KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

Sindi Gümnaasiumi 11.a klassi õpilane Kelli Tõnisalu ütleb, et pildistamine on talle juba väikesest peale huvi pakkunud. „Mäletan, kuidas ma oma väikese seebikarbiga – nii neid väikseid fotoaparaate kutsutakse – erinevaid asju pildistasin.”

Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu
Kellile meeldib ratsutamine ja fotograafia. Foto: Toomas Tõnisalu

Minu perekonnas pildistavad veel õde ja isa. Võimalik, et sealt tekkiski huvi ja tahtmine ka ise proovida.” Kelli arvab, et esimesed pildid kõige paremad välja ei tulnud. Need olid kas fookusest väljas, vale nurga all tehtud või muude puudustega. „Nagu algajatel ikka, ei õnnestunud ka minul kõik koheselt. Aga harjutamine teeb meistriks.”

Loe edasi: KELLI TÕNISALU: LOODUS ON IMELINE…

PÄRNU FOTOFEST 2020 – PÄRNUMAA FOTO

Pärnu fotofestivali sünnile aitas kaasa juba Pärnu talvise kunstielu traditsiooniks muutunud “Pärnumaa Foto”.

Nunnad hoos. Leonardo web
Nunnad hoos. Leonardo web

2020. aastal festivali programmis avatav väljapanek „Pärnumaa Foto“ kannab järjekorranumbrit 15. Näituse algatajaks oli “Pärnu Postimehe” toimetus, kelle eestvedamisel näitus toimus ja oli eelkõige laiapõhjaline rahvafoto näitus. Igaaastasele väljapanekule saadeti pilte kaunist Pärnumaa loodusest, lemmikloomadest ja olustikust. Aastate jooksul on aga muutunud domineerivaks fotokunsti professionaalsem pool. Lemmikloomi enam näituselt ei leia, pigem on fookuses imeliste ja ainulaadsete hetkede tabamine ning kõrge kunstiline tase.

Näitusele esitas oma fototabamusi 36 autorit. Pärnu Endla teatri palmisaalis on eksponeeritud 31 Pärnu ja Pärnumaa fotokunstniku teosed festivali peateemal “Viga süsteemis”e.“Error in the System”.

Näitusel osalevad: Andres Adamson, Marko Toomast, Marju Lorentson, Aiki Järviste, Innar Kukk, Eimar Kull, Evald Kukk, Aiver Oja, Valdur Maibach, Karmen Kärg, Margit Jaanson, Luule Põder, Taje Tross, Liivi Pihlasalu, Al Paldrok, Signe Leht, Anonymous Boh, Ants Liigus, Haide Rannakivi, Julia Valjauga, Kristjan Krimm, Tõiv Jõul, Rein R Seppius, Margus Valt, Anatoli Anatoli Gubski, Jack Blue, Leonardo, Andreas Härm, Liivi Pihlasalu, Piret Mägi, Pusa.

Huvi fotomeediu vastu on aastatega suurenenud ja tänaseks on näitusest välja kasvanud Pärnu fotofestival mitme erilaadse näitusega Pärnu Linnagaleriis, Keskraamatukogus, Pärnu Muuseumis ja Kunstnike Majas. Rohkem infot Pärnu Linnagalerii kodulehel.

KU päevatoimetaja

PÄRNU MUUSEUMI UUEL NÄITUSEL NÄEB EESTLASTE ARGISEID TOIMETUSI

Alates 24. jaanuarist on Pärnu Muuseumis avatud itaalia fotograaf Luca Berti näitus „Silmast silma. Inimese ja looduse vahel“.

Kalur, Muhu 2015. Foto Luca Berti
Kalur, Muhu 2015. Foto: Luca Berti

Fotonäitus annab vaatajale kõrvalseisja pilgu läbi edasi eesti kultuuri, rahvuslikke iseärasusi ja eestlaste argiseid toimetusi. See jutustab loo „tundmatust“ Eestist, igapäevasest külaelust, tavalisest maal elavast inimesest, kelle taustale jäävad vanad talud, teed, põllud ja kirikud. Neid sügavaid ja emotsionaalseid pilte, mis kujutavad inimesi oma loomulikus elemendis, võib kirjeldada ka kui kultuuriantropoloogilist materjali. Lummavad, ka lihtsamaid olukordi õilistavad fotod tabavad eestlastes midagi olemuslikku. Näituse kuraatori Aleksandra Ehte sõnul näevad inimesed Luca piltide peal välja just sellised nagu nad loomulikult on.

