Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

MTÜ Lastekaitse Liit annab täna välja mahuka esindusalbumi “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”, mis kannab edasi lapse rolli eesti filmides, aitab mõista lapse vajadusi ning tugevdab teed lapsesõbraliku ühiskonna poole.

Raamatu esitlus toimub täna, 17. novembril, kell 17.30 PÖFFi Just Filmi lapse õiguste programmi raames Coca-Cola Plazas (saal 8). Esitlusel osaleb tuntud filmirežissöör Helle Karis, kelle filmid “Metsluiged”, “Karoliine hõbelõng” ja Nukitsamees” on kajastatud ka kogumikus. Viimase filmi keskmes olevad pereväärtused ja vägivallavaba kasvatuse olulisus on keskseks sõnumiks ka Lastekaitse Liidul.

“Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis” koostamise mõte sündis soovist näidata meie stsenaristide ja filmilavastajate suhtumist lapsesse ja tema kujutamise viisidesse eesti filmis läbi aegade. See on esmakordne pilk linateoses ilmnevale laps-tegelasele, tema soovidele, arusaamadele ja kohale üldises filmi kontekstis. ” Hõbedasel filmilindil peatatud hetk näitab lapse erinevaid tüüpe ja seost teistega, samuti tegijate eesmärki, lisades teosele kujundliku suhtumise ja avarama mõõtme ,” selgitab raamatu koostaja Õnne Kepp. Jätka lugemist »

Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi. Fondi asutamine sai teoks tänu Eesti ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnale. Kuna auhinnaga kaasnes ka rahaline preemia, otsustati seda kasutada loodava fondi algkapitalina.

 

Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumi taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös (aineolümpiaadid) või muul harrastataval alal (spordivõistlused, konkursid vms). Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada last ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks. Jätka lugemist »

Üksteist arvestav ja kaasav koolikultuur parendab koolikeskkonda ning mõjutab kodu

logo13Uus kooliaasta on algamas. Ainuüksi 1. klassi läheb sel õppeaastal 15 000 õpilast. Üldhariduskoolide päevaõppe 137 000 õppuri õpetamine ja kasvatamine on väljakutse mitte ainult kodu ja kooli, vaid kogu ühiskonna jaoks.

Positiivne ja üksteist toetav keskkond tekib kooli hoolivuse, julguse, austuse ja sallivuse kaudu. Järjekordse kooliaasta teevad kordumatuks uued ülesanded isikliku täiustumise teel. Meie kohustus on toetada iga lapse, aga eriti hariduslike erivajadustega (sh ka andekate) õpilaste arengut. Eesmärgi saavutame ühise ja koondava koostöö kaudu. „Üheskoos!“ kõlab selle aasta ka Koolirahu moto. See tähendab koostööd ja aktiivselt häid suhteid nii õpilaste endi kui nende ja õpetajate vahel. Sama moto rõhutab õpetajate omavahelist ning kooli ja kodu ühist panustamist tuleviku Eesti nimel. Täiskasvanud peavad lapsi suunates koolikultuuri kujundama, sest õpilaste endi loodud ja hoitud head suhted taandavad halbu käitumismudeleid.

“Pole halbu õpilasi. On halvad käitumismallid,“ ütleb Tiivi Tiido, Viljandi Haridus- ja kultuuriameti juhataja.Lastekaitse Liit üleriigilise projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ põhiväärtused. „Laps on aktiivne. Täiskasvanu töötagu iseenda ja lapsega selle nimel, et aktiivsust õhutada ja õigesse kanalisse suunata. Lubatagu lastele oma arvamus. Õpetatagu neid seda väärikalt avaldama, kuid ka vastaspoole arvamust kuulama ja arvestama. Kaasatagu lapsi kõikidesse neid puudutavaisse otsustustesse. Õppigu lapsed koolis suhtlema aktiivselt, kuid lugupidavalt nii kaaslaste kui täiskasvanutega, olema kriitilised, kuid alati konstruktiivsed ja koostöö poolt,“ ütleb Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president. Jätka lugemist »

Lastekaitse Liit: Laps ei ole kärpekoht

logo Täna toimunud MTÜ Lastekaitse Liit üldkogu 2014 taunis ühehäälselt mis tahes tasandi finantsotsuseid, kus kärpeid tehakse laste arvelt.

