Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2019
E T K N R L P
« juuli    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031  

Laupäeval tunnustatakse parimaid matemaatikaõpetajaid

Foto: real.edu.ee

Foto: real.edu.ee

Laupäeval, 13. detsembril kell 11 tunnustatakse Tartu ülikooli senati saalis professor Gerhard Rägo mälestusmedaliga Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 122 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu antakse medal
- Tartu ülikooli emeriitdotsendile ning koolimatemaatika ja õpetajate ettevalmistamise kauaaegsele eestvedajale Tiit Lepmannile;
- Paide ühisgümnaasiumi matemaatikaõpetajale Anne Lillepeale;
- Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Kärt Matiisenile;
- Võru I põhikooli matemaatikaõpetajale Anne Reiljanile;
- Rõuge põhikooli matemaatikaõpetajale Piret Viilule.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 163 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikoolis välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Allikas: Tartu ülikooli

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht

29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

Endel Nelise elu andis aluse filmile

Endel-Nelis

Foto: erakogu

Veebruari teises pooles alustab Allfilm Haapsalus vehklemistreener Endel Nelise elust inspireeritud mängufilmi „Mõõkade tants” võtteid, peaosas on Märt Avandi, vahendab Kaire Reiljan Lääne Elus.

Filmi Eesti produtsent ja Allfilmi juhatuse liige Ivo Felt ütles, et stsenaarium sai tõuke Endel Nelise elust ja tööst ning peategelane kannab legendaarse vehklemistreeneri nime, kuid filmi tegevus on välja mõeldud.

Tegevus toimub 1950. aastate Haapsalus. Felti sõnul on peategelane noor sportlane, kes pärast Leningradis kooli lõpetamist satub Haapsallu ja moodustab siin vehklemisklubi. Jätka lugemist »

Hea õpetaja kuu lõpetab Võrumaa traditsiooniline õpetajate metoodikapäev

Oktoober on hea õpetaja kuu, mille raames toimuvate ürituste eesmärgiks on väärtustada Eesti õpetajate tööd ja öelda õpetajale aitäh. Teisipäeval, 22. oktoobril toimub Võru Kesklinna Koolis Võrumaa õpetajate metoodikapäev, mis annab headele õpetajatele võimaluse jagada oma parimatid töökogemusi kolleegidega. Tänavu on hea õpetaja kuu läbivaks teemaks koostöö. Kiidame ja täname õpetajaid, kes on eeskujuks ning pakume ning kogume ideid koostöökujundamiseks.

“Metoodikapäeval saab kuulata maakonna 10 haridusasutuse 24 õpetajalt 17 ettekannet, mille siduvaks üldteemaks on arengu- ja koostöökeskne õpikäsitus. Suurema tähelepanu all on seekord karjääriplaneerimine ja õppe lõimimine, samuti koostöö ja kaasaegsed õpikeskkonnad. Ettekanded toimuvad kolmes töötoas, et iga kuulaja saaks ise koostada endale võimalikult sobiva päevakava,” ütles Võru Maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks.

Metoodikapäeva korraldab kuuendat aastat Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond. Päeva põhieesmärgiks on õpetajate professionaalsuse toetamine eeskätt kolleegi väärtusliku metoodilise töö kogemusega tutvumise läbi. Nutikate lahenduste vahetamise kogemusi sõltumata õpetatavast ainest on raske üle hinnata – oma osa saavad siit nii esinejad kui ka kuulajad, seejärel juba õpilased ning nende kaudu ka lapsevanemad. Teisalt annab see päev õpetajatele võimaluse esineda ettekannetega maakonna tasandil, mis on üheks oluliseks näitajaks õpetaja professionaalsel enesearendamisel ja õpetaja kutse kõrgema taseme taotlemisel.

Lisainfo: Aigi Tiks, Võru Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna, peaspetsialist-inspektor, tel 786 8358

Maailmakool kutsub õpetajaid maailmapäeva korraldama

MTÜ Mondo Maailmahariduskeskuse portaal Maailmakool kutsub õpetajaid korraldama maailmapäeva ning pakub võimalust osaleda konkursil, mille auhinnaks on reis Keeniasse.

