Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2019
E T K N R L P
« aug    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
30  

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas

Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Jätka lugemist »

Koplifesti tänavuse muusikaprogrammi koostab Eesti Pärimusmuusika Keskus

Sel laupäeval, 14. septembril Tallinnas toimuva asumipäeva Koplifest muusikaprogrammi on kokku pannud Eesti Pärimusmuusika Keskuse meeskond. Koplifestil astuvad üles Estonian Voices, Duo Ruut, Meelika Hainsoo ja Paul Daniel, Lõõtsavägilased ja Puuluup. Õhtuses programmis Põhjala tehases esitab oma soolokava trummar Tõnu Tubli.

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto Urmas Saard

Puuluup Tallinna loomaaias. Foto: Urmas Saard

Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas.

Seesugune koostöö Tallinna linna ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse vahel on esmakordne.”Põhja-Tallinna linnaosavalitsus pöördus meie poole abipalvega, mille üle oli meil Keskuses ainult hea meel. Meie peamine eesmärk on pärimusmuusika levitamine ja igapäeva elu osaks taasmuutmine, nii on rohke külaliste arvuga Koplifest meie tegevusele suurepärane väljund,” räägib Keskuse programmijuht Jaan Jaago ja lisab, et Eesti Pärimusmuusika Keskus pakkus Koplifesti korraldajatele välja kolm eriilmelist programmi, millest valiti välja oma ürituse kontseptsiooniga kõige paremini sobiv lahendus.

Põhja-Tallinna linnaosavanema Peeter Järvelaidi sõnul on Kopli võrreldes teiste Tallinna asumitega oma olemuselt väga erinev, ja seetõttu üritatakse festivali korralduses leida lahendusi, mis eristuksid ja oleksid just Koplile omased. „Põhja-Tallinn on veel lõpuni avastamata kultuurioaas. Meil on väga hea meel, et Eesti Pärimusmuusika Keskus oli kohe nõus meid aitama,“ ütles Järvelaid.

Jätka lugemist »

Kääpal peeti laulu- ja kohvikutepäeva taas ühiselt

Jõgevamaal Mustvee vallas Kääpal peeti esmakordselt laulupäeva 1935. aastal. Pärast traditsiooni taaselustamist on peetud seda sündmust üheaegselt kohvikutepäevaga. Tänavu 10. augustil oli rahvakultuur ja toitlustuskultuur ühendatud viiendat korda.

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto Jaan Lukas

Laulupäeva ja kohvikutepäeva peakorraldaja Annika Oras. Foto: Jaan Lukas

Suupistetele mõtlesime algul üsna peened nimed panna. Siis otsustasime eestipäraste kasuks.

Kääpa laulupäev algas rongkäiguga lasteaiamaja juurest paikkonna olulisema kultuurikolde Kalevipoja Koja õuele. Esinejate rivi ees kandsid Kääpa laulupäeva lippu Annika Oras ja Andri Plato segakoorist Serviti. Pidulikud rütmid kõlasid Põltsamaa linnaorkestrilt dirigent Urmas Mägi juhendamisel. Mustvee vallavanem Märt Kraft märkis oma tervituskõnes, et koorilaul on meie rahva ja vilje üks tugisambaid.

Esimesed laulud laulsid Kääpa laulupäeval esmakordselt osalenud lasteaiarühma Siilike poisid ja tüdrukud. Juhendajad on Evelin Tamm ja Heveli Ivask.

Mustvee valla ainsat segakoori Serviti juhatas seekord dirigent Ülle Sakariase tütar Elisa Sakarias, kes ema jälgedes koorijuhiks õppinud. „Koostöö kooriga oli väga meeldiv. Serviti on ju saanud kogemust paljudelt laulupidudelt,” märkis ta.

Jätka lugemist »

Laulja Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga

Katre Kaseleht, teatriõpetaja ja näitleja, on Külauudiste infoveskiga jaganud muljeid Viljandi folgilt üle aasta – tänavu juba kolmandat korda. Võibolla juhuslikult, aga võibolla ka mitte, on kõigil kordadel jutuks olnud Nikns Suns. Kahel viimasel korral muidugi seepärast, et kohtusime – siiski ilma eelneva kokkuleppeta, vaid ikka juhuslikult nagu alati – kultuurimaja õuel ajal, kui Nikns Suns parajasti esines.