Liidu president Loone Ots rõhutas: „Ühiskond on pidevas muutumises. Lastekaitse saab aina uusi, kiiret lahendust vajavaid väljakutseid. Eesti vajab uut lastekaitseseadust. Et seadus väärtustaks lapsi mitte ainult sõnades ja rakenduks edukalt, peavad lapse poolel olema ka kohaliku tasandi otsustajad. Omavalitsuste jõudlus lapsi ja peresid aidata peab veelgi paranema. Selleks tuleb kohalikul tasandil lastekaitsetöötajad juurde palgata. Koondada neid ei tohi, sest neid on väga vaja!“

Üldkogul osalenud sotsiaalminister Helmen Kütt kiitis MTÜ Lastekaitse Liitu laia ühiskondliku kandepinnaga süsteemse töö eest. Ta rõhutas, et tark omavalitsus kuulab ja kaasab alati kolmandat sektorit. Kõik algab inimestest endist ja nende suhtumisest lapsesse.

Üldkogu võttis kokku 2013. aasta tulemused ja seadis uued sihid laste õiguste tagamise edendamisel.

Jätka lugemist »

Tunnustusauhind „Lastega ja lastele“ ootab kandidaate

Kuni 5. maini saab esitada kandidaate tunnustusahinnale „Lastega ja lastele“, mille laureaadid kuulutatakse välja 1. juunil toimuval tunnustusüritusel Õiguskantsleri Kantseleis.lastega_ja_lastele_logo

Seitse laste heaolu väärtustavat organisatsiooni soovivad tänada ja tunnustada häid inimesi ja organisatsioone, kelle uued algatused või pikemaajaline tegevus on silmapaistavalt muutnud või mõjutanud laste ja perede käekäiku ja väärtustamist kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil. Tunnustust jagatakse järgmistes kategooriates: lapse suur tegu, aasta pere, aasta tegu, muutuste looja, elutöö tunnustus.

Lastekaitse Liidu presidendi Loone Otsa sõnul oleks kõige toredam aeg, kui me ei peaks kedagi tunnustama laste märkamise eest, sest see oleks nii loomulik osa meist: “Kuni ühiskond aga ei ole sellise tasemeni kasvanud, tuleb rajaleidjaid väärtustada ja neist eeskuju võtta.”

Õiguskantsleri Kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru hinnangul on Eestis palju erilisi inimesi ja organisatsioone, kes teevad laste heaks rohkem, kui neilt oodatakse. „Laste heaks tegutsevate inimeste tegevusel on oluline mõju kogu ühiskonnale, kuid liiga tihti jääb nende inimeste pühendumus ja oluline panus silma vaid teistele sama valdkonna inimestele. Tunnustades pühendunud tegutsemist laste ja perede heaolu nimel tahame konkreetsete lugude kaudu nende inimeste panust ühiskonnas laiemalt tutvustada ja seda esile tõsta. Samuti tahame tunnustada tublisid lapsi ja peresid, kes on aidanud teisi või on muul põhjusel teistele eeskujuks,“ selgitas Andres Aru.

Kandidaatidena, kes laste heaolusse panustajatena väärivad esiletõstmist, võib üles seada nii häid inimesi (sh lapsi) kui organisatsioone (nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist). Ettepanekuid, keda tunnustada, võivad samuti teha kõik – nii eraisikud kui organisatsioonid.

Kandidaatide esitamise eel palume tutvuda kategooriate kirjeldustega tunnustusauhinna statuudis ning seejärel täitataotlusvorm. Ettepanek peab sisaldama kandidaadina üles seatava inimese või organisatsiooni nime ning vabas vormis kirjeldust ja põhjendust. Samuti tuleb lisada taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed.

Tunnustusauhinna „Lastega ja lastele“ algatajateks on MTÜ Lastekaitse Liit, Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, SA Dharma, MTÜ Lasterikaste Perede Liit, MTÜ Oma Pere, MTÜ SEB Heategevusfond, Õiguskantsleri Kantselei.

Parimad lasteraamatud on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2013. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast juba hea lasteraamatviiendat aastat välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda.

Selle aasta parimad lasteraamatud leiad siit!

Lugemisel on otsene seos keele, kultuuriidentideedi ja elukoha rahvuslike väärtuste edasikandmisel ja säilimisel. Ka teiste kultuuride austamine ja mõistmine toimub suures osas lugemise kaudu. Seetõttu kogunevad ja hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kord aastas kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad, lapsed ja õpetajad.

Rahva Raamatu turundusjuht Anu Vagenstein põhjendas konkursi vajalikkust: „Raamatute hulgast , mis on valitud asjatundjate ja suurte raamatusõprade poolt  „Hea lasteraamatu“ nimistusse on  vanematel ja õpetajatel lihtsam teha valikuid, mida lastele lugemiseks pakkuda.“

Jätka lugemist »

Tasuta juriidiline nõustamine lastega peredele jätkub ka järgmisel aastal

Eile allkirjastas justiitsminister Hanno Pevkur käskkirja, millega Justiitsministeerium toetab MTÜ Lastekaitse Liidu lastega peredele suunatud tasuta juriidilise nõustamise projekti „Hea nõu lastega peredele“ järgmisel kahel aastal.

