Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2017
E T K N R L P
« sept    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  

Pärnu kuuendas koolis sündinud ansambli lugu

Peeter Popp tänab ansamblit Syrius enda koostatud väikese raamatuga, mis neil päevil trükist ilmus.

50 aastat Syriust Foto Urmas Saard

50 aastat Syriust. Foto: Urmas Saard

Eessõnas meenutab Popp „kuldseid kuuekümnendaid“, kui biitlitest alguse saanud biitmuusika-vaimustus levis kulutulena üle maailma. Samal kümnendil sündis Eestiski sadakond kitarriansamblit. Ta ütleb, et ilmselt esimesena Eestis ja ühena vähestest kogu maailmas on suutnud 50 aastat koos püsida ja tegutseda ansambel Syrius, kes tänavu pühitseb oma juubelit. Seda silmas pidades pani ta kokku rohkete piltidega illustreeritud raamatukese, millest saab lugeda liikmete mälestusi ja autori kogutud muid märkmeid.

Juba sellel laupäeval, 7. oktoobril algusega kell 19.00 toimub Pärnus Nooruse Maja uue hooaja avapidu, kus tantsuks mängib ansambel Syrius. Nende viimane suure publiku ees esinemine toimus tänavusel Sindi Rockil ja raamatu lõpust leiab ka sellest sündmusest paar fotot. Kellel huvi ja võimalust, tasub tingimata läbitud 50 aastaga tutvuda.

Urmas Saard

Vanavanematele pühendatud kontsert

Mihklikuu teisel pühapäeval tähistatav vanavanemate päev sai veel paar päeva hiljemgi Sindi gümnaasiumi aulas toimunud õnnestunud kontserdiga ilusa täienduse.

Vanavanemate päeva tähistamine  Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard

Vanavanemate päeva tähistamine Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Kontsertkava kokkuseadja ja õhtu juht Eneli Arusaar kasutas vanavanemate armastuse kirjeldamiseks oma vanaema mõttekäiku: „Armastus on väga vana vanainimene, kes istub aknal, vaatab välja, kohendab oma pearätikut ja naeratab tasakesi…“

Esinesid Sindi gümnaasiumi algklasside õpilased, Sindi muusikakooli õpilased ja tantsurühm Murueided.

Miniatuurse näitemängu „Kolm ema“ esitasid venekeelse algklasside õpilased. 4. a klassi õpilased esinesid sõnaseadega, millega tänati vanemaid. Muusikaliselt kandev osa oli kanda muusikakoolil. Instrumentidest helisesid viiulid, kitarrid, akordionid, klaver. Tütarlaste häälel kõlasid laulud „Hommik“ ja „Õnnelik päev“. Kui Murueided lõpetasid, küsis Arusaar kõige noorema tantsija vanust. Vastati: 70. Ja lisati juurde, et vanim tantsija on 86. Arusaar tõi lastele eeskujuks nende naiste sirget rühti ja kaunist liikumist.

Sindi naisliit kostitas esinejaid kringlitega.

Jätka lugemist »

Rannarada tõi laulud merest ja saartest Sindi Kiriku parki

Perebänd Rannarada lõpetas Sindi selle suvise kontsertide sarja Kiriku pargis, kus musitseerisid Ülle Ots (akordion, laul), Jaano-Martin Ots (kitarr), Marta Lotta Kukk (viiul, laul), Anna-Loore Ots (laul) ja Jaan-Jakob Ots (laul).

Jätka lugemist »

Muinastulede süütamise järel jätkus Sindi Rock Metsatöllu esinemisega

Muinastulede installatsiooni valmistas ette Mart Tõnismäe, kellel on selles asjas paarikümne aasta pikkune kogemus.

Metsatöll Sindi Rockil Foto Urmas Saard

Metsatöll Sindi Rockil. Foto: Urmas Saard

Päeva õhtusse veeredes kogunes Sindi lauluväljakul üha rohkem inimesi juurde ja lõpuks ei saanudki enam rääkida publiku vähesusest. Ka tuul oli raugenud ja ilm muutus ilusamaks.

Tõnismäe pani esmalt põlema kaks päikeseratta kujundit ja seejärel süütas nende vahel oleva suure kuhja lõkke kütist. Seejärel tulid tantsima kaks Zerkala tuletantsijat Tartust. Tantsuetenduse lõppedes süütas Tõnismäe veel kuus suuremat puudega täidetud tünni käte soojendamiseks.

Sindi Rocki peaesineja Metsatöll oli päeva viimane ansambel. Suurt elevust tekitas Metsaöll publiku hulgast neidude kutsumisega lavale. Metsatöllu esinemise järel lennutas firma Tulekild mõned ilutulestiku raketid taeva alla.

Jätka lugemist »

Sindi Rockiks valmistumine laabub kava kohaselt

Täna õhtuks saab enamik vajalikke ettevalmistavaid töid tehtud: tehnika töökorda seatud, kontserdi ala aediku ümber ja turvafirma asub valvesse.