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas.  Urmas Saard

Priit Oks oli relvastatud pisikese nunnu roosa veepüssiga, mille ta lõbusa naudinguga kuulajate pihta tühjendas. Foto: Urmas Saard

Mida ütled pärast viimati kuuldud Nikns Suns esinemist?

Jätka lugemist »

Annika: April Verch oli minu jaoks selle folgi oodatuim kontsert

Käesoleval suvel oli Viljandi pärimusmuusika festivali päralt esmakordselt ka Vabaduse plats. Laupäeval esines Vabaduse telgis mööda ilmamaad tiirutav Kanada ansambel April Verch Band. Mida ütlesid ema ja tütar, Ülle Kant ja Annika Phillips, kuuldud kontserdi ning üldisemalt kogu festivali kohta, sellest alljärgnevas usutluses.

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto Urmas Saard

April Verch Band Viljandi folgil Vabaduse telgis. Foto: Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto Urmas Saard

Ülle Kant ja Annika Phillips naudivad Viljandi folgil ansambli April Verch Band kontserti. Foto: Urmas Saard

Kas olete ammused Viljandi folgi külastajad?

Kutsusin ka Viljandis elava ema kaasa, kuna see tundus olevat midagi sellist, mis talle meeldida võiks.

Ülle: Mina olen folgil esimest korda. Ma rohkem vanamuusika, klassika ja vaimuliku muusika kuulaja-armastaja. Aga seekord arvas tütar, et see kontsert võiks mulle meeldida. Oligi tore vaheldus: meeleolukas ja virtuooslik.

Annika: Mina käisin esimest korda folgil aastal 2005. Esinesime Viljandi muusikakooli orkestriga folgi avamisel. Tänu sellele sain esineja passi ja tasuta kontserte külastada. Festivalipassiga olen külastamas aga alles alates eelmisest aastast. Olen siin koos mõne sõbrannaga. Vahepealsetel folkidel olen käinud üksikuid kontserte kuulamas.

Mis tõi April Verch Bandi esinemist uudistama?

Jätka lugemist »

Viljandi pärimusmuusika festivali avapaugule eelneb rongkäik

XXVII Viljandi pärimusmuusika festival avatakse homme, 25. juulil kell 13 kontserdiga Telia Kaevumäe laval, mille lavastab Arno Tamm. 25.-28. juulini toimuva festivali põhiprogrammis on rohkem kui 70 kontserti, koos Rohelise lava ja kõrvalprogrammi ülesastumistega on kontserte kavas ligi 130.

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto Urmas Saard

Viljandi pärimusmuusika festivali rongkäik Tallinna tänaval. Foto: Urmas Saard

Festivali pealik Ando Kiviberg ütleb homme algava, järjekorras 27. korda toimuva festivali eel: “Viljandi pärimusmuusika festivali kõige tähtsam ülesanne on meie muusikalise emakeele elavana hoidmine ja propageerimine. Olen kindel, et ka tänavune festival täidab seda ülesannet järjekordselt eeskujulikult.”

Festivali avamisele eelnev rongkäik saab alguse neljapäeval, 25. juulil kell 12:30 Uku keskuse juurest, liituma on oodatud kõik pärimusmuusika sõbrad. Arno Tamme lavastatud kontserdil mängivad Viljandi Noorte Sümfooniaorkester, Eesti ETNO laagri juhendajad, Cätlin Mägi, Herbert Konnula, Regina Mänd, Juhan Uppin, Maarja Soomre, Trio Viuväuvau.

Neljapäeval astuvad festivalil teiste seas üles näiteks Lepaseree Ahvena kiuste, Ungari jutuvestja ja muusik András Berecz, Ghana kologo-kuningas King Ayisoba, Suurbritannia innovaatilisemaks folklauljaks tituleeritud Sam Lee, Orivesi All Stars Soomest, jutuvestja Tuup Inglismaalt, ning lätikeelset nime kandev Eesti kooslus Nikns Suns – kui nimetada vaid mõningaid.

Jätka lugemist »

Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto Urmas Saard

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard

Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda

Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.

Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.

Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.

