Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Aleksey Vasiljev: võin esitada üle viiekümne erineva laulu

Tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul külastas Peterburi ajakirjanik ja muusik Aleksey Vasiljev eile Pärnu Y-klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel Sindi muuseumit, kus andis mõnekümnele inimesele kontserdi, vestles ja vastas küsimustele.

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto Mikko Selg

Aleksey Vasiljev kontserdi kuulajate õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Mikko Selg

Kunagi nooruspõlves soovisin meeldida ühele tüdrukule, siis õppisin kitarri mängima ja laulma.

Kogu eilne päev oli Aleksey Vasiljevi enda sõnul suurepärane. Esmalt Paikusel raamatukogu, noorekeskuse ja päevakeskuse külastamine ning seejärel tutvumine Sindi linna ja inimestega.

Sindi muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu tegi külalisele jalutuskäigu linnas ja tutvustas kõiki olulisi objekte. Sindi raekoda oli enne teist maailmasõda uusehitusena üks moodsamaid omavalitsuse administratiivhooneid terves Eesti Vabariigis. Sinimustvalge lipp lehvib raekoja tornimastis ööpäevaringselt alates 2008. aasta maist. Esimene lipp muretseti linnakodanike seas korraldatud rahakorjanduse teel. Ka Presidendi kella paigaldamise kulud kaeti täies ulatuses üldrahvaliku korjanduse teel. Sindi gümnaasiumi juures rääkis Pärnpuu, et Tartu rahulepingule allkirja andnud Julius Friedrich Seljamaa on Sindis sündinud ja õppinud diplomaat.

Jätka lugemist »

Aleksey Vasiljevi aval naeratus avab kõik uksed

Pärnu Y klubi ja Sindi ajalooklubi kutsel külastab Peterburis elav mitmekülgsete tegemiste ning huvidega Aleksey Vasiljev Sindi muuseumit ja tutvub ajaloolise tööstuslinnaga. 30. septembril toimuval kohtumisel räägib ta Venemaast, vene keelest ja viljest, tänasest olukorrast Venemaal. Jutt vaheldub muusika ja lauludega.

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto Urmas Saard

Aleksey Vasiljev jagab laevasõidul sooja andvaid tekke. Foto: Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto Urmas Saard

Petropavlovski kindlus. Foto: Urmas Saard

Ta on minu hinnangul suurepärane Venemaa kultuurisaadik mis iganes maailma paigas

Kuna 1. oktoobril peetakse rahvusvahelist muusikapäeva ja Alekseyd seob Pärnuga tegutsemine rahvusvahelises heategevusorganisatsioonis Y’s Men International, mida esindab Pärnus Y klubi, siis tuleb ta meelsasti Pärnumaale musitseerima ning head juttu puhuma. Ta on Peterburi vabakutseline ajakirjanik, muusik, laulja ja fotograaf. Aleksey laulab ja mängib meilegi üldtuntud vene ja saksa šlaagreid, noppeid vene filmi- ja multifilmi klassikast ja muud. Novkorodis 1957. aastal sündinud Aleksey on oma suure ajaloo- ja viljehuvi pärinud vanematelt, kusjuures isa oli ajaloolane ja ema õpetaja. Just seepärast räägib ta muusikapalade vahele lugusid Venemaa ajaloost, viljest, praegusest elust Venemaal ja paljust muust, mis võib just kohalviibivatele kuulajatele huvi pakkuda.

Jätka lugemist »

Aita Puust: mulle meeldib rohkem kodulugu

Laupäeva ennelõunal, 14. septembril kogunes pea poolteist tosinat koduloohuvilist Sindi muuseumisse, kus juba palju aastaid on harjutud ajalooklubina kohtuma. Harjumatu oli Heidi Vellendi puudumine, sest just tema on eelnevatel aastatel muuseumi juhatajana seisnud hea ajalootundide toimumise eest. Nüüd kuulati huviga, mida ütleb algussõnadeks Aita Puust, kes asus juhataja ametisse eelmise nädala esimesel päeval.

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto Urmas Saard

Ajakapsli aastast 1962 avavad Ants Jaansoo, Esta Reidissaar ja Urve Lusmägi. Tagaplaanil Sindi muuseumi töötajad Kiki Pärnpuu ja Aita Puust. Foto: Urmas Saard

video kirjeldab visuaalselt ja kuuldavalt nostalgilist ning tundlikku ajarännakut möödunusse, mis avab loo noorest tütarlapsest, Sindi vabrikust, tolle hiilgeajast ja lõpust

„Ma loodan, et tulete edaspidigi siia majja kokku,” oli tema esimene sõnum klubirahvale. Puust ütles, et ajalugu koosneb eeskätt faktidest. „Aga mulle meeldib rohkem kodulugu, sest ma ei ole ajaloolane.” Ta selgitas, et inimese sees püsiv lugu pajatab selle paiga rõõmust või kurbusest, olgu siis lugu naljakas või irooniline. See lugu on väga tähtis. „Kasvõi sellest, kuidas teise talu perepoeg õitsil käis või kosja läks või mis iganes – sest lood loovadki koduloo.”