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust Foto Urmas Saard

Mart Tõnismäe ja Mirko Reiman möbleerivad Sindi laululava alust. Foto: Urmas Saard

Eile hommikul tõstsid abilinnapea Mirko Reiman ning haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe Sindi Rocki reklaamidega auto järelhaagiselt maha nurgadiivani osasid. Parajasti müüs Pärnus asuv Jenny Kruse heategevuspood mööblit poole hinnaga. Paarkümmend aastat tagasi pankrotistunud Narva mööblikombinaadi Narova punase kattega pehme mööbel passib rockil esinejate puhkenurka suurepäraselt. Sindi linnapea Rein Ariko arvates võiks diivan pärast kasutust uuesti omanikku vahetada. Head võimalust pakub selleks 7. oktoobril toimuv hoovimüügi päev. Mööblitükkide põhja all on selgelt loetav hinnakiri, mis annab teada kauba maksumuse ajast, kui seda müüdi päris uuena. Tekst oli tol ajal muidugi venekeelne. Цена 1 пояса 178 руб; цена 2 пояса 181 руб; цена 3 пояса 183 руб.

Veidi aega hiljem saabusid Protone kirjadega masinad ja mehed. Nemad hakkasid ansamblite vajadusi arvestavalt lavamooduleid paigaldama. Üks uhiuue mägironija varustusega töömeestest turnis laululava lae all ja kinnitas metallkarkassi külge talisid, millega kõlarite ja valgustuse kinnitamiseks vajalikke sõrestikke üles vedada. Protone tagab kontserdi ajal kvaliteetse heli- ja valgustehnika toimimise.

Jätka lugemist »

Ilme Prenge abiga meenutati Sindi Rocki ajalugu ja kõneldi eelseisvast

Täna ennelõunal kohtusid Sindi Rocki turundusjuht Carine Isand ja teised rocki sõbrad Sindi seltsimajas Ilme Prengega, kes näitas vanu fotosid ja videosalvestusi aastatest 1999 ja 1998.

Teksti on parandatud vastavalt allikandmete ilmsiks tulemisele: kell 18:30

Sindi Rocki logo suurel stendil Foto Urmas Saard

Sindi Rocki logo suurel stendil. Foto: Urmas Saard

Ilme Prenge on koos oma abikaasa Valdur Prengega esinenud Sindi Rockil 1999. aastal Vibro 4 koosseisus. Ilme varalahkunud abikaasa esines ka esimesel Sindi Rockil 1969. aastal. Siis peeti festivali kahel päeval ja lavalaudasid tallasid neli bändi: Vibro, Jüngrid, Viking ja FIX.

Carine Isand soovib seltsimajas vaadatud videosalvestisi kasutada selleks, et juba lähipäevil monteerida kokku ülevaatlik videoklipp varajasematel aastatel toimunust. Videot saab näha Facebooki Sindi Rocki seinal. Küllap pakub see vanematele inimestele meeldivaid meenutusi ja nooremale põlvkonnale ootamatuid avastusi. Näiteks näha, et ETV Pärnumaa operaator Verner Vilgas on kunagi samuti rokkinud, et 1998. laienes Sindi Rock ka Pärnu Valliköääru või saada teada midagi muud huvitavat.

Jätka lugemist »

Heategevuslik kontsert Sindi Kiriku pargis

Laupäeval, 19. augustil algusega kell 13.00 toimub Sindi Kiriku pargis kolmas suvemuusika kontsert. Esinevad Sindi muusikakooli õpilased ja õpetajad.

Sindi muusikakooli koosmängu õppelaager Foto Merike Teppan-Kolk

Sindi muusikakooli koosmängu õppelaager. Foto: Merike Teppan-Kolk

Käesoleva nädala kolmapäevast reedeni toimub Tori rahvamajas iga-aastane muusikakooli koosmängu suvelaager. Muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk annab teada, et laagris õpitakse erinevates koosseisudes mitmesuguseid pillilugusid. Laagris osaleb veerandsada õpilast ja kõik muusikakooli õpetajad ning seal omandatud kava tulebki laupäevasel pargikontserdil ettekandele.

Paikuse Lions klubi on algatanud heategevusliku rahakogumise, mille abil soetatakse Sindi muusikakoolile trummikomplekt

Teppan-Kolk räägib sellestki, et Paikuse Lions klubi on algatanud heategevusliku rahakogumise, mille abil soetatakse Sindi muusikakoolile trummikomplekt. Seoses sellega on kõigil kontserdikülalistel võimalik toetada trummikomplekti ostu.

Kogu koosmängu suvelaager kutsub kõiki linlasi kontserdile!

Urmas Saard

Samal teemal:

Vanad Sõbrad Oskar Tominga ja Margus Siilak Foto Urmas Saard

 

 

 

Vanad Sõbrad tegid Sindis seda, mida tavaliselt ei tee

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard

 

 

 

Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Ülo Kannisto: saame ühislaulmise väes natuke paremateks inimesteks

Taasiseseisvumispäeva eelõhtul tunneb rahvas Põlvas Intsikurmu lauluväljakul taas ühislaulmise väge, millest minnakse osa saama kõigist Eestimaa paigust. Külauudiste portaal läheb oma meeskonnaga sellest peost ülevaadet tegema.