Kooli maailmapäev võib olla ühe- või mitmepäevane üritus, kus õpilased tutvuvad arengumaade, maailma usundite, õiglase kaubanduse, globaalsete keskkonnaküsimuste või rahvusvahelise poliitikaga. Teemasid võib arutada tundides, kutsuda kooli külalisi või korraldada näiteks oma koolis ÜRO simulatsioon üleilmastumise teemadel. Toetust ja tuge maailmapäeva korraldamiseks saab MTÜ Mondo Maailmahariduskeskusest, kirjutades aadressil  maailmaharidus@mondo.org.ee. Ideid maailmapäeva korraldamiseks leiab ka maailmakool.ee portaalist. On olemas ka väike rahaline ressurss esimesele 10 koolile, kes tuge vajavad.

Õpetajad, kes saadavad oma maailmapäeva plaanid enne 10. septembrit, osalevad konkursil, mille võitjat premeeritakse tasuta reisiga Keeniasse oktoobri koolivaheajal. Keenia reisil tutvutakse Mondo Keenia koostööpartnerite tööga Nairobis ja Shianda külas Lääne-Keenias. Reisi ajal külastatakse Keenia koole. Plaanis peaks olema kirjas kooli nimi, vastutav isik, maailmapäeva/nädala aeg ja tegevused ning kui palju õpilasi nendest osa võtavad. Maailmapäeva plaane oodatakse elektrooniliselt aadressil maailmaharidus@mondo.org.ee. Samalt aadressilt saab ka lisainfot.

Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostööks ettenähtud vahenditest.

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

käsiraamatTartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Sel nädalal minnakse tagasi kooli

25. veebruarist kuni 1. märtsini leiab aset “Tagasi kooli” fookusnädal, mis juhatab sisse kooliaastaringse tegevuse. “Tagasi kooli” kutse on jätkuvalt lihtne – tule ja anna vähemalt üks koolitund

Alates 2013. aasta veebruarist on kooliminek paindlikum kui kunagi varem, sest valminud on uus infosüsteem, mis võimaldab soovijatel õppeaastaringselt endast külalisõpetajana märku anda ja õpetajatega tunde kokku leppida.

Jagades õpilastega oma elu- ja töökogemusi saavad külalisõpetajad koolis õpitavat seostada praktilise eluga ning luua nii tihedamat sidet kooli, kasvava põlvkonna ja ühiskonna vahel. Varasemate külalisõpetajate kogemused on näidanud, et juba ühest seesugusest koolitunnist võivad saada alguse väga põnevad ideed nii õpilaste, kooli kui külalisõpetajate endi jaoks.

Algatuses osalemine on ka oluline sõnum selle kohta, et õpetajaametit tuleb väärtustada. Õpetaja on hariduse nurgakivi ning tema kujundab hariduse ja harituse kvaliteeti. Külalisõpetamine annab suurepärase võimaluse õpetajaameti rõõme ja muresid pisutki ise kogeda ning seeläbi ühiskondlikku diskussiooni oma kogemusi ja mõtteid lisada.

Tagasi kooli” on ellu kutsutud 2007. aastal sihtasutus Noored Kooli poolt. President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni ning jätkanud kasvamist sellest ajast peale. Algatust veavad eest Noored Kooli programmi vilistlased Triin Noorkõiv ja Tiina Pauklin.  ”Tagasi kooli” strateegiline partner on Swedbank. Infosüsteemi arendamisprojekti rahastasid regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital ning Swedbank.

Rohkem infot “Tagasi kooli” kohta leiab siit.

 

Rägo medaliga tunnustatakse Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid

Laupäeval, 8. detsembril tunnustatakse Tartu ülikoolis professor Gerhard Rägo medalitega Eesti parimaid matemaatikaõpetajaid. Silmapaistva matemaatiku ja TÜ professori Gerhard Rägo sünnist möödus 5. detsembril 120 aastat.

Gerhard Rägo medali eesmärk on tunnustada isikuid või kollektiive silmapaistvate teenete eest õpetaja- või õppejõutöös, õppe- ja metoodilise kirjanduse, programmide, õppetehnika jms väljatöötamise ning tõhusa kaasabi osuta­mise eest matemaatika õpetamise täiustamisel Eesti koolides.

Tänavu pälvivad medali Andi Kivinukk (Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi professor), Väino Külvi (endine Vändra gümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Lemmi Nael ja Arvo Press (Pärnu Koidula gümnaasiumi matemaatikaõpetajad), Sirje Sild (Nõo reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja), Maaja Valter (Lääne-Viru maavalitsus, haridus- ja sotsiaalosakonna inspektor, Rakvere eragümnaasiumi matemaatikaõpetaja) ning Tallinna reaalkool tervikuna.

