Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

august 2018
E T K N R L P
« juuli    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Pärnu Weekend piltidel

Suur pildigalerii Weekend festivali esimese õhtusse kalduva päeva mõnedest tundidest Pärnu rannaliival ja selle lähedal, kus paljudel juhtudel soovisid ka külastajad ise jääda meedia objektiivi vaatevälja.

Weekend 2018 Pärnu rannaliival Foto Urmas Saard

Weekend 2018 Pärnu rannaliival. Foto: Urmas Saard

Jätka lugemist »

Muinastulede öö kingib Eestile tulelaulu

Muinastulede öö kingib Eestile sünnipäevaks laulu, mida saavad kõik 25. augusti õhtul lõket süüdates kaasa laulda.

Marek Sadam Foto Mikko Selg

Marek Sadam. Foto: Mikko Selg

Eesti mererandades süüdatakse Muinastulede ööl taas tuhandeid lõkkeid. Vee piiril luuakse tulede kett, mis on EV100 suvise peonädala kulminatsiooniks Eesti riigi sajanda sünnipäeva aastal. Sel aastal muudab lõkkerituaali pidulikumaks Marek Sadami esitatud ja spetsiaalselt selle sündmuse jaoks kirjutatud tulelaul.

„See laul ja laulusõnad jõudsid minuni üsna lihtsalt, kui mõtlesin sellele, mida soovin teistele öelda mere ääres lõkke juures. Sõnad väljendavad seda, milliseid sõnumeid tahaks naaberlõkete juures viibijatele edastada,“ selgitas laulu sõnade autor Marek Sadam.

„Koos ansambli Sadamasild kollektiiviga otsustasime laulu esitada regilaulu võtmes. Ehk neid sõnu üheskoos lauldes või lausudes tekitame meis endis ja kõigis teistes ühise positiivse tunde, mis kannab meid terve järgmise aasta,“ lisas Sadam.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii pühapäeval lõppenud XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalist

Ilmateenistuse teatel oli XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva keskmine temperatuur +23.2 kraadi. Kõige kuumem oli pühapäev, +31,8 kraadi. Vaatamata erakordselt kõrgele temperatuurile kujunes tänavune festival tegijate hinnangul edukaks ja kinnitas paljude muusikute arvamust, et just Viljandisse koguneb ilmamaa suurepärasem publik.

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel Foto Urmas Saard

XXVI Viljandi pärimusmuusika festival, Curly Stringsi bändi nautijad Kirsimäel. Foto: Urmas Saard

Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert

Heli Luik, Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ kommunikatsioonijuht, teeb täna möödunud päevadest kokkuvõtet ja ütleb, et lõppenud Viljandi järjekordset pärimusmuusika festivali külastas hinnanguliselt 26 000 inimest. Seda on oluliselt rohkem, kui folgi pealinnas elanikke.

Seitsmel pealaval leidis aset 76 kontserti. Kõige populaarsemaks osutus ansambel Trad.Attack! laupäevane kontsert A. Le Coq Kirsimäe laval. Väga menukaks osutus ka festivali viimane kontsert Lõõtsavägilased ja Metsatöll ning ansambli Curly Strings esinemine reedel. Needki toimusid Kirsimäe laval. Välisesinejatest meelitas enim publikut Kalascima Itaaliast, Sound Of Dragon Hiinast ja The East Pointers Prints Edwardi saarelt.

Jätka lugemist »

Sada mandoliini panid inimesed tantsima

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali viimasel päeval esines Kaevumäe laval kogu Eesti mandoliinimängijate koorekiht.

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval Foto Urmas Saard

Joosep Sang saja mandoliinimängijaga Kaevumäe laval. Foto: Urmas Saard

Tänane esinemine oli folgi jämm

Kontserdil esimeses osas astusid üles ka vähe nobedamate näppudega pisemad koosseisud. Kontserdi teises pooles liitus orkestriga veel sadakond mängijat. Saja mandoliini kava kokku panija Joosep Sang ütles, et registreerunuid oli üle saja. Täpset ülelugemist lavale ei toimunud, aga esinejate arvukus oli muljetavaldav.

Riigi sajandaks juubeliks kutsuti Sanga eestvedamisel tervest Eestist kokku mandoliinimängijad ja moodustati üle sajaliikmeline orkester. „Veebruaris oli meil täispikk kava kontserdisaalides. Vahepeal kasutasime videoklippe ja kõik toimus rohkem kontserdi moodi. Ühistööna Eesti Kontsertiga andsime neli kontserti Eesti suurimates saalides. Mängijateks olid orkester Saku mandoliinid (juhendaja Joosep Sang), Uhtna mandoliiniorkester (juhendaja Jaanus Põlder), Tapa mandoliiniorkester (juhendaja Ilmar Kald), mandoliinimängijad Moostest (juhendaja Raivo Sildoja), Eesti mandoliinide orkester (juhendaja Joonas Tuuling) ja üksikpillimehed mujalt riigi erinevatest paikadest. Tänane esinemine oli folgi jämm. Siin oli võibolla üksnes veerand sellest kavast, mida me veebruaris tegime,” rääkis Sang vahetult pärast kontserti.