Et mitte jääda üksnes sõnadesse, näitas Puust tillukese sülearvuti ekraanilt kaheksa minuti pikkust videot, mida peale tema enda on juhataja arvates kõik teised juba näinud. Päris nii see siiski polnud, oli teisigi, kes nägid esmakordselt. Aga eranditult kõik jäid Puustiga samale arvamusele, et video on vaimustavalt õnnestunud.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumis saab katsuda ajakapslit ja vaadata selle sisse peidetud teateid minevikust

Laupäeval , 14. septembril palume sisse astuda Sindi muuseumituppa. Alustame kell 11.

Tiit, kelle masina purustaja haardest ilmuski lammutustööde käigus päevavalgele Sindi töölisnoorte keskkooli hoone soklisse peidetud ajakapsel. Foto Kiki Pärnpuu

Avame pidulikult Sindi töölisnoorte keskkooli ajakapsli. Kapsel leiti nimetatud hoone lammutustööde käigus. Ootame kõiki, kes selles koolis töötanud, õppinud ning õpetanud on. Samuti kõiki sintlasi uudistama, sest tegemist on haruldase, kui mitte ainulaadse leiuga.

Vaatame, meenutame, sööme torti ning peame plaani, mida huvitavat teha algaval sügis-talvisel hooajal. Tulge kindlasti!

Aita Puust
Sindi muuseumi uus töötaja

 

Tiit, kelle masina purustaja haardest ilmuski lammutustööde käigus päevavalgele Sindi töölisnoorte keskkooli hoone soklisse peidetud ajakapsel. Foto: Kiki Pärnpuu →

Samal teemal:

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto Urmas Saard

 

 

 

 

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Aita Puust: hästi armas oleks, kui inimesed leiavad tee muuseumisse

Teisipäeval külastasid Tori valla kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel ja Külauudiste reporter Urmas Saard teist päeva Sindi muuseumi juhatajana töötavat Aita Puusti. Vestluslauas osales ka muuseumi töötaja Kiki Pärnpuu, kes pärast senise juhataja Heidi Vellendi ametiaja lõppemist korraldas muuseumi tööd ja nüüd lubab olla Puustile abiks linna mäluasutuse töösse sisseelamisel.

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto Urmas Saard

Katariina Vaabel annab Aita Puustile ajakapsli üle ja soovib juhataja ametisse astumise puhul edukat tööd Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi kool oli novaator, eestvedaja – terves tolleaegses Eestis

Vaabel ei tulnud linna tähtsasse ajalookeskusesse tühjade kätega, kaasas oli muuseumi kõrvalt lammutatud hoone ajakapsel. Möödunud nädalal tuli metalne silinder hoone sokliosa purustamisel nähtavale. Ajakapsli sisu on juba maakonna lehes asjakohaselt tutvustatud ja tänastele külalistele Puust enam kapslit ei avanud. Küll aga on kavatsus leidu edaspidi kõigile külastajatele museaalse väljapanekuna näidata ja koos põhjalike selgitustega tutvustada. Aga esmalt tuleb leid nõuetekohaselt muuseumis arvele võtta.

Puust: Olen olnud Tori elupõline elanik, mitmendat põlve juba. Väga pikka aega olnud Tori raamatukogu juhataja. Raamatukogu on olnud põnev selles mõttes, et asutaja oli minu vanaisa vanaisa. Ühel hetkel tuli müür vastu ja tuul hakkas vastu puhuma. Kuna siin avanes võimalus kandideerimiseks, siis oma toredate sõbrannade ergutamisel saatsingi paberid ära.

Jätka lugemist »

Wabaduse teekond jõuab Pulli jaama

14. ja 15. augustil peatub Vabadussõja 100 programmi raames ringreisi tegev soomusrong-rändnäitus Pärnumaal Tori vallas asuvas Pulli jaamas.

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto Urmas Saard

Soomusrong nr 7 „Wabadus“ Võnnus. Foto: Urmas Saard

Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda

Pulli jaama saabumise päeval on soomusrong nr 7 „Wabadus“ uudistajatele avatud kell 15.00 – 21.00. Pidulik avamine toimub 17.00. Esineb Tartu ülikooli puhkpilliorkester Popsid. Sõjaajalooklubi Front Line Eesti korraldab näidislahingu. Kell 20.00 esineb militaarne rockansambel Mustad Kolonelid.

Järgmisel päeval, neljapäeval, on soomusrong avatud 11.00 – 18.00. Kell 16.00 laulab ansambel Šal-Lal-Laa ja kell 17.00 jätkub kontsert „Kaugel, kaugel, kus on minu kodu…” Esinevad Indrek Kalda ja Paul Kristjan Kalda. Mõlemal päeval on avatud kohvik ja kogu sündmustik tuuakse vallarahvani tasuta.

Edasi liigub rong Pärnusse. Eilsest kuni 1. augustini peatub soomusrong Viljandi raudteejaamas, kus koostöös sõjamuuseumiga toimub 27. juulil kell 15 kontsert. Põldsepp ja Pojad laulavad soomusrongil vabadussõjaaegseid laule.

Jätka lugemist »

Suur pildigalerii Järvakandi klaasimuuseumist ja Järvakandi vaadetest

20. juulil külastasid Sindi Naisliidu teadmishimulised naised paarikümne aasta vanust Järvakandi klaasimuuseumit, mis asub 1879. aastal asutatud klaasikoja juurde ehitatud tööliste majas. Ukse avas muuseumi varahoidja Külli Muromägi ja juhatas huvilised esmalt nõgisesse tuppa, kus kõigepealt äratas tähelepanu päris elusuurune klaasiahju makett.

