Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2019
E T K N R L P
« nov    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus

Augustifoorumil kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad

Põlvamaa aasta õpetajad maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Kaido Kõivuga. Foto: Põlva Maavalitsus

Eile, 26. augustil toimus Põlva kultuuri- ja huvikeskuses Põlvamaa õpetajate augustifoorum, kus räägiti haridusteemadel ning tunnustati Põlvamaa aasta õpetajaid.

Päeva avanud maavanem Ulla Preeden rõhutas oma sõnavõtus, et huvitav ja ettevõtlik kool ei ole asi iseeneses, vaid nõuab julgust ja tahet.

“Ettevõtlik ja huvitav kool on meie kõigi soov, sest edu ei saavutata isolatsioonis. See kõik juhtub kui haridust väärtustavad inimesed töötavad koos, ühiselt ja teevad kõik, et parim saaks teoks. Kõige olulisem pole mitte ühe suurpärase inimese palkamine või leidmine, vaid meeskond, kes saavutab sihi üks teineteist toetades. Ettevõtlikkus pole asi iseeneses, vaid see on tahte ja valmiduse küsimus.”

Põlvamaa aasta klassijuhataja laureaat ja nominendid. Foto: Põlva Maavalitsus

Päeva esimene pool oli konverentsivormis. Ettekannete rivi tegi lahti Pille Liblik haridus- ja teadusministeeriumist, kes rääkis huvitava kooli algatusest ja selle eesmärkidest. Libliku sõnul on avalikus diskussioonis palju rõhku kooli hoonetel ja õpetajate palkadel ning lubamatult vähe on räägitud kooli sisust. Algatus huvitav kool püüab omalt poolt seda tühimikku täita ja võtta kokku ning sõnastada ühiskonna ootused koolile ning levitada koolide häid kogemusi.

Auditooriumi ajasid püsti ja panid aktiivselt kaasa mõtlema ja tegutsema MTÜ Ettevõtlusküla vedajad Evelin Rätsep ja Mehis Pärn. Läbi mänguliste tegevuste said kõik osalejad omal nahal tunda, et õppida saab ka lõbusate tegevuste kaudu.

Lühikese ülevaate augustist alustanud Põlvamaa Rajaleidja keskuse tööst tegi keskuse juhataja Monika Adamson.

Seejärel algas päeva pidulikum osa ning kuulutati välja Põlvamaa aasta õpetajad. Põlva maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv andsid laureaatidele ja nominentidele üle tänukirja ja lillkimbu.

  • Põlvamaa aasta klassijuhataja on Maie Karakatš Põlva Ühisgümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta lasteaiaõpetaja on Gerli Liiva Räpina Lasteaiast Vikerkaar.
  • Põlvamaa aasta klassiõpetaja on Karin Buhvestov Kanepi Gümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta põhikooliõpetaja on Olev Veberson Tilsi Põhikoolist.
  • Põlvamaa aasta gümnaasiumiõpetaja on Liia Vijand Põlva Ühisgümnaasiumist.
  • Põlvamaa aasta koolijuht on Ene Säinast Orava Põhikoolist.

Põlvamaa aasta õpetajad valitakse üleriigilise tunnustusürituse “Eestimaa õpib ja tänab” esildiste hulgast. 2014. aasta konkursil oli Põlvamaalt kokku 26 nominenti. “Eestimaa õpib ja tänab” üleriigilised laureaadid kuulutatakse välja 4. oktoobril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimuval tänuüritusel.

Heimtali põhikooli hariduskonvrentsil oli tunda Viljandimaa valdade ühinemise hõngu

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Viljandi suurvalla hariduskonverents toimus Heimtali mõisakoolis.

Praegu on kestmas üleriigiline karjäärinädal. Viljandimal ajaloolises mõisahoones paiknevas Heimtali põhikoolis räägiti aga elukutsevaliku ja  edasiõppimisega seonduvast ning sellele lähedastest teemadest kevadisel koolivaheajal toimunud hariduskonvrentsil “Kolleegilt kolleegile”.

Heimtali põhikooli õppealajuhataja Urve Muki sõnul ajendas esimest korda toimunud konvrentsi korraldama tuntud tõde, et inimene õpib kogu elu, ja asjaolu, et iseäranis järjepidevalt ja põhjalikult tuleb ennast täiendada õpetajatel.