Jätka lugemist »

Folginädalavahetuseks oodatakse Viljandisse kümneid tuhandeid muusikasõpru

Neljapäeval, 25. juulil algava Viljandi pärimusmuusika festivali korraldajad prognoosivad, et sündmus võib Viljandisse tuua taas ligi 25 000 külastajat. Huvi festivali vastu on märgata ka välismaiste külastajate seas. Alates tänasest saab eelmüügist ostetud festivalipassid vahetada käepaelte vastu Viljandis, Tartus ja Tallinnas.

Silver Tõnisson, Zetod. Foto MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

Silver Tõnisson, Zetod. Foto: MTÜ Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kõige eksootilisemad kohad aga, kust on festivalipass soetatud, on Singapur, Uus-Meremaa, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Iisrael ja Kaplinn

Juba 27. korda toimuva ning seekord „Hea lugu!“ teemat kandva folgipeo piletimüük on läinud sarnaselt varasemate aastatega. Neli päeva enne festivali algust on saada kontserdipileteid kõikide artistide kontsertidele, päevapasse ja seeniorpasse. Festivalipassid ja noortepassid on aga juba välja müüdud.

„Kindel võib olla aga ka selles, et iga festivalipäev toob rohkelt väärt artiste, nii et elamuseta ei tohiks jääda ükski muusikasõber – ka see, kes spontaanselt ja ilma põhjalikku eeltööd tegemata Viljandisse satub,“ ütleb festivali pealik Ando Kiviberg.

Jätka lugemist »

Hiiu Folk pakub sisukat festivali

Hiiu Folk ootab juulis 15. korda muusikasõpru kogu perega nautima häid kontserte ja hubast olemist kaunil Hiiumaal.

Hiiu Folk 2018. a Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto Laur Meldorf

Hiiu Folk 2018. a: Astrid Nõlvak tütrega, Mari Kalkun, Sakarias Jaan Leppik. Foto: Laur Meldorf

Hiiu Folk on alkoholivaba juba 13. aastat, alates 3. festivalist, ning olnud sellega teenäitajaks suuremategi ürituste korraldajatele

Hiiu Folki võiks iseloomustada nagu Hiiumaad ennast: ta võlub külastajaid oma sooja ja turvalise õhustikuga. Hiiumaale ei tulda möödaminnes pidutsema, siia tuleb inimene, kes teab, mida otsib.

Kuigi Hiiu Folk on külastatavuse poolest väiksem kui Eesti suurimad, on ta oma programmi tiheduse poolest suuremate festivalidega täiesti võrdväärne ja mõnes asjas ehk eeskujukski. Hiiu Folk kestab 4 pikka päeva ning sisaldab kontserte, õpitube, ettekandeid, tegevusi lastele, filmiprogrammi ja loodusmatku. Hiiu Folk viib külastajad üle terve saare intiimsetele kontsertidele ja vähem tuntud paiku avastama. Oli aeg, kus Hiiu Folk oli Eesti pikim festival ning kestis kokku 7 päeva. Need olid aastad, kui Hiiu Folk tegi koostööd keskkonnaametiga ja korraldas kolmel festivalile eelneval päeval keskkonnaõhtuid, kus iga päev toimus nii ettekanne kui ka kontsert, vahel lisaks ka matk või tantsuõhtu.

Jätka lugemist »

Kultuurikohvik kutsub aprillikuisele aruteluõhtule ja kuulama head muusikat

11. aprillil algusega kell 19 toimub Tallinnas Kloostri Aidas teine kohtumine Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühma eestvedamisel toimuvast Kultuurikohviku sarjast. Lavale astuvad armeenia bänd Atlas ja tšuvaši ansambel Taraj, õhtut juhib Jüri Muttika.

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

Erle Võsa-Tangsoo ansamblis Atlas

Atlase muusika on nagu mägilase villitud granaatõunavein

„Esimene Kultuurikohviku kohtumine toimus 13.märtsil ja läks väga hästi. Ukraina rahvalaule esitav Svjata Vatra ja tšuvaši keeles esinev suhteliselt noor bänd Taraj improviseerisid kontserdil ka koos ja see pakkus publikule suure elamuse,“ sõnas Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvuste töörühma juht Ljudmila Jamurzina.

