„Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Eile hilisõhtul toimunud Endla Jazziklubi kontserdil „Saame kokku Tomi juures” oli peaesineja Marta Lotta Kukk, kes on Toomas Volli solistiõppes laulmist õppinud jumalatosin aastat.

Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard
Toomas Voll ja Marta Lotta Kukk Pärnus Endla Jazzklubis. Foto: Urmas Saard
Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard
Ülle Ots ja Marta Lotta Kukk kontserdi vaheajal Endla Jazzklubis. Foto Urmas Saard

[pullquote]Võtan Tomiga koosveedetud ajast kaasa tohutu vokaalse arengu, aga ühtlasi ka kapaga lustakaid mälestusi.[/pullquote]Endla Jazzklubi on järjepideva eduga kestnud pisut pikemalt. „Käimas on kuraditosinas hooaeg,” ütles Marta Lotta ema Ülle Ots, klubi asutaja ja vedaja. „Üle mitme aasta täitsid jazzklubi lava noored kohalikud muusikud Pärnust ja Pärnumaalt,” rõhutas Ots ja tundis head meelt rahvast pungil täis Teatrikohviku saalist. Arvatavalt võis kohal olla kuni 120 muusikasõpra. Ligemale paari tunni pikkusest kontsertõhtust saadud elamus polnud sõnadesse väänatav. Koos noorte lauljatega oli laval ka juhendaja Toomas Voll ise. Marta Lottale ulatasid esinemisel abikäe ka klaverivirtuoos Robi Salumets ja hea sõber ning andekas muusik Frederik Küüts kitarriga. Samuti esinesid Mirjam ja Kätlin Kits. Nemadki ei vaja palju tutvustamist. Alles mai alguses osalesid õed Moostes Eesti rahvamuusikatöötluste festivalil Elohelü, kus peapreemia noppis neljaliikmeline ansambel Marbuus.

Loe edasi: „Saame kokku Tomi juures”, Endla Jazzklubis

Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud

LC Paikuse president Mart Nõmm ja sama klubi projekti vedaja Kuno Erkmann andsid täna Sindi gümnaasiumile üle discgolf’i harjutamiseks vajalikud tarvikud, mille hulka kuulub kolm mobiilset korvi ja kettakomplekti. Samasuguse komplekti sai eelnevalt ka Paikuse põhikool.

Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpilased valmistuvad kettagolfi harjutusteks. Foto: Urmas Saard

Kooli staadionile kingitust vastu võtma tulnud Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup tegi esimese õnnestunud kettaheitega käe valgeks. Proovivise toimus küll kaunis lähedalt, aga seegi sooritus vajas täpset silma ja osavat kätt.

Loe edasi: Paikuse lõviklubi kinkis kahele Pärnumaa koolile kettagolfi tarvikud

Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.

Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto Herkko Sõber
Noortevahetuse osalejad ühiselt Kildu külalistemaja pererahvaga. Foto: Herkko Sõber

[pullquote]käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas[/pullquote]Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.

Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.

Loe edasi: Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest

Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Eeloleval pühapäeval on emadepäev. Sindi gümnaasiumis on tavaks selleks päevaks pikalt ja põhjalikult ettevalmistusi teha. Eile toimus kooli aulas emadele ja vanaemadele pühendatud kontsert, mis jutustas lauludes, sõnades, liikumistes ja lühinäidendis lugusid neist endist ning üksnes neile.

Õnneli Pilliroog  ja  Chätlyn Parts sketšis Armastus kolme apelsiini vastu. Foto Urmas Saard
Õnneli Pilliroog ja Chätlyn Parts sketšis “Armastus kolme apelsiini vastu”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil[/pullquote]Tänavune kontsertõhtu oli pealavastaja Eneli Arusaare jaoks eriline. Kolm tema näiterühma õpilast lõpetavad gümnaasiumit ja sellises koosseisus koolilavale tulek jäi ilmselt viimaseks. Chätlyn Parts tegutses erilise innukusega kooli näiterühmas alates kolmandast klassist, tema klassivennad Egon Gentalen ja Martin Salundi liitusid õpilasteatriga kümnendast klassist ning omandasid näitlemise vilumust hoolsusega, mis on õpetaja Arusaare hinnangul eeskujuks noorematele harrastusnäitlejatele.