“Enamik meie kooli  õpetajaid on olnud varmad end täiendama nii ainealaselt kui ka üldpedagoogilist professionaalsust pakkuvates valdkonades,” sõnas Urve Mukk. “Silmaringi avardamise peaeesmärk on õpilaste mitmekülgne areng.”

Et  Heimtalis on mõisakool, pidas sissejuhatava ettekande “Ajastu põhimõtted õpilase kujundamisel mõisakoolis” oma ala entusiast, õpilaste kodu-uurimistööde juhendaja ja kooli noogiidide väljaõpetaja Imbi-Sirje Torm. Ta märkis, et lävimine erudeeritud mõisaperega võimaldas Heimtali kandi taluperemeestel, perenaistel ja nende lastel viisakaid kombeid ja vaimseid väärtusi õppida, mis olid levinud toona arenenud Euroopas.

“Küllap pärineb nendest kaugetest aegadest ka praegune Heimtali kandi inimeste kultuurne eluhoiak,” arvas pedagoog.

Jätka lugemist »

Vanemuise teatrisse koguneb infopäevale 700 õpetajat

Reedel, 27. septembril koguneb Vanemuise teatri kutsel ligemale 700 õpetajat suures majas toimuvale infopäevale. Kuuendat korda toimuva infopäeva eesmärk on tänada õpetajaid koostöö eest, jagada uudiseid ja pakkuda võimalust kolleegide seltsis ooperit nautida.

Ühtekokku 151-st koolist ja lasteaiast üle Eesti kohale tulnud õpetajatele tutvustatakse lastele ja noortele suunatud uuslavastusi, lisaks teeme ülevaate sel hooajal toimuvatest teatrikohtumistest ja teatritundidest, Kollase Kassi Suvekoolist jpm. Nagu tavaks, loosime õhtu jooksul õpetajatele teatripääsmeid meie menulavastustele ja pakume võimaluse osta teatripileteid soodushinnaga.

Infopäeva peakorraldaja, Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk: “Õpetajate infopäevast on kujunenud juba traditsiooniline noortetöö hooaja avaüritus. Ühest küljest koguneme infovahetuseks, samas on see ka meeldiv võimalus omavahel kohtuda, suhelda, vahetada mõtteid ja ideid. Koostöö õpetajatega aitab kutsuda ellu just sellised teatritunnid, mida vastastikku vajame. Vanemuise noortetöö tänavuseks tähtsündmuseks on märtsis toimuv konverents “Teater hariduses – haridus teatris”, mille kaudu tahame leida võimalusi praktiliseks täienduseks formaalharidusele. Noorsootöö kaudu saame tutvustada teatrit kui kultuurhariduse osa, mille kaudu saab pakkuda praktilist lisaväärtust mitmetele teistelegi eluvaldkondadele.”

Õpetajate infopäev algab kell 17 teatri fuajees, kus on avatud info- ja piletimüügipunktid. Vanemuise Kollased Kassid tutvustavad, mida põnevat ja harivat pakub teatri 144. hooaeg lastele ja noortele. Tund hiljem algab saalis kohtumine, kuhu on muuhulgas oodata ka üllatuskülalist, kes räägib, milline on tema meelest teatrikunsti potentsiaal täiendada noore inimese arengut, haridust ja ka haritust. Infopäeva lõpetab Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur”. Etenduse vaheajal on õpetajatele kaetud ka kohvilaud.

Lisainfo!

Rakvere tõstis õpetajate palka

Rakvere linnavolikogu kinnitas kolmapäeval, 23. jaanuaril linna üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ning huvikoolide õpetajate ja treenerite uued palgamäärad, millega tõusevad Rakvere linna õpetajate palgad samale tasemele riigis kehtestatud pedagoogide palkade alamääradega.

Rakvere linnavolikogu esimehe Mihkel Juhkami sõnul nõustus Rakvere linnavolikogu oma eilsel istungil linnavalitsuse ettepanekuga, mille kohaselt on alates alanud aastast Rakvere kõrgharidusega lasteaiaõpetajate ning linna muusikakooli ja spordikooli pedagoogide-treenerite töötasu alammääraks 715 eurot nagu ka riigieelarvest oma palgaraha saavatel üldhariduskoolide õpetajatel. “Erinevalt kooliõpetajatest ei laiene lasteaednikele ja huvikoolidele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärad, vaid neile maksab töötasu kohalik omavalitsus vastavalt võimalustele. See on kaasa toonud väga suured, enam kui paarisaja euro suurused palgaerinevused Eesti erinevate omavalitsuste võrdluses.”