Järvakandi klaasimuuseumis. Foto Urmas Saard

Järvakandi klaasimuuseumis. Foto: Urmas Saard

Fantaasiaküllus, tundlik vormikõne, elegants ja täiuslikkuseni viimistletud proportsioonid iseloomustavad Pilvi Ojamaa klaasidisaini

Muromägi seisatas tema enda pikkusega võrreldava klaaspudeli kõrval ja küsis, kas keegi teab selle otstarvet? Selgus, et sellistest pudelitest on ka Järvakandis aknaklaasi toodetud. Aga muuseum ei jutusta üksnes Järvakandi klaasi valmistamise ajaloost. Seinale riputatud kaardilt saab täieliku ülevaate Eesti klaasikodade kunagisest paiknemisest läbi ajaloo. Hüti oli Eestis esimesena tegutsemist alustanud klaasikoda (1628-1664). Läbi aegade on Eestis tegutsenud üle poolesaja klaasitööstuse. Tehislikult saadakse klaasi kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel ning vajalike lisandite manustamise teel. „Kas on olemas ka looduslikku klaasi,” küsis giid. „Jah. looduslik kvartsklaas võib tekkida välgulöögist, vulkaanilise tegevuse tagajärjel, samuti meteoriidi langemise tulemusena.

Jätka lugemist »

Vladimir Võssotski muuseum Jekaterinburgis

Kaugelt saabunud Jekaterinburgi külastajat võib üllatada, et linnas, kus Võssotski on vaid paaril korral käinud, asub temale pühendatud muuseum.

Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto Urmas Saard

Vaade Võssotski keskuse vaateplatvormilt Jekaterinburgi linnale. Foto: Urmas Saard

Jekaterinburgis asuv Võssotski nimeline keskus avati ametlikult 2011. aastal. Uurali pilvelõhkujale poeedi nime andmise ametliku loa andis Võssotski perekond. Tollel hetkel oli tegemist väljapool Moskvat asuva Venemaa kõrgeima hoonega. Võrdluseks, et Peterburis kõrgub nüüd juba Euroopa kõrgeim, 462-meetrine pilvelõhkuja. Võssotski keskuse kõigest 54-korruselise poolpilvelõhkuja kõrgus on ainult 188,3 m. Kuid kõrghoone vaateplatvormilt avaneb sellegipoolest suurepärane vaade linnale. Kõrghoonele Võssotski nime andmise järel sündis muuseumi asutamise idee.

Muuseum avati 2013. aastal legendaarse Vene laulja, luuletaja ja näitleja Vladimir Võssotski (Владимир Семёнович Высоцкий; 25. jaanuar 1938 Moskva – 25. juuli 1980 Moskva) mälestuseks tema 75. sünniaastapäeval. Muuseumi avamine hoone teisel korrusel sai teoks tänu ärimees Andrei Gavrilovi metseenlusele. Suurt abi muusemi sisustamiseks museaalidega osutas poeedi poeg Nikita. Miks ikkagi Võssotski muuseum Jekaterinburgis, kus ta on kõigest paaril korral esinenud? Muuseumi seinal oleval suurel kaardil näeb kümneid linnasid, kus Võssotski omaaegses NSV Liidus esines. Ka Tallinnas aastatel 1972 ja 1973. Muuseumi giidilt kuuldud selgitus oli lihtne: keskuse arendaja Gavrilov oli olnud Võssotski tuline fänn. „Meie muuseum – see on lugupidamise avaldus Võssotski isiksusele.”

Jätka lugemist »

Väärikad külastasid “Tõe ja vabaduse nimel” Mahtrat

Kuuendal juunil käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpetanud ja jätkajad suvisel õppepäeval Mahtra Talurahvamuuseumis, kus tutvustatakse peamiselt 19. sajandi maarahva elu ning vastuhakku baltisaksa mõisnikele.

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto Urmas Saard

1933. aastal püstitatud ausammas Mahtra sõja mälestuseks. Foto: Urmas Saard

Kümne minuti pikkune film valmis Tallinnfilmis 1958. aastal Mahtra sõja 100. aastapäevaks.

Giidina jagas museaalide kohta selgitusi Mahtra muuseumi teadur Rait Talvoja, kellel oli huvi kuulda ka väärikate õppurite teadmisi esemete nimetuste ja kohanimede kohta vastavalt sellele, millisest ajaloolisest kihelkonnast keegi pärit on. Rääkida, kuulata, küsida, vastata, vestelda ja vaadata oli palju.

Alustati pastlapaari juurest. Paljude suurepäraste teadmistega väärikad eksisid pastla valmistamiseks kasutatava materjali nimetamisega. Selgus, et pastlaid tehti omal ajal loomanahast. Mõtlikuks tegid käerauad, mis on muuseumi väljapanekute seas ainukesed säilinud originaalesemed Mahtra sõja päevilt. Need leiti 1958. aastal mõisa kahe tiigi mudast puhastamise käigus.

Jätka lugemist »

Muuseumiööl Sindi muuseumis

Rahvusvahelise muuseumipäeva puhul avas traditsioonilisel muuseumiööl enam kui saja Eesti mäluasutuse hulgas järjekordselt ka Sindi muuseum külastajatele oma uksed.

Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto Helen Parmen

Muuseumiöö Sindi muuseumi õuel. Foto: Helen Parmen

fotograaf Helen Parmen olevat andnud lubaduse korraks läbi astuda, aga jäänud päris mitmeks tunniks muuseumiööd pildistama.

