Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Jätka lugemist »
 „Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.
Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.
Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.
Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.
26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.
Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.
Näitusel eksponeeritakse 250 sorti säntpooliaid ja 20 liiki vahalilli.
Säntpooliat (Saintpaulia) või paulikest kutsutakse rahvapäraselt varjukannikeseks ja aafrika kannikeseks. Looduslikult kasvavad säntpooliad Keenia ja Tansaania niisketes varjulistes rannikumetsades ning tänapäeval kasvatatakse rohkem kui 2000 erinevat sorti säntpooliaid.
Näituse ajal on võimalik ka osta haruldasi säntpooliasorte.
Täpsemalt saab säntpooliate kohta lugeda ka Tallinna Botaanikaaia kodulehel
 Foto: Viljandi muuseumi kodulehekülg Viljandi muuseum pakub 18. mail kõigile huvilistele võimalust 12 tunni jooksul tutvuda muuseumiga pikemalt ja põhjalikumalt ning täiesti tasuta.
14. mail möödus 135 aastat arheoloogiliste kaevamiste alustamisest Viljandi ordulinnusel. Viljandi muuseum loeb seda kohaliku museoloogilise tegevuse algust oma sünnipäevaks.
Nende tähtpäevade puhul algab kell 11 ja 14 muuseumi lugemissaalis esitluste plokk, kus muuseumitöötajad tutvustavad muuseumikogu ja selle kujunemist. Üks esitus kestab koos küsimustele vastamistega kuni 30 minutit. Muuseumi kujunemisest kõnelevad direktor Jaak Pihlak ja teadusdirektor Ain Vislapuu. Muuseumikogu tutvustavad põhjalikumalt peavarahoidja Marika Oder, koguhoidjad Tiina Jürgen, Tiina Parre, Ebe-Triin Arros ja Heli Grosberg.
Kell 11 ja 15 saab koos giidiga teha muuseumi näitusemajas ringkäigu, kus lisaks püsinäitusele Viljandimaa ajaloost on avatud 1970. aastate laste elu kajastav näitus “Lapse põli”.
Kell 18-23 toimuva muuseumiöö hüüdlause on sel korral “Öös on inimesi!” ning Viljandi muuseum pakub lisaks tasuta muuseumikülastusele võimalust kuulata kell 19, 20, ja 21 muuseumisõprade lugusid Viljandimaaga seotud värvikatest isikutest, osalemist muuseumimängus “Otsi, leia, avasta!” ning Viljandi piltnike Jaan ja Hilja Rieti fotode kava vaatamist.
Perekond Rieti fotopärandit tutvustab Viljandi muuseumiööl ka Kondase keskus näitusega “Eesti meisterfotograaf Jaan Riet 140. Inimesed ja olustik stereopiltidel 1902-1935″.
Viljandimaal pakuvad muuseumiööl kell 18-23 tasuta sissepääsu veel helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares ning Mõisaküla muuseum, kus on avatud mitu näitust ning soovi korral saab enesele tasuta valida sobiliku ilukirjandusliku teose.
Kogu muuseumiöö programm Eestis: www.muuseumiöö.ee.
Muuseumiöö “ÖÖs on inimesi” 18. mai 2013. a programmid Võrumaal,
Kreutzwaldi muuseumi kava
18.00 ringkäik muuseumis.
19.30 ”Udumäe kuningas” muuseumi aias (Kreutzwaldi Gümnaasiumi 4. kl).
20.30 ringkäik Kreutzwaldi elumajas, kohtumine majalistega.
21.30 lood lõkke ääres.
Lisainfo: http://www.lauluisa.ee/
Võrumaa muuseumi kava
18.00, 19.00, 20.00 rännak Võrumaa ajalukku kindralkuberner Browni juhtimisel.
18.00 – 20.00 nobenäppudel võimalus meisterdada.
Näitusel “Võrokesed molberti ees ja molberti taga”.
18.30 - 20.00 krokii ehk kiirjoonistamine, juhendab Piret Kullerkupp.
21.00 Kontsert - Anu Taul ja Ülemakstud Rentslihärrad.
Hea ilma korral toimub kontsert muuseumi esisel trepil.
Mõniste muuseumi kava
19.00 - 19.15 Lugusid Pümme-Katrõ elust.
19.15 - 20.00 Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed räägivad toimetulekust pimedana, õpetavad lugema pimekirja ja tutvustavad vaegnägijate abivahendeid.
