Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

detsember 2017
E T K N R L P
« nov    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Kas Eesti lipp number kaks?

Eesti Rahva Muuseumis on aukohal Eesti lipu originaal, mille säilimise ja säilitamise üle on meil suur rõõm. Ka sama muuseumi sinimustvalgete kollektsioon on hindamatu väärtusega ja vene ajal nende säilitamiseks vajalik tuuldumapanek muuseumi siseõuel oli vaatepilt, mis lõi tummaks.

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Hendrik Hiibuse sinimustvalge lipp Helmut Aasamäe isiklikus kogus

Mitte väiksem pole pärnakate rõõm selle üle, et 8. detsembril anti Pärnu muuseumile Eesti Vabariigi 100. aastapäevanäitusele üks haruldane kolmest puuvillasest sitsiriide laiust kokku õmmeldud sinimustvalge lipp mõõtmetega 1,90 X 1,20 m koos varda või nööri jaoks õmmeldud mõnesentimeetri laiuse tupega. Kui meie naanlased või teised kultuurirevolutsionäärid ei jõudnud neid hävitada, on 1917. aasta Petrogradi aprillirongkäigu või 1905. aasta sinimustvalgeid kindlasti kusagil hoiul, aga siin kõneks olnud lipu puhul on tegemist võibolla sinimustvalgega number 2. Nimelt lehvinud see 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri ees juubeldanud rahva hulgas kui kuulati Hugo Kuusneri loetud Eesti iseseisvusmanifesti, mille ametlik nimetus on „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“. Teadaolevalt korraldas selle trükkimise kirjastaja ja trükikojaomaniku Aleksander Jürvetsoni abikaasa Maria Pärnus Hospitali tn. 14.

Jätka lugemist »

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.

Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Jätka lugemist »

Pärnu väärikad mõõtsid Rakveres kiiruseületajaid

Kümmekond päeva tagasi külastas suurem seltskond TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli õppureid Rakveres asuvat Eesti Politseimuuseumit, kus võeti endilt vanaaegsel kombel näpujälgi ja võinuks proovida osalemist tänavalahingus, vastavalt soovile kas märatsejate või märulipolitsei poolel.

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust Foto Urmas Saard

Pärnu väärikad mõõdavad Eesti Politseimuuseumi eest mööduvate autode kiirust. Foto: Urmas Saard

Koostöös Eesti Politsei- ja Piirivalveametiga avas SA Virumaa Muuseumid politseimuuseumi 2013. a mais. „Aga millal asutati Eesti politsei?“ küsis giid Natalja. Ega ei osatudki ootamatule küsimusele kohe vastata. Natalja naeris ja ütles, et tegelikult on isegi noored politsei kadetid vastanud ekslikult nagu oleks Eesti politsei asutatud alles 1991. aastal. „See on taasloomise aasta, aga Eesti politsei sünnidaatumiks peetakse 1918. a 12. novembrit,“ selgitas giid. 2010. aastal toimus politsei reorganiseerimine. Piirivalve ja kodakondsus- ning migratsiooniasutuste ühendamine politseiga tekitas Siseministeeriumi haldusalas uue ühendatud ametkonna. Nende eelteadmistega läksime muuseumisse kõndima, et tutvuda politsei töö erinevate tahkudega, testida turvavööd, mõõta reaktsiooni kiirust autoroolis, proovida politseivarustust ja osaleda muudes vähem vilumusi nõudvate politsei ülesannete täitmisel.

Konstaabli igapäevaelu tutvustavas ruumis avas Natalja jämedate trellidega arestikambri ukse ja soovi korral saanuks mõnigi külastaja proovida sealset kitsukest pinda istumiseks. Eksponaadi omandas muuseum pärast seda, kui Rakvere politseijaoskond uude hoonesse kolis.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumis uuendatakse eksponaadi väärtusega pliiti

Pottsepp Aleksei Karasjov alustas eile hommikul Sindi muuseumis pliidikivide lahtivõtmist, kui ühel hetkel varises ka enamik soemüüri kokku.

Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile Foto Urmas Saard

Pliit ehitatakse hüdroisolatsioonile. Foto: Urmas Saard

Tegemist käis kohapeal vaatamas Sindi linnapea Rein Ariko, kelle sõnul tuleb vanade ehituste puhul alati arvestada ettearvamatute lisatöödega. „Praegu Sindi muuseumi kasutuses olev hoone on Johann Christoph Wöhrmanni aegne elumaja, mis ehitati ajavahemikul 1835 kuni 1841,“ ütles Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend. Pliit ilmselt nii vana ei ole, aga siiski ehitatud tolleaegse tava kohaselt muldpõrandale. Kuna juba palju aastaid on tuba köetud üksnes kõrval oleva ahjuga, seisis pliit ilma sihipärase kasutuseta. Pliidi alla tuld tegemata hakkasid kivid ajapikku maapinna niiskust ülespoole juhtima. Nätskeks muutus vuukide vahet täitev savisegu ja kivid pundusid.

Ariko ütles, et nüüd enam vahetult muldpõrandale pliiti ei laota ja esmalt tehti valmis hüdroisolatsioon. Lõõristikuga soemüüri enam ei tule, kuigi välise ilme säilitamiseks ehitatakse soemüür uuesti üles. Pliit on küll minetanud omaaegse otstarbe, kuid seda säilitatakse ikkagi kui vana eluhoone eksponaati.