Kultuurikohviku teine, 11. aprillil toimuv kohtumine viib meid idamaiste lauluviiside maailma. Armeenia pärimusmuusikat viljelev ansambel Atlas, multikultuursuse parim näide, on pärast mõningast pausi siinsetel lavalaudadel tagasi. Vahepeal on bänd pälvinud publiku sooja vastuvõtu nii Armeenias kui ka Prantsusmaal.

Jätka lugemist »

Sindi gümnaasiumis toimus lavatähtede matkimine „Playback 2019”

Staaride jäljendamise võistlusel selgitati välja kahe vanuserühma võitjad – noorematest pidasid hindajad parimaks 3.a ja vanemate klasside arvestuses 7.a võistlejaid.

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi 3.a jäljendab Udmurtiast Malaja Purga rajooni Buranovo asulast pärit ansablit. Foto: Urmas Saard

Eile jätkus Sindi gümnaasiumis pika tavaga iga-aastane samastumine noortele meelepäraste kuulsate tähtedega. Tänavu osalesid korraldusmeeskonnas kooli õpilasesinduse aktiivsed noored koos huvijuhi Lisette Kandmimaga. Õhtut juhtisid õpilasesinduse liikmed ning gümnaasiumit lõpetavad Egon Gentalen ja Edwin Eylandt. Võistlejaid hindasid endine õpilane ja õpilasesinduse liige Ats Tobias Pikk, endine õpilane Georgina Ristoja ja inglise keele õpetaja Silva Sikk.

Jätka lugemist »

Rahvusvahelise pärimuspeo Baltica kaks Pärnumaa eelpidu Audrus ja Raekülas

Laupäeval, 16. märtsil algusega kell 11.00 ja kell 13.00 toimuvad Pärnumaal kaks Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Pärnumaa eelpidu. Eelpeol astuvad üles Pärnumaa folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka maikuu lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad.

Piccolo mehed Sindis. Foto Urmas Saard

Piccolo mehed Sindis. Foto: Urmas Saard

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele

Kell 11.00 Audru Männituka lasteaia õuel algaval Baltica 2019 eelpeol “Karjapoisi vastlapäev” astuvad üles Hoiuspuu, Selts Kajakas, Karjalapsed, Hoiuspuu Memmed ja Jõõpre Vanaemad.

Kell 13.00 Raeküla Vanakooli Keskuses algaval Baltica 2019 eelpeol “Kaasike kutsub kaimud kokku” astuvad üles folklooriansambel Kaasike, Hanila Laulu- ja Mängu Selts, Paikuse Memmed, Pärnu ingeri-soome folkloorirühm Kullero ja lasterühm Orvokki, Piccolo Folk, rahvatantsurühm Kevade.

Baltica on ainuke folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile meie rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnuseks on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide (laul, tants, pillimäng, kombed jms) sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus.

Jätka lugemist »

Jõgeval algavad täna Alo Mattiiseni muusikapäevad

Jõgeva võõrustab selle nädala lõpus taas noori muusikahuvilisi: 8. ja 9. märtsil saab Alo Mattiiseni muusikapäevade raames teoks XXIII üleriigiline noorte vokaalansamblite konkurss, millel osaleb 40 ansamblit 275 lauljaga.

Märt Avandi. Foto Urmas Saard

Žüriisse kuulub ka Märt Avandi, kes on samuti mitmete teiste hulgas Jõgevalt pärit Mattiisenile pühendatud muusikapäevade “loomingulisest laborist” aastate jooksul läbi käinud ning tänast eesti muusika ja teatri nägu kujundamas. Foto: Urmas Saard

Üleriigilise noorte vokaalansamblite konkursi kontserdid on vaba sissepääsuga ja neid on oodatud kuulama kõik muusikahuvilised

Jõgeva valla kodulehe teatel on võrreldes mullusega ansambleid tosina võrra vähem. Muusikapäevade peakorraldaja, Jõgevamaa gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja arvas, et sellel võib olla mitu põhjust. Laulupeoaastal ei pruugi muusikaõpetajatel ansamblite konkursiks valmistumiseks aega jääda. Juhendajatel võib teatud hetkel ka motivatsioon otsa saada, sest ansamblitega tegeldakse enamasti entusiasmist, st ilma tasu saamata. Oma jälje on jätnud ka koolivõrgu uuendused: gümnaasiumide arv on vähenenud ja seetõttu on vähemaks jäänud ka gümnaasiumiastme ansambleid.