Täna kinnitas Sindi muuseumi juhataja kohuseid täitev Kiki Pärnpuu, et väikelinna mälukeskus on varemgi muuseumiöödel osalenud. „Kahjuks kirjutati Pärnu Postimehe veebilehes (21. mail), et Sindi muuseum osales muuseumiööl esmakordselt, mis ei vasta tõele,” selgitas Pärnpuu, kelle sõnul on mõnel juhul hinnatud külastajate hulka koguni sadades. Näiteks 2009. aasta muuseumiööl võisid põlised Sindi elanikud ja kõik teisedki astuda kümneaasta pikkuse sammu minevikku ja vaadata katkeid üheksa tunni pikkusest videosalvestusest, mida olid teinud praegused manalamehed Mihkel Saar ja Jaan Muri. 2010. aasta muuseumiöö pealkirjaks valitud „Öös on lugusid“ andis põhjust jutustada Sindi muuseumisse talletatud lugusid, mis paljus seotud kalevivabriku ajalooga. Siis vestles vabriku ajaloo teemal tollane muuseumi juhataja Heidi Vellend. Lisaks põhiekspositsioonile vaadati Eesti raha ajalugu tutvustavat rändnäitust.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi suvehooaja avab ajarännak laulupeo sünni juurde

Sellel laupäeval, 4. mail kuulutab Eesti Maanteemuuseum suvehooaja avatuks ajarännakuga aastasse 1869. Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad, mis jutustavad neid kasutanud teeliste lugusid.

Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto Urmas Saard

Muuseumi Varbuse postijaama sisehoovi rivistuvad läbi aastakümnete laulupeolisi peole viinud vankrid ja masinad. Foto: Urmas Saard

Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale

Ajarännak aastasse 1869 toimub koostöös Tartu Laulupeomuuseumiga. Ajarännakus osalevad legendi järgi Kanepi kandi koorid, kes arutavad, kas üldse laulupeole minna, ja teevad just saabunud nootide abil lauluproovi. Ajarännakut ja muuseumi hooaja avamist uudistama tulnud tavakülastaja saab osa õpitubadest, lauluproovist ja preili Lydia Koidula visiidist. Kohal on ka Hugo Treffner, kes omakanda rahvast ärgitama on tulnud.

„Kuigi maanteemuuseumi algava hooaja täht on uus masinahall, elame enne uue ekspositsiooni avamist mitme hooajanäituse ja sündmusega kaasa laulupeo juubeliaastale,“ rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. „Nii muuseumi suve avaüritus kui kaks hooajanäitust pööravad pilgu laulupeoliste mineku teekondadele ja selle muutumisele aja jooksul.

Jätka lugemist »

Kullamaal läidetud märgutuli võeti vastu Pakamäe linnamäel

Jüripäeva eelõhtul, 22. aprillil tähistati maarahva tähtsaimat püha ja Asutava Kogu kokkutulemise sajandat aastapäeva üleriigilise Jüriöö märgutulede süütamisega. Pärnumaal kulges tänavune Jüriöö märgutulede eksperiment teekonnal Läänemaalt Pärnumaale. Tulemärguanne sai alguse Kullamaalt ja kandus üle Kurese külas asuvale pronksiaegsele Pakamäele.

Märgutuli Pakamäel. Foto Urmas Saard

Märgutuli Pakamäel. Foto: Urmas Saard

Pärnumaal on alates aastast 2013 tähistatud Jüriöö ülestõusu aastapäeva tuleteate edastamise eksperimendiga

Kurese küla asub vähem kui tunni pikkuse bussisõidu kaugusel Pärnust, praeguses Lääneranna vallas. Pärnu muuseumi ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva ettevõtmisel kogunes eile enne päeva loojumist Kurese küla algustähise juurde üle poolesaja huvilise. Sealt jääb linnulennult umbes paar kilomeetrit Soontagana maalinnuseni. Aga suure seltskonna peatähelepanu keskendus esmalt Kurese loodushoiutalu pidajale Urmas Vahurile, kes seisis küla tutvustava stendi ees. Vähemalt 2500 aastat vana asum on praeguseks inimeste poolt mahajäetud. Küla taastaja Vahuri eestvedamisel on võsaraiumiste ja karjatamisega taastatud üks Mandri-Eesti väärtuslikumaid loopealseid. Hüljatud Kurese sumbküla endise peatänava ääres olevad paekivist piirdeaiad on samuti tema ettevõtmisel ja Euroopa Maaeluarengu Põllumajandusfondi rahastamise toetusel uuendatud. Eelmisel aastal rassis kiviaedike ladumisel kümmekond töölist.

Jätka lugemist »

Mammutite ja jääkaru juures ning miljoneid aastaid ajalugu

Äksi Jääaja Keskus on terves Baltikumis ainulaadne elamusi tekitav õppekeskkond, kus saab tutvuda aastatuhandete kestel kujunenud maailma ja Eesti looduse, elusuuruses eelajalooliste loomade ja palju muu huvipakkuvaga.

Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses Foto Urmas Saard

Mammutiema Voorika Jääaja Keskuses. Foto: Urmas Saard

Päris viimasest jääajast on möödas umbes kümme tuhat aastat, aga seegi polevat veel päriselt lõppenud

Möödunud nädala kolmapäeval vuras taas suur buss Pärnust Äksi alevikku. Reisijateks TÜ Pärnu Väärikate ülikooli tudengid, kellest enamik külastas Vooremaa keskmes asuva Saadjärve kaldal paiknevat jääaja elamuskeskust esmakordselt. Mõned sõitsid Jääaja Keskuse õppematerjalidega tutvuma juba teist korda, sest 2200 ruutmeetri suurusel näitusepinnal jätkub vaatamist ja teadasaamisi sootuks rohkem kui tunni-paari või koguni terve päevaga suudaks haarata.

Samas iga giid on oma jutustamise tahkude poolest erinev ja iga järgmine huviseltskond võib paluda vastuseid küsimustele, mida varem pole osatud küsida. Nii pole korduvad külastused igavad varem kogetud kohtumised, vaid alati uudsed ning põnevad.

Jätka lugemist »

Muuseumiööl kutsutakse külastajaid rohkem kui 200 paika üle Eesti

Veidi rohkem kui kuu aja pärast – laupäeval, 18. mail – toimub järjekorras üheteistkümnes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on mustreid”. Tänasest on avalikud öö eriprogrammid: muuseumides toimub kümneid eriekskursioone, mustriteemalisi töötubasid, kontserte, etendusi, mälumänge ja muud.

Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto Henno Luts

Tervishoiumuuseum muuseumiööl. Foto: Henno Luts

Kokku võtab tänase seisuga muuseumiööst osa üle 200 muuseumi, lisaks muuseumidele teevad oma uksed viieks tunniks tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad ning isegi looduskeskused – üht või teistpidi kultuuri, teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal tehti muuseumiööl üle terve Eesti rohkem kui 125 000 muuseumikülastust, mis tähistas ka öö külastusrekordit.

Muuseumiöö ühe korraldaja Vivian Siirmani sõnul on muuseumid ühed parimad paigad, kust otsida mustrite osas inspiratsiooni, sest muuseumikogudes leidub nii palju unikaalseid ja huvitavaid esemeid: “Muuseumiöö on võimalus omapäi või mitmekesi kodust välja tulla ja muuseumide põnevast valikust oma muster kombineerida. Kutsume muuseumiöölisi otsima ja märkama mustreid elus meie ümber – kultuuris, ühiskonnas, looduses – ja küsima milliste mustrite osad ise oleme. Miks me käitume teatud olukordades kindlal moel ehk millised on meie käitumismustrid, olgu siis indiviidi või grupina? Milliseid mustreid kasutavad tööstused ja masinad? Üle terve Eesti ootavad öö külalisi erilised ekskursioonid, kontserdid, töötoad ja võimalus enda jaoks lõputult uut avastada. Muuseumiöö on otsekui üks suur suur muuseumipidu ja igaüks on oodatud.”

Jätka lugemist »

Maanteemuuseumi uut näitust mõtestavad sisepõlemismootoritest tootemipuud

Eesti Maanteemuuseumi kunstikonkurss valmiva näitusehalli „Masinate valitsemine“ teemat avava kunstiteose tellimiseks on lõppenud. Võitjaks osutus Jevgeni Zolotko kavand „Tootemipuud“.

Sisepõlemismootoritest tootemipuud.Konkursile laekus 8 kavandit, mille vahel žürii valis kolm auhinnalist kohta. Projekti eesmärk oli leida tänavu juuli lõpus avatavale näitusehallile „Masinate valitsemine“ sobiv ideelahendus, mis aitaks mõista ja avada näituse kahetähenduslikku pealkirja.

Võidutööks valis žürii Jevgeni Zolotko kavandi „Tootemipuud“, mille eesmärk on aidata külastajal luua tervik kolme alaekspositsiooni vahel ning olla sissejuhatajaks näitusega tutvumisel. „Oma aja ära elanud sisepõlemismootorite kestadest luuakse kolm skulptuuri, mille funktsiooniks on illustreerida uue loodava väljapaneku kontseptsiooni – masinate ülemvõimu. Tootemipuu, mis on ülesehitatud mootoritest kehastab kerge irooniaga meie austust ja praegusel ajal ka sõltuvat seisundit nendest liikumisvabadust tagavatest mehhanismidest,“ avas kunstnik Jevgeni Zolotko oma kavandi ideed.

„Žüriile meeldis võidutöö puhul just see, et kavand haakub hästi teemaga, kuid jääb seejuures piisavalt ambivalentseks ning avatuks erinevatele tõlgendustele. Loodavad skulptuurid annavad ruumile enam vertikaalset mõõdet ning tootemipuud võiksid raamistada ekspositsiooni algust ja lõppu,“ täiendas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Võidutöö maksumuse suurus on 14 000 eurot ning teos valmib tänavu mais.

Eesti Maanteemuuseumis toimub 15. veebruaril uue masinahalli eeltutvustus, kus esitletakse ka kunstikonkursi tulemusi ning saab näha esikolmiku kunstikavandeid.

Paavo Kroon
Eesti Maanteemuuseumi kuraator

Nõmme muuseumis näeb Irmeli Vaher-Jaansoni maale

Kuni 9. märtsini saab Nõmme muuseumis vaadata Irmeli Vaher-Jaansoni temperamaalide näitust pealkirjaga „Värvid toas ja õues“.