Tasuta nõustamised on mõeldud eeskätt lastega peredele, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei ole suutelised tasu eest nõu ja abi otsima. „Igapäevane  praktika näitab, et ühiskonnas on väga suur vajadus tasuta õigusnõustamise järele, eriti venekeelse elanikkonna hulgas. Seega on väga tervitatav, et riik õigusteenuse kättesaadavuse parandamisele õla alla pani,“ rõhutas MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm.

Aastal 2010 alguse saanud Eesti Advokatuuri ja Lastekaitse Liidu heategevusliku projekti „Hea nõu lastega peredele“ raames on 2014 aasta alguseks advokaadid perekonnaõiguse vallas nõustanud üle 650 abivajaja (sh 2013 aastal 165 inimest). Projektiga seotud advokaadid on andnud nõusoleku jätkata tasuta nõustamistega ka 2014-2015 aastal, käesoleval aastal konkreetselt: Ene Ahas, Helen Hääl, Helina Luksepp, Katrin Orav, Senny Pello, Piret Simm, Eva Tibar-Šuvalov ja Helen-Lumelille Tomberg. ”Heategevuslikku projekti panustamine on ka advokaatidele oluline, kuivõrd see annab võimaluse ühiskonnas midagi positiivset ära teha. Aastate jooksul saadud tagasiside näitab, et perekonnaõiguse teemad on ühiskonnas väga aktuaalsed ja inimesed saavad tasuta nõustamistest abi,” tõdes Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esinaine Katrin Orav. Jätka lugemist »

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

targalt-internetis-logo

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Jätka lugemist »

Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab pressiteates Justiitsministeeriumi algatust võlgnike maksedistsipliini parandamiseks.

logo

Samas rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit vajadust käsitleda ühiskonnas elatise teemat ennekõike lapse perspektiivist lähtuvalt, kuna vanemate põhiseaduslik ülalpidamiskohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnustada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Paraku näitab viimaste aastate statistika, et elatisraha nõuete hulk on kiires tõusutrendis. Võrreldes 2006. aastaga on vanemate võlg laste ees tõusnud ligikaudu 13 korda, ulatudes täna ca 11 miljoni euroni.

MTÜ Lastekaitse Liit tõstatas elatise maksmise küsimuse juba 2003. aastal. Nii siis kui ka nüüd rõhutame, et lapse jaoks ei oma tähtsust, kas ta on jäetud elatiseta hoolimatuse, pahatahtlikkuse või rahanappuse tõttu. Laps peab saama elamiseks vajaliku, ning tal on selleks seaduslik õigus,“ toonitab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et paremini tagada laste huvide kaitse, ning vältida põlvkonnaüleste mustrite kordumist, on vaja võtta kasutusele võimalikult tõhusad meetmed ja täiendavalt analüüsida täitemenetluse kehtiva regulatsiooni puudujääke ning võimalusi süsteemi tõhustamiseks,“ lisab Tamm. 

Jätka lugemist »

Homme toimub Võrus seminar “Lapse õigused meedias”

MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari „Lapse õigused meedias“, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.

Seminar „Lapse õigused meedias“ toimub 12. detsembril algusega kell 10.30 Võru Maavalitsuse seminarisaalis, kuhu on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Kuid selle info vahendamisel peame täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks laste õigusi ja heaolu. Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda laste õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on rikutud laste õigusi. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima.

Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid.

Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit. Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu.

Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele.

Meediaseminarid on toimunud Tallinnas, Jõhvis ja Viljandis.

Homme on Riigikogu taas noorte päralt

Homme, 22. novembril toimub Riigikogus MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum. 22. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes käesoleval aastal keskenduvad teemale laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti valitakse noortefoorumil ka 2013.aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ning organisatsioon.

Noortefoorumi teema selgitamiseks viidi läbi küsitlus, mille raames valiti teemaks laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Noorte poolt valitud teema annab selge märgi sellest, et noored ei taju enda arvamusega arvestamist kohaliku piirkonna tasandil. Just sel põhjusel kogunevadki homme 101 noort üle Eesti arutama selle üle, kuidas tagada laste ja noorte kaasamine kohaliku elu korraldamisel. Samuti on antud teema oluline ka vast valitud kohalikele omavalitsustele, andes märku, et noored on valmis koos töötama ja koos lahendusi leidma.