Jätka lugemist »

Samblaloomad näitavad ennast Sindi muuseumis

Kuni 12. novembrini näeb Sindi muuseumis vahtkummist mänguasjade näitust „Mida me kogume?“. Tiina Palmaru 111 mänguasja pärinevad seitsme- ja kaheksakümnendatest aastatest.

Tiina Palmaru kogusse kuuluvad Polümeeri Miška ja Vigri peatuvad Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Tiina Palmaru kogusse kuuluvad Polümeeri Miška ja Vigri peatuvad Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Muuseumi klaasvitriini uste taga troonivad aukohal ühed tuntumad samblaloomad: 1980. aasta Moskva olümpiamängude maskott karupoeg Miška ja Tallinnas peetud purjeregati maskott hülgepoiss Vigri. Neid on mitu ja erinevas suuruses. „Omaaegse Tootmiskoondise Polümeer kunstnikud nimetasid kõiki neid tegelasi samblaloomadeks mänguasjade karvastatud pealispinnase tõttu,“ selgitas Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend.

Tiina Palmaru ütles, et töötab Pärnu lasteaias Pöialpoiss ujumisõpetajana ja seepärast tegi ta esimese näituse juba mitu aastat tagasi oma töökohal. Näitus tekitas elevust eelkõige vanematele inimestele, kellele meenus üks ajajärk nende noorusmaalt. Hiljuti oli näitus vaadata Paikuse raamatukogus ja nüüd jõudis järjega Sindi rahva juurde. Polümeerseid karvaelukaid ostis Palmaru ka siis, kui õppis ülikoolis. Need ei olnud üksnes pisikeste laste mänguasjad, vaid pakkusid suurt huvi täiskasvanutelegi .

Jätka lugemist »

Martti Šorin: safari sõit Aidu karjääris oli eelarvamusest veel põnevam

Paarkümmend Sindi gümnaasiumi õpilast ja neid saatvad õpetajad nautisid vihmakeepides kõndides Peipsimaa imekaunist Kauksi randa ja uudistasid adrenaliini hulka tõstvaid Ida-Virumaa kaevanduskäike.

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal Foto Martti Šorin

Põlevkivi lahtise kaevandamise ala Ida-Virumaal. Foto: Martti Šorin

Sellel laupäeval tähistab oma kooli asutamise 180. sünnipäeva Sindi gümnaasium, kelle edukat tegevust on üleriigiliselt märgatud läbi aastakümnete väga mitmesuguste ettevõtmiste ja saavutustega. Viimase paari aasta kestel on Sindi gümnaasiumist ja tema vilistlastest kujunenud Külauudistele üks peamisi koostööpartnereid. Täna ilmutab 8. a klassi õpilane Martti Šorin ülevaatliku loo õppekäigust Peipsimaale ja Ida-Virumaale, mis oli ühtlasi preemiareis üleriigilisel konkursil “Minu klass tegutseb jätkusuutlikult” osalenud võitjatele. Martti Šorin ei kirjuta Külauudistele esimest korda.

Lummav ja ehmatav

Sindi Gümnaasiumi 8.A ja 9.A klassid käisid 10.-11.oktoobril õppekäigul Peipsimaal ja Ida-Virumaal. Märkimisväärsemad kohad ja tegevused olid Peipsi äärsed väikelinnad Mustvee ja Kallaste ning Kohtla Kaevandusmuuseumi külastus ja matk Aidu karjääris ja sõit lahtise autoga.

Jätka lugemist »

Ohutusalane teeõhtu Sindi muuseumis

Täna õhtul külastasid Sindi ajalooklubi seltskonda Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna liikmed Jana Ots, Maret Kommer, Mai Saar, Maie Pitsal, Tiina Aasma ja Karmen Vesselov, kellelt kuuldi metsas käimise ohutusalaseid nõuandeid.

Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis Foto Urmas Saard

Naiskodukaitse ohutusalane teeõhtu Sindi ajalooklubis. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna Pärnu jaoskonna esinaine Karmen Vesselov meenutas, et mai algul avasid nad Sindi muuseumis rändnäituse, mis oli pühendatud Naiskodukaitse 90 tegevusaastale Pärnumaal. Siis kutsus muuseum neid peatselt tagasi. Nüüd tuldi juba märksa suurema hulgaga ja Karmen tõi kaasa enda retsepti järgi valmistatud rullbiskviiti, mis maitses tee kõrvale sedavõrd hästi, et kodukondiiter teenis kõigi lauas istujate poolse heakskiidu valju plaksutamisega. Ei mäleta, et klubis oleks kedagi varem mõne hõrgutise eest sellise auavaldusega tänatud.

Kuidas minna metsa, mida sinna kaasa võtta ja kuidas lõpuks metsast rõõmsasti välja saada? Neile küsimustele oskas lihtsas arusaadavas keeles vastata Jana Ots, kelle ettekanne toimus vestluslaadses ringis, milles kõigil oli võimalus ka oma teadmisi ja kogemusi teistega jagada. Jana tõi kaasa seljakoti, mille sisu võis käega kaaludes hinnata umbes kolmele kilogrammile. Kaitseliidu õppustel on naiste kandam keskeltläbi paarkümmend kilogrammi. Lisaks koti sisule oli Janal kaasas mõni tarvilik raamat, mida soovitas lugeda.