Muusikapäevad avatakse pidulikult reedel kell 13 Jõgeva kultuurikeskuses. Sealsamas toimuvad ka konkursikontserdid. Reedel kell 14 ja 17 algavatel kontsertidel saab kuulata vastavalt neljanda-viienda ja kuuenda-seitsmenda klassi ansambleid. Reede õhtul kell 20 annab muusikapäevalistele kontserdi kolmest Rapla noormehest koosnev ansambel, konkursi Noortebänd 2016 võitja The Notes.

Jätka lugemist »

Toivo Põldur: ega see aparaat seal naha all mind ei häiri

Tänavu küünlakuul seitsmekümneseks saanud Pärnumaa mees Toivo Põldur on 55 aastat harrastanud sangpommi tõstmist, vändanud amatöörfilme, kogub vana filmi- ja videotehnikat, laulab laulukoorides ja on viibinud viivukese aega siinsest elust väljapoolgi. Tema sitkes kehas püsib terve eluvaim.

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto Urmas Saard

Toivo Põlduri käes on 16-millimeetrine Красногорск-3. Foto: Urmas Saard

Nõukogude aja lõppedes oli kombeks kõike hävitada

Mitmekülgsete huvidega härrasmees elab Paikuse alevi korruselamute piirkonnas asuva tavalise maja kolmandal korrusel ja tema vähese jutuvoolavuse ning tagasihoidlikkuse tõttu ei pruugi enamik osavalla rahvast võibolla eriti teadagi vahva inimese tegemistest. Külauudiste infoveski tähelepanu teravdas juhuslikult märgatud viide, et Raeküla seltsi liige toob Raeküla Vanakooli keskusesse mõneks päevaks vaadata valiku vanemat filmi- ja videotehnikat. Tegu polnud välja reklaamitud näitusega laiemale huviliste ringile vaid mõeldud eelkõige lähedastele, sõpradele, tuttavatele, kes tulid juubilariga ühise pika laua taha istuma ja meeleolukat õhtut veetma.

Jätka lugemist »

Ain Keerup: head riigi sünnipäeva, aga eelkõige inimeseks olemist

Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”

Kontsertetendus Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas Sindi gümnaasiumi aulas. Foto Urmas Saard

Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard

kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda

Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.

Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.

Jätka lugemist »

Kolmekümnene Maarjahein

Kolmandat korda Pärnu Kaubamajakas toimunud seeniorite vabaaja tegevustele suunatud messil esines kolme lauluga ka segaansambel Maarjahein, kes tänavu küünlapäeval tähistas oma 30. juubelit.

Jätka lugemist »

Pille Lill: Kuidas äratada noortes huvi vähem populaarsete kunstiliikide vastu?

Olen andnud kontserte sadades Eesti kultuurimajades, tõmbekeskustest väikeste piiriäärsete küladeni. Kahjuks ei kuule alevites ja külades just tihti kõrgel tasemel klassikalist pillimängu või ooperilaulu ega näe kunstinäitust. Kui see võimalus avaneb ning inimesed saavad oma kodukohas tavapärasest erineva kultuurielamuse, näen alati publiku silmis tänulikkust.

Pille Lill. Foto erakogust

Pille Lill. Foto erakogust

oma külas ei ole enam ammu puhast viiulimängu kuulda

Eriliselt innustab mind aga laste ja noorte siira emotsiooni nägemine. Paljudel neist pole eelnevalt olnud võimalust klassikalist laulu kuulda või instrumente nii lähedalt uudistada. „Ma ei kujutanud ettegi, et niimoodi on võimalik laulda!“, ütles mulle kord pisike preili ühes väikses piiriäärses külas kontserdi lõppedes.

Samuti olen noore publiku puhul korduvalt märganud, kuidas esimestest taktidest tekkiv võõristus siiraks uudishimuks kasvab. Leian, et pole paremat viisi meie järelkasvu inspireerida, kui viia neile koju kätte erinevate kulturiliikide esindajaid ning vähem populaarseid kunstivorme tutvustada.