Lahendusi otsiti juba kaheksal eelfoorumil, mis toimusid Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, Paides, Kuressaares, Viljandis ja esmakordselt ka Tõrvas. Eelfoorumite põhjal koguti kokku noorte ideed ja ettepanekud ning koostati lõppdokument, mis homme ka arutluse alla läheb. Ürituse avab Riigikogu juhatuse II aseesimees härra Jüri Ratas, delegaate on tervitamas ka Eesti Vabariigi lasteombudsman härra Indrek Teder ning eelmisel aastal lapsesõbraliku ühiskonnategelase tiitli pälvinud Darja Saar.

“101 last Toompeale” alustab 22.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 15.30. Täpsem ajakava on lisatud manusesse.

Noortefoorumiga “101 last Toompeale” tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril. Ürituse eesmärgiks on kaasata noori neid puudutavatesse küsimustesse ning toetada noorte osalust riiklikes otsustusprotsessides.

Käesolev projekt on ellu viidud Euroopa Ühenduse programmi Euroopa Noored toetuse abil. Selle projekti sisu ei pruugi tingimata kajastada Euroopa Ühenduse või Euroopa Noored Eesti büroo seisukohti ega hõlma nendepoolset vastutust.

„Kiusamisest vaba lasteaed“ laieneb kooli

23.-24. oktoobril toimub Tallinnas, Õpetajate majas esimene meeskonnakoolitus „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ projekti pilootkoolidele, seisab Lastekaitse Liidu pressiteates. Pilootprojektis osaleb 25 kooli üle-Eesti ning karuesindatud on kõik maakonnad. Tallinnast osaleb pilootprogrammis kaheksa kooli, igast koolist vähemalt kaks klassi. „Kiusamisest vaba kool“ on mõeldud 1.-3.klassi õpilastele.

Eestit külastavad ja pilootõpetajaid aitavad koolitada Lars Stilling Netteberg (Save the Children Denmark) ja Lone Bak Nielson, Taani kroonprintsess Mary Fondist, kes on aidanud Eestis kaasa sama metoodika juurutamisele lasteaedades. Nüüd koolitatakse koolimeeskondi, et töö laste väärtuskultuuri loova ja toetava metoodikaga jätkuks edasi ka koolides ja ei katkeks ega piirduks vaid alushariduse astmega.

„Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ metoodika on loodud aitamaks tagada üksteist arvestavate suhete loomist nii rühmas kui klassis. Projekti kaudu ennetatakse kiusamist ning edendatakse üleüldist käitumiskultuuri.

Lasteaias loodud head suhted on kooli minevatele lastele vajalik pagas, mis aitab toime tulla sotsiaalsete suhetega koolis. Sõbralikuma ja positiivsema koolikeskkonna saavutamiseks on vajalik probleemi ennetamisega tegeleda varases koolieas. “Kiusamisest vaba kool” programmil on kolm sihtrühma: õpilased, lastevanemad ja õpetajad. Kiusamise ennetamiseks on vajalik nende sihtgruppide koostöö, et luua klassides kõikide laste vahel head suhted.

Praeguseks on projektiga “Kiusamisest vaba lasteaed” liitunud üle Eesti 317 koolieelset lasteasutust (kokku on Eestis 644 koolieelset lasteasutust) ja tulemused on olnud suurepärased. Uurides 119,  5-7 aastaste laste õpetajat, leiti, et laste sotsiaalsetest oskustest on kõige enam arenenud üksteise abistamine (98%); asjade jagamine (98%); osatakse oodata oma järjekorda (82%); hoitakse sõprust (64%); mõistetakse, et inimesed on erinevad ja erinevate vajadustega (62%).

Nii „Kiusamisest vaba lasteaed“ kui „Kiusamisest vaba kool“ jätkavad laienemist üle-Eesti.

Vihjeliinile teatatakse kord kuus lapse seksuaalset ärakasutamist kujutavast veebilehest

Alates vihjeliini avamisest veebruaris 2011 kuni juunini 2013 on vihjeliini veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu saabunud 1738 teadet, millest 204 sisaldas viidet veebilehele, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist esitavat Vihjeliinmaterjali.
Projekti „Targalt internetis“ raames MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta infoteenus www.vihjeliin.ee võimaldab internetikasutajal anda teavet veebis olevast ebasobilikust materjalist. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.
Teabe saab edastada veebilehe www.vihjeliin.ee avalehel oleva lihtsa vormi kaudu Vihjeliin
kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse vastav teave sellest Politsei- ja Piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile ja/või õiguskaitseasutustele.
Projekti „Targalt internetis“ koordinaator Malle Hallimäe sõnul rikub laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide tootmine, levitamine ja tarbimine ohvriks langenud laste õigusi, au, väärikust ning kehalist puutumatust. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist. Jätka lugemist »

Lastekaitse Liit sai 25 aastaseks

Eesti Lastekaitse Liit taastati 2. oktoobril 1988 Viljandis. Liit hakkas koordineerima last kaitsva ja tema arengut toetavat LKL25kodanikualgatust üle Eesti.

