Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Olga Belash-Karasjova isikunäitus Sindi mälukeskuses

Taasiseseisvumisepäeval Sindi muuseumis avatud harrastuskunstniku Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamine innustas kohalviibinuid märkama enamat kui üksnes pildi ilu. Kunstniku töid mõtestati lahti loominguliselt, muusika ja heatahteliste arvustustega.

Olga Belash-Karasjova oma isikunäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Olga Belash-Karasjova oma isikunäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasutas näituse avamisel Sindis elanud luuletaja ja kunstniku Asta Isaku mälestuslugu sellest, et inimene ei ela üksipäini leivast. „Lugu puudutas mind ja loodetavasti ka teisi, sest ei tohiks unustada, et ka meie vaim vajab toitu ning kunst suudab seda pakkuda. Õpilasi kasvatades tuleb ikka ja jälle seda rõhutada,“ selgitas Arusaar. Ta rääkis, et näituse avapäeva esitluseks mõeldud luulekava sai kirjutatud inspireeritult Olga töödest. Valiku kandsid ette Arusaare Sindi gümnaasiumi näiteringi õpilased Madis Link, Õnneli Pilliroog, Chätlyn Parts ja sama kooli vilistlane Marko Merimaa.

Merimaa juhendamisel joonistasid kõik poolsada ja rohkem muuseumis viibinud külastajat jagatud paberilehele hingelinnu. Igal inimesel on oma hingelind, usuvad paljud. Kogu stsenaariumi kirjutades arvestas Arusaar sellega, et hingelind haakuks sobivalt mõlema loomeinimese tunnetusega.

Kandlepalasid mängis Kaari Kasemaa, laulis Pirjo-Liis Parts.

Jätka lugemist »

“Liivatera ballaad” Avangard Galeriis

Pärnu Avangard Galeriis avatud Helena Keskküla näituse “Liivatera ballaad” uue video vaatamise järel esinesid Rüütli tänaval väikese kontserdiga Lee Taul koos Kalle Pilliga, kelle esinemise viimase looga liitus üllatuslikult ka Keskküla ise.

Jätka lugemist »

Hilja Aasala tikandmaalid Sindi muuseumis

Hilja Aasala esimene isiknäitus avatakse Sindi muuseumi kahes ruumis 1. juunil kell 14.00.

Hilja Aasala Foto Urmas Saard

Hilja Aasala. Foto: Urmas Saard

Eile tõi pea kogu elu Sindis elanud Hilja Aasala oma isiknäituse Sindi mäluasutusse, kus muuseumi juhataja Heidi Vellend, teine töötaja Kiki Pärnpuu ja tekstiilikunstnik Helgi Tuul olid abis väljapaneku ülesriputamisel. Kestev ruumipuudus teeb näituste korraldamise Sindi muuseumis oluliselt raskemaks võrreldes nende kohtadega, kus alalised näitusepinnad pole koormatud püsiekspositsioonidega. Aga muuseumi juhataja on juba ammu sellega kohanenud, kuigi leppimine taolise olukorraga pole kuidagi põhjendatud ja Heidi Vellend loodab endise visadusega, et järjest kasvavate museaalide hulgaga ruumide kitsikus leiab mingil ajal siiski ootuspärase lahenduse.

Hilja Aasala nobe liikumine, terane pilk ja ladus vestlus eksitavad esmakohtujat tema elatud aastakümnete arvamisel. Kuna ta ajalehtede veergudel arvamuslugusid kirjutades pole varjanud oma kõrget vanust, siis tekkis esimesel hetkel kahtlus, kas on ikka tegemist ühes isikus nii mitmekülgse inimesega või leidub Sindi linnas veel teinegi nimekaim. Ei ole. See sai täiendava küsimusega kohe selgeks tehtud.

Jätka lugemist »

Ella Žuliene romantiline näitus

Kuurordigalerii Central avas täna Pärnus Ella Žuliene näituse “Lõhnavad tunded”. Näitusel näeb nelja suuremõõtmelist romantilist tööd akvarell- ja pastelltehnikas.

Ella Žuliene

Ella Žuliene. Foto: Piret Hallik-Sass

Ella Žuliene on sündinud 25. oktoobril 1944. Ta on kogu aeg armastanud joonistada. Väiksena mõtles Žuliene välja muinasjutte ja illustreeris ise ka oma lood. Tõeliselt õppis ta joonistama aga Leili Volli kunstiringis.

