Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Tornide linnuvaatluspäeval selgub tänavune linnurikkaim vaatlustorn

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 12. mail tornide linnuvaatluspäevale, millega tähistame maailma rändlindude päeva. Üle Eesti ootavad huvilisi vaatlustornides kogenud linnutundjad, et üheskoos rändavaid ja pesitsevaid linde vaadelda ja määrata.

Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9 00 kuni 11 00 Eedi Lelov Foto Urmas Saard

Pärnus Hirve linnuvaatlustornis (Raekülas) juhendab linnuhuvilisi kell 9.00 kuni 11.00 Eedi Lelov. Foto: Urmas Saard

See on hea võimalus, et parandada oma linnutundmisoskust ja veeta hommik kevadises linnumelus! Ühtlasi selgub tänavune liigirikkaim vaatlustorn.

Juhendajatega tornide asukohad ja külastusajad leiab kaardilt EOÜ veebilehel. Tornide külastamiseks end eelnevalt registreerima ei pea.

Hetkeseisuga ootavad juhendajad linnuhuvilisi järgmistes kohtades:

- Haapsalus linnutorn Tagalahe ääres (kell 7.00-9.00)
- Lääne-Virumaal Vergi sadamahoone terrass (kell 6.00-13.00)
- Pärnumaal Kabli linnujaama vaatlustorn (kell 5.00-13.00)
- Pärnus Hirve linnuvaatlustorn (kell 9.00-11.00)
- Tallinnas Paljassaare roostikutorn (kell 6.00-12.00)
- Tartumaal Raigastvere ja Ilmatsalu vaatlustornid (mõlemad kell 5.00-13.00)
- Tartus Toomkiriku torn (kell 8.00-10.00)
- Valgamaal Tellingumäe vaatlustorn (kell 7.00-10.00)
- Viljandimaal Õisu vaatlustorn (kell 6.00-10.00)
- Võrumaal Lüübnitsa vaatlustorn (kell 6.00-12.00)

Jätka lugemist »

Salapärast metsisemängu saab jägida metsisekaamera vahendusel

Tänavuse aasta linnu – metsise – kevadine mänguperiood on alanud ning nüüdsest saavad kõik loodushuvilised Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) metsisekaamera vahendusel sellest osa.

Metsisekaameraga jälgitav metsis

Metsisekaameraga jälgitav metsis

Veebikaamera on paigaldatud metsiste mänguplatsile, kus metsised võivad viibida sõltuvalt kevadest kuni mai lõpuni. Erinevatest poosidest, liikumistest ja laulust koosnev metsiste pulmamäng on üks põnevamaid rituaale Eesti looduses, mida on õnnestunud näha vähestel. Metsisekaamera paikneb ühel Võrumaa rabamännikus asuval metsiste mänguplatsil. Kuna metsiste mänguplats hõlmab suurt ala, siis on kasutatud kaamerat, mida moderaator saab liigutada, kallutada ja suumida. Põhjalikumalt saab metsisekaamerast lugeda metsise kodulehelt.

Metsised ei tegutse kaamera ees ööpäevaringselt. Metsisemängu nägemiseks tasub kaamerat jälgima asuda paar tundi enne päikesetõusu, praegu kella viie paiku hommikul. Mängu kõrghetk on päikesetõusu ajal ja sellele järgnevatel tundidel. Keskhommikul lendavad metsised puudele ja kaugemale sööma. Päikeseloojangu eel ja järel naasevad metsised valju tiivarobinaga mänguplatsi kohal kõrguvatele puudele, kuhu nad jäävad ööbima.

Jätka lugemist »

Teata esimestest saabunud rändlindudest!

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki loodushuvilisi üles teada andma esimestest saabunud rändlindudest.

Kuldnokk Foto Joosep Ailiste

Kuldnokk. Foto: Joosep Ailiste

Jätka lugemist »

Aialinnuvaatlejad aitavad teha rahvateadust

Linavästrik. Foto: Tiit Külaots

Linavästrik. Foto: Tiit Külaots

Enam kui 800 aialinnuvaatlejat on kahe kevadkuu jooksul kogunud juba ligi 13 000 vaatluskirjet aialindude ja -looduse kohta. Nad osalevad Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) rahvateadusprojektis “Suvine aialinnupäevik”, mille eesmärk on jälgida meie aedades pesitsevate linnuliikide leviku ja pesitsusedukuse muutusi ning saada uusi teadmisi aialoodusest.