Näitus võtab kokku aastatel 2015-2018 toimunud pildistamisretkede tulemused.

Luca Berti (1978) on itaalia päritolu fotograaf, kes elab ja töötab Taanis, Kopenhaagenis. Luca on tuntud kui maastike ja maainimeste jäädvustaja. Tema dokumenteerimisprojekt „Inimene ja loodus“ (Man and Nature in the Nordic and Baltic Countries), millega ta alustas 7 aastat tagasi, jäädvustab maaelu Põhjamaades ja nüüd ka Eestis. „Tema jaoks see ongi ilu, mida ei suuda mitte ükski filter taasluua. Ta läheb sügavamale ja näitab inimese hinge, seda mis kuulub ainult talle“ sõnas Ehte fotograafi kohta.

Näitus on osa Pärnu Fotofest 2020 programmist. Infot festivali kohta leiab SIIT.

Näitus on valminud koostöös Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga Juhan Kuusi Dokfoto Keskusest ning Maret Tamjärvega Vabaõhumuuseumist

Näitust toetavad Pärnu linn, Itaalia Suursaatkond Tallinnas ja Kultuurkapital.

KU päevatoimetaja

Aire Koop: millise jälje me jätame, on paljuski meie enda teha

Harjumatult tavatul kellaajal avati täna hommikul varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, kus Rahvakultuuri Keskuse Pärnumaa rahvakultuurispetsialist Aire Koop luges harrastusfotograafi looduspiltide taustal tema luuletusi.

Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto Urmas Saard
Aire Koop loeb Sindi sotsiaaltöökeskuses varalahkunud Mikk Rätsepa fotonäituse avamisel harrastusfotograafi enda loodud värsse. Foto: Urmas Saard
Mikk Rätsepa pilt raamitud fotolt
Mikk Rätsepa pilt raamitud fotolt

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve lausus näitust avades, et kohtus Mikuga viimati 9. jaanuaril. „Siis kinnitas ta minu küsimise peale, et kõik on väga heas korras. Ta oli optimistlik ja huvi käija emaga paljudes paikades erinevaid kontserte kuulamas. Meil oli Mikuga eelnevalt kokku lepitud näituse avamise tänane kuupäev. 31. jaanuaril nägin facebookis Miku poolt kirjutatud sissekannet, milles ta kõneles mina vormis oma matusepäevast. Ta nägi lähenevat kiiret lõppu ette. Eks lähedased kirjutasid siis õiged kuupäevad juurde, kui ta ütles, et „täna on siis minu matusepäev”. Järve sõnul oli Mikk kõik enda jaoks läbi mõelnud, isegi selle, millist muusikat tema matustel mängitakse. Samuti soovis ta oma tuha merre heitmist Türisalu pangalt, mis ongi nüüdseks tehtud.

Käesolev näitus sai teoks Miku vanaema eestvõttel. Näituse väljapaneku järjestatus on Järve poolt mõtestatud. „Esimene pilt oleks Miku sünd ja edasi kogu tema elu. Vahepeal mere pilt. Oli noor mees, elu põlvini, rahulikemaid, tormisemaid aegu. Fotod lõpevad päikeseloojanguga,” selgitas Järve.

Loe edasi: Aire Koop: millise jälje me jätame, on paljuski meie enda teha

Fotonäitus „Taba hetke ja ilu”

Eesti Päevaleht kirjutas 2000. aasta veebruari alguses, et 15 aastat tagasi arstide poolt surmahaigeks tunnistatud, kuid siiani elav laps annab lootust teistele Eestis ravita jäetud inimestele.

Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto Urmas Saard
Sindi sotsiaaltöökeskuse juhataja Renna Järve paigutab Mikk Rätsepa fotosid seinale. Foto: Urmas Saard

Tallinna keskhaigla sünnitusosakonna arstid öelnud 1984. aasta detsembris emale, et pole mõtet vastsündinud poega koju viia ja talle nime panna, sest laps sureb peagi. Ema viis südamerikkega sündinud poisi siiski koju. “Vaatamata arstide karmile sünnitusjärgsele ennustusele, elab laps tänini täiesti normaalset elu,” ütles isa toona ajalehele. Artikkel väärib uuesti lugemist, sest Sindi sotsiaaltöökeskuses avatakse 3. juunil kell 9.30 Mikk Rätsepa fotonäitus „Taba hetke ja ilu”, mis jääb külalistele vaadata kuni 28. juunini.

