Siseveekogudel on jääle minek alates homsest keelatud

Reedest, 30. märtsist on Päästeameti peadirektori käskkirjaga keelatud minna siseveekogude jääle. Kevadised sulailmad on jää Eestis nõrgaks muutnud ja sellele minek on eluohtlik.

Päästjad paluvad täiskasvanutel keelata lastel jääle minek ja hoida neil veekogude juures silm peal. Lapsed ei oska hinnata riske ja põnevana tunduv seiklus võib väga lihtsalt lõppeda surmaga.

Kalameestele tuletame meelde, et kirest õngitsemise vastu ei tohiks ohtu seada oma elu. Jäisesse vette sattunud inimese uppumise põhjus pole vähene ujumisoskus, vaid just külm vesi, mis tegutsemisvõime halvab. Neljakraadisesse vette kukkudes kaotab täiskasvanu teadvuse minutitega, laps veelgi kiiremini.

Päästeamet

Täna tähistab Euroopa 112 päeva

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.

Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.

Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.

Eestis kutsub Häirekeskus  koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa  lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112.  Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on  SIIN.

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.

Segadused Leisi päästeametiga

Leisi valla hinnangul on päästeameti koostatud Leisi päästekomando analüüsis mitmeid fakti- ning sisulisi vigu. Päästeamet selgitas puudusi pooleliolnud ja täiendamisfaasis oleva dokumendiga, kirjutab MeieMaa.

Leisi vallavolikogu esimees Andrus Kandima väitis Meie Maale, et tal on koos vallavanema Ludvik Mõtlepiga leheküljepikkune nimekiri faktivigadest. “Analüüsi alusel ei ole Leisi tankla enam ohuallikas, samal ajal kui Orissaare vallas on. Lisaks asusid kolm Leisi valla ettevõtet (OÜ Leisi Saekaater, OÜ Karja Pagariäri ja OÜ Oss – toim) analüüsi põhjal hoopis Orissaare vallas,” tõi Kandima mõned näited.

“Kui teistes valdades olid toodud ettevõtted välja, siis Leisi puhul kirjutati – vaata kodulehelt,” ei saanud Kandima taolisest asjast aru. Tema arvates ei ole sellisel analüüsil suurt mõtet. “Kipub sinna kanti minema, et päästeametil on raha nii ja nii palju ning üks komando tuleb ära kustutada,” arvustas volikogu esimees.

Sellisel kujul analüüsi ei ole tema meelest mõtet arvesse võtta ja parem oleks võinud päästeamet siis juba kohe kõike huupi teha. Jätka lugemist »

Päästeameti ohutuse kuldreeglid jõuluajaks

• valvake lahtist tuld – kaminast välja kukkunud söetükk võib süütada vaiba või põranda;
• asetage küünlad tulekindlale alusele ja kardinatest ning muudest kegesti süttivatest esemestest eemale;
• jälgige, et töös oleks sobiv hulk elektriseadmeid – vooluvõrk ei talu ülekoormust;
• valvake valmivat jõulurooga – ärge jätke seda pliidile või ahju üksi valmima;
• kütke ahju ja kaminat mõõdukalt ning arvestage küttekolde kuumataluvusega – üleköetud ahi, soojamüür või korsten võivad põhjustada tulekahju;
• küünlad, kaminatuli ning teised lahtise tule allikad tuleb kodunt lahkudes või magama minnes kustutada;
• lülitage magama minnes vooluvõrgust välja ka elektriküünlad;
• eakatele lähedastele pühade ajal külla minnes aidake neil suitsuandurit kontrollida – vajutage ja hoidke all anduri testnuppu, kuni kostab helisignaal; heliga annab seade tulekahjust märku.

Isadepäeval kerkib Rakvere Põhjakeskusesse telklinnak ja saab näha jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi

Kaitseliidu Viru malev korraldab 13. novembril kella 12-16 koostöös teiste jõuametkondade, koostööpartnerite, Lääne-Viru maavalitsuse ja Põhjakeskusega tasuta perepeo, mille eesmärgiks on väärtustada isa kui kaitsja, aga ka kasvataja ja õpetaja rolli. Kogupereüritust juhib reservohvitser ja kaitseliitlane leitnant Madis Milling.

Igal järgneval täistunnil saab näha jõuametkondade demonstratsioonesinemisi, pooltundidel astuvad üles lauljad ja taidlejad ning kogu ürituse vältel pakutakse atraktiivseid tegevusi kogu perele. Üles astuvad Virumaa Pärimusmuusikud, kus mängib üle 30 pärimusmuusikahuvilise lapse ja noore, kuulata saab populaarset Sõmeru Põhikooli poisteansamblit SPA koos solistidega ning näha ka Tapa kultuurikoja breikareid. Samuti esineb päeval Väike-Maarja pasunakoor 25 puhkpillimängijaga.