Jätka lugemist »

Piltuudis: Rääma Rannalised harjutavad ettelaulmist

Eile õhtul harjutas tänavu suvel toimuva laulu- ja tantsupeo ettelaulmise eelproovis Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoor, mille koosseisu kuuluvad folkloorirühm Rannalised ja Rääma lastevanemate koor. Tavaliselt tehakse proove nii Rääma põhikoolis kui Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi saalis, sedakorda aga Raeküla Vanakooli keskuses.

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto Urmas Saard

Pärnu Aianduse ja Mesinduse seltsi projektkoori lauljad Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

Hiljemalt 30. mail antakse läbi laulu- ja tantsupeo elektroonilise registri igale kollektiivile teada ettelaulmise tulemused

Naiskoori juhatas dirigent Tõiv Tiits.

Pärnu Aianduse- ja Mesinduse seltsi eestvedaja Terje Ojaste sõnul otsiti võimalust esinemiseks ja seepärast tuldigi Raeküla vana koolihoone esinduslikku saali, kus kuulajaks olid peamiselt Raeküla seltsi inimesed.

Naiskoori eelproovides õpitakse nelja liigilaulu, millest kahe laulu ettelaulmine toimub 2. veebruari hommikul. Laulud on Mari Amori “Päikese tõusu aegu” ja Lembit Veevo “Suvine tuul”. Ettelaulmiseks tehakse kahest laulust valik loosimisega. Teises eelproovis, mis toimub 28. aprillil, on kohustuslik teos Seto viis “Kergotamine”, Kristel Laas. Seda esitatakse koos liikumisega. Lisaks valitakse loosiga üks teos kogu ülejäänud liigi- (teiseks lauluks võib olla ka naiskoori liigilaul Henry Laksi „Ilmaratas”) või midagi ühendkoori repertuaarist.

Jätka lugemist »

Raplamaa XII kandlepäevale koguneb 75 kandlemängijat

19. jaanuaril toimub Raplamaal, Kivi-Vigala Põhikoolis, Raplamaa XII Kandlepäev, mis toob kokku 75 suurt ja väikest kandlemängijat üle Raplamaa ja mujalt Eestist.

Raplamaa Kandlepäeva ühispilt

Raplamaa Kandlepäeva ühispilt

Jätka lugemist »

Vabadussõja alguse sajandat aastapäeva tähistas väikelinn Sindi tähelepanuväärse aupaklikkusega

Aare Külaots: „Sindi gümnaasiumil on midagi, mida temalt mitte keegi ära võtta ei saa ja vilistlased, keda me ei saa unustada. Selles mõttes on Paikuse põhikool natuke kade.”

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto Urmas Saard

Kaitseliidu Pärnumaa maleva auvalve Vabadussõjas langenute mälestustahvli kõrval Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

Tolles omaaegses Sindis on sündinud viis inimest, kes saanud Vabadusristi

Kesknädalal, 28. novembril, algas Eesti ajaloo suursündmuse meenutuste päev Sindis Vana kalmistu ühiskülastusega kapten Viktor Araki kalmule ja jätkus Sindi gümnaasiumi korraldatud õpilaskonverentsiga.

Veerand tundi enne keskpäeva rivistusid koolimaja peahoone esimese korruse avaras koridoris kümned õpilased sinimustvalgeid kandelippe hoidma. Vabadussõjas langenud kümne langenud sõjamehe mälestustahvli juures seisis kaitseliitlaste auvalve. Konverentsile saabujad võisid peatuda eeskujulikult turvatud rariteetide laua juures, et näha väga lähedalt Helmut Aasamäe isiklikku kogusse kuuluvat nn „vereristi” ja legendaarse õpetaja Lembit Roosimäe raamaturiiulilt valitud eriti huvipakkuvat kirjandust Vabadussõja kohta. Laual põlesid kaks komplekti sinist, musta ja valget värvi küünlad.

Jätka lugemist »

XVIII Ülemaaline Jõuluvanade konverents saab alguse Sindist

1. detsembri hommikul koguneb kõikjalt üle riigi Sinti rohkem kui poolsada punakuuelist jõulutaati, -memme ja päkapikku, kes liiguvad loode-kagu suunal pikas rongkäigus läbi linna noortekeskuse esisele väljakule.