Kunstnik omandas Tallinna Kergetööstustehnikumis rõivaste modelleerimise ja konstrueerimise eriala, sinna juurde ka oskuse joonistada inimesi, portreesid, natüürmorte. Samal ajal õppis ta ka Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel.

Edasi järgnes periood, kus joonistamine jäi tahaplaanile, kuid pere ja sõbrad kandsid tema kavandatud ja õmmeldud riideid.

Alates 2000. aastast on Žuliene Pärnu Kunstiklubi liige, võtab rõõmuga osa üritustest ja ühisnäitustest. Ta joonistab palju ja nii on tema isikunäitustel alati uued pildid.

Kunstniku lemmikuteks on pastell ja akvarell. Ta on õpihimuline ja tahab pidevalt edasi areneda, nii võtab ta ka praegu osa täiskasvanute kunstikursustest Pärnu Kunstikoolis.

Galerii asub aadressil Aia 8 Pärnus, avatud T-R kl 12-18. Näitus jääb avatuks 30. juunini.

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

Jätka lugemist »

„Siit läheb minu tee,“ ütlesid Sindi noored Naiskodukaitse fotonäituse avamisel

Karmen Vesselov, Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine, avas Sindi muuseumis rändnäituse, mis pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Samas tunnustas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi gümnaasiumi noori kodutunde oskusliku mõtestamise eest.

Ike Joel Järv Foto Urmas Saard

Ike Joel Järv. Foto: Urmas Saard

“Naiskodukaitses on tänapäeval kaheksa eriala: toitlustamine, side- ja staap, sport, meditsiin, avalikud suhted, kultuur, formeerimine, noortejuhtimine,” rääkis Vesselov 1. mail Sindi muuseumis toimunud foto näituse avamisel.

„Näituse pildid on valitud tänapäevast ja minevikust, võimalikult paljudest erialadest. Näeb toitlustamist, millised olid katlad varem. Ilusad naiste vormid on ajapikku samuti muutunud. Tänapäeval käivad naised ka kaitseväelastega ühesuguselt riietunult. On ka paraadist pilte,“ tutvustas Vesselov. Tema jutust selgus näituse kokkupaneku keerukus. Vanade fotodega oli asi lihtsam, kuna kõik pildid olid arvutisse juba kogutud ja teada, kust midagi leida. Raskem on digiajastu algusaegade fotode leidmisega. „Kõige rohkem võttis aega tänapäevaste fotode sorteerimine, sest nüüd osatakse neid arhiveerida. Võetakse üritustest 900 pilti, pannakse ühele kettale ja siis läheb otsimiseks ja valikute tegemiseks,“ rääkis Vesselov. „Soovitati valida 15 fotot, aga me ei suutnud ühe osas otsustada ja nii sai näituse jaoks 16 fotot,“ naeris Vesselov.

Jätka lugemist »

Olga Belash-Karasjova maale näeb tema kodulinnas

Alates kevadpühast kuni jaanikuu keskpaigani saavad kunstihuvilised Sindi seltsimaja väikeses saalis vaadata Olga Belash-Karasjova impressionistlikus stiilis valminud maale.

Olga Belash-Karasjova oma maalidega  Foto Urmas Saard

Olga Belash-Karasjova oma maalidega Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard

„Sõltumata ilmast õues, peab inimese enda sees alati päike paistma,“ leiab Sindis elav ja maalimist harrastav Olga, kes pärast kahte näitust Pärnus on otsustanud oma loomingut tutvustada ka kodulinna rahvale. Eile riputas ta abikaasa abiga viimaseid töid üles. Ühtekokku on õlivärvidega lõuendile kantud imelisi hetki paarikümne ringis.