Gerhard Rägo (1892-1968) mälestusmedali asutasid 1990. aastal Tartu ülikool ja Eesti matemaatika selts. Vastsete laureaatidega kokku on eelnimetatud medal antud 150 isikule või kollektiivile.

Professor Rägo oli silmapaistev matemaatik-didaktik. Ta töötas Tartu ülikooli välja tulevaste gümnaasiumiõpetajate ettevalmistuskava ning koostas sellekohased õppekavad matemaatika-loodusteaduskonnale. Ta oli ülikoolis õpetajate ettevalmistamisega tegelenud didaktilis-metoodilise seminari juhataja abi ja aastatel 1936-1940 juhataja. Ta on töötanud Tartu ülikoolis dekaani, kateedrijuhataja ja prorektorina.

Mälestusmedalite üleandmine toimub 8. detsembril algusega kell 12.30 Tartu ülikooli senati saalis.

Virge Tamme

Lapsevanemaid kutsutakse Rosmale koolitusele

Rosma koolipere ootab koolitusele nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi osalema lapsevanemate ja õpetajate ühiskoolituse sarjas, mis jätkub sel laupäeval, 3. novembril kell 10.00-17.00, kui keskendutakse teemale “Tänapäeva väljakutsed”.

Koolituse toimumisekohaks on Põlva külje all tegutsev Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal, päeva teemad jagunevad järgmiselt:
• Rütm mängus ja liikumises / Marika Nurmsalu, õpetaja
• Laste elamused tänapäeval. Konkurents, TV. Lapsepõlve võimalikkus ja vajalikkus / Heli Kudu, lasteaia õpetaja
• Elujõudude tugevdamine, õppeainete proportsioonid, 3-päevane aine õpetamise rütm (öö sissetoomine), “vastuvoolu ujumine” / Külli Volmer, õpetaja
• Kogemuslikud grupitööd. Praktiline vormijoonistus.

Koolituspäeval vaatleme esimeses osas tänases ühiskonnas ja inimestes elavaid harjumusi, üldist elukorraldust, meelelahutust ja väljakujunenud mõttemalle lapse arendamisest ning võrdleme waldorfpedagoogika põhimõtete ja antroposoofiliste arstide seisukohtadega. Kutsume vanemaid osalema ja kaasa mõtlema, mis on igaühe enda seisukoht neis küsimustes ja mis tegelikult toetab lapse ning ka vanema enda arengut ühiskonnas toimivaks ja hingelisest tasakaalukaks inimeseks kasvamisel.

Lapsele parimat soovides on hea ennast kurssi viia lasteaia ja kooli toimimise põhimõtetega. Teises osas tutvustame õppimise protsessi tagamaid. Praktiliselt tegeleme vormijoonistusega, ainult waldofkoolides oleva õppeainega. Päev algab liikumisega, kus saame oma kooskõla kehaga rõõmsalt proovile panna. Jätka lugemist »

Türi vald tähistab hariduse andmise sünnipäeva

Käesoleval aastal täitub 325 aastat hariduse andmise algusest Türi kihelkonnas. Türi vald tähistab seda tähtpäeva septembrikuu viimasel nädalal erinevate üritustega.

Täna kell 16.00 avatakse Türi Muuseumis koolilooline näitus „OH, kooliaeg!“, mis jääb avatuks novembrikuu lõpuni. Lisaks näitusele pakub muuseum sel perioodil ka juhendatud muuseumitunde, tundide aeg tuleb huvilistel kokku leppida.

27. septembril on Türi Kultuurimajas hariduskonverents, mis kannab pealkirja „Eilsest homsesse“ ning on pühendatud hariduse eesmärkide ja õpetaja rolli muutumisele ajas. Üritus toimub kell 13.00-18.00, ajakava on kättesaadav Türi valla veebilehel Internetis www.tyri.ee. Konverentsi ajal on kultuurimaja fuajees oma toodangut müümas ja tutvustamas kirjastus Atlex.

Samal päeval on võimalik lahendada Türi valla hariduselu puudutavat veebipõhist viktoriini ning väiksematel huvilistel (algklassilastel) on võimalus lahendada kooliloolist ristsõna. Parimatele loositakse auhindu.