Lisaks näitlejatele esines täissaalile palju teisigi õpilasi, ühtekokku 77 koolnoort. Kaheksateistkümnest etteastest koosnev kava algas 2.a klassis õppiva Annabeli lauluga. Laulu “Unenäoriik” saatis klaveril muusikaõpetaja Marje Tilk. Mudilaskoori esituses kõlanud laulu “Palvesse sean käed” saab loodetavasti kuulda uuesti juba lipu päeval toimuval kontserdil Sindi seltsimajas.

Loe edasi: Emadele, vanaemadele – neist endist ja üksnes neile

Ainus, kes viitsis niimoodi jamada

Sirly Pihlak on töötanud sotsiaalpedagoogina enam kui kuus aastat Vändra gümnaasiumis, alates käesolevast kuust jätkab ta sama kutsumusega Sindis. Millised on laias laastus sotsiaalpedagoogi tööülesanded? Seda püüab Pihlak Külauudiste infoveski palvel lugejatega jagada. Aga esmalt räägib ta mõne sõnaga iseendast.

Sirly Pihlak. Foto Urmas Saard
Sirly Pihlak. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Seda kartust, et mul iga päev tööd ei jätkuks, ei ole[/pullquote]„Olen Vändras kasvanud, sealse gümnaasiumi lõpetanud ja samas koolis ka aastaid töötanud. Vändra on olnud kogu aeg koht, kus ma olen elanud,” ütleb meie esimese kohtumise jutuajamist alustades pidevalt rõõmsalt naeratav noor naine. „Peale gümnaasiumit ei olnudki mul mingit kindlat plaani, mida edasi tegema hakata. Mingi mõte siiski inimestega töötamiseks peas liikus. Kuid kindel suund, kas valida sotsiaalvaldkond või midagi muud, see arusaamine puudus. Pärnu kolledžist leidsin sotsiaaltöö korralduse ja arvasin, et selles võiks midagi minu jaoks olla. Aga ega ma täpselt ju veel ei teadnud ka, mis asi see on,” tunnistab Pihlak, kes lõpetas kolledži 2011. aastal. Õping kestis avatud ülikoolis neli aastat.

„Kooliajal mõtlesin, et lastega ma tegelema ei hakka. Aga erinevatel praktikatel käies nägin sotsiaaltöö erinevaid pooli. Olin lühemat aega Vändra alevis psüühiliste erivajadustega päevakeskuses, samuti vanadekodu poole peal ja puutusin kokku ka erihoolekandega. Ega see mulle väga ei sobinud.”

Loe edasi: Ainus, kes viitsis niimoodi jamada

Suur pildigalerii: Tori valla laste ja noorte laulukonkurss 2019

Täna Pärnumaal toimunud esimesel Tori valla laste ja noorte laulukonkursil jagati rohkelt tunnustusi ja auhindu neile, kes naudivad laulmist. Kui enamikke lauljaid saatsid nende juhendajad klaveril, siis oli neidki, kes mängis ise klaverit, suupilli, kannelt.

Tori valla esimene laste ja noorte laulukonkurss Sindi seltsimajas. Foto Urmas Saard
Tori valla esimene laste ja noorte laulukonkurss Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

Uue lauluvõistluse ellu kutsumise eesmärgiks on oma valla lastele hea esinemisvõimaluse ja lavakogemuse andmine. Sindi seltsimajas aset leidnud tänasele ligemale nelja tunni pikkusele võistulaulmisele eelnesid eelvoorud, mida korraldasid koolid ja lasteaiad iseseisvalt.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Tori valla laste ja noorte laulukonkurss 2019

Suur pildigalerii: Sindi võimlemispidu 2019

Täna, 13. aprillil korraldas Sindi Avatud Noortekeskus traditsioonilise võimlemispeo. Sindi seltsimajas esinesid Sindi, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Pärnu-Jaagupi, Tori kooli võimlejad ja tantsijad, stuudio Happy Dancers ja üllatusesinejad.

Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto Helen Parmen
Osalejad Sindi võimlemispeol 2019. Foto: Helen Parmen
Sindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto Urmas Saard
Sindi võimlemispidu 2019. Kätry Lisete Kuusik, juhendaja Merili Passel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]millise nõtkusega naised posti külge klammerdudes sooritasid erinevate raskusastmetega trikinumbreid[/pullquote]Ühtekokku toodi suure saali lavale 20 etteastet. Tavapäraselt tulid esimestena vaatajate ette Sindi noortekeskuse noorimad võimlejad. Esimese kuni kolmanda klassi tüdrukutest koosneva Ritsikate rühma kava kulges langevarju all ja servadel. Ritsikad tulid lavale hiljem veel teist kordagi ja esinesid trikikavaga. Sindi noortekeskuse Täheratas on edasijõudnute rühm. Nemad käisid laval koguni kolmel korral. Esmalt oli vabakava, järgmisena trikikava ja viimaks lindikava. Sindi võimlejaid ja tantsijaid juhendab Margit Schmidt. Aga ta treenib ka Githa nooremat rühma ja Githa seeniordaame.

Sindit esindas ka Sindi gümnaasiumi tantsurühm Hope, juhendaja Merili Passel.

Loe edasi: Suur pildigalerii: Sindi võimlemispidu 2019

Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Juba teist suve kutsutakse lapsi Sänna Kultuurimõisas toimuvale Leiutajate Külakooli tsirkuselaagrisse, kuhu oodatakse 9 kuni 15-aastaseid noori.

Pilt on illustreeriv. Foto Urmas Saard
Pilt on illustreeriv. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pole tähtis, kas ollakse varem trikitanud või mitte[/pullquote]18.-22. juunil kohtub laagris ägedate juhendajatega, kes annavad edasi oma tõeliselt lahedaid oskusi akrobaatikas, tasakaaluliinil (slack line), akrojoogas, ronimises, movement´is, zhongleerimises ja paljudes teistes valdkondades. Juhendavad Kristin Hansen, Tauri Vahesaar, Krista Palm ja paljud teised.

Ka tänavu leiavad aset igapäevased tsirkusejämmid, kus igaüks saab enda võimeid harjutades kasutada erinevaid vahendeid nagu žongleerimispallid, poid, kurikad, rõngad, diabolod, üksrattad jne.

Leiutajate Külakoolis on tegeletud tsirkusega või nagu seda kohapeal nimetatakse – trikitamisega – juba mõnda aega. Külakooli lastele meeldivad igasugused trikid. Olgu nendeks siis žongleerimine, vigurdamine poide või diabologa, õhu- ja tavaakrobaatika, akrojooga, üksrattal sõitmine või slackline´il liikumine, viimastel aegadel on võluvaks muutunud ka mustkunsti harrastamine.

Loe edasi: Leiutajate Külakooli tsirkuselaager FookusPookus

Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

9. mail toimub Eestis juba neljateistkümnendat korda heategevuslik Teatejooks, kus 5.-9. klasside lapsed ja noored jooksevad liikumisvõime kaotanud laste heaks. Teatejooksud toimuvad kõigis maakondades ning registreeruda saab kuni 24. aprillini.

Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto Marko Mumm
Lapsed eelmise aasta Teatejooksul Tallinnas. Foto: Marko Mumm

[pullquote]Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks![/pullquote]Teatejooksu korraldajate südamesoov on nakatada üha enam lapsi ja noori liikumisrõõmuga. „Teatejooks on kasvanud 12000 osalejaga suursündmuseks ning mitmed koolid on juba teatanud, et plaanivad lisaks jooksul osalemisele korraldada 9. mai kogu koolipäev liikumispäevana,“ sõnas Teatejooksu eestvedaja Erik Pallase.

Sel aastal paneb Teatejooks õla alla ratastoolilastele koosmängimise võimaluste loomisele. „Aitame koguda toetust Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse läheduses paikneva ratastoolipargi laiendamiseks. Keskuse mänguala kõrvale kavandatakse mitut uut atraktsiooni, sealhulgas ronimislinnakut ja eri kõrgustega liivakaste, mis võimaldavad liikumisvõime kaotanud lastel mängida õues koos teiste lastega. Laps on laps, isegi kui liikumine on raskendatud ning vajab selleks abivahendeid. Oleme lastele ja nende peredele üheskoos abiks!“ ütles Erik Pallase.