„Teie ees on alatiseks nooreks meheks jäänud fotograafiahuvilise, Keila-Joa sanatoorse internaatkooli ja Tallinna Polütehnikumi IT alal lõpetanud Mikk Rätsepa väike fotonäitus,” öeldakse rändnäitusega kaasa pandud tutvustaval lehel. Tema näitus sai alguse EELK Tallinna Diakooniahaiglas, mille avamisel oli mullu novembris ka tema ise kohal. Ta soovis jätkata näitusega teisteski asutustes. Paraku Sindis näituse autor enam ei osale. Mikk Rätsep lahkus meie hulgast tänavu 30. jaanuaril 34-aastasena. Seega on nüüd tegemist mälestusnäitusega, mis rändab ringi ilma temata.

Loe edasi: Fotonäitus „Taba hetke ja ilu”

Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Maikuus toimub üle-eestiline kodanikuteaduse aktsioon „Eesti otsib nurmenukke“. Teadusesse panustavate inimeste hulk on suur – hetkel on vaadeldud juba ligi 200 000 taime ning tehtud pea 1600 vaatlust.

Nurmenukud. Foto Urmas Saard
Nurmenukud. Foto: Urmas Saard

Juba praegu on teadlastele saadetud fotosid erilistest nurmenukkudest, mis on loodusteaduslikult põnevad leiud ning mida uuritakse edasi. Algatuse eesmärk on kaardistada laialdaselt levinud ja hästi ära tuntavate nurmenukkude õite tüüpe, mis annab ökoloogidele infot elurikkuse ning maastike muutuste kohta. Vaatluseid saab veel viimaseid nädalaid sisestada aadressil nurmenukk.ee.

Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli ja Teeme Ära talgupäeva korraldatud algatus on väga hästi vastu võetud. Osalenud on hulk koole, kollektiive ja niisama looduses liikujaid igalt poolt Eestist. Kuna nurmenukuvaatluse tegemine on lihtne, teevad paljud huvilised mitu vaatlust. „Mida rohkem infot kokku saame, seda ulatuslikumaid andmeid Tartu Ülikooli teadlased enda teadustöös kasutada saavad ning seda põnevamad on ka tulemused,“ ütles algatuse üks meeskonna liige ja Tartu Ülikoolis nurmenukke uuriv Marianne Kaldra. „Juba praegu on meieni jõudnud fotosid ja infot eriskummalistest nurmenukkudest. Näiteks on tavaliselt ühel nurmenuku taimel kõik õied ühte tüüpi. Meile on saadetud aga fotosid Eesti eri paigust, kus on pildi järgi hinnates ühel taimel mõlemat tüüpi õied. Seda tavaliselt ei esine ning seda peab kindlasti edasi uurima, mis selle põhjus võib olla,“ lisas Kaldra.

Loe edasi: Nurmenukuvaatluse aktsioonis on vaadeldud juba ligi 200 000 õit

Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Agape keskuses näeb Eesti Piibliseltsi poolt koostatud rändnäitust „Hõimurahvaste aeg”, mis jääb esialgse kava kohaselt Pärnusse vähemalt ülestõusmispühadeni.

Näitus Hõimurahvaste aeg Agape keskuses. Foto Urmas Saard
Näitus “Hõimurahvaste aeg” Agape keskuses. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vastuseks kuulsin, et nii on lihtsam ja nii ollakse harjutud[/pullquote]Laupäeval, 9. veebruaril, pärnakatele avatud väljapanek tutvustab rikkaliku fotode valikuga Venemaa Euroopa osas ja Siberis elavate soome-ugri rahvaste igapäevaelu, kristlikku kultuuri ning nende vaimulikku kirjandust läbi aegade. Näitusel näeb udmurdi-, vepsa-, komi-, mokša-, mari-, karjalakeelset Uut Testamenti. Samuti tutvustatakse pea kõigis soome-ugri keeltes ilmunud usulist kirjandust.

Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson ütles Agape keskuses näitust avades, et eesmärgiks pole olnud mitte kõrgekvaliteediliste piltidega fotonäituse eksponeerimine. „Tegemist on fotokroonikaga sellest, mida me oleme oma hõimurahvaste juures näinud, mida avastanud ja mida me tahame jagada. Kõik nad on üks osa meie endi identiteedist,” selgitas Bärenson.

