Traditsioonilise Lõuna-Eesti paadi – ruuba, ehk küna ehitamise õpituba on avatud kolmapäevast laupäevani,15.-18. augustil Mooste mõisa Veskiteatri juures. Laupäeval toimub ka Mooste mõisa tõrvaahju esmakäivitus ja vastvalminud ruup saab tõrvatud värske kohaliku tõrvaga.
Tegusa paadilaagri lõpetuseks on kõigil laupäeval, 18. augustil kell 20 võimalus nautida
Kõrsikute (Bonzo, Pehk ja Päss) kontserti Folgikojas (vt www.moostemois.ee).
Kõik huvilised on oodatud kaema ja ise paadiehitusele kätt külge panema!
Täiendav teave: tel 555 99 100
Liisa-Lota Kaivo
MTÜ Emajõe Lodjaselts
Silt: paadiehitus
Matsalus valmis kolm ajaloolist lootsikut
Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.
Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.
Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.
Saare laevatööstus hakkab paadiehitajateks koolitama naisi
“Meie Maa” kirjutab, et Saaremaal Pöide vallas tegutsev alumiiniumpaate tootev firma Alunaut OÜ loodab veel sel aastal alustada esimese naistegrupi väljaõpet väikelaevaehitajateks.
“Ettevalmistused koolituse korraldamiseks käivad ning Kuressaare ametikooliga on plaan selleks maha pandud,” kinnitas Alunaut OÜ asutaja ja tegevjuht Mark Muru, andes samal ajal mõista, et ega nähtuses, et paati ehitab naisterahvas, tegelikult midagi harukordset ole.
Lähemalt loe siit.
Haapsalus hakatakse ruupa ehitama
Täna saavad Matsalus Penijõe mõisa juures kokku inimesed, kes tahavad õppida traditsioonilise lootsiku ehitamist ja omandada puutööoskusi, kirjutab uudisteportaal Läänlane.
Augustini keskpaigani kestev tasuta õppepäevade programm on järjekordne puulaevaseltsi Vikan ettevõtmine, mis seekord on koostöös keskkonnaametiga.
Rannarootsi ja Läänemaa puulaevakultuuri suurim asjatundja Jorma Friberg ning aastaid maailmamerd kündnud Peeter Saar kutsuvad huvilised kokku ja ehitavad vana Matsalu lootsiku järgi kolm koopiat, et inimestele näidata – ruuba ehk lootsiku võib teha iga hakkaja inimene.
Juba talvel oli esimene õppepäev ning kevadel, kui metsaalune lumest klaar, käidi huvilistega metsas puid vaatamas. Eks metsas ole muudki vaadata, aga laevaehitajate huvist lähtuvalt uurisid nad näiteks, kuidas täävipuud või kontkaarepuud ära tunda. Metsas on palju sellist materjali, mis läheb raisku, kui sellele otsa ei vaadata.
Vikani seltsil on hea koostöö Erametsaliiduga. Kui keegi kuskil lanki tegema hakkab, antakse sellest laevaehitajaile teada. Vikani mehed võtavad metsaomanikuga ühendust ja kui leitakse mõni sobiv puu, millel omanikule väärtust pole, aga laevaehitamiseks sobib, tehakse kaupa.
Täna kogunevad õppepäevalised Penijõele, et vana ruup üle mõõta ja üles joonistada. Jooniste järgi peab valmima kolm ruupa. Kui rahvast piisavalt ja aega jätkub, pannakse ka põhjalaudis paika.
Lootsik, mille järgi kolme ühesugust lootsikut ehitama hakatakse, on pärit keskkonnaameti paadikuurist.
Ehituseks vajalikud vaskneedid või -naelad saab ise valmistada, kui metallikokkuostust või enda kodust vasktraati leida. Ka seibid saab ise teha.
Need, kes ei saa lootsikuehitamise õppepäevadele minna, võiksid kodukohas uurida, kas mõni ruup on kuskil säilinud. Kui see näidiseks võtta, saab igaüks ise kodus lootsikuehitamist katsetada. Ruup on Saare sõnul käibevahend, tööriist, ja see ei pea olema pinnutuks viimistletud. Paadi eluiga ei peagi olema pikem kui 20 aastat. Kui ehitaja on hoolas ja tahab filigraanset tulemust, võib höövlil ja liivapaberil minna lasta, aga ei pruugi.
Kuraditosinast kaheksatunnisest õppepäevast koosnev programm kestab 19. augustini. Samas on lootsikuehituseks kasutatav laudahoone avatud kogu suve kõikidel tööpäevadel kella üheksast viieni. Kel aega ja tahtmist, võib kas või iga päev käia seal lootsikut ehitamas. Penijõele võivad kohale minna kõik huvilised. Õppepäevad on tasuta .
Allikas: Laanlane.ee