Jätka lugemist »

Seljametsa pärimuspäev toob vanad oskused rahva sekka

Laupäeval Seljametsa Muuseumi juures peetaval pärimuspäeval saab igaüks asetada end sajanditaguse talupere rolli- proovida kaelkookudega õunakorvide tassimist, kahemehesaega saagimist ja hobuvankrisõitu.

Pärimuspäev Seljametsal Foto pressisõnumiga

Pärimuspäev Seljametsal. Foto: pressisõnumiga

Päeva eesmärk on tuua kaduma kippuvad oskused ja tööriistad taas rahva sekka. „Maavanaemade põlvkond on kadumas ja koos nendega ka ehe maaelu,“ selgitas Seljametsa Muusemi juhataja Annika Põltsam. „Kutsume kõiki kasvõi üheks päevaks nutikesksest tänapäevast välja- maale vanaema juurde.“ Põltsami sõnutsi erineb Seljametsa Muusem teistest muuseumidest selle poolest, et paljusid esemeid lubatakse käega katsuda. Pärimuspäevaga astutakse samm edasi- esemed tuuakse riiulist välja ja neid kasutatakse töödeks, milleks nad mõeldud olid.

Pärimuspäev algab kell 11 ühise pärimustantsuga ning jätkub Soometsa külast Kärbi talust kohale toodud hobuse rakendamisega vankri ette. Lapsed saavad proovida hobuvankrisõitu.

Tutvustatakse tööriistu muuseumi püsiekspositsioonist, küpsetatakse sooja karaskit ning tehakse vana käsitööd. Muuseumi kangastelgedel saab iga soovija kududa ühisvaipa oma triibu. Mitut talutööd tutvustab kogenud muuseumipedagoog Laine Järvemäe, kes on neid töid lapsena ise teinud või kõrvalt näinud. Näiteks triigib ta sel päeval rõivaid söetriikrauaga just nii, nagu ligi 70 aastat tagasi tegi tema rätsepast vanaisa.

Päeva lõpetuseks õpetab tantsuõpetaja Malle Ormilaan pillimees Priit Kase akordionihelide saatel vanu tantse. Kogu päeva on avatud sügiseste seente ja aiaviljade näitus. Sissepääs üritusele on tasuta, üritust toetavad Kultuurkapitali Pärnumaa Ekspertgrupp ja Paikuse vallavalitsus.

Olga Belash-Karasjova isikunäitus Sindi mälukeskuses

Taasiseseisvumisepäeval Sindi muuseumis avatud harrastuskunstniku Olga Belash-Karasjova isikunäituse avamine innustas kohalviibinuid märkama enamat kui üksnes pildi ilu. Kunstniku töid mõtestati lahti loominguliselt, muusika ja heatahteliste arvustustega.

Olga Belash-Karasjova oma isikunäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Olga Belash-Karasjova oma isikunäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasutas näituse avamisel Sindis elanud luuletaja ja kunstniku Asta Isaku mälestuslugu sellest, et inimene ei ela üksipäini leivast. „Lugu puudutas mind ja loodetavasti ka teisi, sest ei tohiks unustada, et ka meie vaim vajab toitu ning kunst suudab seda pakkuda. Õpilasi kasvatades tuleb ikka ja jälle seda rõhutada,“ selgitas Arusaar. Ta rääkis, et näituse avapäeva esitluseks mõeldud luulekava sai kirjutatud inspireeritult Olga töödest. Valiku kandsid ette Arusaare Sindi gümnaasiumi näiteringi õpilased Madis Link, Õnneli Pilliroog, Chätlyn Parts ja sama kooli vilistlane Marko Merimaa.

Merimaa juhendamisel joonistasid kõik poolsada ja rohkem muuseumis viibinud külastajat jagatud paberilehele hingelinnu. Igal inimesel on oma hingelind, usuvad paljud. Kogu stsenaariumi kirjutades arvestas Arusaar sellega, et hingelind haakuks sobivalt mõlema loomeinimese tunnetusega.

Kandlepalasid mängis Kaari Kasemaa, laulis Pirjo-Liis Parts.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumi katus taas tõrvatud

Muinsuskaitselise väärtusega hoone sindelkatus vajab kindla aja tagant uut tõrvamist. Viimati tehti seda paar kuud rohkem kui neli aastat tagasi.

Sindi muuseumi katuse tõrvamine Foto Urmas Saard

Sindi muuseumi katuse tõrvamine. Foto: Urmas Saard

Tänase töö tellis Sindi linnavalitsus Lääne-Virumaal asuvalt osaühingult Põhjala Puu. Töö tegid ära lumivalgetes ülikondades tegutsenud Alar ja Janno. Üks meestest asus survepihusti agregaadi juures, teine kõndis vastu viilkatust toetatud redelit üles-alla ning pihustas tõrva sindlitele. Muuseumi juhataja Heidi Vellend vaatas rahulolevalt nobedalt ja oskuslikult töötavate meeste tegevust kõrvalt, heites samaaegselt murelikke pilke hallikaks tõmbuvasse taevasse, kust päris jämedad üksikud piisad otsaesist tabasid. Õnneks üksikuteks ähvardusteks need piisad jäidki, kuigi täpselt samal ajal Sindist mitte kaugel kallas vihma nagu oavarrest. Vihm peseks värskelt tõrvatud katuse puhtaks ja tööd tuleks korrata.