Kuna aialindude pesitsusperiood alles algab, siis kõik loodushuvilised, kelle aias linnud pesitsevad, on oodatud liituma!
Suvise aialinnupäeviku veebirakendusse www.eoy.ee/aed saab igaüks luua oma isikliku aialinnupäeviku, kuhu saab kirja panna kõik aias kohatud ja pesitsevad linnud ning muud juhuvaatlused selgroogsete, tolmeldajate ning fenoloogiliste tähelepanekute kohta: millal hakkasid õitsema taimed ja millal ilmusid välja esimesed putukad. Kaardirakenduse abil saab jälgida ka teiste osalevate aedade tulemusi.
Taolise rahvateadusprojekti tähtsus seisneb selles, et iga osaleja saab anda jõukohase panuse suuremahulise andmebaasi loomiseks, mille analüüsimine annab parema ülevaate kuldnoka, suitsupääsukese, linavästriku ja paljude teiste armastatud lindude käekäigust erinevates Eesti piirkondades. See on ka ainus mõistlik viis, kuidas koguda andmeid aedadest, kuhu teised seired muidu ei ulatu.

Turteltuvi valiti järgmise aasta linnuks

Juuli algul toimunud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati välja aasta lind 2017, kelleks on turteltuvid.

Kaelus turteltuvi Foto Paul Chesterfield

Eestis pesitseb selle perekonna kaks liiki: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi. Turteltuvid valiti aasta linnuks, kuna need kaks liiki on ühed kõige vähem uuritud linnuliigid Eestis. Pealegi on nende arvukus viimastel kümnenditel kõvasti kahanenud. Lisaks saavad turteltuvide aastal tuttavamaks ka teised meie tuvid.

Eesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast ning turteltuvid on järjekorras 23. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eestis esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate
aasta lindudega saab tutvuda EOÜ kodulehel.

 

 Kaelus turteltuvi. Foto: Paul Chesterfield →

Rasvatihase aasta on alanud

Mullu juunis peetud Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel kuulutati rasvatihane 2016. aasta linnuks. Rasvatihane on Eestis üks tavalisemaid, tuntumaid ja levinumaid linde. Samuti on ta maailmas üks põhjalikumalt uuritud linnuliike. Meie arvukaima talvituja tegevusi näeb aastaringselt. Ta on paigalind.

Rasvatihased Foto Urmas Saard

Rasvatihased. Foto: Urmas Saard

Vikipeedia kirjeldusel kaalub rasvatihane 19 grammi ja keskmiseks pikkuseks mõõdetud 15 cm. Paljude Aasia alamliikide alapool on hallikasvalge, aga kõigil neil on must lagipea ja kurgualune, mille alt läbi kõhualuse kuni sabani kulgeb must vööt. Isastel selgelt laiem kui emastel. Isased on raskemad, pikemate tiibade ja jooksmega. Rasvatihane eelistab pesitseda lehtmetsades. Ta pesitseb kõikvõimalikes õõnsustes, meelsasti ka üles pandud pesakastides. Emaslind ehitab õõnsusesse pesa samblast, kuivadest kõrtest ja lehtedest. Sisevooderduses kasutab karvu, jõhve, taimevilla, sulgi. Kurna 3–13 munaga leidub mai algusest kuni juuli teise pooleni. Munad on valged ja hajusate roostekarva täppidega kirjatud. Rasvatihane pesitseb meil üks kuni kaks korda aastas.

Surmavalt mõjub rasvatihasele 40 kraadine külm ja paks lumi.

Jätka lugemist »

Hiireviu Villu ja viukaamerad

Hiireviu. Foto: www.eoy.ee

Hiireviu. Foto: www.eoy.ee

Jälgimisseadmega varustatud hiireviu nimekonkurss on edukalt lõppenud. Viu hakkab kandma nime Villu, mida pakuti kõige sagedamini, 64 korral.