Lühikese usutluse käigus ütles kunstniku hingega naine, et kujutav kunst on teda haaranud koolipõlvest saadik. Kuid vaatamata sellele tunnistas ta, et pole üsna kauakestvalt lubanud kulutada aega tegevusele, mis näis sedavõrd otstarbetuna. Aja möödudes mõistis Olga, et rõõmu toov lemmikharrastus võib siiski osutuda vägagi hästi mõtestatud tegevuseks. Meie tundelised elamused avaldavad kehalisele tervisele otsest mõju. Mida enam tegeleme meeldivaga, seda rohkem positiivsust endasse laeme. Nüüd avastab Olga maalikunstist palju suuremat tähendust, ületades kordades lihtsat harrastustegevust, millele varem ei osanud ülemäära praktiliselt kaalutleva inimesena mõistlikku selgitust anda.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Jätka lugemist »

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Jätka lugemist »

Sindi linna sünnipäev laada ja kultuurisündmuste melus

Sindi linnaõiguste saamise 79. aastapäeval peetakse kolmandat korda laata, korraldatakse linnaekskursioone ja pööratakse tähelepanu 180-aastasele Sindi gümnaasiumile. Sindi muuseum üllatab oma programmiga.

Videousutlus Kadri Kärg-Varrisega

Sindi lipp Foto Urmas Saard

Sindi lipp. Foto: Urmas Saard

Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris ütles, et käesoleva aasta keskseks teemaks valiti tänavu 180. sünnipäeva tähistav Sindi gümnaasium. „Selle raames toimuvad gümnaasiumis „Legendide tuurid“, mis tutvustavad lisaks ajaloolistele faktidele ka muid põnevaid seiku ja sellest koolist sirgunud säravaid inimesi. Meeleolukaid lugusid on võimalik kuulda Jaan Pärnast, Anu Välbast, Alar Aigrost, Allar Rajast, Andrus Nagelist, Hans Miilbergist, Indrek Raadikust ja Kaido Külaotsast.“ Linnaekskursioone viib läbi Marko Šorin ja tuleb olla valmis ka üllatusteks. Linnatuurile väljub rong kell 12.00 ja 13.00. „Kuna tegemist on eksklusiivse ringkäiguga, siis on kohtade arv piiratud! Piletiraha ei küsita, aga oodatud on annetused, millest saadav tulu läheb Julius Seljamaale mälestusmärgi püstitamiseks,“ selgitas Kärg-Varris.

Nagu korralikule laadale kohane, saadab kogu päeva ka meelelahutuste kava. Päeva juhib positiivsusest pakatav laulja ja näitleja Peeter Kaljumäe. Esinejatest on kohal Murueided, Meelelahutusklubi Kuu naisrühm, Omasoodu, Sindi laulukoor, Ruubensi tüdrukud, Happy Dancers ja teised.

Jätka lugemist »

Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.

Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumi kogud täienevad keskmiselt iga paari nädala järel

Käesoleval nädalal tõi sintlane Mai Jürs muuseumisse möödunud sajandi kolmekümnendatel tikitud loodusmotiiviga seinavaiba, mis täiendas hästi omaaegset töölise magamistoa seina voodi kohal.

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Foto Urmas Saard

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale. Foto: Urmas Saard

Mõõtmetega 125X65 cm linasele riidele tikitud loodusmotiiv kujutab esiplaanil seisvat hirve koos vasikaga, taamal näeb kolme männipuud. Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Anna Tõtntsule, kes kasutas seda Tori vallas, Soone külas, Soometsa talus vooditaguse vaibana kuni aastani 1959.

Mai Jürs tuli mõttele selle käsitöö Sindi muuseumile kinkida pärast seda, kui oli lugenud uudist Helin-Helme Mugamäe sinise tikandiga vaipade näitusest.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles, et muuseumisse tuuakse uusi museaale keskmiselt iga kahe nädala järel. Väiksemate asjade alalisele hoiule võtmisega saab veel hakkama, aga suuremate esemete jaoks jääb ruumi väheks ja siis peab juba tõsiselt kaaluma nende vastuvõtmist.

Urmas Saard

Helin-Helme Mugamäe tõi sinise tikandi näituse Sindi muuseumisse

Käesoleva nädala teisipäeval pani Helin-Helme Mugamäe väikese valiku sinise tikandiga valgele puuvillasele riidele kantud seinakaunistused Sindi muuseumi stendidele üles ja neljapäeval toimunud näituse avamisel esitlesid hoolikalt hoitud kontuurseid „joonistusi“ veel mitmed teisedki mäluasutuse külalised.