Loe edasi: Heategevuslik Teatejooks kutsub toetama ratastoolilaste koosmängimise võimaluste loomist

Pärnumaa miniettevõtjate festival

Pärnumaa Arenduskeskus korraldas esimese Pärnumaa mini- ja miniminiettevõtjate festivali, mille eesmärgiks seati noortele inspiratsiooni ja motivatsiooni andmist, samas tunnustati ka nende ettevõtlikkust.

Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto Kristi Suppi
Vändra gümnaasiumi MMF Rebased. Foto: Kristi Suppi

Pärnumaa esimene miniettevõtjate festival peeti reedel, 22. märtsil Strand SPA & Konverentsihotelli viiendal korrusel asuvas Lahe saalis. Festivalil osales ka paljude õpilaslaatade korraldamise kogemusega majandusõpetaja Kristi Suppi, kes on muuhulgas Külauudiste infoveski kirjasaatja. Uudisteportaali palvel vastas ta mõnedele küsimustele, et saada toimunust paremat ülevaadet.

Õpilas- ja minifirmadele korraldab Junior Achievemet Eesti SA igal aastal laatu ning võistlusi. Ka Pärnumaal toimuvad traditsioonilised õppefirmade laadad ja Pärnu kolledžis korraldatakse õpilasfirmade konkurssi. Miks on vaja veel festivali?

Õpilasfirmadel (gümnaasiumi programm) on olnud palju rohkem võimalusi kui minifirmadel (7.-9. klass), kellele on nüüd juba mitmendat aastat toimunud ka üleriigilised võistlused. Kõige noorematele, mini-minifirmadele, pole eriti midagi pakkuda olnud, peale mõne müügivõimaluse. Kuna miniminifirmade (5. klass) programm on meil hoogu kogumas, siis tuli SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA) noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht Viivika Vilja välja mõttega korraldada mõõduvõtmine kõige noorematele. Pannes kokku nii minimini- kui minifirmad (esimesi üksi on veel väga vähe), sündiski see ettevõtmine.

Loe edasi: Pärnumaa miniettevõtjate festival

Otepää valla lapsed laulsid ilma võistulaulmiseta

16. märtsil toimus Puka Kultuurimajas Otepää valla laululaste meeleolukas kontsert, kus lapsed sai esineda elava muusika saatel.

Otepää valla laululaste kontserdil osalenud. Foto Valju Aloel
Otepää valla laululaste kontserdil osalenud. Foto: Valju Aloel

[pullquote]Tavalise laulukarusselliga võrreldes said kontserdist osa võtta kuni 19-aastased noored lauljad[/pullquote]Otepää Kultuurikeskused loomejuht Merilin Kirbits selgitas, et kuna sellel aastal laulukaruselli võistlust ei toimunud, siis sündiski idee korraldada kontsert. „Lastel peab olema oma kontsert, sest aasta ajaga kasvavad ja arenevad lapsed väga palju ning teineteise kuulamine ja nägemine annab inspiratsiooni,“ lisas Merili Kirbits. „Kuna laulmises ei tulnud mõõtu võtta, siis otsustasin, et lisaksin kontserdile teistsugust väärtust ning annaksin lastele hoopis võimaluse laulda koos elava bändiga.“

Tavalise laulukarusselliga võrreldes said kontserdist osa võtta kuni 19-aastased noored lauljad Otepää vallast ning kokku oli kontserdil 25 last.

Loe edasi: Otepää valla lapsed laulsid ilma võistulaulmiseta

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard
Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda[/pullquote]Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.

Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.

Loe edasi: Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Täna peeti 15. korda Pärnumaa vene keele päeva „День русского языка 2019”, mis on enamik kordi toimunud Sindi gümnaasiumis õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerupi eestvedamisel.

Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard
Pärnumaa 15. vene keele päev Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

[pullquote]terve tosina jagu Pärnumaa koole[/pullquote]Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilane Kristiina ütles добрый день, дорогие гости (tere päevast kallid külalised), endal ülirõõmus naerupuna põskedel. Sama rõõmsailmeline gümnaasiumi lõpetaja Chätlyn jätkas sõnadega добро пожаловать в Синдискую гимназию на традиционный день русского языка (teretulemast traditsioonilisele vene keele päevale Sindi gümnaasiumisse). Mõlemad neiud olid eeskava teadustajad. Ühtekokku palusid nad järgemööda lavale terve tosina jagu Pärnumaa koole. Esineti laulude, tantsude, pillide mängu, luule ja sketšidega.