Kokku esitas 512 inimest konkursile 631 nime, millest erinevaid nimesid oli 305. Populaarsed olid ka Urmas (38 pakkujat), Villem (25), Vidrik (19) ja Vihur (13), kõik tulemused on näha http://www.eoy.ee/viu/konkurss. Hiireviu Villu asukohaandmeid uuendatakse rändekaardil http://goo.gl/9YfSBf üks kord päevas. Praegu on ta jõudnud Tšehhi ja Poola piirile.

Sel ajal kui Villu alles rändab, on kahes Eesti hiireviu pesas võimalik veebikaamerate vahendusel jälgida juba pesaehitamist ja edaspidi loodetavasti ka pesitsemist. Viukaamerate kohta saab lisainfot looduskalendrist http://www.looduskalender.ee/node/22762.

Praeguses pesitsusstaaadiumis võib viupaare oma pesades toimetamas näha eelkõige hommikuti. Kes hommikul otseülekannet vaadata ei saa, neile jääb info toimunust foorumi lehtedele http://www.looduskalender.ee/forum/viewforum.php?f=91.

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu alates 1995. aastast. Selle eesmärgiks on tutvustada avalikkusele üht linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodusehuvilisi lindude uurimisse ja kaitsesse. Viude ja viuaastaga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee/viu.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Tänasest pühapäevani toimub järjekordne talvine aialinnuvaatlus

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Rasvatihane päevalillel. Foto: Tiit Külaots

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 23.-25. jaanuaril 2015 toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud Eesti populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim rahvateaduse algatus.

Tänavu kuuendat korda toimuval vaatlusel osales eelmisel aastal ligi 3500 linnusõpra, kes vaatlesid kokku üle 86 000 linnu. Mullu tunnustati ettevõtmist ka Aasta Keskkonnategu 2013 auhinnaga.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 23.-25. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse online ankeeti või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005) hiljemalt 1. veebruariks. Esmased tulemused avaldatakse 26. jaanuari päeval, lõplik kokkuvõte veebruari lõpus. Täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, panustades seejuures ka linnukaitsesse- ja uuringutesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet (http://www.eoy.ee/talv/vaatlused/) ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslik eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Teaduslike järelduste ja statistika tegemiseks ongi väga oluline, et osaleks võimalikult palju vaatlejaid.

Eesti Ornitoloogiaühing ühendab lindudest huvitatud inimesi üle Eesti ning tegeleb Eesti lindude uurimise, kaitsmise ja tutvustamisega. Enamus ühingu üle 500 liikmest on lihtsalt linnusõbrad, siia kuulub aga ka enamus Eesti kutselistest ornitoloogidest. Eesti Ornitoloogiaühing on ülemaailmse linnukaitseorganisatsiooni BirdLife International ametlik partner Eestis.

Aarne Tuule,

talvise aialinnuvaatluse koordinaator

Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

10.-11. mail toimuvad rahvusvahelised rändlindude päevad. Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi pühapäeval, 11. mail tornide linnuvaatluspäevale. Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiad EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/773. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Mariliis Märtsonile pühapäeval hiljemalt kell 17 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Reedest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

talv_logoEesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 24.-26. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim kodanikuteaduse (citizen science) projekt Eestis. Mullu 2500 osalejaga linnuvaatluspäevad toimuvad tänavu viiendat korda. Esmakordselt toimub üritus ka reedel, võimaldades osaleda ka lasteaedadel ja koolidel. Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, andes seejuures ka väikese panuse linnuteadusesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 24.-26. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).eoy_logo

Eestis korraldatakse talvist aialinnuvaatlust viiendat aastat. Mullu edastas oma vaatlused 2501 linnusõpra 1817 vaatluskohast, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

Eelmiste aastate tulemusi, täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks ning talviste lindude määramisabi leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Reedel esitletakse Tartus uut Linnumängu

Linnumangu_kaasReedel, 20. detsembril kell 16 esitleb Eesti Ornitoloogiaühing Tartu loodusmajas (Lille 10) uut Linnumängu. Räägitakse lindudest ja nende tundmaõppimisest ning tutvustatakse Linnumängu ja selle võimalusi.