Ülo Kannisto laulupeol Foto Marika Kannisto

Ülo Kannisto laulupeol. Foto: Marika Kannisto

Vaba Rahva Laulu mõtte algataja ja kujuteldamatult suure korraldusvaeva nägija on Saaremaa kange mees Ülo Kannisto, kellel jätkub eestvedaja sitkust juba kuuendat aastat jutti.

Urmas Saard: Olete elukutselt ettevõtja. Millega igapäevast leiba teenite?

Ülo Kannisto: Mul on väike saeveski ja mõni veoauto, mis on leiva lauale toonud. Viimased aastad on põhitegevus olnud laulupidude ette valmistamine ja korraldamine.

Urmas Saard: Mis ärgitas ärimeest nii südikalt tegelema asjaga, mis ilmselt sentigi kasumit ei tooda?

Ülo Kannisto: Ajendas 20. augustil 2011. aastal Tallinna Lauluväljakul toimunud kurikuulus Vabaduse Laul. Kui ma seda lugu mõni päev hiljem (vist 23.08.11) internetis lugesin ja sellele oli kommentaarides antud hävitav hinnang, otsustasin hetkega, et hakkan ise tegema. Ivo Linna toetas seda ideed.

Urmas Saard: Mullu aprillis avaldati Saarte Hääle juhtkirjas mõtet, et ehk oleks Vaba Rahva Laul võinud jäädagi vaid Kuressaare ürituseks. Ometi toimus see möödunud aastal lisaks Kuressaare lossihoovile ka Keilas. Tänavu lauldakse juba enam kui 350 kilomeetri kaugusel Kuressaarest. Kus veel?

Ülo Kannisto: Kindlasti oleks võinud Kuressaarde jääda see traditsioon. Paraku on see seotud suurte kulutustega ja Saaremaal oli toetus väga väike ja nii ei saanud jätkata. Kuigi publikut oleks palju olnud. Keila laulupidu näitas, et saab edukalt mandril seda teha. Esmakordselt kogesin Põlvas (ka Keilas oli tunda head suhtumist), et selle laulupeo vastu on kutuuritöötajate poolt huvi suur ja ollakse igati toeks. Nii on hea tunne korraldada sellist suurt üritust!

On juba kindel järgmise aasta laulupeo koht. Siis ongi Eesti 100 ja toimub Eesti keskel – ajaloolisel Paide Vallimäel. Minu rõõmuks on sealgi suur huvi sellise sündmuse vastu. Publikule on seal palju ruumi, laval lauljatele suhteliselt vähe. Aga tehakse juurde kokkupandav lava ja just nii suur kui vaja.

Jätka lugemist »

Jaak Känd loeb Nullpunktis luulet kogu maailmast

Jaak Känd, kelle mütsi serval selgitav sõna „Jutumees“, pole mitte üksnes väga heas tähenduses suur ja alati oodatud jutumees, vaid ka suurepärane luuletuste lugeja, keda kuuldud väljapool Pärnutki.

Jaak Känd Pärnu Nullpunktis Foto Urmas Saard

Jaak Känd Pärnu Nullpunktis. Foto: Urmas Saard

Rüütli tänavalt Jekateriina kiriku suunas diagonaalselt üle Lastepargi sammudes märkab terane silm kõnniteeplaadil märgistust, mis märgib XVII – XIX sajandi Pärnu kindluslinna geograafilist keskpunkti. Samas paiknes Uus turg. Nüüd asub Rootsi-aegse turuplatsi ühes nurgas Nullpunkti nimeline kohvik, mille kõrval mõnus istuda, tuttavatega kohtuda ja kolmapäeva õhtuti kuulata ühe mehe vahendusel luule valikut tervest maailmast.

Eile õhtul luges Jaak Känd Nullpunktis eesti ja teiste poeetide luulet juba üheksandat korda ning lubab sellega jätkata kuni augusti lõpuni. Tänavu suvel harjutab Känd sarnaste avalike esinemistega ühtlasi ka Euroopa meistrivõistlustel osalemiseks. Kolmapäevaseid etteasteid nimetab ta “Luulesiiditeeks”. Luulehuvilised pärnakad mäletavad, et esmakordselt kuuldi teda taolises formaadis vabas õhus esinemas Hommiku tänaval Kolhethi restorani ees, paar nädalat ühte jutti, kõigil päevadel lõuna paiku.

Jätka lugemist »

Neli Lõõtsavägilast kümne pilliga Sindis

Lõõtsavägilased Rasmus Kadaja, Tobias Tae, Andres Eelmaa ja Margus Põldsepp avasid Sindis käesoleva aasta suvekontsertide sarja linna seltsimajas.