Jätka lugemist »

Piltuudis: tulefolkarid Ruslan Trochynskyi ja Svjata Vatra Kirsimäel

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivalil esitles Svjata Vatra oma kontsertkavaga uut CD-d “Muutused Zminy”. Kauaoodatud kuuenda plaadi lauludega on liigutud muutuste tuules.

Svjata Vatra Kirsimäel Foto Urmas Saard

Kuid Ruslan on endiselt muutumatult sõbralik ja tema esinemist saadavad üksnes talle omased elemendid. Kui ta ei jaluta kontserdi alguses oma trombooniga publiku ridade vahel, siis teeb ta seda pärast esinemist. Tema lavalise liikumise juurde kuulub põlvitamine rahva ees, sõbralik bändi liikmete embamine, südamlikud sõnad kuulajatele ja siis hoolsalt ettevalmistatud ning õnnestunud kõrgushüpped trummari all olevalt poodiumilt (fotod galeriis 021 ja 035).

Eesti-Ukraina folk-rock ansambel Svjata Vatra tegutseb 2005. aastast saadik Viljandis, kus kõik bändi muusikud elavad, töötavad, õpivad ja õpetavad. Svjata Vatra on Eestit esindanud lisaks kahekümnele Euroopa riigile ka Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. Tänavu varakevadel naases bänd esimeselt USA showcase’ilt, salvestati bändi esimene stuudiovideo.

Svjata Vatra Kirsimäel. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Pildigalerii: Eesti ETNO 2018 on kuuldud ja nähtud

Kirsimäel andis Eesti ETNO 2018 rahvusvaheline muusikakollektiiv oma laagriorkestri kontserti väga arvukale Viljandi pärimusmuusika festivali kuulajaskonnale, kes elas vaimustusega noorte esinemisele kaasa.

Jätka lugemist »

Reede päevased rongid tõid Viljandi pärimusmuusika festivalile tavapäraselt palju rahvast

Piletimüügipealik Anu Rannu hindab Viljandi pärimusmuusika festival esimest päeva eelmiste aastatega võrreldes samaväärseks: “Võttes arvesse müüdud festivalipasside, päevapasside, ala pääsmete ja üksikkontsertide piletite arvu, võime kinnitada, et esimese päeva festivalipublikut on umbes sama palju nagu eelmistel aastatel”.

Rongilt Viljandi folgile Foto Urmas Saard

Rongilt Viljandi folgile. Foto: Urmas Saard

Piletimüügipealiku sõnul tõi esimene päev enamuse passiomanikest Viljandisse.

Rannu võrdleb festivali teist päeva mullusega ja tõdeb, et taaskord oli üks suurepäraseid elamusi täis teine päev: “Rahvast oli ootuspäraselt palju. Pisut vähem kui eelmisel aastal ent midagi erakordset selles ei ole.”

Esimene päev kulges meeleolukalt ja hoidis rahulikku joont. Kuuel laval toimus 16 kontserti. Kõige populaarsemad olid Zetod A. Le Coq Kirsimäe laval, Puuluup Pärimusmuusika Aidas ning Nikns Suns A. Le Coq Kirsimäe laval.

Folgi reede kulges üldiselt rahulikult, ent lavadel tehti mürglit. Seitsmel laval toimus 24 kontserti, millest populaarseimaks osutusid Curly Strings, Bombino ja Svjata Vatra A. Le Coq Kirsimäe laval, Estonian Voices Telia Kaevumäe laval ning Ööklubi Untsakatega Kultrahoovis.

Jätka lugemist »

XXVI Viljandi pärimusmuusika festivali alguseni jäävad veel vaid loetud tunnid

Festivalile eelnev viimane päev on olnud täis ehitamist, ladustamist, ehtimist ja saja muu tarviliku asjaga sagimist.

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni Foto Urmas Saard

Lennult tulev Folgi Ruu püütakse Viljandi pärimusmuusika festivali staabi naiste poolt hellalt kinni. Foto: Urmas Saard

Folgi staap töötab Viljandi Pärimusmuusika Aida ülakorrusel. Staabi sekretär Hännele Känd tutvustab vilkalt tegutseva seltskonna head kaaslast, kes teeb vastutusrikast ülesannet täitvate inimeste näod rõõmsaks ja hoiab töömeeleolu kõrgel kogu festivali aja. Folgi Ruu on lõbus sell. Talle meeldib upitamine ja vahetevahel lausa lae alla lennutatamine.