Loodud kaardimäng pakub võimalust mängulise tegevuse käigus tundma õppida 20 Eesti linnuliiki. Mängida saab vähemalt 10 erinevat mängu alates lihtsamast memoriinist kuni teatevõistluseni. See on hea õppevahend lasteaedadele ja kooli esimesele vanuseastmele, kuid sobib mõnusaks seltskondlikuks olenguks ka vanematele.

Mängu on loonud Elo Hermann ja kujundanud kunstnik Marge Nelk firmast ÕÄ. Mäng on alates laupäevast müügil nii raamatukauplustes kui Eesti Ornitoloogiaühingus. Esitlusel on mängu võimalik osta soodushinnaga.
Riho Kinks

Aknaklaasidesse lendavaid linde on võimalik säästa

Viimastel päevadel on Tallinnas ja mujal Eestis sagenenud teated akende ja klaasfassaadiga kokku põrganud rändlindudest. Sel sügisel on juhtunud palju õnnetusi musttihaste ja teiste rändel olevate värvulistega, kuid Tallinnas on leitud ka mitu herilaseviud. Lindude kokkupõrked hoonetega juhtuvad sellepärast, et paljud liigid ei taju klaasi takistusena. Samuti eksitab linde klaasilt peegelduv taevas või taimestik. Kokkupõrge klaasiga võib linnule lõppeda nii kerge põrutuse kui ka raskema vigastuse ja hukkumisega.

Lindude kokkupõrkeid klaaspindadega saab vältida, kui muuta suuremad klaaspinnad lindudele nähtavaks. Selleks võib ette tõmmata kardinad või kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, märgistada aknaklaasid maalriteibiga vm. Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga ja dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi.

Leides uimase linnu, tuleb ta tõsta ohutusse kohta põõsa või taimepuhma sisse, mis oleks päikese eest varjus. Kui lind on saanud vaid kerge põrutuse, toibub ta mõne aja möödudes ja lendab edasi. Hukkunud või vigastatud kaitsealustest liikidest tuleks teatada lühinumbril 1313.

Tallinna Keskkonnaamet ja Eesti Ornitoloogiaühing kaardistavad lindudele ohtlikke hooneid, mille juurest on leitud palju uimaseid, vigastatud või hukkunud linde. Selleks palume Tallinnas asuvatest linnuohtlikest hoonetest teada anda Tallinna Keskkonnaametile aadressil keskkonnaamet@tallinnlv.ee, mujal Eestis aga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil eoy@eoy.ee. Kirjas tuleb märkida hoone asukoha aadress, lindude liik (kui on teada) ja arv ning võimalusel lisada fotod leitud lindudest.

Algab kodukoha pääsukeste loendus

Suitsupääsekese pojad. Foto: Villu Anvelt.

Suitsupääsekese pojad. Foto: Villu Anvelt.

2011. aastal alustas Eesti Ornitoloogiaühing kodukoha pääsukeste käekäigu jälgimist. Selle eesmärk on saada teavet suitsu- ja räästapääsukese leviku, arvukuse ja pesitsusedukuse muutuste kohta Eestis. Kahe esimese aasta tulemuste võrdlus varasemate andmetega näitab, et nii pääsukeste pesitsusedukus kui arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis vähenenud. Oma kodukoha vm paiga pääsukeste jälgimine on väga lihtne ja jõukohane igaühele. Selleks hooajaks on oma vaatluste edastamiseks valminud spetsiaalne veebivorm koos kaardirakendusega, kust leiab ka juhised vaatluste tegemiseks. See asub aaderssil www.eoy.ee/paasuke. Lisateave: Meelis Uustal, paasuke@eoy.ee, tel. 5341 5030.
Riho Kinks
Eesti Ornitoloogiaühing

Algas lihavõtte linnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub märtsikuu viimasel nädalavahetusel kõiki linnusõpru osalema traditsioonilistel lihavõtte linnuvaatluspäevadel. Osalemiseks tuleb neil päevil leida lihtsalt pisut aega lindude vaatlemiseks. Selleks võib osaleda 12 linnas korraldataval juhendajaga linnuvaatlusel, vaadelda linde oma koduaias või minna pikemale linnuretkele. Palume kõik kohatud linnuliigid, nende ligikaudse arvu ja vaatluskoha ka kirja panna ning tulemused saata hiljemalt 7. aprilliks Eesti Ornitoloogiaühingusse e-postiga (riho.kinks@eoy.ee) või postiga (EOÜ, Veski 4, 51005 Tartu). Vaatluste märkimiseks on abiks vaatlusankeet.