Pärnumaalt olid esindatud Häädemeeste Keskkool, õpetaja Heli Lank; Kilingi-Nõmme gümnaasium, õpetaja Regina Arnemann; Vändra gümnaasium, õpetaja Riina Kirkmann; Are kool, õpetaja Urve Hallikma; Koonga kool, õpetaja Aile Ailt; Lõpe kool, õpetaja Merike Pikkmets; Pärnu-Jaagupi põhikool, õpetaja Elle Redlich; Sauga põhikool; õpetaja Karolina Toomsalu; Surju põhikool, õpetaja Maarit Koger; Tori põhikool; õpetaja Helene Huik; Paikuse põhikool; õpetaja Eve Tannebaum ja Sindi gümnaasium.

Loe edasi: Maakondlik vene keele päev Sindi gümnaasiumis

Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Sindi gümnaasiumi üheksanda ja vanamate klasside õpilaste jõulupidu sisustasid kontsertkava, Ruutu 10 improkomöödia, mälumäng ja Sindi muusikakooli bänd.

Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud Foto Urmas Saard
Ruutu 10 on publiku kaasa tõmmanud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Naerupisarad kaasaelajate silmades andsid märku, et Ruutu 10 improkomöödia täitis oma eesmärki[/pullquote]„Tänane üritus on eelnevatest veidi erinev. Nimelt ei tähista me sel aastal jõule balliga, kuid kindlasti saate tantsupõrandal jalga keerutada ja omavahel muljetada,” ütles eile õhtul peomeeleolu sissejuhatanud gümnaasiumi viimases klassis õppiv Egon, üks õhtujuhtidest. Teine õhtujuht oli Õnneli, kelle esimesed tervitussõnad riimusid luuleliseks jõulumõtiskluseks.

Esimestena rivistusid lavaservale kolme koorimikri ette õpetaja Jelena lauluneiud. Järgmisena mänglesid õpilase Adriani sõrmed klaveril. Chätlyn ja Merili tantsisid nende endi nimelist tantsu „Chätlyn-Merili tants”. Tantsulise jõulukavaga tuli lavale ka Hope. Mirteli suus ja hinges helises „Palve” ja Sigrid laulis „Nii sind ootan”.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis küsiti: miks tahtis Grinch varastada jõulud?

Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Väga pika traditsiooniga Sindi gümnaasiumi õpilaslaat täidab Pärnumaa üldhariduskoolide seas jätkuvalt tähtsat ülesannet majanduslikult otstarbekalt mõtlevate noorte suunamisel.

Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi jõululaat 2018. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Varjatud saladus” on kirjutatud kooli loovtöö raames koostöös Sindi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Raili Jussiga[/pullquote]Jõululaada ladusa toimimise nimel tegi tööd ja vastutas Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht, kelle sõnul hõivati koolimaja vana osa kahel korrusel 60 müügiletti. „Osad kauplejad tulid oma firmanimega, teised mitte,” selgitas Kandima.

Kaur Kasemaa ja tema õde Kaari Kasemaa avasid kahasse ühes klassiruumis pannkoogikohviku. Kohvikus olid neile abilisteks veel Karl Hussar ja John-Silver Mitt. Lisaks täidistega pannkookidele võis osta piparkoogitaignat ja käsitöökomme. Menüüs olid kuumad joogid. „Et müügiaeg oleks veidi pikem ning laadal müüjatel võimalus sööma tulla, avasime kohviku juba terve tund enne laada ametlikku avamise kellaaega,” rääkis Kaur. Kohvikut toeatsid Pärnumaa noorte kokandusringid.

Loe edasi: Virginia Neeme hämmastas Sindi gümnaasiumi õpilaslaata „Varjatud saladusega”

Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

Vana kalendri järgi täitus 12. detsembril Lydia Koidula sünnist 175 aastat. Sindi gümnaasiumis tähistati eestlasest esimese tuntuima naisluuletaja, eesti teatri rajaja, näite- ja jutukirjaniku, ühiskonnategelase ning rahvusliku liikumise sümbolkuju juubelipäeva suurepärase kirjandusliku kogunemisega koolimaja aulas.

