Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Porgandipere keerulised suhted.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

september 2017
E T K N R L P
« aug    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  

Retk puude juurde Vigala mõisa- ja hirvepargis

Hendrik Relve seentemaailmas

Hendrik Relve seentemaailmas

Möödunud nädalavahetusel  oli Vana-Vigalas mitmeid üritusi: folkloorilaagri lõpetamine, üha kasvava ja areneva Poti laada külastamine ja kolmandana toimus MTÜ Jätkusuutlik Vana-Vigala projektikoolitus. Viimasest tahaks lähemalt rääkida.

Projekt kannab nime „Rohelisem elu Vana-Vigalas“. Esinema oli külla kutsutud loodusemees, rännumees ja kirjamees Hendrik Relve. Keskkonnateadlikkuse õppepäevale oli kogunenud 29 huvilist. Teame, praegune asjade maailm viib meid kaugemale loodusest. Oleks kena, kui meil oleks lähedasem suhe nii loodusega kui ka lähedaste inimestega. Samas teame, et kui inimesel oleksid juured, need juurduksid Vigala viljakasse pinnasse. Kuuleb  väljendeid: otsitakse oma juuri, lahkutakse ei tea kuhu. Laululavaesisel kõrgendikul kasvab pärnade grupp (10 tk) – nad ei ole sinna istutatud, vaid kasvanud kännuvõrsetest. Võib öelda, et juur on kordi vanem. Jätka lugemist »

Uuenenud Viitina mõisapark ootab külastajaid

Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald

Pildike Viitina uuenenud mõisapargist. Foto: Rõuge vald

Nii Rõuge valla elanikud kui ka möödasõitjad on kindlasti märganud, et Viitina mõisapark on selle kevadega väga palju muutunud. Rõuge vallavalitsus viis seal ellu Viitina pargi rekonstrueerimise I etapi projekti.

Lisaks pargile sai uue ilme ka Järvesaar, mis on vallarahva jaoks oluline puhkekoht. Seal toimuvad iga-aastased valla laulu- ja tantsupeod ning muud, peamiselt suvised sündmused.

Projekti käigus korrastati pargis ja Järvesaarel jalgrajad, rajati uusi puhkekohti ning hooldati haljastust. Puistut harvendati 520 puu võrra, maha võeti ligi 1,6 hektarit võsa.

Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo: “Puude- ja võsaraie toimus koostöös projekteerija ja kogenud maastikuarhitekt Kati Niibo ning keskkonnaameti spetsialistiga. Viimased korrektuurid raiemahtu tegid väga loodussõbralikud arboristid firmast OK ACER OÜ. Raiete eesmärgiks oli tuua esile kinnikasvanud vaated kaunile Meegomäele, mõisa peahoonele ja Järvesaarele ning taastada maastikupargile omane kaunis visuaal. Muidugi ei unustatud selle juures ka pargi elurikkust, mille säilitamiseks hooldati näiteks 30 vana elustikupuud, mis jäävad elupaigaks erilisele pargi faunale ja floorale.” Jätka lugemist »

Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

6isu m6is

Foto: Jaan Vali

Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.

Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”

Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.

Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”.  Jätka lugemist »

Keila-Joa pargis jätkuvad rippsildade ehitustööd

Keila-Joa rippsild. Foto: keskkonnaamet.ee

RMK poolt läbi viidava Keila-Joa mõisapargi renoveerimis- ja ehitusprojekti ettevalmistav etapp on lõppenud, märtsis toimuvad rippsildadega seotud ehitustööd ning projekti valmimistähtaeg on juulis.

RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu sõnul on mullu novembris alustatud ettevalmistustööd Keila-Joa mõisapargi renoveerimiseks ja objektide ehitamiseks lõpule viidud. “Tööde käigus ilmnes ka vajadus eemaldada pargist mõned puud, mis jäävad ette ehitiste renoveerimisele või ohustavad külastajaid,” selgitas Maasalu ning lisas, et raietöödele on hangitud nõuetekohased load Muinsuskaitse- ja Keskkonnaametist ning Keila vallavalitsusest. Tänaseks on Keila-Joa pargis rajatud alus paekiviastmetega treppidele, paigaldatud rippsildade taridetailid ning hetkel käib vundamentide valamine.

Aprillis jätkub rippsildade konstruktiivsete osade ehitus ning siis asutakse eemaldama ka tabalukke, mis olid sildadele pulmatraditsioonide käigus kinnitatud. Mais alustatakse paekivist treppide astmete ja käsipuude paigaldamisega. Kuna peale 2013. aasta juulis lõppevaid renoveerimistöid ei tohi sildadele lukke enam kinnitada, pakub RMK võimalust vanale pulmatraditsioonile uus ja püsivam leida. Selleks saavad asjahuvilised oma ettepanekuid saata aadressile keilajoa@rmk.ee.

Keila-Joa mõisapargi töid tellib RMK ja finantseerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. Keila-Joa mõisapargi suuruseks on 79,7 hektarit. RMK hallata on jõe vasakpoolne pargiala suurusega 34,2 hektarit, millest on metsaga kaetud 27,9 hektarit. Keila-Joa mõisapargi üks rippsildadest on ajastule omane pargi väikevorm ja see kuulub muinsuskaitse alla.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.