Sel aastal pööratakse lihavõtte linnuvaatluspäevadel tähelepanu linnakeskkonna linnurikkusele ning muidugi alanud rändlindude saabumisele. Seetõttu toimub ka enamus juhendajaga retki linnades ning pühapäeval toimub lisaks ka kerge võistlusmomendiga linnade linnuvaatlus. See on võistkondlik ja toimub etteantud aja jooksul määratud reeglite järgi. Linnade linnuvaatlusel koostatakse põnevust pakkuvad pingeread ning selgitatakse ühtlasi välja varakevade Eesti kõige liigirikkam linn. Selle tulemusi oodatakse kiirkokkuvõtete  tegemiseks juba hiljemalt pühapäeval kell 16.

Algas nurmkana ehk põldpüü aasta

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses.

Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.

Alanud aastal on kavas meedia ja loodusõhtute vahendusel nurmkana inimestele tuttavamaks teha ning koos linnusõprade abiga selle liigi elust rohkem teada saada. Selleks ootame teateid kohatud nurmkanadest. Seda saab teha aasta linnu kodulehel, nutitelefoniga ka otse vaatluskohalt. Nurmkana käekäiku ning talviste salkade ja pesakondade suurust aitab aga selgitada küsitlusankeet. Lisaks on plaanis nurmkanade talvisesse toitmiskohta paigaldada veebikaamerad ning uurida, kes käib nende lindude pesi rüüstamas. Nurmkanast ja osalusvõimalustest saab lähemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/nurmkana.

Nurmkana on 19. aasta lind. Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht meil esinevat linnuliiki või liigirühma ning kaasata loodushuvilisi aasta linnu uurimise ja kaitse tegevustesse. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee/aastalind.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Suitsupääsukesel täitub täna 50 aastat rahvuslinnuna

Täna 50 aastat tagasi valiti Eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke. See toimus Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsiooni koosolekul Tartus. Rahva seas hästi tuntud ja armastatud suitsupääsukese esitas kandidaadiks tuntud loodusraamatute autor Kustas Põldmaa. Kaaluti ka mõnd merelindu ja saaremaa männi-käbilindu, kuid suitsupääsuke pälvis üksmeelse poolehoiu.
Kõikidele maadele oma rahvuslinnu valimise initsiatiiv tuli toona rahvusvaheliselt linnukaitsenõukogult, kes soovis sellega tõsta rahvaste huvi linnukaitse vastu ning edastada sõnumit, et kaitset ja hoidu väärivad ka igapäevased tiivulised, mitte ainult haruldused.
Kuigi aastakümnete jooksul on paljud rahvad endale rahvuslinnu valinud, eristub suitsupääsuke nendest oluliselt oma populaarsuse ja rolli poolest. Suitsupääsuke on kujunenud üheks Eesti riigi, eestlaste ja eestluse sümboliks, mis kinnistus ilmselt laulva revolutsiooni aastatel, mil suitsupääsuke kinnitati ühes rukkilillega Eesti rahvussümboleiks. Suitsupääsukese kui sümboli tugevusest annab tunnistust seegi, kui palju kasutatakse pääsukesemotiivi meie kaasaegses sümboolikas, milles soovitakse rõhutada tihedat seost Eesti ja omamaisusega: märgised Tunnustatud Eesti Maitse ja Eesti ökomärgis „Puhas keskkond“, Tallinna Lennujaam, Estonian Air, Eesti film 100 filmisari jmt. Eestluse sümbolina kasutatakse suitsupääsukest sagedasti ka meie trükimeedia karikatuuridel. Jätka lugemist »

Vanima viupesa leidmisest möödub varsti 30 aastat

Hiireviu näitamas tiibade maksimaalset siruulatust. Foto: Remo Savisaar, blog.moment.ee

1984. aasta 25. märtsil kell 9.23 Neeruti „mägedes” leitud kullilise, märtsilind hiireviu pesa on jätkuvalt heas seisukorras ja oli sel aastal jälle viude poolt asustatud.