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu Foto Urmas Saard

Lõõtsavägilistega on Sindi seltsimaja trepil liitunud ka laulja Ilme Prenge ja seltsimaja juhataja Anneli Uustalu. Foto: Urmas Saard

Tänaseks kavandatud selle aasta esimene suvekontsert pidanuks linnarahva ootuste kohaselt toimuma Kiriku pargi varjuliste puude all. Paraku heitliku meelega ilm ei lasknud helitehnikat lageda taeva alla tuua, sest puudus teadmine, kas keset kontserti võib taas vihmasahmakas kaela sadada. Kuigi eelnevalt anti teada võimalikust kontserdi asukoha vahetusest, tekitas see ikkagi mõningast segadust. Osa inimesi kogunes parki, teised läksid aegsasti seltsimajja. Et ka pargis oodanud rahvas ansambli Lõõtsavägilased kontserdist päris ilma ei jääks, alustati esinemisega kümmekond minutit hiljem.

Noortest muusikutest sõnakam pilli- ja laulumees Andres Eelmaa ütles Lõõtsavägilasi tutvustades, et nende ansambel asutati 2013. aasta jõulukuul. Lõõtsavägilaste sünnipäevaks arvatakse siiski järgmise aasta 29. jaanuari, kui toimus ansambli esimene ametlik proovimäng. Ansamblis mängib kolm noorhärrat. Noorim on 13-aastane Tobias Tae (lõõts, järellaulja), vanuselt järgmine 15-aastane Rasmus Kadaja (lõõts, järellaulja) ja vanim 16-aastane Andres Eelmaa (lõõts, basskitarr, eestlaulja). Kolmekesi omandavad nad muusikalist vilumust ja teadmisi Karksi-Nuia Muusikakoolis, mille direktor on Margus Põldsepp. Tema on ka noormeeste juhendaja.

Jätka lugemist »

“Liivatera ballaad” Avangard Galeriis

Pärnu Avangard Galeriis avatud Helena Keskküla näituse “Liivatera ballaad” uue video vaatamise järel esinesid Rüütli tänaval väikese kontserdiga Lee Taul koos Kalle Pilliga, kelle esinemise viimase looga liitus üllatuslikult ka Keskküla ise.

Jätka lugemist »

„Kurja koera“ värske sõõrik plaadimängijasse

Pärimusmuusikast ja rockist võimsat sümbioosi loov Nikns Suns ehk läti keelne “kuri koer” oli taas oma täies koosluses Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajate ees.

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns'i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse Foto Urmas Saard

Katre Kaseleht ei jõua ära oodata, mil saab panna Nikns Suns’i värske sõõriku oma auto plaadimängijasse. Foto: Urmas Saard

Näitleja ja teatriõpetaja Katre Kaseleht kuulab seda karismaatikute seltskonda igal võimalusel sarnaselt väga paljude teiste „kurja koera“ kuulajatega.

„Nikns sunsil on oma truu publik, kes on neid aastast aastasse folgilt leidnud. Kõigil on laulude sõnad ja ka tantsusammud kenasti peas,“ rääkis Kaseleht viimati kuuldud kontserdi elamustest. Tunamullu iseloomustas ta Nikns Sunsi omapärase bändina, kelle repertuaar on laias laastus vähe muutunud. Tol korral üllatas ansambel teda mitme uue looga. Seekord tutvustasid nad oma teist stuudioplaati. „Minule tundus selle kõla pehmem kui esimese plaadi lugudel. See võib tulla sellest, et lõviosa “Urjoh, hunti” palade eestlaulja on Priit Oks, kelle hääl ei ole nii karune, kui Ragnar Toompuul, kelle kanda on eestlaulja roll esimesel plaadil. Rocki ja vunki on aga jätkuvalt,“ jagas kultrahoovilt saadud värskeid muljeid Kaseleht ja lausus lõpuks, et ei jõua ära oodata, mil saab panna värske sõõriku oma auto plaadimängijasse.

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika pärimuspisikud

XXV Viljandi pärimusmuusika festivalil on lisaks kontsertidele ka õpitubade programm. 34 nutikas toas käsitletakse 27.-30. juulil festivali teemat “Uut ja vana” muusika õppimise, tantsu, jämmide ja vestlusringide kaudu; õpitakse pilli mängima, meisterdama ja neid ka lausa parandama.

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25 eluaasta Foto Urmas Saard

Oma teadmisi ja oskusi jagavad teiste hulgas kõik see mees ansamblist Untsakad, kel täitub festivalil 25. eluaasta. Foto: Urmas Saard

Õpitubasid viivad läbi tegijad nii Eestist kui välismaalt. Suured inimesed saavad sauna ning pisikesed oma titelaulu- ja mängutoa.