Välja pannakse jõuametkondade tehnika, relvastuse ja erivarustuse huvipakkuvam osa. Näiteks saab näha Kaitseväe masinatest soomustatud Toyota Land Cruiserit, MAN’i, UNIMOG’i, veoautot DAF, soomusautoga MAMBA tehakse lastele Põhjakeskuse juures lõbusõitu, saab tutvuda kaitseväe ja kaitseliidu relvade, lahingtehnika ja varustusega, samuti ise laskmist proovida, kusjuures atraktiivsematest relvadest on väljas 122 mm kahur ja õhutõrjekahur. Põhjakeskuse paremas tiivas saab soovi korral lasta miinipilduja õppevariandist, kuulipildujast KSP-58 ja automaadist AK-4. Ohutu laskesimulaator keskuse sisetingimustes võimaldab kätt harjutada ka väga noortel. Politsei poolt on välja pandud patrullauto-konvoibuss, millega transporditakse kurjategijaid arestimajja, politsei mootorratas ja patrullauto. Saab näha, missugused on politseinike relvad ning erivahendid, kuidas peatatakse sunniviisiliselt sõidukit ”siili” abil. Samuti demonstreerib päästeamet oma päästetehnikat. Silberauto toob teiste autode kõrval kohale ka 1983. aasta Chevy Blazeri. Enamikku tehnikast on külastajatel võimalik ka oma käega katsuda ning uudistada väljast ja seest.

Põhjakeskuse parklasse kerkib kaitseliidu Viru maleva telklinnak, kus käib tõeline sõdurielu, uudistada saab sõdurivarustust, seda selga proovida, moondada ennast sõdurimaalinguga, vaadata jao suuruse üksuse telgi püstitamist, valmistada katelokis kohvi ja kiirnuudleid ning tunda ennast täisväärtusliku sõdurina. Laagrialal tutvustab oma ala spetsialist ka plahvatusohtlikke lõhkekehi ja väljas on laud “Ära näpi, ära topi!” vahenditega. Ellujäämislaagris saab infot üleelamisnippide kohta ning noorkotkad õpetavad huvilisi roopille ja -matte valmistama, ka kala küpsetama. Telklaagri ala on sobiv paik fotosalvestiste tegemiseks.

Ühtlasi võivad lapsed ja täiskasvanud lasta ennast tundmatuseni muuta näomaalingutega, proovida selga erinevate jõuametkondade varustust sisetingimustes ning jäädvustada mälestuseks tore tasuta fotolavastus suuruses 15 x 21 cm. Vahvad stuudiopildid saab kätte Rakvere Kuma Fotost. Lisaks tundmatuseni muutvatele sõduri maskeeringutele on võimalik Põhjakeskuses teha ka kauneid näomaalinguid.

Ida prefektuur pakub ürituse raames palju huvitavat politseinike ja piirivalvurite töömailt. Näiteks näitab piirivalvur, milliseid ebaausaid võtteid kasutavad võõrriikide kodanikud Eestisse pääsemiseks. Kohapeal on vaatamiseks võltsitud dokumendid ja räägitakse, kuidas neid avastatakse. Oma oskusi näitab jäljekoer Nero koos koerajuhiga. Tutvustatakse märulipolitsei vormi, mida võib soovi korral selga panna. Lastega tegelevad noorsoopolitseinikud, kelle juures saab joonistada ja ristsõnu lahendada. Kommi jagab ja nõuandeid annab Lõvi Leo.

Ida-Eesti päästekeskuse spetsialistid selgitavad ja jagavad nõuandeid kodude tuleohutusest, veeohutusest ning veeõnnetuste ärahoidmisest. Lisaks jagatakse infot tulekahju avastamise seadmete paigaldamise, nende hoolduse ja vajalikkuse kohta. Tutvustatakse esmaseid tulekustutusvahendeid, päästeala infotelefoni 1524 tööd. Jagub ka mitmeid praktilisi tegevusi: testide ja ristsõnade lahendamist, värvimist, joonistamist, puslede kokkupanemist. Loomulikult on lapsi tervitamas päästekoer Nublu.

Maanteeamet paneb välja õppestendid ning tegeleb liikluskasvatusega, jagab sellekohast infot, korraldab liiklusmänge, annab lahendada teste ja värvida värviraamatuid.