Käesoleval aastal sirguvad kullipesas suurem õde ja väiksem vend, mõlemad olid 7. juulil juba täissulis ja istusid pesa lähedal külgoksal. Pesal hakkab lähenema juubel – 30 aastat, mis on ühe viupesa jaoks väga suur number ja omalaadne ornitoloogia rekord.

Pesa juubeli auks on plaanis pikem kirjatöö „Kolmkümmend”, mis võtab kokku kolmekümneaastase pesaloo.

Marek Vahula, marekult.blogspot.com

Ornitoloogid viivad õpetajad õue

Eesti Ornitoloogiaühing alustab koostöös Tartu Keskkonnahariduse Keskusega linnuõppekoolitust õpetajatele. Osalema on oodatud eelkõige üldhariduskoolide loodusainete, aga ka algklasside õpetajad.

Koolitus toimub vähemalt 23 kohas üle Eesti, kuhu oodatakse õpetajaid kõigist piirkonna koolidest. Igas paigas viiakse kevade jooksul läbi kolm hommikust väliõpet pikkusega 2-3 tundi, mille käigus õpitakse välimuse ja hääle järgi tundma umbes 30 tavalisemat linnuliiki ning saadakse üldteadmisi lindudest. Osalejad saavad ka koolitustunnistuse. Esimene väliõpe toimub märtsi lõpus või aprilli alguses, teine aprilli teises pooles ja kolmas mai keskpaigas.

Õppimise lihtsustamiseks ja teadmiste kinnistamiseks tuleb õppe alguseks EOÜ kodulehele ka abimaterjal tavalisemate linnuliikide fotode, häälte ja kirjeldustega.

Koolituskohad ja lähem teave on EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Koolitus on tasuta, seda toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Talvine linnuvaatlus võeti kokku

Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 28. ja 29. jaanuaril läbiviidud talvine aialinnuvaatlus TALV 2012 pakkus mitmeid üllatusi nii osalejate kui lindude
poolt. Oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk pea kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist. Kuigi keskmine lindude arv ühes vaatluskohas (32) oli väga lähedane mullusele tulemustele (33), pärssis paljude vaatlejate
tähelepanekute kohaselt lindude arvukust ja liigilist mitmekesisust vaatluse ajal valitsenud käre pakane, mille tõttu oli linde näha
tavapärasest vähem. Kindlasti on lindude vähesusel oma roll ka eelnevate aastate külmadel ja lumerohketel talvedel, mis kahandasid paljude liikide arvukust.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95% vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas taas rohevint, kolmas oli taas põldvarblane. Enamike liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal. Märgatavalt on tõusnud leevikese esinemissagedus. Liigiline mitmekesisus vähenes juba teist aastat järjest 4 liigi ehk 6,5% võrra, seda peamiselt harvaesinevate liikide arvelt. Ometi vaadeldi sarnaselt eelmistele aastatele talvistest haruldustest punarinda (29 is), kaelus-turteltuvi (6 is), tamme-kirjurähni (5 is) ja käblikut (2 is).

Tänavuse aialinnuvaatluse teemaküsitluseks olid haigusilmingute ja hälvetega linnud. Taolisi linde oli tänavuse või eelmiste talvede jooksul
märganud 9,9% vastajatest, levinuimaks ilminguks oli uimasus ja loidus, mida märgati paljudel liikidel, kuid peamiselt rohevindil ja rasvatihasel.

Talvise aialinnuvaatluse statistika nii üldkokkuvõttes kui maakondade lõikes leiate TALV 2012 kodulehelt www.eoy.ee/talv.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ning ajakirjanikke, kes aitasid üritusest teavitada. Järgmine talvine
aialinnuvaatlus toimub 26.-27. jaanuaril 2013.