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto Jukko Nooni

Irmeli Vaher-Jaansoni maal. Foto: Jukko Nooni

Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest

Esindatud on valik natüürmorte ehk vaikelud tubasest poolest, kuid ei puudu ka kunstniku lemmiktemaatika: vesised maastikud ja salapärased metsasügavused. Vitriinides on samal ajal väljapanek kunstniku raamatukaante kujundustest mitmesugustel teemadel.

Aastail 1987–1990 õppis Irmeli Vaher-Jaanson Tallinna Kopli Kunstigümnaasiumis. 1995 kaitses ta Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakonnas köite erialal bakalaureusekraadi ja viis aastat hiljem samas osakonnas magistrikraadi. Irmeli Vaher-Jaanson on palju osa võtnud raamatukunstinäitustest, ometigi kujunes juba ülikooliajal kunstniku teiseks lemmikvaldkonnaks maalimine. Peamiselt temperatehnikas maastiku- ja loodusetüüdid Eestimaa eri paikadest, sekka natüürmordid moodustavadki kunstniku loomingust kandva osa.

Jätka lugemist »

Nõmmel avatakse kabemuuseum

Laupäeval, 15. detsembril kell 11 avab kabetreener Heinar Jahu Nõmme huvikooli (Vikerkaare 10) kolmandal korrusel mõttemängude klasside ees kabemuuseumi.

Heinar Jahu. Foto Jukko Nooni

Heinar Jahu. Foto: Jukko Nooni

Kabemuuseumi eksponaadid pärinevad Heinar Jahu isiklikest kogudest. Kabemuuseum tutvustab kabemängu teket ja arengut maailmas, Eestis ja Nõmmel. Vanim eksponaat on prantsuskeelne kaberaamat aastast 1801.

Nõmme linnaosa vanema Grete Šillise sõnul on Nõmme huvikool kabemuuseumi jaoks ainuõige koht, kus Heinar Jahu on noortele kabet õpetanud mitukümmend aastat. „Heinar Jahu õpilased on nii Eesti kui rahvusvahelistel tiitlivõistlustel saavutanud kõrgeid kohti. Tema aastatepikkuse töö tulemusel omistati mõned aastad tagasi Nõmmele Eesti kabepealinna tiitel,“ lausus linnaosavanem.

Heinar Jahu rääkis, et tal on kabemuuseumi avamise mõtet haudunud üle 50 aasta. „Tänavu sügisel valmis Pääsküla kooli juurdeehitis, kuhu sai ruumid ka Nõmme huvikool, endise nimega Nõmme noortemaja. Uutes ruumides leidis huvikooli direktor ruumi ka kabemuuseumi jaoks,“ rääkis ta.

Jukko Nooni
Nõmme linnaosa valitsuse avalike suhete nõunik

Väärikatega Maarjamäel

Neljapäeval tegi TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli poolsada õppurit õppereisi Maarjamäele, kus külastati hiljuti avatud kommunismiohvrite memoriaali, mäluraja monumentide parki ning vaadati filmimuuseumi näitust, Maarjamäe lossi ja levimuusika lugu.

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel Foto Urmas Saard

Kommunismiohvrite memoriaal Maarjamäel. Foto: Urmas Saard

nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas

Jaak Suurväli, Väärikate ülikooli nõukoja liige, tegi juba bussisõidul põhjaliku ülevaate Tallinnasse Maarjamäele rajatud kommunismiohvrite memoriaalist ja ohvitseride mälestusmärgist, mis võtab enda alla umbes 30 000 ruutmeetri suuruse ala. Kui tänavu 4. mail asetati memoriaali ehitusele nurgakivi, siis pani justiitsminister Urmas Reinsalu silindrisse 2002. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud avalduse okupatsioonirežiimi kuritegude kohta Eestis. „See on avaldus, millega Eesti rahvaesindus tunnistas nõukogude režiimi tegevuse Eesti territooriumil kuritegelikuks ja rõhutas, et nende inimsusevastaste kuritegude eesmärk oli hävitada Eesti rahvas,” selgitas minister kevadel. Memoriaal avati rahvusvahelisel kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeval. Seintelt saab lugeda nende Eesti inimeste nimesid, kes kaotasid elu kommunistliku režiimi terrori läbi.

Jätka lugemist »

Sada aastat Eesti Vabadussõja algusest ja Viktor Arak

28. novembril möödub 100 aastat Vabadussõja algusest. Vabadussõda oli Eesti ajaloo säravamaid sündmusi. Esimest korda võideldi oma lipu all, Eesti sõjaväevormis, oma riigi eest. Seepärast tähistatakse Sindi gümnaasiumis tähtpäeva õpilaskonverentsiga „100 aastat Eesti Vabadussõja algusest”.

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto Urmas Saard

Sindi gümnaasium lippude ehtes. Foto: Urmas Saard

kõlab Karl Rammi vähetuntud laul „Eestimaa”

Kuna neli kodanikeühendust on teinud üleskutse süüdata 28. novembril küünlad kõigi vabadussangarite kalmudel, siis minnakse Sindi gümnaasiumi õpilasomavalitsuse korraldusel Sindi õigeusu kalmistule, kus kell 10.00 asetatakse Viktor Araki kalmule lilled ja süüdatakse küünal. Viktor Araki hauakoha eest kannab hoolt Sindi gümnaasium juba aastaid. Kuid ühe sangari kalmul seistes mõeldakse kõigile 20-le Eesti Vabadusristi kavalerile, samuti kõigile Vabadussõjas võidelnutele, kes otseselt või kaudselt seotud Sindiga.