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis Foto Urmas Saard

Jõulutaat Ärni telekaamera huviorbiidis. Foto: Urmas Saard

eeskava kokkuseadmise eest on hoolt kandnud Sindi Naisliit

Paraadrongkäiguga liituvad Janne Ristimetsa tantsuinglid ja piparkoogivabriku ansambel Kardemon. Tori valla avalike suhete spetsialist Katariina Vaabel andis teada, et sarnaselt eelmisele aastale tänavu jõuluvanade suurkogunemise paika tuledesäras jõulupuud püsti ei aeta, sest seal puuduvad sobivad tingimused. „Tänavu ehitakse olemasolev Kooli 5 ja Kooli 7 vahel kasvav jõulupuuks sobiv kuusk. Sindi Kommunaal on juba puu aluse võsast puhastanud ja korteriühistutega on kooskõlastatud. Puu ehitakse hiljemalt esimeseks advendiks,” teatas Vaabel. Seda kuuldes jäi jõuluvanade konverentsi eestvedaja Ärni mõtlikuks, aga arvas, et kui punakuuelised oma liikumisvahenditega ikka majadevahelistele teedele ära mahuvad, siis vaatavad nad ka uues asukohas ehitud jõulupuu üle.

Jätka lugemist »

Juubelit tähistanud Sindi muusikakooli eellugu ulatub Rammi aega

Enne Sindi seltsimaja suure lava siniste eesriiete avanemist kostusid saalis istujateni kolmel korral laulu „Õrn ööbik” esimesed noodid, mis lisasid ootuspõnevust Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli 30. juubelikontserdi algusminutitesse.

Sindi muusikakooli juubelikontsert Foto Urmas Saard

Sindi muusikakooli juubelikontsert. Foto: Urmas Saard

Marko Šorin on võrrelnud Rammi „19. sajandi Mattiiseniga

Laupäeval, 20. oktoobril, toimunud kontserdil sai kauni muusikalise ülevaate kooli tegevusest. Õhtujuhid jutustasid õppeasutuse kujunemise lugu ja rääkisid inimesest, kelle nime Pärnumaa suurima valla ainus huvikool kannab.

Väga vajalikku muusikalist haridust andev kool sündis väikelinna 1988. a omaaegsete hästi innukalt tegutsenud lastevanemate algatusel, esmalt siiski Pärnu muusikakooli osana. Ka juubelikontserdi õhtujuhid olid muusikakooli lapsevanemad. Esimeseks ja ainsaks erialaks valiti koorilaulmine. Õpetööks kasutati gümnaasiumi hoones asuvat muusikaklassi. Aastate kulgedes võis hakata õppima klaverit, tasapisi lisandusid akordioni ja viiuli tunnid.

Jätka lugemist »

Merike Teppan-Kolk: asume õigel teel

Käesoleval õppeaastal lõpetab 19. lend Karl Rammi nimelise Sindi muusikakooli, aga juba tänavu 20. oktoobril tähistab Tori valla ainus huvikool oma tegevuse 30. aastapäeva piduliku kontsert-aktuse ja banketiga.

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov Foto Merike Teppan-Kolk

Sindi muusikakooli juubelikontserdiks valmistuv ühisproov. Foto: Merike Teppan-Kolk

Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava

Muusikalist algharidust andev õppeasutus alustas Sindi linnas Pärnu muusikakooli filiaalina 1988. aastal ja 10 aastat hiljem jätkas iseseisvalt. Kool sai oma nime mehelt, kes edendas suuresti Sindi muusikaelu kujunemist. Muusikaõpetaja algatusel loodi mitmeid koore. Ramm asutas Sindis Eesti esimese poiste puhkpilliorkestri, aga kõige enam tuntakse teda ikkagi vast laulu „Õrn ööbik“ autorina.

„Tundub, et asume õigel teel,” naeratab Sindi muusikakooli kauane direktor Merike Teppan-Kolk. 30 aasta kestel on olnud 71 lõpetajat. Koolist väljalangevus on viimaste aastatega oluliselt vähenenud. „Peamiseks põhjuseks on tõenäoliselt see, et kohandasime oma kooli õppekavad lastele sobivamaks. Lõime kolm erineva raskusastmega õppekava, et iga laps leiaks endale sobiva koormuse ja raskusastmega pilliõppimise võimaluse. Lisaks kohendasime tundide pikkuseid ning mahtusid,” selgitab direktor.