Loe edasi: Näitus ja konverents „Hõimurahvaste aeg” jõudis Pärnusse

Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Otsige mõni selline koht üles, võtke pildile Eesti sümboolikat, jäädvustage seal ennast ja/või oma sõpru ning postitage Kindral Johan Laidoneri Seltsile, et osaleda „FotoLoto” auhinnaloosis.

Jan Enriko Laidsalu. Foto Urmas Saard
Jan Enriko Laidsalu. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Meil ei ole vaja kahelda enam selles, kas me ikka oleme riik või lihtsalt oma keeles rääkivad rännumehed[/pullquote]„FotoLoto” mõte tekkis Laidoneri seltsi noortel üsnagi juhuslikult. Seltsi noortel polnud veel otsest väljakujunenud traditsiooni, kuidas vabariigi aastapäeva tähistada. Nii hakkaski mõte idanema.

Meie idee on taastada sild inimeste ja riigi vahel, ainuüksi sellepärast, et poliitilise retoorika ülevoolavus on hakanud Eesti ühiskonda lõhestama. On vanarahvatarkus, et koerad hauguvad, kuid karavan läheb edasi. Meie ei ole siin selleks, et oma nina toppida poliitikasse, kuid meil on vaja hoida eestlasi koos ühtse eesmärgi poole pürgiva rahvana. Ei saa olla nii, et Eesti rahvuspühale läheme vastu sellise mentaliteediga, et teistsugused mõtted on justkui maitsev praad lõunasöögiks. Meil on ühine ajalugu ja ajaloos täitub meil riigina kohe 101 aastat kogemust ja mälu. Osa sellest ajast on tallanud Eesti mulda vaenlase kirsad, teise osa sellest oleme kasvatanud oma riiki.

Loe edasi: Jan Enriko Laidsalu: üle Eesti leidub sadu paiku, mis seotud meile iseseisvuse kindlustanud Vabadussõjaga

Merlin Grosberg: kolm metskitse lumisel maastikul

Merlin Grosberg saatis täna Külauudiste infoveskile ülesvõtte väga kaunist talvisest loodusest, taamal näeb kolme kitse.

Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto Merlin Grosberg
Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019. Foto: Merlin Grosberg

„Saadan pildi, mille tegin Ilmatsalu matkaraja juures, kus nägin kolme kitse. Ilusalt lumine pilt kolme kitsega! Oli tõeliselt tore kohtumine ning üllatuseks sain ka kaamera peale,” kirjutab Grosberg ja lisab pildi pealkirjaks „Kolm metskitse lumisel maastikul. Jaanuar 2019”

Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Jõgeval tegutsev mittetulundusühing „Piltijad” seab mitmekülgses loomingulises tegevuses oma eesmärgiks ka ajaloo tutvustamise läbi kaamerasilma. Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustuste teise aasta algul avasid ühenduse asutajaliikmed Johannes Haav ja Raivo Tasso Jõgeva kultuurikeskuses fotonäituse „Jõgeva vald. 100. aasta pildid”.

Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto Raivo Tasso
Johannes Haav aerofotoga Jõgeva linnast aastast 2011. Foto: Raivo Tasso

Näitusel näeb üle paarikümne pildi- või fototöötluse ja tänapäevaseid vaateid nüüdses Jõgeva vallas paiknenud ja paiknevatest mõisahoonetest, häärberitest, tõllakuuridest, aitadest, tallidest. Fotomontaažidel on laialdaselt tuntud Luua ja Kuremaa mõis, Jõgeva mõis tänases Jõgeva alevikus, selle kõrval Pakaste, Kärde, Tarakvere, Saduküla ja Kurista mõis jne. Raivo Tasso fotol on ettevõtja ja esimese Jõgeva linnapea (valiti 1938) Johannes Võsu esinduslik elumaja, mis põles tulekahjus vahetult enne Eesti taasiseseisvumist ja kahjuks lammutati. Veel on Tasso pildistanud koolimaja, milles kunagi asus Jõgeva keskkool, seejärel vene õppekeelega kool. Praegu paikneb seal Jõgevamaa gümnaasium.

Jõgevat lähiminevikku tutvustab Johannes Haava aerofoto aastast 2011. Arhitektuuriloolistes piltides kajastuvad möödaniku keerdkäigud, ühiskondlike formatsioonide vahetumine ja Eesti rahva töö ning võitlus kogu selles protsessis, mille tulemuseks on saja-aastane iseseisev Eesti riik emakeelse hariduse ja kultuuriga.