Mälestustalitusel võtavad sõna Kaitseliidu Pärnumaa maleva kaplan Eduard Kakko ning Tori abivallavanem Jana Malõh.

Veerand tundi enne keskpäeva seisavad kümned õpilased sinimustvalgete lippudega auvalves Vabadussõjas langenute mälestustahvli juures, mis asub Sindi gümnaasiumi vana maja esimese korruse koridoris. Rivistusel osaleb Kaitseliidu Pärnumaa maleva esindus.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad rüütasid ennast sajandi vanuste uhkete riietega

Riia vanalinna ajaloolise hoone võlvkeldris asub mõned aastad tagasi avatud Baltimaade esimene ja ainus moemuuseum, kus praegu näeb näitust „1918. Vabaduse luksus”. Külastajad võisid viivuks põhjalikult oma imagot muuta, peegli ees keerutades oma välimust imetleda ja vaatajate kiitvaid sõnu kuulda.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto Urmas Saard

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli õppur Mare Riia moemuuseumi eksponaati riietunult. Foto: Urmas Saard

Põnevust tekitas Anna hoogne tegevus, millega ta järgemööda naisi nähtud ajastule vastavalt riidesse pani

Mööda trepiastmeid allapoole laskudes kohtub moemuuseumi külastaja esmalt plakatilt vastu vaatava tuntud vene moeajaloolase ja kollektsionääri Aleksandr Vassiljevi pildiga. „Ta on ka Eestis hästi tuntud. Aasta alguses avas Vassiljev Keila-Joa lossis pulmakleitide näituse,” rääkis minu seljataga astuv Mall. Tema sõnul ei vajavat legendaarne moeajaloolane tutvustamist isegi mitte vähese moeteadlikkusega inimeste hulgas. Populaarset Vassiljevit teatakse võrdväärselt hästi nii kodu- kui välismaal. Üle ilmamaa kuulsa moekuru ja Natalja Muzõtškinaga otsustati asutada maailmakuulsate moeloojate muuseum ka Riiga.

Jätka lugemist »

Läti suurjuubelile eelneval päeval Laima muuseumis

Esmapilgul ei teakski arvata, et Riia kesklinnas Miera ja Palidziba tänavate nurgal paikneva Laima šokolaadimuuseumi väljapanekud asuvad 1939. aastal projekteeritud omaaegses tööstushoones.

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto Urmas Saard

Kristīne, Laima šokolaadimuuseumi giid, pakendab külaliste valmistatud maiustusi. Foto: Urmas Saard

Üks šokolaadist nukk on koguni vanem kui Läti riik

Peauksest sisenedes astuvad külastajad punakaspruuni vaibaga kaetud trepist üles. Trepikoja lagi meenutab pisut mullitavat šokolaaditahvlit. Näib nagu valguks sulavat šokolaadi välja ka lae ja seinte kokkupuute kohtadelt. Tundub, et maiajaid huvilisi võõrustatakse lausa magusa võlumaailmas. Vastuvõtu ruumi põrandal näeb ülisuuri kompveki- või šokolaadiümbriste värvilisi pabereid.

Varahommikuse ekskursiooni bussiga saabunud pärnakaid on sellisel suurel hulgal, et meid lahutatakse kahte võrdsesse osasse, kumbki giid saab täpselt 20 maiasmokka. Giidide rinda kaunistab suur Läti rahvusvärvides rosett. Järgmisel päeval saab Läti Vabariik täpselt saja-aastaseks. Sümboolselt ongi väga õige alustada lõunanaabrite suurjuubelit Laima šokolaadidest, mis on kahtlematult üks Läti rahvuslikke uhkuseid. Kristīne võtab rohke valikuga Laima kompvekkide korvi ja palub kõigil suu magusaks teha.

Jätka lugemist »

Põllumajandusmuuseumis

Maakultuur on rahvusliku mälu ja identiteedi kandja, mille püsimisele aitab kaasa Eesti Põllumajandusmuuseum.

Eesti Põllumajandusmuuseumis Foto Urmas Saard

Eesti Põllumajandusmuuseumis. Foto: Urmas Saard

Eelmise aasta augustis allkirjastas maaeluminister Tarmo Tamm Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid asutamispaberid, millega liideti Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum ja Tori hobusekasvanduse kompleks ühise sihtasutuse alla. Tori hobusekasvandus alustas tegevust 1856. aastal vajadusega aretada vähenõudlikku ja vastupidavat eesti hobust. Jakobsoni tunti kui edumeelset ja uuele avatud peremeest. Tema talumuuseum ongi just see paik, kus vana kohtub uuega. Ülenurmel asuva keskmuuseumi oluline ülesanne on Eesti maakultuuri, omandisuhete, põllumajandusliku tootmise, põllumajandushariduse ja -teaduse jäädvustamine ning vastava valdkonna ainese kogumine, uurimine, eksponeerimine ja säilitamine.

25. septembril käisid TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajad õppereisil Põllumajandusmuuseumis. Suur huviliste seltskond jaotati kaheks, et giididel oleks hõlpsam selgitusi anda. Üks giididest oli teadur Lembit Karu (pildigaleriis foto 016), kelle erialaks on etnograafia.