20.00 - 23.00 Õpituba “Aga kui mina…” Kuidas valguseta hakkama saada? Nägijaid juhendavad Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu liikmed.
Ekspositsioon on sellel päeval kohandatud vaegnägijatele. Lisainfo: http://www.monistemuuseum.ee/
Tasuta bussiliin Võru linnast Mõniste muuseumisse!
Väljasõit Võru Katariina kiriku platsilt kell 18.00. Tagasisõit Kuutsilt kell 20.00.
Muuseumite väravad on avatud kella 23.00.
Muuseumiööl kõik sündmused tasuta!
MUUSEUMITES ALBAG SUVINE KÜLASTUSMÄNG!
 Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.
Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).
Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.
Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.
Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.
 Tallinnas rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 7. mail näitus “Taanlasest maailmamees Søren Kierkegaard”, mis on pühendatud kuulsa filosoofi 200. sünniaastapäevale.
Søren Kierkegaard (5. mai 1813-11. november 1855) oli Taani filosoof ja teoloog, keda peetakse esimeseks eksistentsialistiks. Ta sündis õpetatud ja vagas perekonnas, astus 1830 tollal tugevasti Hegeli mõju all olnud Kopenhaageni ülikooli, mässas nii Hegeli süstemaatilisuse kui ka Taani luterliku kiriku formaalsuse vastu. Enamik Kierkegaardi filosoofilistest kirjutistest käsitleb üksiku ja individuaalse olemust. Tema psühholoogilised uurimused analüüsivad emotsioone, mis mõjutavad inimeste valikuid. Just see osa Kierkegaardi mõttetööst on jätkuvalt oluline, sest inimestel tuleb igal ajal valida ja seista oma otsuste eest, olles silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega.
Kierkegaardi teoloogilised tööd keskenduvad kristluse eetikale, käsitlevad usku jumalasse ja kirikut kui institutsiooni ning analüüsivad teoloogiat üldisemalt. 1843. aastal ilmus Kiekegaardi mahukaim teos – kaheköiteline “Emb-kumb”. Kokku on tema teoseid 28 köidet, millest 14 päevikud.
Jätka lugemist »
Täna avatakse Võru linnagaleriis Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näitus „Kevade mitu nägu“.
Linnagaleriis avataval näitusel “Kevade mitu nägu” on välja pandud kevadetemaatikast inspireeritud taiesed, mille autoriteks on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengid.
Enamus näitusel eksponeeritud töid on valminud spetsiaalselt selle näituse teemat silmas pidades. Näitus on värvi- ning materjaliküllane ning tulvil noorte autorite otsingulist lähenemist. Vastavalt iga konkreetse töö kontseptsioonile varieerub kasutatud materjal kipsist, puidust ning metallist kuni moodsate materjalideni. Modelleeritud skulptuuriobjektide kõrval eksponeeritakse installatsioone ning maale.
TKK skulptuuriosakonna juhataja Jaan Luike rõõmustas näitusetööde mitmekesisus, mis on tingitud suuresti sellest, et näitusel eksponeeritavad taiesed on valminud tudengite iseseisva töö tulemusena. “Iseseisev töö annab tudengitele võimaluse väljendada ennast just nii, nagu nad tahavad ning see annab värskeid tulemusi. Tulemus palju südamlikum ning vahetum, kui see oleks võimalik juhendatud tööde puhul. Selle näituse tööde juures on tore see, et noored on saanud siin välja elada omaenda mõtteid,” rääkis Luik.
Tööde sisulist poolt analüüsides osutas Luik pikale kevadeootusele, mis meid kõiki eriti sel aastal on saatnud ning igaüht omal kombel mõjutanud. “Mis võiks veel toredam olla, kui et see kevad nüüd lõpuks käes on ning sellega koos ka selline näitus selliste toredate töödega,” arvas Luik.
Näituseprojekti nimetus “Kevade mitu nägu” suhestub nii näituse toimumise perioodiga kui viitab ka teema sümboolsele seosele osavõtjate vanusega. Tegemist on noorte kunstnikega, kes oskavad üllatada ning vaatajat ennast jälgima panna. “Kevade mitu nägu” on mahukas grupinäitus, mis täidab Võru Linnagalerii mõlemad korrused.
Näitus jääb avatud 23. maini ja selle külastamine on tasuta.
 Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas. Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.
Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013″, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.
Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.
 Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.
Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013″ võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum
|
Inimene on
inimesele uudis
|