Loe edasi: Fotodele kogutud Jõgeva valla ajalugu jõudis näitusele

Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Maailmas ainulaadse rahvusvahelise Hiite kuvavõistluse 1000 eurose peaauhinna võitis lopsakat rohelust ja looduse igikestvat eluringi kujutav foto „Püha puu kaob oma loomulikku rada“.

Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto Alari Talv
Üldarvestuse peaauhind. Tartumaa Võnnu kihelkonna Koke küla Kiigeoru hiiesalu. Foto: Alari Talv

[pullquote]Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus[/pullquote]Pildi jäädvustas Tartumaa Kastre valla Koke küla Kiigeoru hiiesalus harrastusfotograaf Alari Talv. Kuigi võistlusel osales mitmeid silmatorkavamaid töid, eelistas hindamiskogu seda pilti sõnumi olulisuse tõttu. Nii Eesti kui ka kogu maailm on hetkel silmitsi metsade ja looduslike pühapaikade laieneva rüüstamisega. Võidupilt kõneleb sellest, miks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) arvates on looduslikud pühapaigad maailma vanimad kaitsealad. Hiite ja teiste metsade uuenemine on võimalik ka looduslikul teel ehk siis ilma inimese sekkumiseta. Vanade hiiepuude kõdunemine on aluseks elurikka metsa uuele põlvkonnale, leidis hindamiskogu.

„Selle pildi sõnum on loomulik ja ilus. Peategelasest künnapuu elu on lõppemas, ent sellest hoolimata kannab tema kaduv samblane ja samblikune tüvi meieni hiiepaiga salapärast väge,” sõnas hindamiskogu esimees Arne Ader.

Loe edasi: Rahvusvaheline fotovõistlus tõstis esile Eesti hiiemetsade kaitse

Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama

Rahvusvaheline Hiite kuvavõistlus ootab fotosid hiitest ja teistest looduslikest pühapaikadest. Võistluse eesmärk on väärtustada põliste väepaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaiku külastama ja hoidma. Teadaolevalt on Hiite kuvavõistlus ainus omataoline fotovõistlus maailmas.

2018 a kuvavõistluse plakat11. korda toimuva võistluse teema on looduslikud (mitte ehitatud-rajatud) pühapaigad: hiied, pühad mäed, puud, kivid, veekogud jm looduspaigad, kus juba meie esivanemad käisid palvetamas, ravimas, ande jätmas, nõu pidamas, ennustamas jm kombetalitusi täitmas.

Võistluse peaauhind on 1000 eurot, hõimurahvaste auhind 300 eurot ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Lisaks jagatakse eriauhindu teemadel: hiis, püha puu, kivi, veekogu, looduskaitse, annid, tavad, hiie valu, pärimus, saared, Virumaa, Vana-Võromaa ja maailma pühapaigad. Uuendusena on seekord välja pandud ka tervise auhind, mille teemaks on tervendamispaigad ja tervendamisega seotud tegevused ning esemed pühapaigas. Eriauhindadeks on ratsamatk, suitsusaunade külastused, koolitused, kontsertide ja matkade vabapääsmed, kirjandust jpm.

Fotosid saab võistluse leheküljel üles laadida kuni 15.10.2018.

Loe edasi: Ainulaadne fotovõistlus kutsub looduslikke pühapaiku jäädvustama

Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

2018. aastal tähistame ühiselt Eesti Vabariigi juubeliaastat ning septembris toimub ka Eesti toidu kuu. Sel puhul kutsuvad Maaeluministeerium ja Eesti Rahva Muuseum (ERM) kõiki osalema suurel toidupärandi kogumisvõistlusel „Minu pere sünnipäevalaud eile ja täna“.

Illustreeriv foto Foto Urmas Saard
Illustreeriv foto. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Kutsume oma lugusid kirja panema igas vanuses inimesi[/pullquote]„Eesti toidu kuu kestab kogu septembri vältel ning on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Ühtegi sünnipäeva ei saa aga pidada korraliku peolauata ning nii sündiski Maaeluministeeriumil ja ERMil idee koguda kokku eestlaste peolaua lood ja jäädvustused. Need lood on osa meie toidukultuurist ja nende säilitamine on kingitus Eesti Vabariigile,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

„Toit on osa meie kõigi elavast kultuuripärandist. Peolauaga seotud lood ja pildid avavad akna rahva minevikku tänapäeva üksikinimese ja pere vaatepunktist. ERMil aitab kogutav materjal uurida ja vahendada kultuuri muutumist ja järjepidevust – neid mustreid, mis saja aasta jooksul on Eesti argielule andnud ainulaadse näo,“ ütles ERMi teadur Anu Kannike.