Mind huvitab, millal hakkavad esinejaid vedavad pikad erirongid kohale veerema? Selgub, et esimesed esinejad saabuvad juba praegugi, aga suuremate hulkadena tullakse peamiselt reedel. Samuti huvitab vabatahtlike abiliste hulk? Neid on muljetavaldavalt palju, suurusjärgus 400, saan vastuseks. Vabatahtlikke tuleb väljapoolt Eestitki. Hännele nimetab üht hispaanlast, aga tema pole kaugeltki ainus. Sekretär tõstab esile üht eesti perekonda. Abielupaar hakkas abis käima folgi algusaegadest alates ja nüüd on pere kolmas liigegi oma vanematega liitunud. Aga nemad pole ainsad staažikad. Enne staapi tulekut kohtusin piletimüügi tiimi inimestega. Hellika Hartõkainen on samuti paarkümmend aastat vabatahtlikuna kohal olnud. Sünnilt mulk sõitis tänavu juba teist aastat koos oma tütre Carolinega Pärnumaalt folgile pileteid müüma.

Jätka lugemist »

Neljapäeval algab XXVI Viljandi pärimusmuusika festival

Juba ülehomme, neljapäeval, algab järjekordne Viljandi pärimusmuusika festival. Seekordne festival keskendub ühelt poolt Eesti Vabariigi juubelile ja teisalt noortele ning nende pulbitsevale energiaga. Nii ongi festivali teemaks “Sajaga!”. Festival toob Viljandisse neljaks päevaks linnatäie rahvast juurde.

Kirsimäe lava 2018 Foto Martin Kosseson

Kirsimäe lava 2018. Foto: Martin Kosseson

Kui üldjuhul me oma toidu ja joogiga festivalialale ei luba siis veepudeli suhtes teeb turvameeskond kindla peale erandi

Viljandi pärimusmuusika festivali programmipealik ja Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja on festivali eel ülevas meeleolus: “kõik esinejad, keda on kokku 800 inimest, on nüüd Viljandisse teel ja see toob mulle liblikad kõhtu!” Noormaa korraldab festivali juba 12. korda ning emotsioon on endine: “see on üks kummaline tunne, natuke isegi sõltuvusttekitav, natuke on kõhe, et äkki ma unustasin midagi ja teisalt on adrenaliin põhjas ja rõõm ajab üle ääre! Sajaga!”

Festivali meeskond paneb südamele, et kõik ennast ja lähedasi ilmaolude suhtes hoiaks. “Eelolev nädalalõpp toob ilmateenistuse andmetel kuni 33 kraadi sooja. Palun võtke kindlasti kaasa peakate, pudel vett ja võimalusel hoidke varju.” toonitab festivali pressipealik Heli Luik.

Jätka lugemist »

Pühapäeva õhtul lõppes festivali kokku köitva lõppkontserdiga XIV Hiiu Folk „Juurte juures“

Festivali juhi Astrid Nõlvaku sõnul on Hiiu Folgi eripära ja emotsioon, mida ta tahab jagada, soojus ja armastus.

Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil Foto Laur Meldorf

Astrid Nõlvak, Mari Kalkun ja Sakarias J. Leppik Kassari kiigeplatsil. Foto: Laur Meldorf

Kõige enam vaimustusid usbekid siinsest loodusest: rohelusest, merest, vaikusest ja rahust.

„See on tunne, et oled nagu maal vanaema juures, kes on sind väga oodanud: laud on kaetud, voodi on tehtud, sa oled hoitud, sul on turvaline ja hea olla ning samas on aega ja võimalust ka seiklusteks ning uuteks kohtumisteks. Sul on aega ja sinu jaoks on aega,“ ütles Nõlvak.

Teist aastat aitas Hiiu Folgi õnnestumisele kaasa imeline ilm. Festivali loodusmatkad viisid Vissulaiule ning Tiit Leitoga Kõpu poolsaare põhjarannikule erilistele Tõnupsi luidetele, kus retkelisi võttis vastu müstiline merelt voogav udu. Isegi palju näinud Tiit Leito sõnul pole tema siin midagi niisugust kohanud.

Festivali avamisel, mis oli ühendatud fotonäituse „Eesti läbi 100 silmapaari“ avamisega, musitseerisid Kaarli kooli ja Käina kaunite kunsti kooli kanneldajad, Janne Suits ja Kristi Kool, Sego Lääne-Aafrikast Togost ning Kärdla kammerkoor, õhtu jätkus eestirootsi ja eesti pärimusmuusikaga Strand…Randi esituses.

Jätka lugemist »

Hiiu Folgil rännatakse minevikku, keerutatakse vinüüli

Homme algav Hiiu Folk teeb nagu ikka kummarduse inimestele enne meid, kes on rahva meelt edasi kandnud. Tänavuse festivali lisaprogramm tutvustab nii Hiiumaa lähemat kui ka kaugemat minevikku, samuti pakub võimalust laulda koos armastatud laule ja tutvuda väliseestlaste loominguga.

Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard

Valter Parve plaadimasinaga teel Pärnust Hiiu folgile. Foto: Urmas Saard

Kassari muuseumimajas võtab järje üle suvehiidlane Reigist Valter Parve, Pärnu kolledži lektor, satiirik, armastatud plaadikeerutaja ja laulude ühislaulmise propageerija.

Salastatud Hiiumaa

Kõige esimese asjana festivalil võiks tulla neljapäeval kell 14 Hiiumaa muuseumi Pikka majja Kärdlas, kus teadur Helen Kõmmus räägib rahvaluule kogumisest salastatud Hiiumaal 1959. aastal.

Nimelt leiti Hiiumaa rahvamuusika plaadi tegemise käigus 2017. aasta kevadel rahvaluule arhiivist filmirull napi kirjaga „Hiiumaa 1959“. Selgus, et sellel on 10 minutit tummfilmikatkeid keele ja kirjanduse instituudi rahvaluuleekspeditsioonist Hiiumaale aastast 1959. Haruldastel kaadritel on mitmed Hiiumaa toonased tuntud jutustajad, rahvalaulikud ja pillimehed. Paralleelselt filmimisega tegid keele- ja rahvaluuleteadlased ka üle 4 tunni helisalvestusi. 174 pala hulgas on ehthiiumaalikke naljandeid, põnevaid jutte, tõsielulisi mälestusi, lõbusaid meremeestelaule, tögavaid külavahelugusid, kaasahaaravaid tantsulaule ja hoogsaid pilliviise.

Jätka lugemist »

Algas 22. Eesti ETNO laager

Teisipäeval, 18. juulil kogunes 65 noort Kõpu mõisa, et üheskoos maailmamuusikasse sukelduda. ETNO laager toimub juba 22. korda ning nagu igal aastal on ka seekord osalejaid üle maailma, 13 riigist.

ETNO laager kõpu mõisas

ETNO laager kõpu mõisas

Kaugemateks kohtadeks on Austraalia, Tuneesia, Marimaa, Udmurtia, Portugal. Eestisse tulevad noored kokku, et veidi rohkem kui nädala jooksul teineteiselt õppida ja õpetada. Laager kulmineerub Viljandi pärimusmuusika festivalil suure kontserdiga Kirsimäel, reedel, 27. juulil kell 14:00.

Margit Kuhi, peakorraldaja on laagri esimese päeva hommikul rahulikult rõõmsameelne: “minu jaoks on see nüüd juba kümnes aasta korraldada ja tegelikult on ikka igal aastal see tunne enne laagrit samasugune – värin hinges ja südames ning ootuselevus ja rõõm käsikäes. Kui laager juba käes lisanub hinge rahu ja olen tõeliselt õnnelik, et järjekordselt on koos nii palju maailma kõige lahedamaid inimesi!”

Lisaks ETHNO Estonia laagrile toimub kõrval ka laste ETNO laager, mis alustab 21. juulil ja lõpeb samuti folgil, kontserdiga Rohelisel laval.

Jätka lugemist »

Pühapäeval algab rahvusvaheline laste muusikalaager Reval Etno

Inemise juurõ omma timä pään – üle ilma kokku tulnud Eesti lapsed tegutsevad Rõuges rahvusvahelises muusikalaagris Reval Etno.

Reval Folk, T Bartosik

Reval Folk, T. Bartosik

Reval Etno suvelaagri eestvedajaks koostöös MTÜ-ga Reval Folk on rahvusvaheliselt tuntud muusik ja pedagoog Tuulikki Bartosik

15.-20. juulini toimub Võrumaal Rõuges juba kolmandat korda rahvusvaheline noorte muusikalaager Reval Etno. Laagri eesmärk on tunda rõõmu ühisest musitseerimisest sõltumata varasemast pillimängukogemusest või kodupaigast. Võrumaa kuppelmaastike vahel saavad kokku Eestiga seotud lapsed üle maailma, neid ühendavad erinevad kultuurikogemused, inspireerivad muusikud-õpetajad, kohalik pärimus ning mitmed avalikud kontserdid. Reval Etno suurejooneline lõppkontsert toimub 20. juulil kell 20 Treski küünis.

Jätka lugemist »

August Teppo lõõtsavõistluse uueks lõõtsamängu täheks tõusis Kert Krüsban

Juba 30. korda Võrus peetud Teppo lõõtsa võistumängimise ässade klassi võitjaks kuulutati täna Kuusalu kandi noor lõõtsamängija Kert Krüsban.

Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban Foto Priidu Teppo

Tänavuse Teppo lõõtsavõistluse võitja Kert Krüsban. Foto: Priidu Teppo

Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat.