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on oldud Rakveres aastate vältel seisukohal, et pedagoogid väärivad võrreldavat töötasu, sõltumata sellest, kas palgaraha tuleb riigilt või kohalikust eelarvest ning selle prioriteediga jätkatakse ka uuel eelarveaastal. “Haridusse panustamine on tuleviku kindlustamine. Eelarvesse on täiendavalt vaja ligikaudu 215 tuhat eurot, mis loodetakse katta maksude, täiendavate laekumiste ja eelarve kokkuhoiu kaudu,” lisas Toomas Varek.

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Jätka lugemist »

Võrumaa õpetajad kirjanduslikke jalajälgi otsimas

Külas Kütioru avatud ateljees. Foto: Kaile Kabun

Vastseliina kihelkonnas on palju kirjanduslikke jalajälgi, näitas retk, mille võtsid läinud nädalal ette Võrumaa eesti keele ja ajaloo õpetajad.

Seekordne suvelõpurännak oli juba kolmas omataoline: läinud aastal sõideti mööda Rõuge kihelkonda ja tunamullu uuriti kultuuriinimeste astumisi Urvaste kihelkonnas. Tee märkisid maha Helle Laanpere Võru lasteraamatukogust, Raili Leesalu Võrumaa emakeeleõpetajate ainesektsioonist ja Tiia Allas Võru instituudist.

Esimene peatus tehti Kütioru avatud ateljees, mis on olnud suviti kunstiinimestele nagu meepott. Nüüd oli ilm juba sügiseselt rõske ja ateljee perenaise Leelo Lauritsa abiga õnnestus luua ettekujutus sellest, kuidas õhk kõrghooajal loominguliste inimeste üheshingamisest väreleb.

Järgmine peatus oli Vastseliina linnuse juures, kus SA Vastseliina Piiskopilinnus juhataja Ivar Traagel juhatas retkelised korraks keskaega ja Piir kõrts pakkus Võrumaa mekiga sööke.

Oma kodumurul Orava vallas Pura talus võttis külalisi lahkelt vastu Vastseliina kihelkonna praeguse aja üks tuntumaid kirjanikke Leo Kunnas.

Tee peale jäid veel Tika talu (praegu Lepiku), kust on pärit kirjamees Evald Loosaar ja näitleja Venno Loosaar. Niisamuti sai seal müstikat püüda: sealsamas elas kunagi ju Eesti kagunurga suurim ettekuulutaja Kordo.

Raamatuid – koduloolisi jutte, mõtisklusi, lapsepõlvekillukesi, rahvajuttude üleskirjutusi – on Vastseliina kandi inimeste sulest ilmunud omajagu. Helle Laanpere oli neist kokku pannud pika nimekirja ning võtnud bussi tutvumiseks terve kastitäie kirjasõna. Oli kosutav bussiaknast metsa ja maad vaadata ning sirvida raamatuid, mis on sealt toitu saanud.

Viimane koht, kus retkelised jala bussist välja tõstsid, oli Vastseliina kihelkonna endise aja kõige tuntuma kirjaniku Karl Ast Rumori Päevakeste talu õu. Praegu hoiab tema vaimsust seal kunstnik Jan Tammik.

Kaile Kabun

Lugu on ilmunud võru keeles 4. septembri Uma Lehes.

Viljandi maakonnas alustas sel sügisel tööd 27 uut õpetajat

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus 4. Septembril Viljandimaa uute õpetajate vastuvõtt. Viljandi maavanema Lembit Kruuse ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Ene Saare vastuvõtule oli kutsutud 27 sel aastal maakonnas tööd alustanud uut õpetajat ning kolm koolijuhti, seisab pressiteates.

Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt hindas maakonna kooli algust erakordseks, sest korraga avati neli uut kooli. “Aasta aega peab ilma oma majata hakkama saama Viljandi Gümnaasium ning linna kolmest endisest gümnaasiumist said 1. septembrist põhikoolid. Tegelikult on need sammud head ended tuleviku suunal,” oli Kütt kindel.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles vastselt tööleasunutele teele kaasa, et nii palju võimalusi maailma muuta, kui seda annab õpetajaamet, teist ei ole. “Ja muuta maailma, kasutades sõna jõudu ning näha ka tulemust – see ongi erakordne. Tarvis on muidugi vaid kasutada õigel ajal õigeid ja häid sõnu,” lisas Kruuse.