“Kui mängid mõnda pilli, on tark see festivalile kaasa võtta, sest festival pakub alati spontaanset võimalust koos teistega uusi lugusid õppida ning tutvuda teiste maade pärimusmuusika ja -muusikutega. Õpitubadesse tulijatelt ei nõuta eelteadmisi,” julgustab Mare Lilienthal kõiki kohale tulema. Õpitubadepealik lisab: “Kui on eriti julget peale hakkamist, saab peale parmupilli õppimist astuda rahva ette koos Meisterjaaniga Kultrahoovis.” Viljandi pärimusmuusika festivali ajal saab lisaks parmupillile õppida ka väikekannelt. Uueks hitt-pilliks on pärimusmuusika maailmas ukulele, mida õpetab ukulele-maailmameister Tobias Elof (Taani) isiklikult. Omaette elamuse kingib kindlasti kohtumine Tšiili superstaari Nano Sterniga ja bändiga Kalàscima (Itaalia).

Jätka lugemist »

Siurulaste mõtetes Koidula juures

Kultuuriseltsi Tulused lahutamatu nelik koosseisus Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd ja Timo Dreimann esitasid eile õhtul Pärnus Koidula ausamba juures terve tunni kestnud kirjanduslik-muusikalise etenduse “Siuru 100. Kohtumised pargis”, mis jutustas kirjandusrühmituse Siuru loomingulist tegevust kuni 1919. aastani.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis Foto Urmas Saard

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Jaak Känd ja Liina Hansen Pärnu Koidula pargis. Foto: Urmas Saard

Koidula parki kogunes umbes poolsada kirjandushuvilist, kes kuulasid huviga Marie Underi, Artur Adsoni, Henrik Visnapuu, August Gailiti, Friedebert Tuglase ja Johannes Semperi loomingut, mida omakorda kaunistasid Timo Dreimanni esitatud Raimond Valgre loodud muusikapalad. Selgitavad vahetekstid Siuru plahvatuslikust loomingulisest tegutsemisest aastatel 1917-1919 valis välja ja kandis ette Jaak Känd. „Kava kokkupanekul oleme kasutanud kirjanike loomingut, mälestusteraamatuid Artur Adsoni „Siuru-raamat“, Henrik Visnapuu „Päike ja jõgi“, raamatuid „Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus“ ja Ivar Grünthali „Müütide maagia“ ning Sirje Kiini artiklit maikuises Sirbis „Mida on siurulastel meile öelda?“,“ ütles Känd sissejuhatuseks.

Pikemalt tsiteeris ta kirjandusteadlast Sirje Kiini ajalehes Sirp avaldatud artikli põhjal: „Siuru näol on tegemist eesti kultuuriloo tähtsaima modernistliku rühmitusega, tõeliste kultuuri- ja kirjanduslike revolutsionääridega, kes panid Esimesest maailmasõjast vapustatud vaimsetele ja majandusraskustele vaatamata toime omamoodi kultuuriime. Olukorras, kus kirjanikel alles puudus oma koondav ning kaitsev organisatsioon, kus oli väga raske, kui mitte võimatu raamatuid välja anda, õnnestus noortel, veel üsna tundmatuil autoreil anda paari-kolme aasta jooksul välja 25 raamatut ning koguteost. See oli nooruslikult tormakas, vaimu vabastav raamatutulv, mis paisati sõjaajal täiesti kängunud raamatuturule. Kogu toonane kultuurielu ja avalik tähelepanu hakkas keerlema just selle rühmituse kirjanike ümber.“

Jätka lugemist »

Rääma oma päev peetud

Pärnu Rääma linnaosa rahvas tähistas täna oma esimest kogukonna ühistegemist meelelahutusliku kava, ekskursioonide, laada ja kohvikutega.

Mats von Kartohvel Nooruse Maja suveaia laval Foto Urmas Saard

“Mats von Kartohvel” Nooruse Maja suveaia laval. Foto: Urmas Saard

Nooruse Maja suveaia väravas tervitas esimesena pikemat kasvu noorhärra ja kutsus kohe seiklema. Auhinnadki olid ahvatlevalt juba lauale vaatamiseks välja pandud. Rääma linnajaos toimuva mobiilse seiklusmänguga võis alustada maja õuealalt. Etteantud vihjete põhjal pidi leidma 10 asukohta ja vastama küsimustele. Paraku jäi esimene põnevusretk läbimata, sest puudus internetiühendusega taskutelefon, mis mõistnuks ka QR-koodi lugeda. Veel sain lahkelt noorhärralt teada, et just olid suupilliklubi Piccolo Pelimaanid oma ütlemata vahva esinemise lõpetanud. Aga suupillimängijate järel astusid lavale uued esinejad ja meelelahutust jätkus ka hilisematele saabujatele.

Väravast paremat kätt kutsus kollane värv ja küpsevate pannkookide lõhn lähemale minema. Reformierakonna Pärnu linna toimekas seltskond jagas tasuta pannkooke. Kolme sorti moosi laotati heldelt koogile, maasika moos oli vist kõige magusam. Jane Metsal olid ka lapselapsed abis. Pisike tüdruk hoidis käes tumepunaseid roose. Vanaemal olevat homme sünnipäev. Küsisin, kas kõik räämakad? Ei ühtegi, aga Rääma oma päevale olid ju peale räämakate ka kõik teised toredad inimesed kutsutud. Isegi naaberlinnast Sindist sõideti perekonniti kohale.