Haridusnädala üritused lõpetab Türi Vallavalitsuse vastuvõtt valla õpetajatele läheneva õpetajate päeva puhul.

Külle Viks, Türi Vallavalitsuse haridusspetsialist.

Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitli pälvis Heli Kudu Rosmalt

Loengud viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Foto: Kadri Allikmäe

Meie lasteaias töötab Heli. Töötab ei ole päris õige sõna, kõik meie kasvatajad lihtsalt ON lasteaias ja loovad laste jaoks ruumi, kus lapsed saavad teha laste kõige tähtsamat tööd – mängida. Kasvatajatel on laste mängu kõrval käed-jalad suurte inimeste toimetusi täis, et lapsed saaksid neid kõrvalt kogeda ja hiljem mängudes jäljendada. Nii on ka Heli: küpsetab ja koristab, õmbleb ja meisterdab, manitseb, lepitab ja silitab. Täpselt nii, nagu teised kasvatajadki.

Ometi valisid Rosma Haridusseltsi õpetajad Aasta Õpetaja kandidaadiks endi seast välja just Heli Kudu. Põhjus on lihtne: kuigi Heli näeb oma nääpsukese keha ja heleblondi peaga päris plikaohtu välja, on ta tegelikult juba küpses keskeas naisterahvas ning tema kogemustepagas nii ema, kooli lapsevanema, õpetaja kui kasvatajana nii suur, et Heli on seda aastaid lahkelt jaganud ka väljapoole. Heli on lapse kasvamise ja kasvatamise tarkust jaganud Rosma lasteaias, Rosma Haridusseltsi Vanemate Koolis, Tartu Waldorfpedagoogika Seminaris, Võrus Terve Pere Kooli loengutel, teistes koolides ja lasteaedades. Ta on kaasa aidanud kasvatajakoolituse organiseerimisel Tartu Ülikooli juures.

Möödunud sügisel Võru algatusgrupiga alanud koostöö oli nii viljakas, et Võrus otsitakse uue waldorflasteaia ruume. See tõestab, et lisaks igapäevatööle oskab Heli oma tööd mõtestada, talle meeldib lugeda ja uurida ning ise edasi mõelda. Jah, mõtted võivad Heli sedavõrd vaimustada, et ta lausa kibeleb neid edasi andma! Jätka lugemist »

Õpetaja suvi – sära ja värskuse kogumise aeg?!

„Küll sul ikka veab – kolm kuud puhkust,“ see on väide, mida õpetajana kuulen väga tihti, eriti suvel. Mis seal pattu salata, olen vastuseks kostnud, et eks juuni, juuli ja august ole kolm head põhjust, miks õpetajaks hakata. Tegelikkus aga nii roosiline (päikseline) pole.

Kõigepealt tuleb märkida, et õpetajate suvepuhkus ei kesta mitte kolm kuud, vaid täpselt 56 päeva. See tähendab, et kooliukse võib õpetaja enda järel sulgeda napilt enne jaanipäeva ja uks tuleb uuesti üles leida augusti keskel. Tõsi, pärast laste lahkumist koolist muutub õpetaja töö olemus – õpetamise asemel tuleb klassi ja sahtleid koristada, kasvatamise asemel tuleb täita eKooli, õpinguraamatut ja erinevaid aruandeid, lastevanematega suhtlemise asemel tuleb rohkem tähelepanu pöörata kolleegidele. Vanemate klasside õpetajad veedavad juunikuu ja mõnikord ka poole augustist täiendavat õppetööd tehes. Mis parata, on õpilasi, kellele jääb 135st koolipäevast väheseks, et klassi lõpetamiseks vajalikku materjali omandada. Seega võib õpetaja kooliõhu päriselt välja hingata alles jaanitule ääres, siis kui Jaan juba jaheda kivi vette viskab.

Juulikuu on tõesti juba õpetaja päralt, iseasi, kui palju seda puhkamiseks kasutada raatsitakse. Mul on kolleeg, kes käib juba aastaid kesksuvel Soomes maasikaid korjamas, pidavat hästi teenima ja on vahelduseks koolitööle. Teine kolleeg peab plaani teha suvel valmis matemaatika töölehtede komplekt, mis sobiks õpiabi vajavatele õpilastele (töö ajal seda teha ei jõua). Kolmas kolleeg läheb oma õpilastega Helsingisse Soome-Eesti tantsupeole, neljas tahab minna suvekoolitusele ja viies läheb lastelaagrisse kasvatajaks. Ise olen suvel tegelenud näiteks taimede korjamise ja herbaariumi valmistamisega, aga ka ajakirjandusliku suvepraktikaga, sugulaste ja tuttavate laste hoidmisega. Tundub tööna, aga on vahva.  Jätka lugemist »

Kunstnik Ellen Polli õpilased austavad õpetajat näitusega

Õpilase E. Mäeotsa joonistus (1958), juhendaja Ellen Polli.