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar avaldas heameelt, et õpetajaid jagub täna veel kõikide 15 omavalitsuse koolidesse.

Streigin, aga raske südamega

Olen õpetaja ja ma streigin, lausa kolm päeva järjest. Streigi põhjustest on kirjutatud ja kirjutatakse kindlasti lähiajal väga palju. Seetõttu mõtlesin heita pilgu hoopis medali teisele poolele. Jah, ma teenin oma sõbrannast, kes töötab Norras õpetajana, mitmeid kordi vähem. Jah, mul on üsna suur töökoormus ja minu tööpäevad on sageli tunduvalt pikemad kui lihtsalt kaheksa tundi. Jah, õpetaja amet pole selline, mille peale ümisetakse – tubli, vägev, edukas. Aga mitte sellest ei taha ma kirjutada.

Eile tööle minnes astusin klassi, panin ära oma riided, nagu tavaliselt. Laua juurde tagasi jõudes avastasin sealt šokolaadi. „Õpetaja, keegi on sulle siia šokolaadi pannud,“ märkis üks tüdrukutest. Vaadates kõrvalseisva poisi kavalatesse silmadesse taipasin ütlematagi, kes selle sinna pani. Seesama poiss, kellega pidevalt pean kurjustama, sest ta ei pane tähele, sest ta ei taha vahel tööd teha, sest tal vahel lihtsalt tuleb isu tunnis juttu ajada. Veel mitu tundi hiljem küsis ta, kas šokolaad mulle ikka maitses. Maitses, muidugi maitses.

Teine klass käib basseinis ujumist õppimas ja et lapsi ergutada ning isiklikku eeskuju näidata, hüppasin minagi nendega koos karastavasse vette. Esialgu jälgisin eemalt, kuidas minu lapsed (nii armastavad õpetajad ikka oma õpilasi nimetada) treeneri käe all ujumistarkust kogusid. Trenni lõpus anti neile traditsiooniliselt vaba aeg ujumiseks, siis ujusin minagi lähemale. Võtsin vastu ühe poisi kutse ujuda võidu. Pole ma vees sugugi saamatu, aga kui jõudsin basseini teise otsa ja pea veest välja pistsin, patsutas minu pead seesama poiss, kes oli jõudnud teise otsa, veest välja roninud ja mind oodanud. See oli väga õnnelik ja võidurõõmus nägu, mida seal basseini veerel nägin. Jätka lugemist »

Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad

Rosma kool. Foto: Rosma Haridusselts

Põlvamaal tegutseva MTÜ Rosma Haridusseltsi lapsevanemad otsustasid toetada õpetajaid kõrgemate palkade püüdluses sellega, et annavad streigipäeval, 7. märtsil Rosma koolis vabatahtlikena ise tunde. Koostöös õpetajatega lepiti kokku streigipäeva tunniplaan.

„Streik ei ole meie nägemuses küll kõige konstruktiivsem suhtlemise vorm oma nõudmiste esitamiseks, ent kuna seekordne õpetajate streik on nii ulatuslik ja toob „ühe mütsi alla“ kokku kõik õpetajad eri koolidest üle Eesti, otsustasime seda toetada,“ selgitas Rosma kooli õpetajate kolleegiumi liige, muusikaõpetaja Riina Velmet. Otsust kergendas asjaolu, et vanemad pakkusid end ise selleks päevaks õpetajateks.

Waldorfkoolides teevad lapsevanemad kooliga igapäevaselt väga tihedat koostööd ja vanemate toetus annab Riina Velmeti sõnul hea võimaluse ka streigipäeval tavapärase koolielu jätkamiseks. „Meile õpetajatena tundub see hädavajalik ja normaalne, seepärast on meil ka väga hea meel vanemate vabatahtliku panuse üle kolmapäevase koolipäeva tunniandjatena,“ märkis ta.

Sisulised muutused haridusmaastikul saavad Velmeti sõnul toimuda ainult koostöös lapsevanematega ja loodame, et see streik on aitab luua nii õpetajate kui vanemate seas laiemalt ühist eneseteadvust. „Lapsevanem on õpetajale kõige olulisem sisuline partner, kes saab kodanikuna panustada haridusmuutuste elluviimisse ning aidata tõsta ka õpetaja positsiooni ühiskonnas,“ lisas ta. Jätka lugemist »

Õpetajad saavad Avatud Eesti Fondi toel psühholoogilist abi

2011. aasta detsembrist kuni 2012. aasta aprillini osalevad Kohtla-Järve Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli õpetajad ja psühholoogid ühisprojektis «Muudatuste algus peitub iseendas!»