Noormees tõsteti žürii otsusega otse noorte seast võistlema ässade klassi, kuhu tavaliselt kuuluvad varasemate võistluste täiskasvanute klassi parimad. „Ka varem on otse noorte seast ässade klassi tõstetud selliseid mängijaid nagu hilisemad lõõtsakuningad Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ja Richard Ott Leitham,“ meenutas žürii liige Tarmo Noormaa.

Erinevalt ilmaennustusest oli Võru Kandle aias toimunud juubelivõistluse ajal ilm päikseline. „Jumal ikka armastab lõõtsamehi,“ tõdeti arvukate pealtvaatajate seast.

Tänavusest võistlusest võttis osa 19 eri vanuses mängijat. Traditsiooniliselt jaguneti algajate, noorte, täiskasvanute ja ässade klassi. Ässade klassis võistlevad need lõõtsamehed ja -naised, kes on olnud eelmistel aastatel täiskasvanute parimate seas.

Jätka lugemist »

Jaan Pehk on Nõmme suvise kontserdisarja järgmine esineja

Neljapäeval, 5. juulil kell 19 annab Nõmmel Ravila pargis kontserdi Jaan Pehk. Tegemist on kolmest kontserdist koosneva suvise sarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ teise kontserdiga, mille raames esinevad Nõmmel tuntud muusikud.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard

Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul rikastavad kaunid kontserdid kindlasti Nõmme suvist kultuurielu. „Ravila park on suvisteks kontsertideks ideaalne koht. Seda näitas ka sarja esimene kontsert kuu aega tagasi, kui Riho Sibula ja Vladislav Koržetsi muusikat ja muhedaid tekste tuli nautima üle neljasaja inimese,“ rääkis linnaosavanem.

Kontserdisarja „Pargikontserdid Ravila pargis“ raames esinesid juunis Ravila pargis Riho Sibul ja Vladislav Koržets. Juulis esitab seal oma laule ja luuletusi Jaan Pehk. Sarja lõpetavad 9. augustil Laura Põldvere ja kitarrist Kusti Lemba. Kontserdid on kuulajatele tasuta. Ravila park asub aadressil Ravila 13. Kontserdile tule jala, ratta või ühistranspordiga. Kohale saab bussidega nr 14, 18 ja 33 (Nurme peatus) või rongiga (Nõmme peatus).

Lõuna ja Ravila tänava nurgal asuv Ravila park on 2007. aastast riikliku kaitse all.

Mari Koitver

Noorte laul tähistab suure kevade algust

Pärnu linna ja Pärnumaa eelkooliealiste laste aulakonkurss Viisiratast veeretades on selleks korraks läbi. Noorte solistide arvestuses tunnistati parimaks Milana Zotowych. Ansamblite arvestuses tulid võitjaks Tralli tüdrukud Pärnu Tralli lasteaiast.

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas Foto Mikko Selg

Parim noor solist Milana Zotowych esinemas. Foto: Mikko Selg

Kontserdil toimunud esitlusi hindas rahvusvaheline auhinnakogu koosseisus: Ester Kose, Mizuki Shindo, Gerallt Rhun ja Sigrid Latt.

Auhinnakogu esinaise Ester Kose hinnangul on noorte lauljate oskused väga head. Konkursil saavad kõik lapsed võimaluse proovida esinemist suure saali ees. Auhinnakogu hindas lisaks lauluoskusele ka laste esinemis- ja laulurõõmu.

Laulukonkurss Viisiratast veeretades toimus sel aastal juba 11. korda.

Suur tänu kõikidele lauljatele , laulukonkursi korraldajatele ja toetajatele. Kohtume juba aasta pärast uuesti!

Mikko Selg

Pärnu segakoor Endla tähistab 140. sünnipäeva

Aastal 1878 kinnitati tolleaegses Venemaa pealinnas Peterburis Endla seltsi põhikiri, mis lubab homme segakooril Endla tähistada oma 140. sünnipäeva. Tegelikult tegutseti juba kolm aastat varemgi Põllumeeste seltsi nime varjus. Leidlikud olid Endla inimesed ka nõukogude ajal, kui seltside tegevus keelustati, aga jätkati 1958. aastal tegevust Pärnu Linna I kultuurimaja segakoori ja I Keskkooli lastevanemate koori ühinemise järel Endla nimega.

Segakoor Endla lauluharjutusel Foto Urmas Saard

Segakoor Endla lauluharjutusel. Foto: Urmas Saard

Kas keegi kardab siis laulda?

Ürikute teatel kuulus Endla seltsi ametliku asutamise ajal ühendusse 83 liiget, nende hulgas 19 naislauljat ja kaks poisikest. Neljapäeval, viimasel harjutuslaulmisel enne pühapäevast juubelikontserti, oli Tallinna maantee endisesse priitahtlikku pritsumajja kogunenud üle 40 liikme. Valdavalt naised, aga ka täiesti arvestatav hulk mehi. „Ärge kartke laulda,“ julgustas dirigent Kadri Põder lauljaid proovi lõppedes.

