Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Taavi Ehrpais.

Taavi Ehrpais.

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Taavi täpsussaagimine.

Taavi täpsussaagimine.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis  kombineeritud  järkamises 13.  koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

 

Kas kolhoosikord või mõisaaeg?

Heiki Hepner, Kohila Metsaseltsi juhatuse liige

Eesti Vabariigi taastamisel oli üks põhimõttelisemaid otsuseid tagastada maaomand nende endistele omanikele. Kolhoosid likvideeriti ja omanikud said tagasi selle, mis neile või nende esivanematele enne NL okupatsiooni kuulus. Kuid kahjuks on enam kui 20 aastat tagasi alustatu jäänud lõpetamata. Maaomanikul puudub võimalus otsustada  oma maal jahindusküsimuste üle. Sisuliselt säilitati jahinduses kolhoosikord, mille kaitsjad ähvardavad avalikkust mõisaaja tagasitulekuga.

Tänase jahindussüsteemi eest võitlejad, kes peavad kehtivat seadust maailma parimaks jahiseaduseks, on maaomanikke süüdistanud mitmes surmapatus. Kõige rohkem on kõlama jäänud väide, et maaomanike seisukohtadega arvestades ootab meid mõisaaja tagasitulek. Selle väite kinnituseks proovitakse näidata, et jahiseaduse kaasajastamise taga on välismaalastest suurmaaomanikud. Milline on olukord tegelikult? Võtame kõigepealt vaatluse alla välismaalased. Eesti erametsaomandist ümmarguselt kolmveerand on füüsiliste isikute omanduses, välismaalased moodustavad omanikest ühe protsendi. Veerand metsamaast on juriidiliste isikute omanduses. Kui palju seal omanike hulgas välismaalasi on, täpselt ei tea, kuid kindlasti neid on. Võib vaielda selle üle, kas see on hea, kui väliskapital meie majanduses osaleb, aga on ilmselgelt kahepalgeline heita seda metsaomanikele ette. Eelmisel aastal Eestis jahti pidanud jahimeestest veerand olid välismaalased. Ja neid ei toonud Eestisse maaomanikud, vaid tänased jahindusorganisatsioonid. Metsaomanike hulgas on välismaalaste osakaal kindlasti oluliselt väiksem.  Jätka lugemist »

Metsaselts soovib tõsta metsandusalase harituse taset

Reedel, 13. jaanuaril toimunud Eesti Metsaseltsi üldkoosolekul Tartus arutati seltsi lähituleviku arengusuundi, mis aitaksid organisatsiooni põhikirjalisi eesmärke senisest paremini täita. Koosolekul leiti, et metsanduses töötavate spetsialistide häält ühiskonnas peaks senisest
tunduvalt enam kuulda olema.

Otsustati, et seltsi liikmete omavahelise parema koostöö tagamiseks on vajalik juriidiliste isikute kaasamine organisatsiooni töösse. Sellest tulenevalt võeti üldkoosolekul vastu Eesti Metsaseltsi uus põhikiri, mille alusel on metsanduse katusorganisatsioon juriidilisi ja avalik-õiguslikke isikuid ja ühendusi ning füüsiliste isikute ühendusi koondav organisatsioon.

Üldkoosolekul tõdeti, et vaatamata seltsi pingutustele metsandusteavet avalikkuseni viia ja üldlevinud müüte kummutada, on inimeste teadlikkus metsanduse vallas jäänud seni madalaks. Seda näitavad nii avaliku arvamuse uuringute tulemused kui ka kajastused meedias. Peamiselt projektirahade ja liikmemaksude toel tegutsenud seltsil on jäänud ressurssi ilmselgelt väheks, et metsandustemaatikat avalikkusele selgitada. Selts peab vajalikuks, et ka seadusloomes arvestataks senisest enam metsanduses töötavate inimeste kui spetsialistide arvamusega. See on vajalik ja kasulik kogu Eesti majanduse ja jätkusuutliku metsanduse arenguks.

Eesti Metsaseltsile valiti uus juhatus, millesse kuuluvad Eesti Maaülikooli professor Hardi Tullus, Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu esimees Mati Polli, Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane, Eesti Maaülikooli sihtasutuse Järvselja Õppe- ja Katsemetskond juhataja Priit Kask, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Aigar Kallas ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann.

Üldkoosoleku järel toimunud juhatuse koosolekul valiti Eesti Metsaseltsi juhatuse esimeheks Hardi Tullus ja aseesimeheks Mati Polli. Juhatuse järgmine töökoosolek toimub 20. jaanuaril Tallinnas.

Mai alguses Haapsalus toimuval metsanädala avapäeval antakse Haapsalu linnale üle metsapealinna tiitel

Eesti Metsaseltsi eestvõtmisel toimuv Metsanädal leiab tänavu aset juba 19. korda. Seekord kannab metsapealinna tiitlit merelinn Haapsalu, mis tänavu osutus ka väärikaks metsapealinna tiitli kandjaks.

Loe edasi