Helin-Helme Mugamäe siniste tikanditega Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Helin-Helme Mugamäe siniste tikanditega Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Mugamäe on neid sinise mulineega varspistes tikandiga seinakatteid kogunud näituse jaoks lähtuvalt oma lapsepõlvemälestustest. Käsitööd pärinevad 20. sajandi esimese poole Eesti kodudest. „Sindi muuseumisse sattusin ma õppepraktika raames. Lõpetasin 2015. a Olustvere rahvusliku käsitöö tekstiili eriala neljanda kategooria käsitöömeistrina. See võrdus selli paberitega, mida annab välja Eesti Käsitöö Liit.“ Praegu juhendab Mugamäe oma koduvallas Toris käsitööringi.

„Sinise tikandi teema tuli lapsepõlve meenutusest. Minu ajal olid prouadel sellised veel seina peal, küll veepinkide taga, küll söögilaudade nurkades. Siis hakkasin otsima, kas kellegil on veel midagi alles.“ Tema enda majapidamises neid ei olnud.

„Koolis sai niipalju selgeks, et on olemas täiesti selline mõiste nagu sinine tikand. Üksikutel juhtudel kasutati ka punast värvi. Valdavalt tikiti õhukesele puuvillasele riidele. Pildi edasiandmiseks on kasutatud kontuuri. Pildid ei ole kunagi seest täidetud,“ selgitas Mugamäe, kes on töid küla pealt kokku kogunud ja pildistanud, et hiljem need omanikele tagastada. Tikandeid on kogutud üle Eesti: osad Hiiumaalt, osad Pärnumaalt Riisa külast, Jõesuust Kuiaru külast. Näitusel näeb ka muuseumi kogust väljapandud töid.

Jätka lugemist »

Kunstnik Navitrolla avas näituse Jõgeva kultuurikeskuses

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

Navitrolla näituse avamisel Jõgeva kultuurikeskuses. Foto: Johannes Haav

3. veebruaril avas kunstnik Navitrolla  oma näituse “Navitrolla maailmad” Jõgeva kultuurikeskuses.

Näituse avamisel märkis Navitrolla, et ta ei korralda oma maalide näitusi just sageli, kuid Jõgeval sai sündmus teoks tänu siinse kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialistile ja näituste projektijuhile Elle Lepale.

Navitrolla sõnul on talle loominguks ja igapäevaeluks tugevaimaks energiaallikaks loodus. Ka Jõgeva näitusel on ennekõike vaadata loodusmaalid Mõnelgi loodusmaalil leidub põnevaid fantastikalahendusi. Näiteks eestimaisele maastikule on maalitud sebrad ja kaelkirjakud. ”Tunnen rõõmu kui inimesed mu maalidest positiivset energiat saavad,” lausus kunstnik. Loominguliseks tööks parimaks perioodiks nimetas Navitrolla hommikut. „Suvel tõusen ikka koos kukelaulu ja koiduga,” ütles ta.

„„Kui elad maal siis puutud kokku kõigega: põllumeeste ja metsameestega. Meil on väga tore kogukond, mille liikmetega ma pidevalt suhtlen. Karula kandis, kus praegu elan, on meeleolu hea, inimesed naudivad maal elamist ja teevad oma igapäevatööd suurima rõõmuga. Endal tuleb mul puid teha, hoolitseda tomatite eest kasvuhoones, kütta maja. Kui sa elad maal ei kujuta teistmoodi elu ettegi,” ütles Navitrolla. Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Jaan Lukas

Tõnis Vindi graafika ja plakatid Avangard Galeriis

​Tõnis Vint kui Eesti kunsti geomeetrilis-sümbolistliku koolkonna ellukutsuja ja juhtfiguur astus eile õhtul Pärnu Avangard Galeriis üles seitsmekümnendatel-üheksakümnendatel loodud graafika- ja plakatikunstiga. Eesti kultuurkapitali poolt toetatud näitus jääb avatuks kuni 10. veebruarini.

Tõnis Vindi graafikat ja plakateid näeb Pärnu Avangard Galeriis kuni 10 veebruarini Foto Urmas Saard

Tõnis Vindi graafikat ja plakateid näeb Pärnu Avangard Galeriis kuni 10 veebruarini. Foto: Urmas Saard

„Meelis Tammemägi kätte olid sattunud väga põnevad plakatid nõukogude perioodist, minu käes olid mõned graafilised lehed. Sellest tekkiski meil mõte panna kokku näitus kahest asjast, mis kannavad sama motiivi,“ selgitas Marian Kivila.