Lastekaitse Liidu esimene president Leo Tamm pöördus toona avalikkuse poole nii: “Lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.”

Toonases üleskutses “Eestimaa laps vajab abi” rõhutas Eesti Lastekaitse Liidu initsiatiivgrupp vabatahtliku omaalgatuse ja ühistegevuse tähtsust laste huvide ning vaimse ja kehalise tervise

kaitseks. Nii usuti kujunevat turvaline elukeskkond, mis soodustab lapse igakülgsele arengule.

Täna, 25 aastat hiljem tõdeme, et ühiskond on jätkuvalt silmitsi samade küsimustega. Lisandunud on uusi väljakutseid. Kuidas näiteks leevendada laste vaesust, kaotada kehaline

karistamine ka kodus või tulla toime interneti ohtudega? Kuidas soodustada lapse osalust ühiskonna elus, et kasvaks vastutustundlik ja kodanikujulge uus põlvkond?

“Lapse parema elu kujundamise nimel peame muutma suhtumist lapsesse, andma talle rohkem õigusi ja kohustusi ning õpetama, kuidas kumbagi edukalt ja ühiskonnakeskselt rakendada. Seni pole

ühiskond lapse häält piisavalt kuulanud ega teda võrdse partnerina kohelnud,” kinnitab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots, täiendades: “Lapse staatuse kõrval on sama tähtis

tema põhiõigus elada tervena väljaspool vaesust ja arendada maksimaalselt välja kõik oma anded. Edasi tuleb vaadelda last oma pere kontekstis. Pere sotsiaalsus ja majanduslik olukord

mõjutab last. Siin on vaja ümber korraldada senine tugisüsteem. Üksikute toetustega lapsele ja perele ei saa lahendada laste ja perede valuküsimusi.”

Tunnustame riiklikku arengukava laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks. Sellega on tehtud oluline samm laste heaks. Hea algus peab jätkuma ressursside, teadmiste ja ühistöö panustamise kaudu.

Lapse ja tema pere keskset terviklähenemist vajavad nii kavandatav lastekaitseseadus kui üldhariduskooli reform, samuti omavalitsuste haldusreform.

Täname kõiki, kes on andnud lastele ja peredele vaimujõudu ning südamesoojust, tegutsedes vabal tahtel põhineva lastekaitseliikumisele heaks.

Meie väärtused on õnnelike lapse silmades.

Lapsed ei saa olla Eesti jaoks liiga kallid!

LKL25MTÜ Lastekaitse Liit taunib tänases pressiteates Vabariigi Valitsuse otsust, mitte kehtestada järgmisel aastal koalitsioonilepingus lubatud huviringiraha, kuna rahandusminister Jürgen Ligi arvates oleks see liiga kallis. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm näeb ette ringiraha kehtestamise, et suurendada noorte osalemist huvitegevuses ja vähendada riskikäitumist. Planeeritud riigipoolne ringiraha oleks pidanud tagama parema ligipääsu huviharidusele nimelt vähemkindlustatud perede lastele, et suurendada nende arenguvõimalusi.

„Lubadused koalitsioonilepingul ei saa jääda ainult paberile. Olukorras, kus võrreldes 2000. aasta loendusega on alla 18-aastaste laste arv kogurahvastikus kahanenud 74 000 võrra, ligi viiendik lastest elab Eestis vaesuses, ning vähem kui pooled kooliealistest lastest tegeleb huviharidusega, ei ole aktsepteeritav laste huvide tagaplaanile jätmine riigi eelarves,“ rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Igal lapsel on õigus mitmekülgsele arengule, olenemata millises piirkonnas ta Eestis elab, või milline on tema pere majanduslik olukord. Riik on kohustatud selle õiguse tagama, vastavalt 1991. aastal ratifitseeritud Lapse õiguste konventsioonile,“ toonitab Tamm.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et oluline osa teadmistest ja haridusest jõuab lasteni väljaspool formaalharidussüsteemi ja seetõttu on pere sotsiaalmajanduslikul taustal oluline roll. Samuti kinnitavad uuringud, et vähemate võimalustega perede lapsed tunnetavad vaesust ennekõike vaba-aja tegevuste piiratud kättesaadavuse osas.