Loe edasi: Tähistame Eesti sünnipäeva Eesti peotoitudega

Jõgeva linnaraamatukogus avati vanausulisi tutvustav fotonäitus

Jõgeva linnaraamatukogus on avatud Jõgeval elava fotograafi ja filmilooja Johannes Haava fotonäitus „Vanausulised ja Peipsiveer”.

Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast Foto Jaan Lukas
Johannes Haava foto vanausuliste Karakatitsast. Foto: Jaan Lukas

Näituse avasõnad ütles Jõgeva linnaraamatukogu direktori asetäitja Ene Sööt. Ta tänas Johannes Haava omalaadse kultuuri ja elulaadiga piirkonda tutvustava näituse ülespanemise eest Jõgeval ning luges katkendeid Peipsimaad ja ja vanausulisi tutvustavast raamatust.

Raamatukogutöötajad kinkisid Johannes Haavale suure sibula, mis on Peipsimaa üks sümboleid. Näitusel on ka mitmeid fotosid Peipsi sibulast (spetsiaalne kaubamärk paikkonnas kasvatatud sibulale) ja sibulakasvatajatest. Samuti on jäädvustatud viie erineva koguduse kirikud Peipsi pealinnas Mustvees; omalaadsed sõidukid Karakatistsad, mida kasutavad Kallaste ja selle ümbruse kalurid; olustikud laatadel ja festivalidel. Silmailu pakuvad loodusfotod. Mõnelgi näitusefotol on Johannes Haav Peipsimaad pildistanud helikopterilt.

Tänasest Mustvee vallast Lohusuu kandist Piilsi külast võrsunud Johannes Haav ütles, et esimesed pildid vanausuliste kombeid ja Peipsiveert tutvustaval näitusel on tehtud ligi paarkümmend aastat tagasi. Haav on ka Jõgeval loodud fotokunsti edendava ühenduse mittetulundusühing Piltijad eestvedaja.

Näitus „Vanausulised ja Peipsiveer” jääb Jõgeva linnaraamatukogus avatuks 5. septembrini.

Jaan Lukas

Triin Lillemets kutsub peatuma, vaatama, kuulatama

„Peatu! Vaata! Kuulata!“ on Triin Lillemetsa poolt loodud fotonäitus Eesti loodusest, mis eile avati Sindi linnaraamatukogus ja jääb avatuks juuni lõpuni.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust Foto Urmas Saard

Lillemets ütleb, et näituse keskseks teemaks on Eestimaa looduse tutvustamine vaadete ja haruldaste või vähem haruldaste liikide kaudu. „Pealkirja ja tööde valimise aluseks on soov pöörata inimeste tähelepanu looduse tunnetamisele.“ Iga näitusele valitud pilt jutustab oma lugu.

Fotograafi eesmärk on panna inimesed looduses viibides seisatama, kuulatama ja märkama. „Meie ümber on palju huvitavat, mida me kahjuks kiirustades tihti ei märka.“

Täpsema info iga pildi kohta leiab näituse külastaja lauakesel olevast kaustast. Sindis toimuv Lillmetsa näitus on juba kolmas.

Triin Lillemets avab Sindi linnaraamatukogus oma fotonäitust. Foto: Urmas Saard →

Urmas Saard

Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa otsustas kooli õppekavas toimunud loovtööst teha kingituse Sindi linna 80-ks sünnipäevaks. Nüüdseks on kavatsus teoks saanud ja paar päeva tagasi tõi Kaur 20 esimest raamatut „Sindi eile ja täna“ Pajo trükikojast ära.

Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu Sindi eile ja täna Foto Urmas Saard
Kaur Kasemaa tegi oma kodulinna sünnipäevaks raamatu “Sindi eile ja täna”. Foto: Urmas Saard

Neli raamatut võttis Eesti Rahvusraamatukogu igavesteks aegadeks oma hoidlasse ja kümme ostis ära Tori vallavalitsus. Ülejäänud tahab Kaur kinkida lähematele abilistele. „Tellin nüüd trükikojast 40 raamatut juurde,“ ütles Kaur, kes on seni kandnud kõik trükikulud enda taskuraha säästudest ja ema abiga. „Ema töötab Pärnu Keskraamatukogus, lubas ühe raamatu ka sealsetele lugejatele viia.“

Loovtöö koostamist juhendas õpetaja Signe Lensment. Piltidele lisatud selgitavad tekstid aitas sõnastada õpetaja Lembit Roosimäe. Väga olulist abi andis Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend, kes aitas teha ajaloolistest objektidest parima valiku. A4 formaadis raamatus on 40 suurt fotot. „Ühed fotod pärinevad 20. sajandi esimesest poolest ja nende kõrvale paigutasin seitsme viimase kuu kestel enda pildistatud ülesvõtted. Pildistamisel tuli appi Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes andis kasutada fotoringi hea kaamera Canon EOS 1300D,“ selgitas Kaur. Kaantel kasutasin taevapiltniku Andres Tarto fotosid,“ selgitas Kaur.

Loe edasi: Kaur Kasemaa ilmutas raamatu „Sindi eile ja täna“

Joosep Ailiste Eesti Looduses

„Sellega oli nii, et Eesti Looduse toimetaja Katre Palo saatis mulle märtsis läbi Facebooki sõnumi ja palus väikest lugu koos fotoga,“ räägib Sindi noorhärra Joosep Ailiste.

Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris Foto Urmas Saard
Joosep Ailiste foto ja artikkel Eesti Looduse aprilli numbris. Foto: Urmas Saard

Artiklit illustreerival fotol on pasknäär. Joosep jutustab linnuga kohtumise lugu ja pildistamist. „Kirjutasin selle loo päris ise,“ selgitab Joosep ja lisab usutavuse kinnituseks juurde, et oli saanud maakondlikul eesti keele olümpiaadil esikoha.

Viimases lõigus tutvustab ta ennast Sindi gümnaasiumi 5.d klassi õpilasena. „Fotograafiaga olen tegelenud poolteist aastat.“ Joosep on korduvalt rääkinud sellest kui väga meeldib talle eluslooduse pildistamine. Samuti huvitub ta makro- ja astrofotograafiast. Lisaks poolteist aastat kestnud iseseisvale pildistamisele on Joosep saanud häid teadmisi ning kasulikke kogemusi Helen Parmenilt, kes juhendab käesoleval õppeaastal fotoringi Sindi Avatud Noortekeskuses.

Väga hea kvaliteediga Joosepi fotot on võinud ka Külauudiste portaal avaldada. Külauudiste toimetus soovib Joosepile edaspidiseks jätkuvat indu oma harrastusega tegelemisel ja rõõmustab ühes temaga, et algaja piltnik on jõudnud vaatamata oma noorusele juba nii väärika ajakirja leheküljele. Aga juba unistab Joosep palju enamat. Eilsel kohtumisel rääkis ta oma soovist avaldada mõne foto, mis kataks vähemalt poolteist Eesti Looduse lehekülge.

Urmas Saard

Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Viimati võis üksikuid Heleni fotosid näha 2014. a juunis Sindis avatud Objektiivi Ordu fotonäitusel „Rabahetked“, mis liikus mööda Eestimaa erinevaid paiku ringi (Tartus, Tallinnas, Raplas, Kundas, Põltsamaal, Keilas, Jõgeval jm). Siis võis paljude ordukatega silmast silma kohtuda. Täna olid ordukad mitmest Eestimaa paigast taas Sindis, et rõõmustada koos Heleniga.

Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard
Objektiivi Ordu sõbrad Helen Parmeni esimese isiknäituse avamisel Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Kes veel ei tea, neile selgituseks, et Objektiivi Ordu on fotograafiaharrastajate seltskond, kelle omavaheline tutvus kujunes välja Delfi pildiportaali vahendusel. Sellesse keskkonda oma fotosid laadides arvustati ja kiideti üksteise pilte ning õpiti vastakuti õpetades. Aastal 2010 jõuti juba ühise diginäitusega Palamuse Kihelkonnakooli muuseumisse. Hiljem on ühiselt külastatud Valgejõe joaastangut, viibitud Altja neemel, pildistatud ennemuistse Litoriina mere rannikut, Pärlselja randa, Lindi looduskaitseala, Kastna kadakaid, Liivilahe Sõmeri rannikul olevaid graniitrahnusid, Norra Nord-Trøndelagi maakonna tunnuslille kuldkinga, Haimre pargi tiiki ja palju muud.