Vindi nõukogude perioodi loomingus segunesid uurimused kujunditest, märkidest, müstilistest õpetustest ja erootikast. „Naise motiiv tuli seitsmekümnendatel pisut hiljem juurde. Esmapilgul veidi naivistlik,“ rääkis Kivila ja meenutas, et omal ajal olid sellised tööd ka suure poliitilise tähendusega. „Sellel ajal võis vabalt palja naise kujutamise eest vangi sattuda.“ Vindi töödes on ka palju eklektikat. „Ta ütles seitsmekümnendatel, mis hakkab juhtuma kaheksakümnendatel, ka arhitektuuris. Vindil olid tolle aja kohta väga innovaatilised tööd.“

Nõukogude perioodist pärit näituseplakatid on valminud ofsettrükis. Kogu kunstiline aines liigub mööda sama rada, nagu graafikagi. Vanameistri töödes kohtub idamaade filosoofia kunstniku enda maailmapildi ja õhtumaade muinasjuttudega, samuraid geishadega, haldjad vibuküttidega ja Mulgimaa mustrites mandalad hea ja kurja võitluse, valguse ja varju tasakaalu, musta ja valge ja yin-i ja yang-iga.

Jätka lugemist »

Sagadi metsamuuseumis saab imetleda üle 500 kuuseehte

Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.

Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”

Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.

Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

Tekstiilikunstnik Helgi Tuul tähistas 3. detsembril oma 70. sünnipäeva isikunäituse avamisega Sindi muuseumis.

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.

Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.

Jätka lugemist »

Kunstnike uudislooming Pärnu linnagaleriis

Pärnu raekojas asuvas linnagaleriis avatud kunstnike aastanäituse noorim osaleja on Elisabeth Teinburg ja vanim Leili Voll.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi Foto Urmas Saard

Pärnu Postimehe ajakirjanik Anu Jürisson usutleb Elisabeth Teinburgi. Foto: Urmas Saard

Eile õhtul tänavust aastanäitust avades ütles Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja, et sarnaseid ülevaate väljapanekuid on järjepidevalt korraldatud 22 aastat. „Meie jaoks on see väga pikk aeg. Tore, et igal aastal on näitus täiesti erinäoline, kuigi pooled osalejatest on ikka ühed ja samad kunstnikud,“ rääkis Raudoja. „Kui Mõned aastad tagasi väga vingusime, et noori ei ole ja peamine raskus jääb ikka vana kahurväe kanda, siis viimasel kolmel aastal on julgenud ka keegi noor inimene aastanäitusele välja tulla.“ Sedakorda tõstis ta esile Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi viimase klassi õpilast Elisabeth Teinburgi.

Vahetult enne tööde ülespanekut tõi oma uuema loomingu näitusele ka Pärnu vanim kunstntik, tänavu augustis 90. sünnipäeva tähistanud Leili Voll. Käesoleva õppeaasta alguses sai väsimatu kunstnik linnapea Romek Kosenkraniuse allkirjaga tänukirja, millega tunnustati tema pikaajalist tööd Pärnu kunstikoolis ja panust kodukandi kunstiellu. Maalid ja graafika sisustavad Volli kõiki päevi.

Jätka lugemist »

Meenutati Sindist pärit maailmakuulsat meremaalijat

Üheksakümmend talve tagasi Andrew Winteri poolt Sindis maalitud kolm maali jõudsid käesoleva nädala kesknädalal taas maailmakuulsa kunstniku sünnilinna, sedakorda Paikuse politseikooli kadettide valve all.

Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all Foto Urmas Saard

Kolme haruldasti Andrew Winteri maali eksponeeritakse Sindi gümnaasiumis politsei valve all. Foto: Urmas Saard

„Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“ oli 9. novembril Sindi gümnaasiumi aulas toimunud seitsmenda õpilaskonverentsi pealkirjaks. Sindi gümnaasiumil on pikaajaline kogemus korraldada koostöös Sindi muuseumiga oma kodulinna kooli kuulsate vilistlaste auks konverentse. Muuseumi juhataja Heidi Vellend leidis, et merekultuuriaastal on parim aeg meenutada Winteri elu ja tegevust. Õpetajad Eneli Arusaar ja Lembit Roosimäe kaasasid ettekannete ettevalmistamisse 11 õpilast. Ettekanded jaotati kolme osasse: „Sintlane Andres Winter“, „Õpingud New Yorgi kunstiakadeemias“, „Eesti soost kunstniku edulugu“. Iga teemat käsitles rohkem kui üks õpilane. Nii kujunes rohke teabe jälgimine ja meelde jätmine lihtsamaks ega väsitanud kuulajaid.