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

Lõppes talvine lindude rahvaloendus

Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012 vaadeldi 28. ja 29. jaanuaril esialgsetel andmetel üle 25 000 linnu.Oma vaatlused on edastanud 1152 linnusõpra ning aialinnuvaatlusi tehti rohkem kui 760 paigas üle Eesti. Prognoositavalt pea poole suurem vaatlejate arv tõstab kogutud andmete väärtust ja edaspidi võib teha üha usaldusväärsemaid järeldusi meie talvituvate aialindude liigilise koosseisu ja arvukuse muutuste kohta.
Jätka lugemist »

Avatud on selle aasta linnu koduleht ja algab mälumängusari

Eesti Ornitoloogiaühing on 2012. aasta linnuks valinud tüllid. Tänaseks on avatud aasta linnu koduleht aadressil www.eoy.ee/tullid. Siit leiab teavet aasta lindude, tülliaastal kavandatud tegevuste ja osalemisvõimaluste kohta. Lehte täiendatakse pidevalt. Tülliaasta algab mälumängusarjaga.

Aasta jooksul toimub üheksa mänguõhtut, kus küsimused ei ole ainult aasta linnust. Paljudel küsimustel on ette antud vastusevariandid ja mäng on jõukohane igaühele. Osaleda võib nii võistkonnaga kui üksi. Tegemist on mõnusa seltskondliku olenguga, mis avardab silmaringi. Parimatele on auhinnad, pakutakse ka teed ja suupisteid.  Esimene mälumäng toimub täna, 26. janauaril Tartus Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.

Väike- ja liivatüll on kaks atraktiivset kurvitsalist. Aasta linnu otsingul langes valik neile peamiselt kolmel põhjusel. Esiteks on tegemist linnuliikidega, kes ajavad väga sageli oma asju inimese vahetus naabruses, kuid jäävad pahatihti sealjuures just inimese enda jaoks märkamatuks. Teiseks on tegemist liikidega, keda on nii Eestis kui ka mujal Euroopas mingil õnnetul moel üsna kesiselt uuritud. Ning kolmandaks – mõlema liigi arvukus on aastakümneid vaid langenud

 

Suitsupääsukese aasta sai läbi

Aasta hakkab lõppema ja nõnda valmistub ka tänavune Eesti Ornitoloogiaühingu aasta lind suitsupääsuke

oma tiitlit edasi andma tüllidele, kirjutab ajakiri „Tiiutaja“. Suitsupääsukese aasta ühe ettevõtmisena taaselustati 1993. aasta algatus „Kodukoha pääsuke“, kus igaühel on võimalik kaasa aidata suitsu- ja räästapääsukeste käekäigu jälgimisele. Oma kodukoha pääsukeste tegemisi vaatles sel aastal terasemalt rohkem kui 250 inimest 130 vaatluskohas üle Eesti, kõige enam Harju- ja Raplamaal.

Meile laekus teavet ligi 600 pääsupesa kohta, mõlema liigi kohta peaaegu võrdselt. Tulemustest selgus, et meie suitsupääsukesed pesitsevad praegu valdavalt lautades, tallides, küünides, kuurides,

saunades ja garaažides, aga ka pööningutel. Kõige sagedamini on majapidamises üks pesa, kuid ühes Viljandimaa talus oli lausa 27 asustatud pesa. Kokkuvõttes tuli ühe majapidamise kohta

keskmiselt kolm pesa. 40 paari pesitses suve jooksul kaks ning kolm paari kolmandagi korra. Esimesed pojad koorusid enamasti juuni keskpaigast juuli keskpaigani, teise kurna pojad alates

augusti algusest ning kõige hilisemad augusti lõpus. Esimene pesakond lennuvõimestus suitsupääsukestel enamasti juuli teise dekaadi jooksul, kõige hilisemad pojad lahkusid pesast aga alles 29. septembril. Sobivatele ilmadele vaatamata oli suitsupääsukestel pesas keskmiselt vaid 4,1 poega, mis tähendab neile kehva aastat. Näiteks aastatel 1993–1999 oli see 4,2–4,6.