Maakondliku tervise-edenduse koordinaator Olga Boitsov nõustab isasid, kuidas suitsetamisest loobuda, mõõdab külastajatel vererõhku ja räägib tervislikest eluviisidest.

Naiskodukaitsjate eestvedamisel õpetatakse külastajatele esmaabivõtteid, pannakse NATO tähestiku abil kokku sõnumeid. Väljas on näitus niidigraafika töödest, samas võimalik ka ise kätt harjutada ja meisterdada tore ese. Isadele ja poegadele on avatud töötuba, kus nad koos valmistavad vahvaid puidust autosid. Loomulikult kuulub päeva ürituste hulka isadepäeva-kaartide tegemine. Kella 12-15 toimub BabyCity organiseerimisel lastele Bakugani turniir.

Kohal on ööjooksu meeskond, kes korraldab peredele miniorienteerumise ja Mõmmi viktoriini ning loosib auhindu. Eku seiklusgrupp toob osalejateni elamusmängud.

Eesti Korstnapühkijate Koja eestvedamisel valmivad populaarseks saanud õnnenööbid.

Isadepäeval on Põhjakeskuses kohal täies hiilguses Sky Plus koos oma suurepärase meeskonna ja mitme üllatusega. Saated lähevad pühapäeval otse-eetrisse alates kella kümnest. Päev läbi toimub kohale tulnud kuulajate vahel kõikvõimalikke mänge mõnusatele auhindadele. Pettuma ei pea ka tulihingelised Naisteka fännid – Sky Plus on tegelikult kohal juba laupäeval, 12. novembril, kui kella 15-18 võtavad Põhjakeskusest eetri üle Meelis Tõrv & Kirsti Timmer. Neil päevil on kõigil külastajatel võimalik uudistada, kuidas raadiostaarid saateid teevad.

Kõik huvilised on oodatud!

Kas kodus on julge olla?

Ma usun, et hea sõber, geoloog ja praegune siseminister Marko Pomerants mäletab, kuidas 80ndate keskpaiku oli kellegil meie ülikooli ühiselamus loll komme peo lõpuks tuletõrjekapist voolik välja tõmmata, see üheksandalt korruselt rippu lasta ja vesi purskama panna… Loll nali, mõtlen ma praegugi. Aga hea oli tunda, et riik oli päästesüsteemi luues meiesuguste elluastujate elude säilitamise peale mõelnud.

Minu, mu kaasa Mikk Sarve ja 6-aastase Aotähe hoolega ehitatud kodu põles 12. veebruaril ahervaremeks, maani maha. Kodu, mis oli kui väike muuseum, täis kultuuriloolisi arhiivimaterjale, mida ei saa enam kunagi taastada… põlesid ka need pillid, millega on sisse mängitud Rein Marani loodusfilmide muusika.

Keegi ei mõista siiani öelda, millest kahjutuli puhkes. Meie külas oli see juba neljas tulekahi kümne aasta jooksul, tulehirmus ei olda hooletud. Kuid selline õnnetus võib puhkeda igas kodus, sest energia, mida me kodumasinates ja soojasaamiseks kasutamine on muundatud tuli.

Meie vahetult piirimaantee kõrval seisev maja põles maani maha, sest ei jätkunud vett – lühikest aega kustutati ja siis pikemat aega põles, kui käidi vett jahtimas. Mustvee linn on 3 kilomeetri kaugusel, äsja oli seal lõppenud euroveevärgi paigaldamine – hüdrantidest vett aga ei tulnud. Mustvee päästekeskusest 100 meetri kaugusel on jõgi, sadam ja piirivalvekordon. Meie maja kõrval on suur tiik, kui see lõpuks avastati, ei läinud väikese jõudlusega pump käima. Maja tulekolde lähedale suitsu sukeldumiseks ja selle piiramiseks ei jätkunud hapnikumaske. Ja kuigi esimene korrus ja juurdeehitis ei põlenud veel vähemalt tund aega, ei saanud sealt asju välja tuua, sest polnud taskulampe.

Tõhus päästmistöö eeldab head meeskonnatööd, samuti usaldust päästjate ja päästetavate vahel, kus päästja ei pea kartma kohtuhagi päästetava poolt vara kahjustamise eest. Needki olukorrad tuleb läbi analüüsida ja lahendused leida. Päästjaid tuleb toetada ja tunnustada, mitte suurendada niigi suurt stressi. See tõhusama toimimise võti on aga poliitikute ja riigi käes. Täname siinjuures südamest meie kodu päästa püüdnud päästjaid, nad tegid tõesti kõik, mis oli nende võimuses.