Rahvusvahelisel lastekaitsepäeval juhtis Lastekaitse Liit otsustajate tähelepanu asjaolule, et järgmise aasta riigieelarve koostamisel peavad lapsed olema prioriteediks. MTÜ Lastekaitse Liit rõhutab ka täna: „Riigikogul tuleb 2014 aasta eelarve menetlemisel otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Üheks kindlaks meetmeks on huvihariduse toetamine, kuna huviharidus arendab laste loovust, võimeid ja enesekindlust ning ennetab nii koolist väljalangemist kui ka alaealiste kuritegelikule teele sattumist.”

Riik hukkub, kui lapsed on vaesed

logoTäna, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, pöördub MTÜ Lastekaitse Liit üleskutsetega valitsusorganisatsioonide poole.

Rahvaloenduse andmeil elas 2012. aasta alguses Eestis 246 346 kuni 18aastast last. Nende osa rahvastikust oli pisut üle 18%.

MTÜ Lastekaitse Liit pöördub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste poole üleskutsega. Palume otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Kui lapse heaolu on ohus ja perekond ei suuda mis tahes põhjusel ohtu tõrjuda, peab tulevast kodanikku aitama mitte vähese jõuga vabatahtlik lastekaitsja või ülekoormatud sotsiaaltöötaja, vaid lapse praeguse ja tulevase kodumaa ehk riigi teadlik, süsteemne ja tõhusalt toimiv lastekaitsepoliitika. Selleks peab järgmise aasta riigieelarvet koostades laps olema prioriteet.

Riiklikul tasemel tuleb tagada tasuta igapäevane tervislik soe lõuna kõikidele lastele nii lastehoius kui lasteaias, samuti kõigil üldhariduskooli astmetel ning kutseõppeasutustes. Kindlustada tuleb kõige haavatavamate ja negatiivsete sotsiaalsete kogemustega laste pikaajaline tervistav suvepuhkus lastelaagri programmides, samuti nende laste psühhiaatriline ravi ja rehabilitatsioon. Jätkuma peab ennetustöö ja selle lapsekeskse sisu kujundamine. Suurendama peab riikliku perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust, nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni arvamus „Eesti riigi stabiilsusprogrammi 2012–2017“ kohta.

Praegu on esmatähtis tagada igale lapsele ja tema perele inimväärne elu ülalpool vaesuspiiri. Suunates tulevased ühiskonnaliikmed, pea viiendiku Eesti rahvast varakult elu ääremaile, hukutame täna tahtlikult homse Eesti riigi.

MTÜ Lastekaitse Liit missioon on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit ühendab liikmeskonna kaudu 34 organisatsiooni üle Eesti.

 

Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!

MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2012. a tulemused ja seadis uued LL värviline logo-page-001sihid laste õiguste edendamiseks. Läinud aasta oli algatusterohke. Laienes rahvusvaheline koostöö. Ajakiri „Märka Last” ja liidu sotsiaalmeedia said palju positiivset tagasisidet.

 Mullu olid fookuses laste ja noorte kaasamine, interneti turvalisus (jätkus Euroopa Komisjoni toetatud projekt „Targalt internetis“), vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on laienenud 305 lasteaeda üle Eesti, hõlmates ligi 6600 last. Tugevdamist vajab vabatahtlik lastekaitseliikumine ja üksteist arvestav ning toetav koostöö.  Jätka lugemist »

Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit otsivad heategijaid

510bff7c4f23a783ea14805b4305d92e

Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit kuulutavad välja konkursi “Heategija”, mille eesmärgiks on tänada ja tunnustada inimesi, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt.

“Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata,” selgitas Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots

Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, oodatakse esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid. Konkursi tähtaeg on 6. maija heategijaid tänatakse 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Heategijatest saab teada anda: heategija@dharma.ee

“Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki

Riigikaitsele pühendunud inimene kurdab harva ja annab oma parima, et olla eeskujuks. Enamasti me Väike-sõdurei küsi, mismoodi ta saab hakkama tööstressiga ja kuidas tunnevad end tema lapsed.
Riigikaitsja olla on amet, aga ka mõtteviis – oskus märgata kõrvalseisjat, oskus peale oma ametialase kohuse ilmutada lahket ja abivalmis meelt ka eraisikuna. On ju enesestmõistetav, et politseinik on raske õnnetuse läbi elanud inimesele ka esimene tugiisik, et parameedik on füüsilist abi andes ka esmane hingetohter ja et kriisikoldes kaitseväelane peab olema nii sõjalises valmisolekus kui ka looma kohalikega sõbralikke suhteid. Maailmas on aastakümneid arendatud kodanike ja vabatahtlike abiga ühinguid, mis toetavad sellise ameti valinud inimesi. Kogukond hoiab kokku, selles ringis mõistetakse teineteist ja toetatakse igapäevaelu- või pereprobleemides.