Jätka lugemist »

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Jätka lugemist »

Pärnu Hansapäevad alaku

Homsest pühapäevani ehk 30. juunist 2. juulini kestvate Pärnu Hansapäevade alguseni on jäänud loetud tunnid. Keskaja ja pärandkultuuri festival, mis viib nõiaväega juurte juurde, on kohe algamas ja alates tänase päeva teisest poolest käib vallikraavi kõrval asuval aasal ning Munamäe pargis vilgas askeldamine.

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks Foto Urmas Saard

Valter Parve meenutab plaadi mängitamisega Vello Orumetsa ja teeb hansapäevaliste tuju heaks. Foto: Urmas Saard

Kõrgel redelil turnis mees ja parandas katust. Alles siis, kui ta möödujale selja tagant hüüatas, tundsin nõndanimetatud isehakanud bürgermeistri hääle järgi ära. Polnud ju peas uhket faasanisulgedega ehitud sametmütsi ega redelipulkadel näha pikkade ja teravate ninadega madalaid kingasid. Aga juba homme keskpäeval jalutab Pärnu hansapäevade peakorraldaja Mart Tõnismäe pika rongkäigu ees Rüütli platsilt oma tagasihoidlikku residentsi, mis veel täna vajas pisut kõpitsemist. Kuidas peaks keskaegses eesti keeles infopunkti nimetama, seda Mart täna veel öelda ei osanud, aga loodetavasti on homne päev tänasest targem.

Avataval keskaja turul tõmmati telke üles, tänapäevase kraana abil tõsteti suuremaid ja väiksemaid saunasid autodelt maha. Kibekiire ettevalmistus käis käsitöömeistrite laada, loomaküla, rüütliküla, nõiaküla avamiseks. Hansapäevadel näeb vibu- ja kirveturniire, saab külastada lasteküla ja atraktsioone, näituseid, võib teha hobusõite, reisida viikingilaeval Turm või seilata merd misjonilaevaga Jenny Kruse.

Jätka lugemist »

Pärnu kolledž korraldas oma õuel sünnipäevapidu

Pärnu kolledž kutsus täna pärnakad suurele sünnipäevapeole “Pidu meie õuel”, mis algas rohevahetuse, taaskasutuslaada, loengute ja töötubadega. Õhtul esines kolledži paraadukse kõrval ansambel Kukerpillid.

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel Foto Urmas Saard

Taaskasutuslaat Pärnu kolledži õuel. Foto: Urmas Saard

Tartu ülikooli Pärnu kolledž asutati 21 aastat tagasi Pärnu majanduskooli baasil, 1996. aasta 17. mail. Kui sünnipäeva kuupäeval tähistatakse päeva pidulikult ja meelelahutuslikult kolledži siseselt, siis teisel päeval kaasatakse kõiki kodanikke, et pakkuda igale ühele midagi meeldejäävat, aga ka kasulikku.

Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ütles, et tema on oma auditooriumiga korraldanud juba mitmeid aastaid rohevahetust. Ta ise tõi vahetuseks tomatitaimi. Rohevahetusel võis veel näha maitsetaimi, murulauku, peiulilli, moone, liiliaid jm.

Taaskasutuse kraami valik oli suurem ja kauplejaid pisut rohkemgi kui rohevahetajaid. Pakuti mänguasju, ehteid, rõivaid, jalanõusid, elektroonikat. Ka õpilasfirmasid oli näha. Üht vanemaaegset raadiot ja vinüülplaadimängijat uudistati suure huviga.

Jätka lugemist »

Piccolo juubelinäitus Sindi linnaraamatukogus

Pärnu suupilliklubi Piccolo 20 tegevusaasta juubelinäitus on jõudnud pärast kolme väljapanekut kodulinna erinevates asukohtades esmakordselt väljapoole Pärnu linna. Väga mahuka sisuga näitus jääb Sindi linnaraamatukogusse vaadata kuni 28. juulini.

Jätka lugemist »

Lüdigi mehed laulsid kevadele

Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tuli kell 12:29 alanud astronoomilisele kevadele laulmisega Tallinna Väravate juurde vastu.

Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet Foto Urmas Saard

Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor tervitab Pärnus Tallinna väravate all kevadet. Foto: Urmas Saard

Kevadet, pärnakaid, Lüdigi mehi ja nende laulmist juhatanud Evelin Meid tervitas Pärnu abilinnapea Jane Mets. „Esimesel aprillil tähistate oma tegevuse 70. juubelit ja sellest pool aega olete siinsete väravate all kevade saabumist lauluga tervitanud. Üle mitme aasta tuleb kevad keset päeva, mitte ööpimeduses ega varavalges. Küllap soovis kevad sedakorda eriliselt rõhutada, et pole unustanud õiget tuleku aega nagu unustas talv tänavu oma kohaloleku vajaduse. Ja sügis jäigi kuni kevadeni kestma. Tänagi üritab suure lobjaka sajuga midagi näidata. Aga lumikellukesed juba õitsevad ja kuldnokkagi olevat nähtud,“ rääkis Mets.