Lydia Koidula 175.  sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard
Lydia Koidula 175. sünniaastapäeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

„Kavas olid minu suured näiteringi lapsed ja minu esimese klassi õpilased, kaasatud olid ka vilistlane Georgina Ristoja ja kooli raamatukogu juhataja Imbi Jalakas,” rääkis asetleidnud sündmusest Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar. Tunni jooksul liiguti Koidula elu ja loominguga sünnist surmani. Luuletused põimusid kavasse ühes jutustustega sellest, kuidas ja miks need sündisid. Esinejaid oli kokku 28.

1.a klassi õpilased lugesid luuletust „Kitsetall”, mille poetess kirjutas 139 aastat tagasi. Südant puudutasid „Kodu”, „Tamme ladva vahelt vaatab”, „Jutt”, „Ise”, „Enne surma – Eestimaale”.

Chätlyn Parts luges „Ema süda”. Järgnevalt tuli „Ema süda” esitusele ka koreograafiliselt, mida esitasid nende endi seades Lisette Kandima ja Chätlyn Parts. Tantsiti lumivalgetes kleitides. Georgina Ristoja luges luuletust „Eesti muld ja eesti süda,” mille on tuntuks laulnud ansambel Ruja, ja mida kuulajad võisid helikandjalt kuulda. Rujat kuulates tõusis rahvas lausa püsti. „Luulehommik oli hingepisaraid täis ja mina õnnelik, et saime hinge puudutada.” lausus Arusaar.

Loe edasi: Eneli Arusaar: luulehommik oli hingepisaraid täis

„Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Laupäeval peeti väga pika traditsiooniga õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” esmakordselt Pärnu Keskuses, mis jäi taolise suursündmuse korraldamiseks selgelt kitsaks.

Pärnumaa jõulud 2018. Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2018” Pärnu Keskuses. Foto: Urmas Saard

Seitsmeteistkümnendat aastat õpilaslaata „Pärnumaa jõulud” korraldanud projektijuht Mari Suurväli ütles, et käesoleval aastal ei leitud kaubanduskeskuses Port Artur 2 võimalust nende soovidele vastu tulla. Kuid Suurväli sõnul kinnitas Port Arturi juhatuse liige Viljo Vetik, et nende firma soovib sellele vaatamata ka edaspidi toetada õpilaslaatade toimumist.

Lisaks Pärnumaa noortele olid esindatud Kohila, Valga, Mikitamäe, Rõuge, Värska Tallinna õpilased. Igal aastal köidavad tähelepanu seto rahvarõivastes kauplejad, sama kordus ka käesoleval korral. Täpsustatud andmetel osales tänavu kokku 63 firmat, nende hulgas 39 õpilasfirmat, 20 minifirmat ja neli mini-minifirmat. Kauplema registreerus 198 õpilast, keda juhendas 24 õpetajat-mentorit. Kogu päeva läbimüügi üldsummaks saadi 3120,13 eurot.

Õpilaste omaloomingulist leidlikkust iseloomustasid nende endi kätega valmistatud rõivad, puidust tarbeesemed, omanäolised tehnoloogilised leiutised, maiustused, suupisted, jõulukaunistused, ehted, kunstitööd ja muu üllatusterohke tegevus.

Loe edasi: „Pärnumaa jõulud” on jätkuvalt väga populaarne õpilaslaat

Pärnumaa noorte kokandusringid toetavad Toidupanga tegevust

Heategevusega on ühinenud ka Sindi Avatud Noortekeskuse kokandusringi Sinklased noored Agnes Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine, kes õpivad Sindi Gümnaasiumis.

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto Urmas Saard

Läinud nädalavahetusel võis kolme hakkajat noort näha Pärnu Keskuse esimesel korrusel asuva Taluturu sissepääsu kõrval oma leti taga seismas. Letil oli väga lai valik hõrgutisi, mis meelitasid ostjaid lähemale astuma. Noored selgitasid, et ostes nende kokandusringis valmistatud kondiitritooteid läheb müügist kindel osa Toidupangale.

Sindi noortekeskuse kokandusringi juhendab Marek Sild.