Laupäeval, 18. veebruaril tähistab Tartu linn kultuuriaasta möödumist vastuvõtuga, kus avalikustatakse aunimetuse Kultuurikandja loomingulised kooslused. Sel puhul avati Tartu Kunstikooli trepihallis maalikunstniku Ellen Polli (1927-2011) õpilaste tööde näitus, mis on korraldatud austusavaldusena Ellen Polli õpetajatööle tema õpilastelt.

Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.

“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).

Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.

Allikas: Piret Paluteder

Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Laivi ja lapsed, jookseb heie ja jutulõng. Foto: Rosma Haridusselts

Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.

Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.

Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.

Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Jätka lugemist »

Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Luisu Ahto ütehn latsiga. Foto: Uma Leht

Haani kooli poissõ käsitüüoppaja, Vahtsõliinast peri Ruusmäe miis Luisu Ahto (51) oppas puutüüd joba kümme aastakka õnnõ võro keelen ja paikligõl poiskõisil olõ-i seoniaoni vaia olnu tõlki appi pallõlda.

Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.

Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?

Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.

Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Jätka lugemist »

Õpetaja repliik

Kes ärkab hommikul vara nagu kukk, tunneb, et eelmisel õhtul jäi midagi tegemata, haarab kalkuni londi värvi pliiatsi järele, pistab selle tökatmusta kohvitassi, võtab hajameelselt ilmatu suure paki vihikud ja topib need imepisikesse kotti, paneb jalga tikk-kontsaga kõpskingad – see peaks minema kooli, võibolla on ta õpetaja.

Tegelikult pole aga asi üldse nii hull. Tehtud saab kõik niikuinii, kohvi ma ei joo, vihikud parandan ära koolis, kott pole mul sugugi nii imepisike, tikk-kontsadega kõpskingi mul veel pole (madalamatega parem õpilastega sammu pidada) ja seda, et ma õpetaja olen, tuletavad lapsed mulle pidevalt meelde. Jõudu, jaksu ja sära silmadesse kõikidele kolleegidele!

Tuuli Hiiesalu

Võru tunnustas õpetajaid

Neljapäeval, 6. oktoobril toimus kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele.
Üritusel anti üle Võru linna aasta õpetaja 2011 tunnustused. Tunnustuse pälvis pikka aega lasteaeda Okasroosike juhtinud Aina Kongo, Aasta Õpetajad 2011 on Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi inglise keele õpetaja Eve Unt, Võru Kunstikooli õpetaja ja tantsutrupi Katariina juht Ly Berišvili ning Võru Järve Kooli õpetaja Anne Morel. Aasta Noor Õpetaja 2011 tiitli pälvis Võru Kesklinna Gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Margus Soome.
Tunnustuse saanutele andsid Võru linnapea Jüri Kaver ning linnavolikogu esimees Erki Saarman üle 600-eurosed reisibüroo kinkekaardid ning klaasist raamatukujulised meened.
Autasustamisele järgnes Eesti Draamateatri etendus „Kõik on täis“ ning pidulik vastuvõtt.
Marianne Mett

Esmaspäeval saab õpetajate palgatõusule toetust avaldada

Evelin Tamm

Õpetajate palkade tase jääb kolmandiku võrra alla riigi keskmist. Aktiivsed kodanikud on teema käsile võtnud. Eelmisel esmaspäeval loodi facebook liikumine „Õpetajale vääriline palk“, millega on tänaseks liitunud üle 9300 inimese.

Samal lehel on kodanikualgatatuse korras avatud aruteluvood, kus õpetajad räägivad oma töötingimustest koolides ja lasteaedades, inimesed kirjutavad oma kogemustest ja jagavad haridusinfot.