Sel aastal katsetati Eestis teadaolevalt esimest korda ka spetsiaalseid pääsukeste tehispesi. Mõlema liigi jaoks seati üles kaksteist pesa, kuid neisse asus elama vaid üks suitsupääsukeste paar. Peale selle pesitses ühes suitsupääsukesele mõeldud pesas hallkärbsenäpp ning räästapääsukese pesas herilased. Pesade katsetamist jätkatakse

siiski ka järgmisel aastal. Pääsukeste uuringust Pärnumaal, „Kodukoha pääsukese“ tulemustest ja

muu maailma uudistest (suitsupääsuke oli selle aasta lind ka Hollandis ja Lõuna-Aafrika Vabariigis) saab pikemalt lugeda aasta linnu kodulehelt www.eoy.ee/suitsupaasuke. Põhjalikum analüüs ilmub aga järgmisel aastal ajakirjas Hirundo.

Suitsupääsukese aasatast võib kuulda ka Kuku raadio Ilmaparandaja saates 7.jaanuaril.

 

Leiti vanur-randtiir

randtiir www.vikipeedia.ee

Olavi Vainu Matsalu rõngastuskeskusest kirjutas linnuhuviliste arvutilistis, et sel sügisel Kalev Rattiste teatatud randtiiru vanuserekord Eestis on löödud. Uudistaja kirjutab, et too vanur-randtiir elas  25-aastani. Nüüd jõuti vanemate leidude elektroonilisse andmebaasi arhiveerimise käigus järjega rõngani H 132384, „mille leidsid Raivo Endrekson ja Indrek Tammekänd 16. juunil 2005 kassikaku värskest räppetombust ühest Lääne-Pärnumaa pesast. Rõngakandja osutus randtiiruks, kes rõngastati Helgur Mägeri poolt pojana 15. juunil 1980 Varbla vallas Vaistes. Rõngastuskeskused arvestavad linnu vanust kalendriaastates. Sellisel juhul oli sellel tiirul käsil 26. kalendriaasta, mille kassikakk paraku järsult katkestada otsustas. Siiski, väärikale tiirul e väärikas lõpp – I kaitsekategooria liigi kõhus”.

Euroopa rõngastuskeskuste tegevust koordineeriva organisatsiooni EURING kodulehel on vanuserekordite nimekiri liikide kaupa üleval. Kellel huvi, saab seda uurida aadressilt http://www.euring.org/data_and_codes/longevity-voous.htm. Randtiiru rekordiks on seal kirjas 30 aastat ja 11 kuud (Taani, Saksamaa), jõgitiirul veel 3 aastat rohkem.

Randtiirule kuulub teinegi maailmarekord, nimelt lindude rände pikkuses. Nimelt jäävad tema pesitsusalad suurelt osalt arktilisse vööndisse, aga talvitusalad võivad peale Lõuna-Aafrika olla ka Antarktise mandri rannikul. Nii on ühe linnu pesitsus- ja talvitusala vahekauguseks mõõdetud üle 17 tuhande kilomeetri. Ornitoloogid on aga välja uurinud, et tegelikult ei lenda nad lõunasse otse, vaid pika ringiga ja nii on saadud mõne koloonia rände pikkuseks koguni kuni 30 tuhat kilomeetrit.

Eesti on loendatud 12 tuhat paari randtiire, aga nende arvukus väheneb pidevalt.

 

 

  

Eile varahommikul toimus linnadevaheline linnuvõistlus

Tänavuse aasta lind on suitsupääsuke. 2009. aasta linnuks kuulutati kodukakk (pildil).

Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 erinevas Eestimaa linnas.

Linnuvaatlejad jälgisid eile varahommikul kuni kella üheni päeval linnalinde. Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli osavõtjaid enam kui 60. Kokku vaadeldi eile ennelõunal linde 14 Eestimaa linnas. Loendati 86 liigist linde, see oli 13 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes mullusega osutusid liiginimekirjad tavapärasest lühemaks peaaegu kõigis linnades. Sellele vaatamata kohati mitmeid kevadekuulutajaid, nagu raba-ja hallhani, kuldnokk, põldlõoke, kiivitaja ja metsvint.
Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks laanepüü, kodukakk, kirjurähn.

Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, 41 linnuliiki.

Allikas: ornitoloogiaühing