„Tuli kevad, tulid lauljad linnud, tulid lindudega ühes sa,“ luges abilinnapea ühest väga vanast laulusalmist. „Mis oli see ‘sa’? Seda kirjas ei olnud. Aga edasi räägitakse: tuli ta. Mina usun, et see ‘ta’ oli päike. Oli soojus, võibolla oli armastus, aga võibolla oli tervis,“ luges Mets värsse ja lasi kevadmõtetel lennata. „Nüüd ja kohe mõelge, mida te kevadelt kõige rohkem ootate ja uskuge, see läheb täide.“

Jätka lugemist »

Pärnumaa nelik Vaarandi ja Alveri loominguga Sindis

Mullu sügisel täitus Debora Vaarandi sünnist 100 ja Betti Alveril 110 aastat. Mõlemat poetessi meenutavad kirjanduslik-muusikalise kavaga Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen ja Jaak Känd, kes nüüd jõuavad ka Sindi kirjandusrahva juurde.

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses

Timo Dreimann, Krista Nõmm, Liina Hansen, Jaak Känd Pärnus eakate avahoolduskeskuses. Foto: erakogust

Loominguõhtu toimub Sindi linnaraamatukogus 15. veebruaril, algusega kell 17.00. Jaak Känd ütles, et varem on sama kava ja koosseisuga esinetud Pärnus eakate avahoolduskeskuses ja restoranis Cafe Grand. „Krista loeb Debora, Liina Betti loomingut. Minult on vahetekstid. Timo esitab Betti ja Debora sõnadele kirjutatud laule ja saadab ennast süntesaatoril või klaveril.“ selgitas Känd. „Lauludeks olid „Ei vaibu“ (Podelski/Alver), „Kaks saarlast“ (Tubin/Alver), „Rannakolhoosis“ (Ojakäär/Vaarandi) ja „Saaremaa valss“ (Valgre/Vaarandi)“.

Debora Vaarandi

Hulgaliselt tundelüürikat ja lüürilis-filosoofilisi luuletusi kirjutanud Vaarandi sündis 1. oktoobril 1916. aastal Võrus, aga lapsepõlv möödus Tallinnas ja Saaremaal. Tema esimene luuletus “Udus” ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. 1946. aastal haigestus poetess tuberkuloosi. Nõmmel asuvas Kivimäe haiglas kirjutaski Vaarandi luuletuse “Talgud Lööne soos”, mille lõpuosa valis Raimond Valgre „Saaremaa valsi“ sõnadeks. Luuletuse “Eesti mullad” eest määrati talle 1965. aastal esimene Juhan Liivi luuleauhind. Vaarandilt on ilmunud 6 erinevat luulekogu, üks valikkogu, mälestusteraamat „Aastad ja päevad“. Ta on palju tõlkinud vene ja saksa autorite loomingut.

Kõige paremini on Debora Vaarandi loomingu kohta öelnud tema eluaegne sõber luuletaja August Sang: „Äärmiselt eestipärane, põhjamaine temperament avaldub Debora värssides. Vaarandile pole luule aktuaalsus mingi probleem. Ta luuletab lihtsalt oma isiklikest elamustest, kuid ta tunneb niivõrd sisse sellesse suurde aega, milles ta elab, et märkamatult on ta luuletustes sees ka kõik need suured teemad, millele kuju leidmisega peaks heitlema mõni vähem spontaanne luuletaja …“

Betti Alver

Betti Alver, kodanikunimega Elisabet Lepik, sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval.

Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Koolipõlves huvitus Alver võrdväärselt nii kirjandusest kui ka muusikast. Gümnaasiumi viimases klassis kirjutas ta romaani “Tuulearmuke”, mille Tuglase soovitusel saatis “Looduse” romaanivõistlusele, kus võitis teise auhinna. Esikraamat trükiti 1927. aastal.

Jätka lugemist »

Selgusid kauneimad jõululalulud läbi aegade

Klassikaraadio kuulajad valisid aastalõpuküsitluses läbi aegade kauneimaks jõululauluks Franz Xaver Gruberi “Püha öö”, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel”, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö”, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo.

Klassikaraadio kodulehel toimunud aastalõpuküsitluses oli vaatamiseks-kuulamiseks kolmteist kaunimat jõululaulu ETV videoarhiivist ja vastajad said juurde kirjutada endale meelepärasemad jõululaulud, mida kogunes üle saja.

Teiste seas tõsteti korduvalt esile Rene Eespere “Siis kui minu vanaema”, Jean Sibeliuse “Ei au, ei hiilgust”, Pärt Uusbergi “Õhtu ilu”, Alo Ritsingu “On lapseks saanud me Jumal”, Chris Rea “Driving Home for Christmas” ja Agu Tammeoru “Talveöö”.