„Ühel aastal just nii juhtuski, sai poole tehtud, kui tuli tugev sadu peale ja pärast seda nägi katus välja nõnda nagu polekski midagi tehtud,“ meenutas Vellend. Tõrvamine ei ole juhataja sõnul odav töö.

Hoonele paigaldati Saaremaal valmistatud materjalist sindelkatus 2006. aastal.

Jätka lugemist »

Laine Järvemäe lapsepõlve mälestused

Jaanilaupäeval täitub Pärnumaal, Paikuse vallas asuva Seljametsa muuseumi loojal ja praegu muuseumipedagoogina töötaval Laine Järvemäel 80 eluaastat.

Laine Järvemäe Foto Urmas Saard

Laine Järvemäe. Foto: Urmas Saard

Laine juubelinädala tööpäevad mööduvad sama sisukatena nagu kõik sellele eelnenud tuhanded päevad on lennanud. On esmaspäev ja Seljametsal muuseumipedagoogi tööpäev lõppenud, aga otseteed koju ta veel ei kiirusta. Laine valib Paikuse valla kohviku Florinda väliterrasil päikese eest hästi varjatud koha ja meie vestlus võib alata. Tal on jutustada palju. Kuulaja osaks jääb üksnes tähelepanelikult kõike üles tähendada ja mõnel juhul täpsustavaid küsimusi esitada. Jutustus väärib palju suuremas ulatuses, kui kirjatükki mahub, kohta tema enda asutatud muusemi parimate säilikute hulgas.

Lapsepõlv vanemate kodus

Laine sündis Anette ja Johannes Järvemäe esimese lapsena Vändra alevis 1937. aasta jaanilaupäeval. „Minu ema oli pärit Vana-Vändra vallast. Tema isa Martin Aasamägi tunti ümbruskonnas nõutud rõivameistrina, keda rätsepa ametis abistas naine Anna Aasamägi, kes oli olnud läheduses asuva talu peretütar.“ Laine isa sündis Alustes, aga sirgus Vändras, kus tema vanemad mõisas teenisid. Isa huvitasid juba noorena masinad. Ta töötas algul taludes, kuid kolmekümnendate lõpul kivipurustusmasinal teedeehitusel. Vahetult enne sõja puhkemist ehitas Pärnu-Sindi uut maanteed. Sõja ajal jäeti isa Tallinnasse Ministrite Nõukogu garaažidesse autosid remontima. Kui kolhoos sai esimese puuküttega veoauto, oli tema selle juht. Ta oli paar aastat Aluste külanõukogu esimees, viiekümnendatel õppis kombaineriks, viimati töötas mehaanikuna ja katlakütjana.

Jätka lugemist »

Hilja Aasala tikandmaalid Sindi muuseumis

Hilja Aasala esimene isiknäitus avatakse Sindi muuseumi kahes ruumis 1. juunil kell 14.00.

Hilja Aasala Foto Urmas Saard

Hilja Aasala. Foto: Urmas Saard

Eile tõi pea kogu elu Sindis elanud Hilja Aasala oma isiknäituse Sindi mäluasutusse, kus muuseumi juhataja Heidi Vellend, teine töötaja Kiki Pärnpuu ja tekstiilikunstnik Helgi Tuul olid abis väljapaneku ülesriputamisel. Kestev ruumipuudus teeb näituste korraldamise Sindi muuseumis oluliselt raskemaks võrreldes nende kohtadega, kus alalised näitusepinnad pole koormatud püsiekspositsioonidega. Aga muuseumi juhataja on juba ammu sellega kohanenud, kuigi leppimine taolise olukorraga pole kuidagi põhjendatud ja Heidi Vellend loodab endise visadusega, et järjest kasvavate museaalide hulgaga ruumide kitsikus leiab mingil ajal siiski ootuspärase lahenduse.

Hilja Aasala nobe liikumine, terane pilk ja ladus vestlus eksitavad esmakohtujat tema elatud aastakümnete arvamisel. Kuna ta ajalehtede veergudel arvamuslugusid kirjutades pole varjanud oma kõrget vanust, siis tekkis esimesel hetkel kahtlus, kas on ikka tegemist ühes isikus nii mitmekülgse inimesega või leidub Sindi linnas veel teinegi nimekaim. Ei ole. See sai täiendava küsimusega kohe selgeks tehtud.

Jätka lugemist »

Kadri Kärg-Varris: laadast tähtsam on 180 aastat hariduselu Sindis

Kevadpühal tähistab Sindi linnaõiguste saamise sünnipäeva. Päeva peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kutsub rahvast 1. mail laadale, aga peab kaubanduslikest elamustest palju olulisemaks Sindi gümnaasiumi juubeliaasta mõistes pakutavat ajarännakut.

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja Foto Urmas Saard

Kadri Kärg-Varris, Sindi linna sünnipäeva ja laada peakorraldaja. Foto: Urmas Saard

„Laat on küll üks magnetitest, mis toob Sindis kokku tavapärasest rohkem inimesi, aga oleme igal aastal püüdnud keskenduda lisaks sellele millegile olulisele, et paremini seda omanäolist linna tutvustada,“ selgitab Kärg-Varris, Sindi gümnaasiumi vilistlane.