Koorijuhataja julgustavad sõnad sundisid küsima: kas keegi kardab siis laulda? Esimesena oli vastamiseks valmis 11 aastat Endlas laulnud Iris Ruut, juhatuse liige: „Muidugi. Ikka tekib selliseid olukordi. See on koorilaulu omandamise käigus täiesti loomulik. Mida rohkem õpid, seda rohkem saad aru, et mitte midagi ei oska ega tea.“ Tema arvates on laulmisega sama lugu. „Mida rohkem laulad, seda enam mõistad, et laulad mõne koha peal valesti või jääd madalamaks.“ Ruut näeb selles arengu normaalset kulgu ja kinnitab, et lõpptulemusena siiski kasvab julgus, mitte argus. „See ongi Endla koori fenomen, et kui proovis kõik metsa läheb, siis laval peaks ikka päris hästi minema.“

Jätka lugemist »

Henry soovib tulevikus edukalt esineda superstaari lauluvõistlusel

Pärnumaal Are kooli 6. klassis õppiv Henry Sarapuu naases Lätis toimunud rahvusvaheliselt lauluvõistluselt eripreemia ja kutsega tasuta osalemiseks järgmisel Bauska festivalil. Kuid juba praegu on tema eesmärgipärane siht osaleda edukalt lauluvõistlusel “Eesti otsib superstaari”.

Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu Foto Urmas Saard

Endla Murd ja tema õpilane Henry Sarapuu. Foto: Urmas Saard

Omakandis on noor laulja „Are talent 2017“ lauluvõistluse võitja

Henry lauluõpetaja on Endla Murd, kelle laululapsed saavad tema enda nimelises laulustuudios head laulukoolitust. Möödunud nädalavahetusel toimus Läti ja Leedu piiri lähedal asuvas Bauskas rahvusvaheline konkurss-festival „Aprīļa pilieni 2018“, milles osalesid ka Endla Murdi laulustuudio lapsed, teiste hulgas Ares elav Henry.

Kuidas Henry tundis ennast suurel laval laulmas James Blunt‘i lugu „I feel good“? „Ei suutnud ennast koguda ja ei hakanud õigel ajal laulma,“ meenutas ta peamist põhjust, miks ei jõudnud esimese kolme hulka ja pidi leppima eripreemiaga. Murd avas, et kolmekümne hulgast saadud eripreemia on samuti saavutus. „Kahjuks ei antud Bauskas võimalust eelprooviks. Näidati küll eelnevalt täpselt ära selle asukoha, kus esinemise ajal peab seisma, aga ei rohkemat. Nii jäi ka vajalik lavaline liikumine puiseks,“ rääkis Murd.

Jätka lugemist »

Naabrimehed Lõuna-Eesti metsakülast lähevad püüdma Rahvabändi tiitlit

Sel reedel toimub telesaate Rahvabänd finaal, kus võidukarikat lähevad püüdma Setomaal, Nedsaja külas elavad noored kanged mehed. Nedsaja Küla Bänd on oma hoogsa muusika ja rõõmsa olekuga endale kaasa elama tõmmanud terve Setomaa kogukonna ja loodab finaalis kogu Lõuna-Eesti toetusele.

Nedsaja Küla Bänd Foto erakogu

Nedsaja Küla Bänd. Foto: erakogu

Rahvabändi finaalile saab kaasa elada reedel kell 19.55 TV3-s

Väikeses metsakülas elades on üsna suur juhus leida endale bändikaaslased naabrimeeste hulgast. “Olen üksi käinud juba 15 aastat pidudel ja juubelitel lõõtsa mängimas, kuid neli aastat tagasi hakkasime külapäeva puhul naabrimeestega koos musitseerima. Koos on lusti rohkem ja nüüdseks oleme pidudel rahvast tantsitanud juba üle 100 korra,” rõõmustab lõõtsamees ja bändi kokkukutsuja Toomas Valk (34). Kolm meest on Nedsaja külla elama sattunud väga erinevatest paikadest ja isesugustel põhjustel. Kitarrist Paul Hunt (27) on kohalik poiss – Värskas üleskasvanud ning Nedsaja külast on pärit tema vanaema. Lõõtsamees Toomas on pärit Tartust, 10 aastat tagasi kolis ta Nedsaja külla suurest huvist seto kultuuri vastu. Bassimees Iisak Andreller (35) on üleskasvanud koguni Kanadas, kuid siiski puhastverd eesti mees. Iisaku vanavanemad põgenesid sõja ajal mere taha. Nedsaja külla tõi Iisaku soov rajada oma kodu esivanemate maale ja saada taluperemeheks.

Jätka lugemist »

Mirtel Metsmaa on „Sindi Ööbik 2018“

Täna toimus Sindi seltsimajas laste lauluvõistlus viies vanuserühmas. Žüriis hindasid laste lauluoskuseid Tõiv Tiits, Deivi Kõiv ja Kristel Reinsalu.