Algatus viiakse ellu Avatud Eesti Fondi toel ja selle eesmärgiks on koolis turvalise õpikeskkonna loomine.

Projektis osalevad psühholoogilistel treeningutel ja supervisioonigruppides 8 õpetajat ja 2 koolipsühholoogi. Õpitakse eneseregulatsiooni oskusi ning erinevates õpisituatsioonides õigesti käituma. Projekti käigus luuakse osalevate koolide õpetajatega omavaheline koostöövõrgustik.

Tammiku Gümnaasiumi direktori Valentina Kutuzova märgib, et tänapäeval esitatakse õpetajale väga kõrgeid nõudmisi.

„Tänapäeva õpetajad ei pea olema ainult oma ala kompetentsed spetsialistid, vaid omama praktilisi teadmisi psühholoogias. Need teadmised aitavad kaasa usalduslike suhete tekkimisele, lahendada oskuslikult konflikte ning edukalt toetada iga lapse arengut.“ Neile kriteeriumidele on raske vastata, õpetajad satuvad tihti „riskigruppi” ja tekib läbipõlemisefekt.

Tammiku gümnaasiumi ja Mäetaguse põhikooli juhtkonnad otsustasid mitte oodata abi riigilt, vaid oma pedagoogide füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks viia läbi projekt Avatud Eesti Fondi toetusel.

Nädalaga on Viljandimaal A-hepatiidi vastu vaktsineeritud 206 õpetajat

“Võib öelda, et koostöö Terviseameti ja SA Viljandi Haiglaga on kujunenud väga tõhusaks”, sõnas Viljandi maavanem Lembit Kruuse, viidates viiele eelmise nädala tööpäevale, mil jõuti vaktsineerida 206 õpetajat.

“Sel nädalal on veel maakonna mitmesse piirkonda väljasõidud ning rõõmustav on õpetajate endi vaktsineerimisaktiivsus. Kui keegi ka loobub, siis on nimekirjas ootel järgmine soovija. ”

Praeguse seisuga on Viljandimaal haigestunud A-hepatiiti 110 inimest. Viimasel nädalaga lisandus kolm haigestunut.

Viljandimaal esialgset valmisolekut kinnitanud 345 õpetaja rida, kes olid valmis end soodustingimustel A-hepatiidi vastu vaktsineerima, on suurenenud pea neljasajani.

Viljandimaa õpetajad said Viljandi maavalitsuse ning ravimifirma koostööläbirääkimiste kaudu võimaluse lasta end soodustatud tingimustel vaktsineerida. Võimalus oli valida, kas ainult A- või ka AB-kompleksvaktsineerimise vahel. Vaktsineerides end A-hepatiidi vastu, mis koosneb kahest doosist, on esimene doos tasuta. Vaktsineerides kompleksvaktsiiniga AB-hepatiidi vastu, mis koosneb kolmest doosist, on kaks esimest doosi tasuta. Mõlemal juhul peavad õpetajad tasuma vaid viimase doosi eest vastavalt apteegi hinnakirjale.

Tiina Pihlak

Õpetajd küsivad: kas koolis on kohta loovusele?

Noored õpetajad asuvad homme mõttetalgutel arutlema, kas koolis on kohta loovusele.

Mis on loovus? Kas loovust saab mõõta? Mis on loova õpetaja tööriistadeks? Kas Eesti koolid toetavad õpetajate ja õpilaste loovust? Kas õppekavad ja õppevara pärsivad loovust? Kes õpib kellelt? Kas noor õpetaja on loovam kui aastakümneid pedagoogiametit pidanu? Neid ja palju teisi küsimusi esitavad ja vastuseid otsivad homme Tallinna Ülikoolis toimuvatel alustavate õpetajate mõttetalgutel „Jäljendajatest loojaks“ üle 80 õpetaja. Kohal on nii oma õpetajateed alles alustanud noored kui kogenud pedagoogid.