Just Sindi gümnaasiumile ja selle kooli vilistlastele ongi tänavune pearõhk asetatud. Linna sünnipäevapidustuste raames toimuvatest kooli ekskursioonidest teeb ülevaate Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup. „Oleme valmis projektis osalevaid vilistlasi vastu võtma pool tundi enne keskpäeva. Kell 12.00 algab esimene ekskursioon, kell 13.00 teine. Ekskursioon saab alguse kavandatava Seljamaa mälestusmärgi asukohast. Edasi liigutakse koolimajja, kus meie kooli vilistlane Marko Šorin tutvustab Sindi ja kooli asutajat Wöhrmanni ja tuntud vilistlaste seina.“

Keerupi sõnul liigutakse seejärel muusikaklassi, kus kohtutakse muusikaga seotud vilistlastega. Koos vilistlastega ootavad külalisi õpetajad Maie Tamme ja Lehte Rinaldo ning muusikahuvilised õpilased.

Jätka lugemist »

Seljametsa muuseum külastas Sindi muuseumit

„Kevad toob alati kaasa meeleolu tõusu ja suurendab tegutsemistahet,“ ütles muuseumipedagoogina jätkav Seljametsa muuseumi eksjuhataja Laine Järvemäe, kes külastas kevade hakul koos uue juhataja Annika Põltsamiga Sindi linna muuseumit.

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Seljametsa muuseumi juhataja Annika Põltsam (vasakul) ja Laine Järvemäe Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

1. märtsist Seljametsa muuseumi juhatajana tööd alustanud Annika Põltsam soovis tutvuda naabrite ja nende tegemistega. Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ringkäigu väikese maja tubades ja andis selgitusi museaalide kohta. Laine Järvemäe arvates oli uut ja huvitavat palju. Järvemäe nägemuses oli näitus „Sinine tikand vanaema riidekapist“ väga nostalgiline, sest neis esemeis leidus tema jaoks palju tuttavat lapsepõlvekodust. Põltsam elab Vaskrääma külas, kus peab juba viiendat aastat avatud käsitöökambrit. Sellepärast on tema eriline huvi igasugune käsitöö. Mõlemat külalist üllatas Jakob Suti suur maal Sindi kirikust. Jutuks tuli ka sama kiriku edasine saatus.

Kohvilauas tunti mõlemapoolselt huvi naabrite lähemate ja kaugemate plaanide vastu. „Paari tunni vältel vahetasime infot kummagi mäluasutuse hetkeseisust ja lähituleviku tegemistest. Võrdlesime asutuste eelarveid, pidasime aru lahtiolekuaegade, külastatavuse, soojamajanduse, personali koosseisude jpm üle. Räägiti ka muret tekitavatest probleemidest. Seljametsa muuseumis on ruumi rohkem, Sindis tuleb jätkuvalt seista silmitsi ruumipuudusega ja sellele lahenduse leidmisega. Juttu oleks jätkunud kauemakski,“ vahendas kohtumise muljeid Vellend.

Jätka lugemist »

Sindi muuseumi kogud täienevad keskmiselt iga paari nädala järel

Käesoleval nädalal tõi sintlane Mai Jürs muuseumisse möödunud sajandi kolmekümnendatel tikitud loodusmotiiviga seinavaiba, mis täiendas hästi omaaegset töölise magamistoa seina voodi kohal.

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Foto Urmas Saard

Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale. Foto: Urmas Saard

Mõõtmetega 125X65 cm linasele riidele tikitud loodusmotiiv kujutab esiplaanil seisvat hirve koos vasikaga, taamal näeb kolme männipuud. Tikkimistöö tegi kolmekümnendail aastail Audru valla Lindi külas elanud Liisa Tõnst kingituseks oma ämmale Anna Tõtntsule, kes kasutas seda Tori vallas, Soone külas, Soometsa talus vooditaguse vaibana kuni aastani 1959.

Mai Jürs tuli mõttele selle käsitöö Sindi muuseumile kinkida pärast seda, kui oli lugenud uudist Helin-Helme Mugamäe sinise tikandiga vaipade näitusest.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ütles, et muuseumisse tuuakse uusi museaale keskmiselt iga kahe nädala järel. Väiksemate asjade alalisele hoiule võtmisega saab veel hakkama, aga suuremate esemete jaoks jääb ruumi väheks ja siis peab juba tõsiselt kaaluma nende vastuvõtmist.

Urmas Saard

Sindi kirik Sindi muuseumis

Alates eilsest kaunistab Sindi muuseumi ühe toa seina suuremõõtmeline maal Sindi kirikust, mille maalijaks peab Mati Sutt kõhklematult oma isa Jakob Sutti.

Mati Sutt kinnitab, et Sindi kiriku maalija on tema isa Jakob Sutt Foto Urmas Saard

Mati Sutt kinnitab, et Sindi kiriku maalija on tema isa Jakob Sutt. Foto: Urmas Saard

Maal, mille olemasolust kunstniku poeg midagi ei teadnud, tuli päevavalgele ühe majapidamise pööningult. Kohe, kui maal autolt maha tõsteti ja Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend nägi paremal all nurgas nimetähti J.S., pidas ta väga tõenäoliseks autoriks Jakob Sutti.