Sindi Ööbik 2018 Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega Foto Urmas Saard

“Sindi Ööbik 2018″ Mirtel Metsmaa ja tema ema Alla Metsmaa lahkuvad Sindi seltsimajast õnneliku naeratusega. Foto: Urmas Saard

Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul

Lauluvõistlusele lisasid kirevat värvikust Eneli Arusaare näiterühma õpilased, kes kandsid kuninga ja õukonna riietust. Nad lugesid laulude sisuga seotud vahetekste ja kutsusid esinejaid lavale.

Reinsalu ütles, et Mirteli ja ühe teise laulja vahel oli väga tihe rebimine. „Me ikka päris tükk aega vaidlesime. Sõbralikult! Lõpuks jäi peale Mirteli huvitav ja omapärane hääletämber, küps esitus ja hea karakteriga laul, mis tõi Mirteli muusikalised võimed hästi esile,“ selgitas Reinsalu. „Apse tuli paljudel ette, aga oluline on ikkagi suur pilt.“

Mirteli juhendaja on olnud alates neljandast eluaastast Margrit Kits. Mirteli ema Alla Metsmaa meenutas 2010. a Sindi ööbikut, kui pisikest tüdrukut kutsuti esimesena lavale. „Siis ta ei läinud ja peitis enda pingi alla ära. Aga pärast läks siiski lavale ja osutus nelja- ja viieaastaste parimaks.“

Jätka lugemist »

Seeniorlaulu konkurss tuleb taas

Üleriigilisestst konkursist on oodatud osa võtma asjaarmastajad-laulusolistid alates 50. eluaastast. Seeniorlaul 2018 toimub 28. aprillil algusega kell 14 Pärnu Kuninga tänava põhikooli aulas, Kuninga tn. 29.

Seeniorlaul 2017 võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing Ffoto Ants Liigus

“Seeniorlaul 2017″ võitjad Aleksandra Järve ja Kaja Otsing. Foto: Ants Liigus

Tänavu toimub lauluvõistlus kaheteistkümnendat korda. Parimatele auhinnad

“Tunnen südamest rõõmu, et olen saanud olla Seeniorlauluga koos juba kaksteist aastat järjest. Need on olnud meeleolukad ja üdini positiivsed hetked, tulvil soovi laulda ja oma laulurõõmu teistega jagada. Esinejate siirus on olnud heldimust tekitav – ilma loomulikkuse ja siiruseta kaotab musitseerimine ju mõtte. Konkursi erilisus peitubki atmosfääris, mis osavõtjate esinemisi alati saadab. Tegu on toimiva muusikapeoga, millest jõudu andva sädeme saavad kõik. Soovin kõigile jätkuvat lauluarmastust ja musitseerimisrõõmu. Kohtumiseni konkursil Seeniorlaul 2018,” ütleb Toomas Kuter, žürii esimees.

Konkurss toimub kolmes voorus ja kahes vanusegrupis (50-65a ja 65+).

I voor viiakse läbi konkursi korraldajatele saadetud helisalvestiste põhjal, mille järgi selgitatakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi ja kutsutakse osalema konkursi II vooru.

Helisalvestisi vabalt valitud helikandjal oodatakse kuni 13.aprillini aadressi “Seeniorlaul 2018″, MTÜ Rand, Auli 1b-5 , 80015 Pärnu, helifailid saab saata e-postile toomas@kuter.eu. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 20. aprilliks.

Jätka lugemist »

Aprilli keskpaigas lauldakse „Sindi ööbik 2018“ nimetuse saamise nimel

Kolmandasse kümnendisse jõudnud võistulaulmine „Sindi ööbik“ on saanud nime Sindis elanud ja muusikakooli asutanud Karl Rammi laulu “Õrn ööbik” järgi.

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, kutsub Sindi ööbiku lauluvõistlust vaatama-kuulama Foto Urmas Saard

Anneli Uustalu, Sindi seltsimaja juhataja, kutsub Sindi ööbiku lauluvõistlust vaatama-kuulama. Foto: Urmas Saard

Sindi linna laste laulupäeva „Sindi ööbik 2018“ võistulaulmine läheb käima Sindi seltsimajas jürikuu 15. päeva keskpäeval.

Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu ütles, et lauluvõistluse juhend on eelmise aastaga täpselt samasugune. Lauluvõistlusel osalemiseks pidi vajaliku ankeedi täitma hiljemalt märtsikuu lõpuks.

Võistlusel saavad osaleda kõik Sindiga elukoha, kooli, muusikakooli või huvikooli järgi seotud lapsed. Võisteldakse viies vanuserühmas: 3-5; 6-7; 8-10; 11-14 ja 15-19-aastased. Kõigist vanuserühmadest võib osaleda kuni seitse võistlejat ja igal lapsel palutakse esitada üks laul. Vanuserühma parimad ja üldvõitja ehk Sindi ööbiku valib välja hindamiskomisjon.