Liikumise eesmärgiks on juhtida avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu, et õpetajate nõudmised palgatõusuks on põhjendatud. “Olukord koolides ja lasteaedades vajab kiiret reageerimist ja otsuste vastu võtmist esmases järjekorras. Õpetajate, lastevanemate ja õpilaste hääl peab jõudma kõikideni, sest me räägime olukorrast Eesti hariduselus, räägime meie lastest ja tulevikust. Kodanike otsustada on, kas Eesti tulevik on meie riikliku poliitika prioriteediks,” selgitab üks eestvedajaid Evelin Tamm.

Algatuse eestvedajate hinnangul tuleks noorele õpetajale maksta Eesti keskmise palgaga võrdsustatud palka. Õpetaja palka tuleks edaspidi hakat arvutama sarnaselt Riigikogulaste palgaga, et lõppeksid pidevad vaidlused, ebakindlus ja põhjendamatud viivitamised palgatasemete reguleerimisel. Jätka lugemist »

Paberkunstist on saanud täiskasvanute mängumaa

Foto: hullumaja.com

Rahvusvaheline internetipõhine kunstigalerii on peagi valmis oma liikmeks võtma Kadrina pabermassi-huvilist, kellele ei jää tundmatuks paberi voolime, töötlemine ja kunstiks muutmine.

Jutt käib Kadrina lasteaia õppelajuhatajast Maia Mägist, kelle e-postkasti peaks lähitulevikus saabuma rõõmustav uudis tema ametlikust vastuvõtust papiermache.co.uk liikmeks. Maia enda sõnul trambib ta juba jalgu, sest tahaks kannatamatult avada seda kaua oodatud kirja.

Mägi nimetab pabermassiga tegelemist ja voolimist tagasihoidlikult oma suureks hobiks. Tegelikult on ta käinud ka teisi huvilisi koolitamas ning tema magistritööna valminud uurimus avaldus raamatuna “Vahva paber” lasteaiarüblikute käelise tegevuse mitmekesistamiseks.

Maia Mägi räägib õhinal ka nimetatud netileheküljest, kus vaid registreeritud kasutajad saavad aktiivselt oma pabermassi-kunstitöid eksponeerida, foorumites kirjutada ja muidki huvitavaid asju teha.

Suure asjahuvilisena oli Maia valmis selle pika liikmeks astumise protsessi ette võtma, sest on leidnud teiste kunstiharrastajate galeriidest “vapustavalt häid asju”.

Kohe-kohe tuleva e-kirja saabudes on Maia Mägi teine eestlane selles kirjus papiermache-klannis, millest paljudel ehk aimugi ei ole. Hoiame Maiale pöialt!

Autor: Laura Kiur, Kadrina keskkooli õpilane

Hoidmetsa Ilme: Ku sul midä öelda ole-ei, sõs olõ vaka

Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.

Hoidmetsa Ilme om saisukotussõl, õt ku latsõga võro keeleh kõnõlõda sõs tuu tähenda-ai tuud, õt lats kooli minneh kiräkiilt selges saa-ai. Nutovi Mirjami pilt

Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`

Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.

Koh sul taa talo om?

Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…

Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?

Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.

A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?

(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).

Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?

Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)

Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?

Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.

Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?

Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.

Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.

Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.

Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?

Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.

Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?

Kahjus küll.

Mille kahjus?

Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?

A miä tuu su jaost tähendas?

Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.

Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?

Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.

A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.

Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.

Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?

Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.

Miildüs ka sullõ uma tüü vai?

Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.

Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?

Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.

Sa olõd ratsionalist?

Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!

Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?

Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.

Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.

Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`

Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?

No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.

Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?

Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.

Lõvi Laine, Ilme tädi:

„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“

Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane

„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.

Autor: Mirjam Nutov, setomaa.ee

Karksi vallas tunnustatakse õpetajaid

 Pühapäeval, 10. oktoobril õpetajate päevale pühendatud vastuvõtule oli vallavolikogu esimees ja vallavanem kutsunud üle 100 Karksi valla praeguse ja endise õpetaja. Pidulikul üritusel anti üle Karksi valla aasta õpetaja 2010 tiitel teenekale spordipedagoog-treenerile Mart Kursile, kelle õpilased on läbi aastakümnete  saavutanud säravaid tulemusi, sealhulgas viimase kahe aastaga 23 tiitlivõistluste medalit, neist 5 kuldset.

Muusikaline tervitus õpetajatele oli Olav Ehalalt, Tanja Mihhailovalt, Lauri Liivilt ja Alen Vezikolt.
Aasta õpetaja valimine ning vallavolikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt toimus Karksi vallas kolmandat korda.

Allikas: Karksi valla koduleht

Foto ajalehest Sakala