Jakob Sutt töötas Sindi keskkoolis kunstiõpetajana aastatel 1957 kuni 1978. Mõningat kahtlust tekitas siiski nimetähtede juurde lisatud aasta 1988. Sel ajal Jakob Sutt enam Sindis ei elanud ega töötanud. Seepärast loodeti kindlamat selgust saada kunstiõpetaja pojalt, kes vahetult peale teate saamist sõitis kiiresti maali lähemalt uurima. Mati Sutt ütles, et teel Jõõprest Sinti oli temaski tekkinud maalimise aasta arvu tõttu tõsine kahtlus ja mõtles juba Sindi muuseumile pettumust valmistavale eitavale vastusele.

Jätka lugemist »

Mudelisportlased tegid Viimsis lõppenud aastast kokkuvõtte

7. jaanuari õhtupoolikul oli Viimsis asuv Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum avatud mudelisportlaste 2016. a hooaja lõpugalal osalejatele.

Muuseumi erandlikul loal lubati edukad Pärnumaa juhtrajaautomudelismi sportlased Karmen Mets Jõõprest ja Andy Aron Sindist ajaloolisele autole lähemale kui tavaliselt Foto Urmas Saard

Muuseumi erandlikul loal lubati edukad Pärnumaa juhtrajaautomudelismi sportlased Karmen Mets Jõõprest ja Andy Aron Sindist ajaloolisele autole lähemale kui tavaliselt. Foto: Urmas Saard

Pidulikul lõpugalal tunnustati parimaid. Kohal olid lennu- auto- ja laevamudelistid. Kõikidel mudeliliikidel on oma alajaotused, aga kuna meie põhirõhk on automudelismil, siis need jagunevad raadio teel juhitavateks, kiirus- ja juhtrajamudeliteks. Jagati välja mälestusmeened Eesti meistrivõistlustel kolme parema hulka tulnud sportlastele. Lisaks andis Eesti Tehnika ja Spordiliiit (ETSL) välja karikad parimatele alaliikide ja vanusegruppide kaupa. Parimaks juunioriks juhtrajasõidus tunnistati Karmen Mets ja seda kolmandat aastat järjest! 2013 aastal toimunud lõpugalal pälvis Karmen Mets Ilmar Viira nimelise rändkarika.

Sel korral sai Ilmar Viira karika Kaur Erik Tamm Äksist. Rändkarikas antakse noorsportlasele, kes on teinud aasta jooksul kõige suurema arengu. Arvesse võetakse edenemist kõikides klassides kokku, millest noor osa on võtnud. Kaur Erik Tamm võistles klassides: N-14; Open-12ja PR-24.

Galaõhtule lisas erilise tunde muuseum, mille eksponaatide vahel võis jalutada, šampuse klaasidega üksteist tervitada ja vestelda.

Johannes Mets

Vaata pildigaleriid

Jätka lugemist »

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Jätka lugemist »

Pärnu muuseumis jagati tunnistusi

Pärnu muuseumis toimunud loengusarja “Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest” sügisese hooaja lõpetas kolmikloeng “Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust“.

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist Foto Urmas Saard

Tiit Kask annab Tiina Tojakile üle tunnistuse, mis kinnitab Pärnu muuseumi poolt korraldatud täiendkoolituse läbimist. Foto: Urmas Saard

Täna andsid Pärnu maakonna planeerimise minevikust ja hetkeseisust asjatundliku ülevaate Pärnu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Heiki Mägi, planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn ja arengutalituse juhtaja Urmas Kase. Kõneldi asustuse paiknemisest Pärnumaal, tähtsamatest transpordiühendustest ja tehnilise taristu tulevikukavadest, rahvastikutrendidest, looduskeskkonna väärtustest ning maakonna võimalikust tulevikust kuni aastani 2030.

Asustuse paiknevust ja väljakujunenud tõmbekeskuseid tutvustades ilmnes, et selles vallas aastakümneid planeeringute valmistamisega töötanud inimeste nägemuses lähtub praegune haldusterritoriaalne ümberkorraldus eelkõige poliitilistest otsustest. Kuid täna ei räägitud poliitikast vaid planeeringutest, mida on koostatud teaduslike uuringute ja pikaaegselt omatud kogemuste põhjal.

Jätka lugemist »

Helgi Tuul avas Sindis gobeläänide näituse

Tekstiilikunstnik Helgi Tuul tähistas 3. detsembril oma 70. sünnipäeva isikunäituse avamisega Sindi muuseumis.

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis Foto Urmas Saard

Helgi Tuul 70 sünnipäeva isikunäitust avamas Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Tema töid on olnud paljude aastate kestel vaadata väga mitmel pool, ka välisriikides. Sindi muuseumis nägid külastajad tunnustatud tekstiilikunstniku gobeläänvaipasid viimati 2009. a märtsis avatud näitusel. Sarnaselt tollele meeldejäävale päevale kogunes ka laupäeval märkimisväärselt suur hulk tema loomingu austajaid muuseumi kitsukestesse ruumidesse. Kohal olid viis Helgi lähimat kaastöölist omaaegses 1. detsembri nimelises vabrikus; Helgi tütar Tiina; tekstiilikunstnik Karin Tislar, kes alles tänavu juulis tähistas samuti Sindi muuseumis oma 70. sünnipäeva isiknäituse avamisega; kunagine üleaedne ja praegune riigikogu väliskomisjoni liige Marko Šorin, endine majanaaber ja praegune Sindi muusikakooli direktor Merike Teppan-Kolk; teised lähedased, sõbrad tuttavad, kunstihuvilised.