Chätlyn ja Egon jutustasid perekond Winterite elama asumisest Monhegani saarele, kus puudus elekter, autoga ei sõidetud ja jalutamiseks kasutati kõrgetel kaljunukkidel kulgevaid radu. Elumaja juurde ehitas kunstnik stuudio. Selle akendest avanes vaade merele. Realistliku meremaalija elu lõpetas 65. eluaastal vähk.

Jätka lugemist »

Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Merekultuuriaastal korraldab Sindi gümnaasium õpilaskonverentsi, mis jutustab sintlasest maailmakuulsa meremaalija Andrew Winteri edulugu.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Õpilaskonverents toimub 9. novembril algusega kell 12.30 Sindi gümnaasiumi aulas, kuhu oodatakse kõiki huvilisi.

Andres Jüri Winter (hiljem Andrew George Winter) sündis Sindis 7. aprill 1892 ja suri Bostonis 27. oktoobril 1958. Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel lahkus ta kodust ja suundus 1913. a merele. Sõja puhkemise tõttu sattus ta aastateks 1914-1916 Briti laevastiku teenistusse. 1916. a rändas Winter New Yorki ja jätkas meremehe eluga Ühendriikide kaubalaevastikus. 1921. a sai temast USA kodanik ja astus New Yorgi kunstiakadeemiasse, mille lõpetas Mooney stipendiumiga. Kunstnik täiendas õpinguid Roomas ja Pariisis. Talvel 1926/’27 külastas Winter oma sünnilinnas elavat venda. Sel ajal valmisid maalid Sindi vabrikust, kasarmuist, kirikust, isast ja tema enda portree. Kahjuks on kiriku maal hävinenud.

Aga kuuldavasti avaneb konverentsi ajal suurepärane võimalus mõnda originaalmaali koolimajas näha. Kaks inimest on andnud nõusoleku oma kogust kolme maali paari tunni kestel huvilistele näidata. Arvestades maalide hinnalisust tagatakse ka erilised turvameetmed.

Jätka lugemist »

Methe Danefeldt vaimustas kuulajaid Avangard Galeriis

Taani jazzmuusik Methe Danefeldt laulis eile õhtul Pärnu Rüütli tänaval asuvas Avangard Galeriis, kus võis veel viimast päeva vaadata ka Eesti nüüdisaegse fotograafia ühe pioneeri Herkki-Erich Merila isikunäitust „Real Estate of Mind”.

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik Foto Urmas Saard

Methe Danefeldt, Taani jazzmuusik. Foto: Urmas Saard

„Tänasel õhtul tahan ma teiega jagada enda muusikalist leidu,“ ütles laulja tutvustuseks Kaie Sauga, kes on Tallinna kammerkoori Flora üks dirigente, hääle treener ja ka Methe Eestisse kutsuja. „Õppisin mõned ajad tagasi Taanis ja seal ma leidsin, et tema on just see inimene, keda tahan näidata rahvale.“

Lisaks laulja kutsumusele on Methe ka helilooja ja koorijuht, kes õpetab ja dirigeerib gospel-muusikat. Õppinud on õhtu külaline Taani Complete Vocal Institute‘is ja koduriigi parimate lauljate juures. Mullu andis Methe välja oma jazzmuusika debüütplaadi nimega “Family Album“, millel kõlavad laulud perest, armastusest ja lähedusest. Plaati osteti lausa keset kontserti ja paluti kohe autogrammigi. Tema laulud loovad rahuliku sooja tunde. Nüüdsel vastandumise ja ettearvamatuse ajajärgul mõjub taoline sõnum erilist turvalisust sisendavana.

Jätka lugemist »

Käsitöö aitab säilitada tööharjumust

Täna keskpäeval avati Sindi muuseumis ära viskamisele määratud materjalidest valmistatud uuskasutusega esemete näitus “Vanast kraamist uus“, mille esitleja on Sindi tööharjutus klubi.