 

 

Tomson, Fred Hussar ja Laura Liis Kleine. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

„Firma loomine, tootmine ja müümine on õpilaste jaoks suur ettevõtmine. Kuidas aga korraldada laata, kus õpilased saavad oma tooteid tutvustada ja müügikogemusi, see on veel suurem ettevõtmine,” ütles laupäeval Kristi Suppi, majandusõpetaja ja Jäärmarki idee autor.

Jäärmark 2018 Pärnu Kaubamajakas. Foto Urmas Saard
“Jäärmark 2018” Pärnu Kaubamajakas. Foto: Urmas Saard

Jäärmarki korraldamine ongi võimalus õppida organiseerima. Tänavuse, üheteistkümnendat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud laada korraldajad olid Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilased. Projektimeeskonna juht oli Helander Taisson Toom ning meeskonda kuulusid Rasmus Vabrit, Johannes Kõiv, Gert Milpak ja Oleg Burakov. Ilma tagalata on raske – tänaste õpilaste suur tugi on nende klassijuhataja, õpetaja Aeliita Kask. Terve klass abistas müügilaudade transportimist.

„Mida tähendab ühe üleriigilise laada korraldamine, seda mõistavad vaid need, kes seda ise on kogenud,” teab suurte kogemustega Suppi. Millele kõigele tuleb mõelda? Kuidas müügilauad kohale ja tagasi saavad, osalejate üle arvepidamine, info edastamine, sponsorite – toetajate leidmine, päeva juhtimine, hindamise korraldamine, toitlustamine ja hulk igasugu muid pisiasju, mis esmapilgul võivad märkamatuks jääda. „Siiani on kõik meeskonnad hästi hakkama saanud, iga laat on olnud pisut erinev, oma korraldajate nägu,” hindas Suppi jumalatosin aastat kestnud tegevust.

Loe edasi: Tänavune Jäärmark taas lõppenud, tuleval aastal saab korraldamise võimaluse Sindi gümnaasium

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard
Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi[/pullquote]Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Loe edasi: Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”[/pullquote]Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.

Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.

Loe edasi: Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

Sindis toimub helkurite rongkäik

Koostöös politseiga toimub Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi eestvedamisel “Helkurkõnd 2018”, mis algab 26. novembri õhtul kell 18.00 põneva meelelahutusliku eeskavaga skatepargis ja jätkub helkurite sädeluses ühise rongkäiguga Sindi gümnaasiumi õuele.

Helkurid kuusel. Foto Urmas Saard
Helkurid kuusel. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Algatusgrupi juhi sõnul näeb enne helkurkõnnile asumist Sindi gümnaasiumi näiteringi ja tantsutrupp Hope esinemist[/pullquote]Tori valla piirkonna politseinik Piret Dreimann teab rääkida, et Nottinghami teetööline Percy Shaw patenteeris 1934. aastal maailma esimese helkuri. Idee tekkinud tal pimedal ajal valgustamata teel koju sõites, kui ootamatult aial istunud kassi silmad vastu helkisid. Shaw märkas neid tulukesi ja see aitas tal pimedal teel püsida. 1947. aastal võeti helkurid maanteel kasutusele ja Shaw pärjati leiutise eest Briti impeeriumi ordeniga.

Dreimann meenutab, et Eestis on helkuri kandmine maanteel olnud kohustuslik juba veerandsada aastat. Alates 2011. aastast on helkuri kandmine kohustuslik ka asulates, nii halva nähtavuse korral kui ka pimedas.

Loe edasi: Sindis toimub helkurite rongkäik

Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Täna toimus Sindi gümnaasiumis Pärnumaa Huvijuhtide Nõukoja korraldusel Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”, kus lektoritena esinesid Harald Lepisk ja Erik Orgu.

Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto Urmas Saard
Lisette Kandima, Sindi gümnaasiumi huvijuht ja Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht, Pärnumaa õpilasesinduste õppepäeval Sindis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Juba paari esimese lausega haaras Lepisk meid kõiki kaasa[/pullquote]Teist korda toimuvat õpilasesinduste koolituse eesmärki selgitas Laine Ülemaante, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi huvijuht: „Tõime erinevate koolide õpilasesindused üle maakonna kokku selleks, et õpilased näeksid ka ise teiste koolide tegijaid. Nende tänane kodune ülesanne on eelkõige idee, mida võiks asuda tegema. Lisaks saavad üksikute koolide esindused vahetada omavahel kogemusi. Kui näiteks keegi mõnda üritust planeerib või juba korraldab, siis võib kohe saadud näpunäiteid ära kasutada.”