Näituse avamisele andis tundelise pidulikkuse Merike, kes pani viiuli keeltel helisema traditsionaali „Forever joung“ (igavesti noor). Näituse avamisel liiguti ühest ruumist teise, kolmandasse. Kõigis tubades mängis Merike järgmise peatüki sissejuhatuseks.

Jätka lugemist »

Sindi meediaõpilased Papa Jannseni koolitunnis

Pärnu Ülejõe linnaosas asuv omaaegne Tallinna-Posti maantee on nimetatud Johann Voldemar Jannseni tänavaks põhjusel, et selle ääres asuvas majas sai alguse esimene Eestis pidevalt ilmuv ajakirjandus.

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas Foto Urmas Saard

Õpetaja Ilona Veike ja Sindi gümnaasiumi meediaõpilased Koidula muuseumist väljumas. Foto: Urmas Saard

Nädalapäevad tagasi, 18. novembril külastasid kultuurilooliselt olulist maja Sindi gümnaasiumi meediakallakuga 10. klassi õpilased. Praegu asub majas Koidula muuseum.

Tänavapoolsest uksest majja sisenedes satub külastaja 19. sajandi aegsesse klassiruumi. Madala laega tuba on vähe valgustatud. Esmapilgul hakkavad silma vanaaegsed koolipingid, suur maakaart, sama suur arvelaud ja harmoonium ühes hämaras nurgas. Külastajaid teretab suurt kasvu mees, kellel seljas vanaaegse tegumoega pikk kuub. Elmar Trink on Koidula muuseumi juhataja ja näitleja. Koolmeister palub õpilased istuma. Tagumises pingis istub Edwini kõrvale ka õpilasi saatev õpetaja Ilona Veike. Pärast lühikest sissejuhatust jalutatakse ka teistesse tubadesse.

Kõigepealt sisenetakse Johann Voldemar Jannseni ehk Papa Jannseni töötuppa, kus ta toimetas seitse aastat ajalehte Perno Postimees ehk Näddalileht. Lehe esimene number ilmus 1857. aasta 5. juunil. Peale nende ruumide on majas veel neli tuba. Neist kõige tagumises näeb magamistuba. Kõigis ruumides on rohkelt ajalooürikuid: dokumente, pilte jm. Eriline koht on Papa Jannseni tütrel Lydia Koidulal, kes aitas isal lehte toimetada ja kirjutas eesti rahvale südamesse minevaid luuletusi.

Jätka lugemist »

Pärnu muuseumi loengusari ärgitas huvi Browni vastu

Baltisakslastest ajaloohuviliste linnakodanike ühenduse loodud Pärnu muinasuurimise selts otsustas esimesel peakoosolekul, 3. novembril 1896, avada oma museaalide kogu laiemale hulgale inimestele vaatamiseks, seda päeva peetakse Pärnu muuseumi asutamise kuupäevaks.

Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt Foto Urmas Saard

Kristiina Kupper, linna maastikuarhitekt. Foto: Urmas Saard

Kahe nädala eest alustatud Pärnu muuseumi 120. sünnipäevale pühendatud loengusari „Pärnu ja Pärnumaa ajaloo uurimisest“ jätkus eile, 3. novembril teise loengute päevaga. Ettekannete vahelisel kohvipausil lõigati sünnipäeva tort lahti ja lasti kohvikõrvasel hea maitsta. Pika ja põhjaliku ettekandega esines linna maastikuarhitekt Kristiina Kupper. Tema loengu pealkirjaks oli „Pärnu parkide pöörded“, aga ta rääkis parkide teemal palju laiemalt. Kupper andis põgusa ülevaate maailma ajaloo erinevatel etappidel väljakujunenud pargistiilidest, alustades päris kaugest minevikust. Ta rääkis teiste riikide mõjust Eesti ja Tallinna parkide kujundamisele. Lõpuks pühendas ettekandja olulise peatüki ka Pärnu parkidele, aga enne seda tutvustas veel inglise stiili.

Käesoleval nädalal peetakse Pärnus Briti päevasid. Nii pööras Kupper teemanädala raamistikus tähelepanu ka inglise stiilile parkide kujundamisel. Inglise pargistiili loojaks oli William Kent (umbes 1685 – 12.04.1748). Tema parkides saavad põõsad ja puud vabalt kasvada, stiili iseloomustabki eeskätt looduslikkus. Mandri-Euroopas kohandati inglise mõtet väga ulatuslikult Saksamaal. Ka Eesti ajaloolised pargid pärinevad valdavalt inglise pargi kõrghetke ajast.

Jätka lugemist »

Sindi noored käisid õppereisil Tartus

Sindi gümnaasiumi meediaõppe valikuga gümnasistid tutvusid põhjalikumalt Eesti Rahva Muuseumi (ERM) ja Vanemuise teatriga mitte üksnes meelahutuse eesmärgil, vaid ühendasid meeldivad elamused uudisnupu koostamise harjutustega.