Jätka lugemist »

Jõgeva muusikaõpetaja juubelid ja tema juhendatav ansambel

Rahvamuusikaõpetaja Eha Niglase õpilased on esinenud paljudes maailma paikades. Täna esinevad Jõgeva muusikakooli rahvamuusika ansambli Tuustar muusikud Kaukaasias – Sotšis ja Punasel Lagedal toimuvatel Eesti kultuuripäevadel, kus avatakse Jaak Soansi loodud bareljeef sealse Anton Hansen Tammsaare muuseumi loojale Ants Pajule.

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega Foto erakogu

Eha Niglas koos rahvamuusikaansambel Tuustar liikmetega. Foto: erakogu

 

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle Foto Jaan Lukas

Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt annab Eha Niglasele tunnustused üle. Foto: Jaan Lukas

Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi

Tuustari juhendaja Niglas tähistas aga 25 septembril 60 sünnipäeva ja pälvis loomingulise ning pedagoogilise töö eest väärikaid tunnustusi.

„Mulle tähendab rahvamuusika nii tööd kui hobi,” ütles Setomaa juurtega Niglas. Tema enda juhendatavast viieteistkümne liikmelisest ansamblist Tuustar rääkides meenutas ta esmalt möödunud suve. „Esinesime maakonna laulu- ja tantsupeol Kassinurmes ja Memme-taadi peol Kuremaal. Olime kolmel päeval kohal ka Võru pärimustantsu folkloorifestivalil. Iseäranis tormiliseks päevaks kujunes aga 14. juuli. Hommikul astusime publiku ette Mustvees Peipsi Folgil, seejärel Sadala kõlakoja avapidustustel, aga juba õhtul sõitsime koos folklooriselts Jõgevahe Pere naisrühmaga Itaaliasse, Cinzanos toimunud folkloorifestivalile. Esinesime kontsertidega Raekoja platsil, tänavatel ja kultuurihallis. Tegusa sündmusena on meelde jäänud ka Avatud Külavärvad, mil esinesime Sadalas, Kääpal ja Kasepäl.”

Jätka lugemist »

Anu Martinson: võta üks mõnus kohv ja naudi päeva (õpetajate päevaks)

Sindi gümnaasiumis kattis õpetajate päeva kohvilaua suupistetega pagariäri Pärnamäed, gümnasistid asendasid õpetajaid koolitundides, vabastasid mõneks tunniks töökohustustest koguni direktori ja õppealajuhataja, kinkisid tähtpäevalistele lilli ja meeneid, etendasid sketše, saatsid õpetajad kontserdile ja panid nad kirjandit kirjutama.

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted Foto Urmas Saard

Pärnamäed kaupluse juhataja Anita Sits annab Sindi gümnaasiumi direktorile Ain Keerupile üle õpetajate päevaks kingitud suupisted. Foto: Urmas Saard

Chätlyn: Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas

Õpetajate päeva korraldustoimkonna tuumiku moodustasid gümnaasiumi astme õpilased Chätlyn Parts, Egon Gentalen, Kristiina Anufrieva, Sander Anderson, Merili Tambu ja Pillerin Pihelgas. Chätlyn täitis koolijuhi kohuseid ja Egon õppealajuhataja ülesandeid. Eesti koolide abiturientidel on ammune üldlevinud tava asuda sellel päeval õpetajate rolli ja ise tunde anda.

Kuigi enamik õpetajaid võisid tänast päeva täiel rinnal nautida, võtsid siiski mõned neist vabatahtlikena enda kanda õpilaste algatust abistavaid tegevusi.

Õpetajate toas ütles direktori kohusetäitja Chätlyn õpetajate poole pöördudes, et tunneb talle usaldatud ametis suurt au. „Õpetaja on kui näitleja, kes peab päevast päeva esinema, tegema nägu nagu kõik oleks korras. Õpetajast sõltub sageli väga palju. Teie olete need, kes aitate kujundada meie tulevikku maailmas. Õpetajate ülesandeks on teha meist inimesed, anda eluks vajalikke oskuseid ning teadmisi. Loodan, et naudite tänast päeva, mis jääb kauaks meelde.”

Jätka lugemist »