Möödunud aastal tunnistati Sindi ööbiku aunimetuse vääriliseks 16-aastane Marion Tõldsepp, kes esitas laulu “If I ain`t got you“. Võitja juhendaja oli Sindi gümnaasiumi muusikaõpetaja Jelena Kuvšinova.

Urmas Saard

Pärnu bussijaama pidulik avamine toimub Pärnu päeval

Tundmatuseni uuenenud Pärnu bussijaama prooviperiood, milleks avati uksed 14. veebruaril, on lõpule jõudnud. Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki sõnul käib töö nagu laevaköögis: reisijad ja rentnikud tunnevad ennast koduselt, bussijaam on saanud uued tööruumid ja kõik on rahul!

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva Foto Urmas Saard

pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Keche

„Nüüd on saabunud aeg bussijaam pidulikult avada. Tagasi vaadata, et minna edasi, rõõmu ja tänulikkust tunda,“ ütleb Kärpuk 8. aprilli kohta. Ajaloolise avamise auks toimub ajalooline klaverimaraton. Ootesaalis esitab muusikat igast maailma otsast pianist, helilooja ja õppejõud Andranik Kechek. Lauluhäälel laseb kõlada pärnakas Toomas Kuter. Bussijaama terrasil kuuleb puhkpilliorkestrit Õnn tuli õuele. Peetakse kõnesid ja pakutakse torti.

 

Pärnu bussijaam vahetult enne sõbrapäeva. Foto: Urmas Saard →

Jätka lugemist »

Sindi Naisliit tähistas naistepäeva

Sindi sotsiaaltöökeskusesse kogunenud naisi ootas ees pikk pidulaud suupistetega ja iga kohvitassi kõrval rõõmustas toolile istujat tulbiõis. Muusikapaladega tervitas saabujaid Suurejõe rahvamaja kapell Sirema.

Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol Foto Urmas Saard

Suurejõe rahvamaja kapell Sirema muusikud Mall Jürjo, Silva Jõulu ja Reet Pärn Sindi Naisliidu naistepäeva peol. Foto: Urmas Saard

Kapelli juhendaja Silva Jõulu ütles muusikuid tutvustades, et Sindis on esindatud kolmandik esinejaid. Kitsuke ruum poleks kõiki ära mahutanud. Mall Jürjo näitas, et saanuks üheaegselt ka üksinda kõigi pillide mängimisega hakkama. Selle kinnituseks võis kuulda viiest loost koosnevat popuriid, mis kõlasid kolmel pillil: suupill, akordion, kannel. Aga kui asuti kolmekesi kolme kolmehäälset laulu laulma, mängis Mall mandoliini, Silva kannelt, ja Reet Pärn akordionit.

Lauldi Kihnu kirikulaulu „Pääsuke“, Kihnu Virve lugu „On jälle kevade“ ja päris naistepäeva laulu „Lilled sinule“, mille sõnad ja viisi loonud Joe Lumi. Edasi jätkati instrumetaalpaladega. Valsi helid kutsusid naised valsile, aga tantsiti hoogsamal sammul ka polkat.

Jätka lugemist »

Eestlased ja venelased tähistasid Sindis ühiselt vastlapäeva

Sindi Naisliidu ja vene segakoori Slavjanotška ühisel eestvedamisel toimus täna vastlapäeva tähistamine.

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees Foto Urmas Saard

Vene segakoor Slavjanotška vastlapäeval Sindi seltsimaja ees. Foto: Urmas Saard

Naisliidu esinaine Juta Velleste tervitas vastlapäeval osalejaid ja tänas Tori vallavalitsust, kes kostitas rahvast paarisaja vastlakukliga. Renna Järve tutvustas vastlapäeva kombeid. Vastlapäeva kohta on öeldud ka liupäev, pudrupäev, lihaheitepäev. Vastlapäeva kuupäev on muutuv ja oleneb ülestõusmispühadest. Eestlaste kombestikku kuulub kelgutamine. Pikk kelguliug ennustab eelseisvaks suveks paremat linakasvu. Eesti vastlatoiduks on ikka olnud seajalad ja herne- või oasupp. Uuemal ajal maiustatakse meelsasti vahukoorega vastlakukleid. Neid mütsiga kukleid süüakse ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Islandil, Fääri saartel, samuti mõningates piirkondades Saksamaal.

Kukleid ja teed jagas Edvi Kukk. Külliki Almosen korraldas lastele võistlusmänge ja andis auhinnaks kompvekke. Mänge korraldas ka Slavjanotška, aga väga oodatud oli nende laulmine. Samal ajal tegi Sauga kandi mees Boriss hobusaaniga lastele vastlasõitu. Lapsi jätkus küllaga ka samas kõrval asuvale Kahurimäele.

Jätka lugemist »