Eesti Rahva Muuseum Raadil Foto Urmas Saard

Eesti Rahva Muuseum Raadil. Foto: Urmas Saard

ERMi ja Vanemuise teatrit külastas Sindi gümnaasiumi meediaõppega 10. a klass eelmise nädala neljapäeval, 13. oktoobril.

Ajaleheuudiste ja telepildi vahendusel olid õpilased hästi teadlikud ERMi uuest hoonest. Tartusse teele asudes peeti väljasõitu üheks tavaliseks ekskursiooniks, millest erilisi üllatusi ei osatud oodata. Ekslikuks osutus arvamine, et ERM paikneb kesklinnast kusagil ääretult eemal. Tegelikult asub vähem kui poole tunni pikkuse jalutusteekonna kaugusel. Kohale jõudes ületas ERMi nägemine mitmeid kordi varajasemat kujutlust.

Hiigelhoonesse jõudes pildistati ühena esimestest väljapanekutest Jakob Hurda büsti. Pileti kätte saamise järel laskuti korrus allapoole garderoobi. Giidi jutustusi kuulates liiguti ajas tänapäevast minevikku. Võimalik olnuks alustada ka minevikust ja tulla tagasi tänasesse päeva. ERM on Läänemeremaade suurim ja moodsaim muuseum, mis avas külastajatele uksed oktoobri esimesel päeval.

Jätka lugemist »

Tõnis Lukas: Raadil valmis eesti rahva enesekindluse varaait

Mihklipäeval Eesti Rahva Muuseumi hoone avamisel viibinud arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh hindavad Raadit ilmestavat arhitektuurilist teostust väga õnnestunud lõpptulemuseks.

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh Foto Urmas Saard

ERMi arhitektid Dan Dorell, Tsuyoshi Tane ja Lina Ghotmeh. Foto: Urmas Saard

Kui 2006. a jaanuaris jagunesid märgusõnaga “Memory Field” võistlustöö võitjaks tunnistamisel 8-liikmelise žürii hääled viis kolme vastu, siis tänavu kevadel tunnistati mainekal AFEXi arhitektuurivõistlusel täiesti üksmeelselt ERMi uus hoone peaauhinna väriliseks. AFEX tunnustab ja toetab Prantsusmaalt eemal tegutsevaid arhitekte. Kümne silmapaistva ehitise hulgast pälvisid erilise heakskiidu Itaalia päritolu arhitekt Dan Dorell, jaapanlane Tsuyoshi Tane ja liibanonlane Lina Ghotmeh. Arhitektid on oma loomingu valmimisel silma peal hoides käinud Raadil üle poolesaja korra. Eilne külastus aga oli nende jaoks juba eriline pidupäev.

Ajakirjanikega kohtumisel meenutasid nad uuesti oma lähtekohti, kui asusid Tartu linna piirile kavandama kirde-edela suunalist hoonestusala, mis Raadi järve ületades asetab kogu hiigelrajatise põnevalt liigendatuna ümbritsevasse keskkonda. Arhitektid pidasid oluliseks säilitada ka märki poole sajandi pikkusest okupatsiooniajast. Selleks on omaaegne lennurada, mis samal teljel asudes muutub ruumiliselt ja mõttelises ajas madala tõusuga pikaks hooneks, kus lisaks paljudele tarvilikele ruumidele on väljapanekute tarvis eraldatud ca 6000 ruutmeetrit näitusepinda.

Jätka lugemist »

Piltuudis 43 päeva enne Eesti Rahva Muuseumi avamist

ERMi kodulehe külastaja näeb vähenevate päevade hulka, mis on jäänud Eesti suurima ja maailma ühe ainulaadseima muuseumi avamiseni. Peatselt näeb seda mäluasutust juba kogu täiuses.

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist Foto Urmas Saard

ERM Roosi tänavalt vaadatuna 43 päeva enne avamist. Foto: Urmas Saard

Lühem vahemaa Raekoja platsilt ERMi on umbes 1,9 km. Narva maantee ja Muuseumi tee vahelist lõiku ühendav Roosi tänav on saamas täiesti uueks. Umbes pool sellest on enamvähem korras ja alates Puiestee tänavast saab juba mööda laia betoonplaatidega kaetud kõnniteed jalutada 1. oktoobril külalistele avatava ERMi juurde.

Sinakas hall sein paistab juba kaugelt kätte ja paljudele tuleb isegi üllatusena, et vähem kui poole tunniga, olenevalt muidugi sammu pikkusest ja kiirusest, jõuab keskaegselt platsilt linna serval asuvasse ülimalt modernsesse ja mõõtmetelt hiigelsuurde hoonesse, millel pikkust 355,8 meetrit. Võibolla tekitab hoone pikkuse kõrvutamine mõnede vertikaalrajatistega teatava võrdluspildi, et paremini aduda mõõtmeid. Eifeli kõrgus koos antennitipuga on 324, Tallinna teletorn kümmekond meetrit vähem. Aga hoone mahtu iseloomustavad veel mõned mõõdud: laius 71,7 meetrit, kõrgeim punkt on 15,3 meetrit ja hoone madalaim punkt jääb teises otsas 2,4 meetrile.

Jätka lugemist »