Näitus Vanast kraamist uus Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Näitus “Vanast kraamist uus” Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi Sotsiaaltöökeskuse majas tegutsev Sindi tööharjutus klubi on tegutsenud tosina inimese osavõtul ja MTÜ Eneseabi keskuse tegevusjuhendaja Iivi Kallaste juhendamisel alates augusti keskpaigast. Valdavalt elavad käsitöö huvilised Sindis, mõned linna lähiümbruses.

Kunstiteraapia eriala magistriõppes teadmisi omandav Kallaste ütles, et tööharjutuse klubi viis ta läbi esmakordselt. „Varem olen küll inimestega töötanud, aga mitte päris sellisel moel. Sellepärast oli kahe kuuga ära tehtud töö väga huvitav väljakutse.“ Valdavalt polnud need inimesed varem käsitööd üldse teinud, mõned viimati kooli tööõpetuse tunnis. Paljudel olevat olnud kooli ajast ebameeldivaid mälestusi käsitöö tegemisel. Tunnetati sunnitud tegevust ja õpetajad ei olnud võibolla piisavalt rahul tehtud tulemusega, asuti eelarvamuse kammitsas, et mis nüüd mina ja kas ma ikka tahan.

Jätka lugemist »

Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh Foto Urmas Saard

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard

Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.

Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.

Jätka lugemist »

“Hää tekk ja illos kinnas”

illos+kinnasViljandi Linnagaleriis on alates esmaspäevast avatud näitus “Hää tekk ja illos kinnas”.

Näitusel on väljas eelmise sügis-talve jooksul valminud Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna traditsioonilisemat laadi õppetööd. Kangakudumise aines valmisid villased triibulised koopiatekid Eesti muuseumides asuvatest sõbakirjalistest tekkidest. Silmuskudumises kooti samuti erinevaid Eesti kindaid. Näitust raamib valik varasemate aastate suviste pärimuspraktikate raames tehtud tekkide ja kinnaste koopiajoonistest.

Üliõpilastööde juhendajateks on olnud Christi Kütt, Kristi Jõeste ja Riina Tomberg. Näitus on kujundatud üliõpilaste ja õppejõudude ühistööna.

Näituse korraldanud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna eesmärgiks on pärandi uurimine, säilitamine ja nüüdisaegsesse kultuuri rakendusvõimaluste otsimine. Osakonnas on võimalik õppida pärandtehnoloogia rakenduskõrgharidusõppes, mis hõlmab enda all kolm eriala – rahvusliku tekstiili, ehituse ja metallitöö – ning
pärandtehnoloogia magistriõppes.

Näitus „Hää tekk ja illos kinnas“ on avatud kuni 27. oktoobrini E–R kella 10-19 ja L 10–15. Viljandi Linnagalerii asub Tallinna tn 11/1 raamatukogu III korrusel.

Karin Tislar: väike ruum on hästi hea, siin me oleme külg külje kõrval

Tekstiilikunstnik Karin Tislar tähistas 19. juulil oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega Sindi muuseumis, kuhu kogunes väga arvukalt tema kunsti austavaid inimesi. Näituse pealkiri on “Tarbekunst teeb elu ilusaks”

Karin Tislar oma 70 sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas  Foto Urmas Saard

Karin Tislar oma 70. sünnipäeval Sindi muuseumis isiknäitust avamas. Foto: Urmas Saard

Tislari loomingut on imetletud ligemale poolesajal näitusel. Ta on osalenud paljudel ühisnäitustel, aga esitlenud korduvalt üksnes oma töid ka isiknäitustel. Sindi muuseumis nägi viimati kunstniku gobelääne ja akvarelle 2007. aastal. Aja- ja töömahukas gobelääntehnika võimaldab kududa hämmastavalt keerulise mustri või maalingutega vaipu. Sedakorda on näitusel ainult vaibad. Pintsliga valminud maalinguid näeb kaustades, mille kaante vahel kõigi vaipade kavandid. Nii on talle jäänud märk maha ka nendest vaipadest, mis ära müüdud või kingitud. Rohkem meeldib Tislarile siiski kinkimine.

Näituse avapäev pakkus külalistele erinevaid meelelisi elamusi rohkem kui järgnevatel päevadel väljapanekute vaatamine. Aga kui läksin järgmistel päevadel uuesti paaril korral tagasi, siis sain üksnes vaipadele keskendudes segamatu vaikuse rüpes veel omakorda täiesti teistsuguse elamuse osaliseks.

Avapäev üllatas rahvarohkusega.

Jätka lugemist »