Ülemaante hinnangul on need tõeliselt tublid õpilased, kes oma kogukonnas ja koolis toimetavad. „Kui täna ollakse kuuendas, seitsmendas, üheksandas või kaheteistkümnendas klassis aktiivne, siis nende samade oskustega saadakse ka edaspidises elus edukalt edasi minna.”

Loe edasi: Sindis toimus Pärnumaa õpilasesinduste õppepäev „Osalus kui kogukonna alustala II”

Kuidas edukalt pitchida?

Ettevõtlusmaailmas, nagu igal pool mujal, on omad „moevoolud”. Täna on moes „pitchimine”. Eesti keeles on seda seni nimetatud oma äriidee tutvustamiseks ehk presenteerimiseks.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel Foto Kristi Suppi 1
Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased oma äriidee tutvustamisel. Foto: Kristi Suppi

Nimetagem kuidas iganes, tegemist on oskusega ennast ja oma ideed esitleda, firmat tutvustada. Olgu seda vaja siis konkurentidega võistlemisel või rahastajate leidmisel, igatahes vajalik esinemisoskus.

Sindi gümnaasiumi 11. klassi õpilased, kes tegelevad käesoleval aastal õpilasfirma programmi raames oma ettevõtte loomisega, käisid 1. novembril külas Pärnu koostöötamiskeskuses Fowardspaces. Pitchimist õpetas oma ala asjatundja, noor sariettevõtja, Fowardspace üks asutaja Marten Palu.

Seitse olulist punkti, mida lihtsa pitchimise jaoks läbi mõelda, on: intro (sissejuhatus – tutvustus), probleem või võimalus (millist probleemi ettevõte lahendab või millist võimalust pakub), väärtuspakkumine (millist väärtust toode / teenus kliendile pakub), magic (käitumine), go-to-market plan (turundusplaan – kuidas jõuda tarbijani), meeskond (kellel millised oskused on) ja staatus (tähtsus).

Sõnum noorele ettevõtjale: mõtle läbi mida räägid (püüa öelda mitu mõtet ühe lausega), harjuta või viissada korda, aga esitlus peab olema nii loomulik ja loogiline, et kellelgi ei tekigi rohkem küsimusi!

Kristi Suppi

Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot

Uudist täiendatud: 14. oktoobril, kell 00:25

Täna toimus Pärnu kaubanduskeskuse Port Artur 2 aatriumis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse eriala õpilaste poolt läbi viidud heategevuslik tordioksjon loomade varjupaiga toetuseks. Tordioksjonit juhtis selgelt kõlava häälega Endla teatri näitleja Sander Rebane.

Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon Foto Urmas Saard
Loomade varjupaiga toetuseks korraldatud tordioksjon. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp[/pullquote]Iris Ojasoo (pildigaleriis 029), Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse spetsialisti 1. kursuse õpilane, ütles, et käesoleval sügisel toimus heategevuslik oksjon juba neljandat korda: „Paaril viimasel aastal Port Arturis ja esimestel aastatel kutsehariduskeskuse hoones.” Ärikorralduse eriala õpilaste heategevuslik traditsioon sai alguse 2015. aastal ettevõtlusnädala raames. „Lisaks heategevusele soovisime tänavu tõmmata tähelepanu saabuvale täiskasvanud õppija nädalale, mis toimub 19. – 26. oktoobrini üle riigi,” selgitas Ojasoo.

„Oksjoni teel saadud raha eest tahetakse soetada Pärnu kodutute loomade varjupaigale kiirkuivatuskapp aluskatete jaoks,” rääkis Ojasoo, kelle sõnul oli võrreldes eelmiste aastatega oskjonil rekordiliselt rohkem torte, seekord siis 43-lt heategijalt. Täpsustatud andmetel osales üheksa erategijat ja 34 ettevõtet, kelle hulgas ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus.

Loe edasi: Loomade varjupaiga toetuseks toimunud tordioksjonil koguti 919 eurot