Talgute juhtmõttele toetuva avaloengu peab Tartu Ülikooli Teaduskooli direktor ja andekuse uurija Viire Sepp, kes küsib oma ettekandes, kas koolikeskkonna üldse on kohta loovusele. Ettekandele järgnevad erinevad loovuse teemaga seotud töötoad, kus noored õpetajad ja õpetajaks õppijad saavad otsida ja leida loovust nii iseendas kui ka jagada mõtteid ja ideid, kuidas muuta õppimine ja õpetamine loovamaks ning õpilast enam toetavamaks. Omapoolseid ideid jagavad töötubades kogenud koolitajad, õppejõud ja loovad inimesed: Aivar Simmermann, Kaia Köster, Ilona Sillak, Katrin Roosileht ja Marju Tark. Mõttetalgutel kogetu võtab õhtul loovalt kokku Eesti Luguteater.

Mõttetalgud toimuvad homme, 27. oktoobril Tallinna Ülikoolis. Täpsem ajakava asub teate allosas.

Mõttetalgutele paneb õla alla Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Lisainformatsioon:
Katrin Poom-Valickis
TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi dotsent
Telefon: +372 505 7532
E-post: katrinpv@tlu.ee

Neljapäeval toimub Võrumaa õpetajate neljas metoodikapäev

Neljapäeval, 27. oktoobril toimub Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis Võru maakonna õpetajate metoodikapäev, mis on punktiks hea õpetaja kuule. Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Tänavu julgustab hea õpetaja kuu tooma kooli uusi nutikaid lahendusi, mis teevad õppimise vaheldusrikkamaks.
Võrumaa õpetajate metoodikapäeval saab kuulata 22 ettekannet maakonna 11 kooli ja lasteaia õpetajatelt.
Kertu Künnapuu

Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva

Õpetajate päev Otepääl. Foto: Monika Otrokova

Otepää Kultuurikeskuses tähistati õpetajate päeva 3. oktoobril kontserdiga, kus esinesid Aura Põldvere ja Jürmo Eespere.

Õpetajaid tervitasid volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Andres Visnapuu. Otepää valla tänukirjad said Valgamaa Aasta Õpetaja 2011 nimetuse pälvinud Pühajärve Põhikooli klassiõpetaja, algklasside muusikaõpetaja, kasvataja ja ringijuht Anneli Teder ning Otepää Gümnaasiumi klassiõpetaja, kooli algklasside ainesektsiooni juhataja, ringijuht Tiie Jaaniste. Pärast kontserdit olid kõik õpetajad palutud tordilauda.

Vaata pildigaleriid siit:
http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/122-opetajatepaev03102011

Allikas: Monika Otrokova

Vilistlaspidu Tsolgo vanas koolimajas

Kõiki endisi õpetajaid ja vilistlasi oodatakse 8. oktoobril Tsolgo kooli 200 aasta juubelile.
Kogunemine kell 14 Tsolgo vanas koolimajas.

Vaata ka www.lasva.ee! Rohkem infot saab tel 5381 7746 (Piret), 5621 3180 (Vaike) ja Tsolgo raamatukogust tel 787 6432, vaike@lasva.ee.

Täna algab hea õpetaja kuu

Täna algab hea õpetaja kuu, mille eesmärk on tähtsustada õpetaja rolli Eesti ühiskonnas. Nelja nädala jooksul vaadatakse haridust nii õpilaste kui ka lastevanemate ja õpetajakoolituse tudengite vaatenurgast.

Hea õpetaja kuu avalöök toimus täna kell 10 Eesti muusika- ja teatriakadeemias (Rävala pst 16). Sõna võtsid haridusminister Tõnis Lukas ning õpetajakuu korraldajad. Hirvo Surva
taktikepi all toimub riigikogu liikmete, tudengite ja põhikooliõpilaste ühine muusikatund.

“Eesti ühiskond on küps õpetajat uuesti aujärjele tõstma,” ütles haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Just seda näitab ka teist korda tähistatav hea õpetaja kuu, lisas ta.

Hea õpetaja kuu eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajaid, tõsta õpetajate mainet ühiskonnas, edendada õpetajaharidust ja tuua rohkem helgeid päid õpetajaks õppima. Sel aastal on teemaks “Õppimine seob põlvkondi” ning seda vaadatakse nelja teemanädala kaudu.

Mullu osales Hea õpetaja kuu tegevustes kokku 239 kooli ja lasteaaeda enam kui 62 000 õpilasega.

Hea õpetaja kuu suuremateks veduriteks on SA Archimedes, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, SA Noored Kooli, ETKA ANDRAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja teised. Sündmuste põhikorraldajateks on aga koolid ja lasteaiad ise. Hea õpetaja saab teoks Euroopa sotsiaalfondi programmi Eduko toel.

Õpetajakuu veebileht asub aadressil: www.opetajakuu.ee.