[pullquote]ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid[/pullquote]Nüüd tuli Helen esmakordselt vaatajate ette 15 fotost koosneva isiknäitusega. Heleni fotodest teadlik huviline on saanud siiski juba mitmeid aastaid tema imepäraseid tabamisi vaadata internetis leiduvast Heleni pildikarbist. Samuti on lugejad korduvalt märganud Pärnu Postimehe veebiväljaande lugeja fotode hulgas tema fotosid virmalistest, konnadest, talvest või lihtsalt hulle lumepilte. Aga mujalgi, näiteks Ilm.ee lehel ja ka Külauudised on tänuliku meelega kasutanud uudiste illustreerimiseks Heleni fotosid. Nii ei ole tema piltniku nimi üldsegi tundmatu.

Loe edasi: Helen Parmen avas Sindi linnaraamatukogus oma esimese loodusfoto näituse

Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Läti nädal Pärnus jätkub tänasest avatud vendade Kalninšite fotonäitusega „Wondrous Latvia“, mida huvilised näevad Pärnu Kontserdimajas kuni 30. novembrini.

Vendade Kalninšite fotonäitus Wondrous Latvia Pärnu Kontserdimajas Foto Urmas Saard
Vendade Kalninšite fotonäitus “Wondrous Latvia” Pärnu Kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Enne fotode jõudmist kontserdimajja võis näitust näha ka Pärnu Keskraamatukogus, aga seal ei pääsenud need eriti hästi mõjule, sest päevavalgus asus tööde taga. Nüüd langeb loomulik väljast paistev valgus otse fotodele. 42 suuremõõdulist fotot kontserdimaja teise korruse fuajee kõverduval seinal loob jalutaja jaoks omamoodi põneva avastamiste jada, mille lõppu ei oska vaataja ette aimata.

„Me oleme fotografeerides töötanud selle näituse heaks umbes 15 aastat,“ ütlevad vennad Arnis Kalniņš ja Juris Kalniņš. Makrofotod on pildistatud Läti firma Baltic Helicopters lennumasina pardalt. Pildistatud on valget talve, õrnrohelist kevadet ja rohetavat suve. Pildistatud on Daugava ehk Väina jõge, mis on vendade sõnul üks Läti sümboleid. Piltidel näeb Läti rahvusparke. Näiteks Gauja rahvuspargi territooriumil asub Zvārte kalju, mis on üks maalilisemaid devoni liivakivipaljandeid Lätis. Samas rahvuspargis näeb ka Turaida lossi. Samuti näeb näituse fotodel Põhja-Vidzeme biosfäärikaitseala ja palju teisi looduskauneid pilte.

Loe edasi: Fotonäitus kõrgelt õhust pildistatud Lätimaast

Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks

Tänavu Tartu rahu aastapäeval avas Naiskodukaitse riigi kõikides maakondades organisatsiooni tegevust tutvustavad fotonäitused. Pärnumaa ringkonna rändnäitus on nüüdseks jõudnud Sindi muuseumisse, kus väljapanek avatakse 1. mail Sindi gümnaasiumi näitetrupi osavõtul erilise pidulikkusega.

Video → Sindi gümnaasiumi näiterühma neiud Sindi muuseumis

Elise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Eliise Kull ja Chätlyn Parts Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Näituste valmistamistega anti avalöök käesoleval aastal 90. aasta juubelit tähistava Eesti suurima naisorganisatsiooni aastapäevaüritustele. Naiskodukaitse esinaise Airi Toomingu sõnul esitlevad fotonäitused väikest läbilõiget Naiskodukaitse olemusest, andes tunnistust, et väärtustame oma minevikku, ent samas püsime ka pidevas arengus. „Eesti riigi kaitse sõltub meist kõigist, meestest ja naistest. Tänu Naiskodukaitsele on ligi 2500 naist vabatahtlikult panustamas turvalisemasse Eestisse. Me oleme uhked ja täname kõiki oma vabatahtlikke liikmeid“, sõnas Tooming.

Aasta lõpuni maakonniti üle Eesti ringirändavatel näitustel saab näha fotosid alates organisatsiooni ennesõjaaegsest tegevusest kuni ülevaateni tänapäeva hea organiseeritusega juhtimisstruktuurist ja väljaõppest.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi näitetrupp valmistub Naiskodukaitse fotonäituse avamiseks