Kui kolleegid järgmisel päeval meie poole pöördusid, et me meedias räägiksime, mis juhtus, siis… ma tunnistan, et seda polnud kerge teha… samas üritasime Mikuga saata inimesteni sõnumi, et sellise varustuse ja motiveeritusega päästjad ei suuda päästa ka inimelusid. Kirjutasin ka Facebookis, et päästeameti, politsei ja meditsiini eelisrahastamine peab olema riigi prioriteet. Mul on nii kahju, et tõeks osutus inimelude kaotamine vaid mõned päevad hiljem. 10 süüta inimelu on igavikuteel. Kui palju on veel neid lapsi, kes kodu kaotades saavad hinge igavese haava? Kogedes seda, mis juhtus Haapsalus on tõesti väär see, et kohale saab tulla vaid kaks kutselist tuletõrjujat, kellel on voli teha hapnikumaskiga suitsusukeldumist, ohus inimelu hävib loetud minutite jooksul. Sama arv kutselisi päästjaid oli ka meie kodu kustutamisel.

Päästjate maine ja roll peaks olema selline, nagu seda näitab laste animasari pritsimees Samuelist. Meil on oma iseseisev riik, mille sünnipäeva  tähistame. Tehkem siis oma elamine korda!

Kui palju on vaja makse langetada ja eelarvet kärpida, et riik enam toimida ei suudaks. Tundub, et see olukord on nüüd kätte jõudnud. Kas varsti loovad ettevõtlikud ärimehed taas eratuletõrje, mis kustutab ainult neid maju, kes neile kustutustasu maksnud on? Nii käisid asjad 100 aastat tagasi USA-s, aga isegi seal on nüüdseks aru saadud korraliku riigi poolt finantseeritud päästevõimekuse vajadusest. 

Mõelda võiks ka sõna sisejulgeolek peale. Meil ei ole enam kodus julge olla, sest me ei tea, kas kärbete tõttu suudab riik enam meid toetada. Üks asi on pidevalt 2% SKT-st relvade ja sõjardluse alla matta, aga teine küsimus on meie kodanike kaitse rahuajal. Meil on vaja pigem hästirahastatud päästjaid kodus, kui sõdureid kuskil kaugel.

Hea Marko! Ma olen näinud, kuidas Su muidu nii vali hääl kahaneb piinlikusttundvaks sosinaks, kui pead teatama, et päästjatele ei jätku palgarahaks vaid 20 miljonit või siis kui Sa pead õigustama alarahastuses meeste suutmatust olukordadega toime tulla. Poliitika on kompromisside kunst, kuid inimelude hinnaga ei saa kompromisse teha. Meid on siin Maarjamaal liiga vähe. Kogu rahvas on su selja taga, kui lähed riigikogu ette avaldusega, et hiljemalt järgmisel nädalal on vaja teha eelarvemuudatus ning anda riigikassast päästeametile just niipalju kui nad vajavad kogenud päästeametnike kojutoomiseks, komandode võrgu taastamiseks, isikukoosseisude suurendamiseks, päästjate motiveerimiseks ja elukindlustuseks ning vajalike vahendite ja tehnika soetamiseks.

Autor: Kristel Vilbaste

Sindis vajus lume raskuse all sisse elamu katus

Varing Sindis Kanarbiku tänava eramajas. Foto: Urmas Saard

Täna öösel kella kahe ajal vajutas lume raskus Sindis Kanarbiku tänava alguses oleva elumaja köögi ja söögitoa kohal oleva ca 50 m2 suuruse katuse sisse.

Maja perenaine Irina rääkis, et juba südaööl oli kuulnud hästi tugevat tuule kohinat ja kell kaks kostus tugev mürin, ragin ja justkui kivid oleksid kukkunud. Õue minnes nägi, et hoone madalama osa lame katus oli sisse vajunud. „Kõigepealt helistasin õele ja seejärel päästeametisse, kes keeldusid esimese väljakutse peale kohale tulemisest,“ ütles Irina, kes lisas, et on praegu täiesti šokis toimunust.

Päästeamet olevat alguses arvanud, et kuna tegemist pole suure korrusmajaga, vaid väikese eramuga, peavad nad oma jõududega ise õnnetusega toime tulema ja päästeamet ei näe mingit vajadust täiendava abi järele. „Helistasin umbes pool tundi hiljem uuesti ja siis saabuti juba väga kiiresti,“ selgitas pereema. Jätka lugemist »