Aastalõpumängu kokkuvõttesaates nentisid kuulajad, et muusika on jõulude sisulise tähenduse loomisel väga oluline, tõdeti kodumaiste jõululaulude vähest esitamist ning toonitati eestikeelsete laulude esitamisvajadust.

Saatesse helistanud kuulajad rääkisid peretraditsioonidest, kirikuskäimise vajadusest või mittevajadusest. Muretseti pühakodade pärast, mis on nii kehvas seisus, et seal ei saa jumalateenistusi läbi viia.

Jõulude ajal ei tohiks keegi olla üksinda, olid kuulajad kindlad. Kõige rohkem aga sooviti, et praeguses julmas ja vägivaldses maailmas saaks suurema tähtsuse inimestevaheline mõistmine ja rahu.

Klassikaraadio kuulajamängus osales üle 600 vastaja, vastajate keskmine vanus oli 46,7 eluaastat. Kõige noorim vastaja oli kuueaastane, vanima vanus oli üle 80 eluaasta.

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhääling

Sindi muusikakool pälvis Sindi linnavalitsuse erilise tänu

Sindi linnavalitsus tänas Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli õpetajaid ja õpilasi osalemise eest õpilaskonverentsil „Andrew Winter – sintlasest maailmakuulsa meremaalija lugu“.

Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk ja Sindi linnapea Marko Šorin Foto Urmas Saard

Täna õhtul toimunud igakuine Sindi muusikakooli õpilaskontsert algas tavapärasest pidulikumalt. Külalisena sai esmalt sõna Sindi linnapea Marko Šorin. Ta meenutas 9. novembril Sindi gümnaasiumis toimunud õpilaskonverentsi, mille suurepärasele kordaminekule andis olulise panuse ka linna muusikakool. Sindist võrsunud maailmakuulsale maalikunstnikule Andrew Winterile pühendatud konverentsi ettekanded vaheldusid muusikaliste paladega. Musitseerisid 19 õpilast ja 5 õpetajat. Muusikute pühendunud panus pälvis linnavalitsuse tähelepanu ja kõik 24 muusikut väärisid nimeliselt isiklikku tänukirja.

Linnapea tänamisele järgnes muusikakooli õpilaste kontsert.

 

 

Merike Teppan-Kolk ja Marko Šorin. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Valmis Lendorava laulu muusikavideo

Intensiivse raietegevuse tagajärjel on lendorava populatsioon pea olematuks kahanenud, teadlaste sõnul on sama olukorra jätkumisel need loomad aastaks 2020 tõenäoliselt Eesti metsadest jäädavalt kadunud.

Noorte Roheliste poolt algatatud lendorava päästekampaania käigus koguti petitsioonile “Lendorava ja metsade kaitseks” 2054 allkirja, mis saadeti Riigikokku. Selle tahteavalduse tulemusel kinnitas valitsus aastaid sahtlipõhjas seisnud lendorava kaitsekava ja lisaks alustas Keskkonnaministeerium 25 uue lendorava kaitseala moodustamist. See pole aga kaugeltki piisav, et tagada liigi püsima jäämist.

Ühe osana inimeste teadlikkuse tõstmiseks lõid Henry Laks ja Marten Kuningas “Lendorav” laulu, millele valmis nüüd ka video:

Jätka lugemist »

Sintlane Ameerika kuulsuste seinal väärib enamat tutvustamist

Merekultuuriaastal korraldab Sindi gümnaasium õpilaskonverentsi, mis jutustab sintlasest maailmakuulsa meremaalija Andrew Winteri edulugu.

Eneli Arusaar Foto Urmas Saard

Eneli Arusaar. Foto: Urmas Saard

Õpilaskonverents toimub 9. novembril algusega kell 12.30 Sindi gümnaasiumi aulas, kuhu oodatakse kõiki huvilisi.

Andres Jüri Winter (hiljem Andrew George Winter) sündis Sindis 7. aprill 1892 ja suri Bostonis 27. oktoobril 1958. Sindi ministeeriumikooli lõpetamise järel lahkus ta kodust ja suundus 1913. a merele. Sõja puhkemise tõttu sattus ta aastateks 1914-1916 Briti laevastiku teenistusse. 1916. a rändas Winter New Yorki ja jätkas meremehe eluga Ühendriikide kaubalaevastikus. 1921. a sai temast USA kodanik ja astus New Yorgi kunstiakadeemiasse, mille lõpetas Mooney stipendiumiga. Kunstnik täiendas õpinguid Roomas ja Pariisis. Talvel 1926/’27 külastas Winter oma sünnilinnas elavat venda. Sel ajal valmisid maalid Sindi vabrikust, kasarmuist, kirikust, isast ja tema enda portree. Kahjuks on kiriku maal hävinenud.

Aga kuuldavasti avaneb konverentsi ajal suurepärane võimalus mõnda originaalmaali koolimajas näha. Kaks inimest on andnud nõusoleku oma kogust kolme maali paari tunni kestel huvilistele näidata. Arvestades maalide hinnalisust tagatakse ka erilised turvameetmed.

Jätka lugemist »