Jätka lugemist »

Sindi esimene inimene ehk tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus

Ega me täpset aega enam ei mäleta, aga see pidi olema 2008. a helmekuu paiku. Olime kahekesi Kärdiga jõudnud vana aasta sees enamvähem hästi uude elupaika sisse seada ja alanud aasta meelitas Sindit avastama kodutänavast kaugemal ringil.

Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus Foto Urmas Saard

Heidi Vellend, tuntud inimene Sindi linnaraamatukogus. Foto: Urmas Saard

Kui meenutuste kilde kokku noppides tunnistasime, et täpset aega ei mäleta, siis vahetult enne loo avaldamist torkas pähe kahtlus

Tagantjärele on isegi ebamugav tunnistada, et ümberasumisel Pärnust Sinti olid eelteadmised väikelinna kohta äärmiselt napid. Päris ausalt öeldes koguni olematud. Ei teadnud isegi seda, millist tänavatpidi jookseb Linnuriigis Sindi ja Paikuse vaheline piir, ega sedagi, et tiheasustusega Viira linnaosa külje all asuv Helmondi puhketare ei asugi Sindis. Pidasime siis Kärdiga aru, et kust otsast hakata linnaga tutvuma, kui ei tea isegi Sindi algust ja lõppu. Õnneks tabas hüva nõu meid mõttelt seada sammud kõigepealt Sindi muuseumisse, mis asub üsna linna keskpaigas.

Nii juhtuski, et ühel muljetavaldavalt meeldejääval päeval vajutasime veidi raskelt liikuva ukse linki. Juba hetk hiljem tervitas eeskojas põneval pilgul uudistavaid saabunuid sõbralikult naeratav inimene, kes kuulas tähelepanelikult meie küsimise ära. Andsime teade, et oleme uusasukad, kes soovivad tutvuda linna mineviku ja olevikuga.

Jätka lugemist »

Tiit Kask: Sindi sai oma kodulinna eest sõnumi välja saata

„Made in Pärnumaa” jutustab Pärnu muuseumis ka Sindist, aga mitte enam kaua.

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust Made in Pärnumaa Foto Urmas Saard

Tiit Kask avab Pärnu muuseumi ukse, et külastada näitust “Made in Pärnumaa”. Foto: Urmas Saard

Arvan, et Sindi spordielu hoidis kogukonda tublisti koos

Pärnu muuseumis on käesoleva nädala lõpuni veel viimaseid päevi avatud pea viis kuud kestnud näitus „Made in Pärnumaa”. Külastajateni toodi kõik ainulaadne, oluline, eriline ja mis kõige tähtsam, päritolult just Pärnu maakonnast. Väljapanekute hulgas näeb ligemale sadat kõige olulisemat eset, rajatist, tegu, teenust, sündmust, teost, mis sisult eripärased ja olulised meie kodupaigale ning omavad tänini tähenduslikku rolli eesti rahva loos. Näituse mõtte algatajana tegi Pärnu muuseum koostööd Audru, Häädemeeste, Kihnu, Tori ja Sindi mäluasutustega.

Esmaspäeviti on muuseum külastajatele suletud, aga muuseumipedagoog Tiit Kask leidis siiski võimaluse suurt hilinejat vastu võtta. Liftiga näituse saali tõusmise ajal poetas turismiloolane Kask ristsõna lehekese pihku, et teadmiste kontrolliks kasvõi juba enne näitust nägemata tosin vertikaalset rida täis märkida. Teisele kohale asetatuna küsitakse 1834. a Sindis tööd alustanud suurettevõtte nimetust. Sindi valik oligi seekordse külastuse peamine huviväärsus, kuigi eranditult kõik ülejäänugi väärib samaväärset tähelepanu.

Jätka lugemist »

Maanteemuuseum tähistab oma sünnipäeva Fordidega

Sel pühapäeval, 29. juulil tähistab Eesti Maanteemuuseum oma 18. sünnipäeva. Lisaks muuseumi oluliste teetähiste meenutamisele vaadatakse 110 aasta tagusesse aega, kui tehasest väljusid esimesed Fordid ja algas autode masstootmine.

Maanteemuuseum Foto Urmas Saard

Maanteemuuseum. Foto: Urmas Saard

Kogu päeva tegevuste märksõnaks on „Ford“, kuna Henry Fordi sünnist möödub 155 ja konveiermeetodi kasutuselevõtust 110 aastat.

„Henry Ford muutis luksusliku, vaid ühiskonna koorekihile kättesaadava auto igamehe tarbeesemeks, suunates nii jäädavalt kogu ühiskonna edasist arengut,“ selgitas maanteemuuseumi teadur-kuraator Annika Kupits. „Vaatamata sellele, et Henry Ford ise konveierliini ei leiutanud, suutsid tema täiustused selle tööle panna.“

Külastajatele on vaid sellel päeval vaatamiseks näitus „Ford ajateljel“, kus avaneb esimese Fordi ja tema järeltulijate lugu. Kohale on tulnud ka kolm erineva ajastu autot – 1930-ndate alguse Ford A, 1980-ndate Ford Sierra ja tuliuus 2018. a Ford Focus RS. Kel sügavam huvi, saab kell 12.15 kuulata muuseumi teadurit, kes räägib Henry Fordi eduloost täpsemalt.

Lisaks sisustavad pidu erinevad mängud, töötoad ja päevapiltniku meeleolukas fotosessioon. Päeva lõpetab ühine tordisöömine.

Sünnipäevapidu algab kell 12. Sissepääs muuseumipiletiga.