Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Kõige rohkem elektriõnnetusi toimub igal aastal suvekuudel. Seetõttu on suve algus õige hetk ka lapsele elektriohte meelde tuletada ja õiget käitumist õpetada.

Vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti statistikale toimus mullu kokku 45-st elektriõnnetusest 22 ajavahemikul juunist augustini. Ehkki põhjuseks on peamiselt elektriseadmete kasutamise hoogustumine, on suvi ka äikeseaeg ning periood, mil lapsed lähevad maale ja liiguvad tavalisest rohkem väljas. Seega tasub kindlasti meelde tuletada ka elektrivõrguga seotud ohte.

“Kahjuks juhtus viimane tõsisem õnnetus vähem kui kuu aega tagasi, mil alajaama katusele ronis teismeline. Lastele tuleks maast-madalast kindlasti selgitada, et elektriohumärgiga varustatud kohtadest ja mahakukkunud liinidest tuleb kauge kaarega mööda käia,” selgitas Elektrilevi varahalduse strateegilise planeerimise osakonna juhataja Raivo Rebane.  Loe edasi: Suve eel räägi lapsele elektriohtudest

Lõket tehes järgi ohutusnõudeid, kulu põletamine keelatud

Kulu põletamine on keelatud.
Päästeamet tuletab meelde, et lõket tehes tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja kohalike omavalitsuse heakorraeeskirjadest. Kulu põletamine on aastaringselt keelatud.

Lõket võib teha tuulevaikse ilmaga. Lõkkease ja selle ümbrus peab olema puhastatud kergesti süttivatest materjalidest. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkkekoht peab paiknema vähemalt kümne meetri kaugusel hoonetest, metsast ja põlevmaterjalidest. Ühe kuni kolme meetrise läbimõõduga lõke vähemalt 20 meetri kaugusel. Üle kolmemeetrise läbimõõduga tule tegemise peab juba kooskõlastama asukohajärgse päästekeskusega.

Lõkke juures olgu käepärast esmased kustutusvahendid: väiksema lõkke puhul kahekilone tulekustuti või ämber veega, suurema lõkke puhul kuuekilone tulekustuti või kaks ämbrit vett. Tuld ei tohi kunagi jätta järelevalveta.

Kulupõletajatelt on keskkonnainspektsioonil õigus nõuda hüvitist keskkonnakahju tekitamise eest. Lõkke tegemise nõuete rikkujat võib karistada kuni 800 euro suuruse rahatrahviga. Päästeamet soovitab inimestel jälgida, et ka teised kevadprahti põletades tuleohutusnõudeid täidaks ega seaks ohtu teiste vara.

Möödunud aastal oli Eestis üle 1700 metsa- ja maastikutulekahju, milles hävis kaks hoonet. Viimase paari nädalaga on päästjad saanud üle paarikümne väljakutse maastikupõlengutele.

Kasulikke juhiseid ja nõuandeid leiab ka Päästeameti Facebooki lehelt www.facebook.com/paasteamet