Hoolivate laste mured, saladused ja valud

Eelmisel suvel toimus Remniku õppe- ja puhkekeskuses nädalane ühislaager riigikaitsjate lastele. Ettevõtmine sai teoks Reservkorpuse algatatud sotsiaalse toestusprogrammi raames.
On oluline, et riigikaitsjate lapsed kasvaksid üles tugevate, tervete ja empaatilistena. Lastelaagri elu juhtides kogesin, et need lapsed on sõbralikud, koostöövalmid ja oskavad heita pilgu ka kõrvalseisjale. Nende hoolivate pisikeste kodanike väikesed ja suured mured, saladused ja valud peavad saama jagatud, siis kasvab neist ühiskonna kindel vundament. Soovin kogu südamest, et laagris viibinud laste pöörane rõõmurõkatus – “See on lihtsalt liiga vägev!” – ei kaoks ja riigikaitsjate perede toetus kujuneks traditsiooniks.
Meie hoolivus on neile suureks motivatsiooniks. Võimalus elada nädal koos teiste lastega, kel sarnased kogemused ja huvid, avasid laste usalduslikkuse kiiresti. Tundes, et sind mõistetakse ja tunnustatakse, pani need väikesed päikesed särama kogu oma jõus.
Kui rääkida peredest, kus need lapsed kasvavad, avanesid meie ees korduvad lood. Jätka lugemist »

Kriminaalsed naljad

KriminaalidKaks sõbrannat otsustasid kolmanda arvel pisut “nalja” teha: lõid tema nimel suhtlusportaalidesse kontosid ja kirjutasid solvavaid kommentaare. Mis edasi sai, sellest kirjutab juhtivkriminaalametnik Anu Baum ajakirja “Märka Last” 2011. aasta sügisnumbris.

Evelin, Laine ja Ene olid olnud sõbrannad lasteaiast saati. Kui nad olid 5. klassis, tuli nende klassi uus poiss Andrus, kes hakkas kohe kõikidele tüdrukutele meeldima. Andrusele aga meeldis ainult Evelin. Evelinil ei olnud enam
sõbrannade jaoks eriti aega – ta käis nüüd rohkem Andrusega väljas. Laine ja Ene olid sõbranna peale väga kurjad ja otsustasid Evelini arvel natuke “nalja” teha. Nad tegid Evelini nimele kasutajakontosid suhtlusportaalidesse ja kirjutasid sinna teisi, aga ka Evelini solvavaid kommentaare. Et kellelgi ei oleks kahtlust, et tegemist on just selle Eveliniga, panid nad kontode juurde pildid. Kuna tüdrukud olid ju varem kõike koos teinud, logisid nad sisse ka Evelini tegelikele kontodele ja muutsid andmeid, saatsid sõpradele kirju ja lisasid suvalisi inimesi sõpradeks.
Koolis hakati Evelini mõnitama ja teda noriti teadete ja sõnumite pärast, mida ta väidetavalt oli internetti postitanud. Probleeme oli ka Andrusega, kuna Evelin olevat suhtlusportaalis kommenteerinud, kui nõme ja mõttetu kutt ta on. Jätka lugemist »

Head lasteraamatud 2012 on selgunud!

MTÜ Lastekaitse Liidu eestvedamisel valisid lastekirjanduse eksperdid 2012. a ilmunud uudiskirjanduse hulgast taas Hea raamatkord välja parimad lasteraamatud.

Lasteraamatuid ilmub palju. Vanematel on raske eristada nende hulgast väärtkirjandust. Seepärast hakkas MTÜ Lastekaitse Liit 2009. a kevadel välja andma „Hea raamatu” märki, mis aitab lapsevanematel uudiskirjanduses orienteeruda. “Hea lasteraamat õpetab õigeid väärtusi ja näitab nende rakendumist elus lapsele arusaadaval viisil. Nii aitab hea lasteraamat täita lastekaitse eesmärke ja kes muu kui Lastekaitse Liit peab nii hindamatu abilise teiste hulgast üles leidma,” ütleb MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Kord aastas hindavad lastekirjandusega igapäevaselt kokku puutuvad inimesed üle Eesti kuni 12aastastele mõeldud raamatuid: Ekspertide seas on Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Lugemisühing, Tallinna Ülikool, lasteraamatukogude töötajad ja õpetajad. Jätka lugemist »

Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!

Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna,logo 14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.

Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti;  MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Jätka lugemist »

Armastus või kohtinguvägivald

Ta on ilus, tark, vaimukas ja mis peamine – ta tahab just SIND. Ta väidab, et hakkas sind armastama esimesest silmapilgust ega jäta sind kunagi. Ta on sinusse ülepeakaela armunud. Sa oled seitsmendas taevas. Sa küll märkad, et ta tahab iga sekund teada, kus sa oled, kellega sa oled ja mida seljas kannad. Sa arvad, et ta hoolib sinust ja see kõik on normaalne, kui ollakse armunud.

Ta küll teeb pisikesi häirivaid märkusi su välimuse kohta või muutub närviliseks, kui saab teada, et su parima sõbranna sünnipäeval oli ka klassivendi, aga sa ei lase ennast sellest häirida. Ta ju armastab sind. Pealegi ta väidab, et just sina oled tema elu armastus ja kui sa ta maha jätad, tapab ta ennast ära. Kui ollakse ARMUNUD, siis tehaksegi hulle asju, küll kõik laabub…

Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna juhtivkorrakaitseametnik Kati Nõmm kirjutab ajakirjas “Märka Last” kohtinguvägivallast. Mis see on ning kuidas see väljendub.

Kõik suhted algavad armastusega, noorena on see eriti erakordne, oluline ja ilus, aga ka idealiseeritud. Partneri armukadedat käitumist võetakse kui armastuse näitamist ega mõisteta alati selle keerukamaid tagamaid. Teerajaja kohtinguvägivallale tähelepanu juhtimisel oli ameeriklane James Makepeace, kes leidis, et kohtamissuhetes (in dating relationships) on samamoodi vägivalda kui koos elavate inimeste vahel või abielulistes suhetes (“Courtship violence among college students”, 1981). Eestis ei ole üldises kasutuses defineeritud, mis on kohtinguvägivald. Koostöös spetsialistidega oleme välja pakkunud järgmise definitsiooni: kohtinguvägivald on igasugune füüsiline, vaimne ja seksuaalne vägivald partnerite vahel, kes koos ei ela. Jätka lugemist »

Paha last ei ole olemas

Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”

See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Jätka lugemist »

“Kuidas kasvatame – piits või pitsa?” otseülekanne algab

Täna, 21. novembril, algusega kell 10.00 toimub Rahvusraamatukogus MTÜ Lastekaitse Liit ja TÜ eetikakeskuse ühiskonverents “Kuidas kasvatame – piits või pitsa?”. Ka sellel aastal tõstatab MTÜ Lastekaitse Liit oma traditsionaalsel novembrikuisel konverentsil lapse heaolu puudutavaid olulisi küsimusi, keskendudes positiivsele vanemlusele. Omaette rõhuasetus on sellel konverentsil laste kasvatusmeetoditel, ka kehalisel karistamisel.

Käesoleva nädala esmaspäeval avaldas Lasteombudsman avaliku pöördumise laste kehalise karistamise keelustamiseks, millega ühines üle 30 erineva organisatsiooni! Oma pöördumises rõhutas ombudsman, et vägivallavaba ühiskond on võimalik üksnes siis, kui tänased lapsed ja homsed lapsevanemad kasvavad üles vägivallata ning laste kehalise karistamise selgesõnaline keelustamine aitab vägivallavaba ühiskonna loomisele kaasa.

“Last kehaliselt karistades tunneb väike inimene valu. Tavaliselt on karistus just lapse aktiivsuse eest – kas ta on näiteks avaldanud oma arvamust või ta on midagi lõhkunud, mistõttu saab laps otsese signaali, et ta on midagi valesti teinud. Sellega kasvatame alluvat indiviidi, mis pärsib aga terve ühiskonna teket” rõhutab Loone Ots, MTÜ Lastekaitse Liit president

Konverentsil astuvad intrigeerivate ettekannetega üles Margit Sutrop, David Vseviov, Kauksi Ülle, Karl-Martin Sinijärv, Ilmar Raag ja paljud teised. Konverentsist toimub ka otseülekanne, mida saab jälgida konverentsi kodulehel: http://konverents.lastekaitseliit.ee/

Konverentsiga tähistab MTÜ Lastekaitse Liit 1989. aastal, 20. novembril vastu võetud ÜRO Lapse õiguste konventsiooni aastapäeva.