Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord

2012 aastal muutub riigisiseste toetuste kord. Olulisi muudatusi on viis.

Pärast toetuse korra rakendumist saavad metsaühistud toetusi taotleda üksnes oma liikmetele. Metsaomanikel, kes ühistutesse ei kuulu, tuleb abi otsida konsulentidelt.

Lisandub üks uus toetuse liik, milleks on metsamaaparandus. Toetatakse maaparandussüsteemi korrastamist: truupide vahetust, kuivenduskraavide  hooldamist ning voolunõvade rajamist. Uusi kuivendussüsteeme selle toetusega rajada ei saa.

Metsa uuendamise toetuse juures on oluliseks muudatuseks toetus laialehiste puuliikide soetamiseks. Laialehisteks puuliikideks on harilik tamm, harilik saar, harilik vaher, harilik jalakas, künnapuu ja harilik pärn. Toetuse määr ulatub kuni 0,35 € taime kohta. Teiste, tavapäraste metsapuutaimede toetuse määr jääb samaks. Toetuse määr kuni 0,16 € taime kohta. Täpsemalt on lahti kirjutatud ka kultuuri hooldamise aeg ja tegevused, mille kohta saab taotleda riigisisest toetust. Loe edasi: Muutub riigisiseste metsaühistute toetuste kord

Algab RMK metsaviktoriin koolidele

Täna algab iga-aastane interaktiivne RMK metsaviktoriin, mis pakub õpetajatele võimalusi loodusõpet mitmekesistada ja õpilastele vastuste otsimise käigus palju huvitavat teada saada. Tänavu toimub viktoriin esmakordselt ka vene keeles.

„Metsaviktoriini küsimused on metsandusest ja looduskaitsest, tuletatakse meelde 2012. aasta tähtpäevi ja märksõnu – ÜRO ühistegevuse aastat, loodusturismi aastat Eestis ja tänavust metsapealinna Rakveret,“ selgitas metsaviktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik. Möödunud aastal osales viktoriinil üle 9000 õpilase.

Tänavune uuendus on interaktiivse viktoriini loomine venekeelsena. „Oleme sellele mitu aastat mõelnud, sest kogemus näitab, et venekeelse õppekeelega koolid on meie programmidest väga huvitatud,“ põhjendas uue keele lisamist viktoriinile Tiina Neljandik. „Loodame seeläbi pakkuda õpetajatele uudseid võimalusi loodusõppeks.“

„Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest looduses ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka,“ ütles Tiina Neljandik ja lisas, et metsaviktoriini eesmärk ei ole niivõrd paremaid loodusetundjaid välja selgitada, kuivõrd vastuste otsimise käigus tarkusi koguda. Selleks saab iga õpilane oma parooli, millega on võimalik viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestada ja siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Paljud õpetajad innustavad õpilasi ka koostööle, arutades küsimusi ja vastusevariante ühiselt klassis.

Võitjad selgitatakse välja kolmes vanuseklassis: 4.-5. klass, 6.-9. klass ja 10.-12. klass. Osaletakse klasside kaupa, kuigi iga õpilane vastab iseseisvalt. Parimatele klassidele ja nende juhendajatele on välja pandud auhinnad, kõik vähemalt pool võimalikust punktisummast teeninud osalejad saavad metsaviktoriini meene.

Metsaviktoriin ootab osalejaid 26. märtsist 23. aprillini. Tulemused kuulutatakse välja metsanädalal, alates 27. aprillist näeb neid ka viktoriini koduleheküljel. Osalemine aadressil www.rmk.ee/viktoriin või http://www.rmk.ee/temq/liesnaia-shkola/konkursy/liesnaia-viktorina.

Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust saab taotleda 4. aprillini

SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.

“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”

NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.

Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee

Rahvusvaheline metsandusviktoriin kutsub osalema

”Noored Euroopa metsades” on metsanduslik võistlus, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11-s Euroopa riigis. Kui 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks www.metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb ”Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel.
Rahvusvaheline finaal toimub 26. ja 27. septembril Sagadis.

Regina Hansen

Metsaliidule teeb muret metsaomanike jaoks halvenev majanduskeskkond

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
Üldkoosolek kiitis heaks EEML-i põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida kolmenädalasele tööpraktikale Prantsusmaal

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 on võimalik saata Prantsusmaale kolmenädalasele praktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast. Projekti partneriks on Prantsusmaal kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Tööpraktikale mineval isikul kaetakse maksimaalselt 1401 euro ulatuses elamis- ja ettevalmistuskulusid. Lisaks tasutakse kuni 355 euro ulatuses reisikulud. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus, vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 12.12.2011. Avaduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50 (II korrus), Tallinn 10621 või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda Erametsakeskuse kodulehel.

Tööpraktika konkurssi puudutavate küsimustega palume pöörduda Erametsakeskusesse aadressil siseriiklik@eramets.ee või telefonil 683 6066.

Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Oktoobrikuus said erametsaomanikud esitada Erametsakeskusele taotlusi investeeringute tegemiseks oma metsadesse. Kokku laekus 717 taotlust kogusummale 4 554 526 eurot.

Tegemist on Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 raames antavate toetustega, mis on ette nähtud metsa majandusliku väärtuse parandamiseks, tormis või tulekahjus kannatada saanud metsa taastamiseks või metsatulekahjude ennetamiseks.

Meetme 1.5.1 (metsa majandusliku väärtuse parandamine) osas laekus 669 taotlust kogusummas 4,2 miljonit eurot. Metsaomanikud soovivad teha hooldusraieid 6484 ha ulatuses (eelmisel aastal taotleti toetusi raiete tegemiseks 5300 hektaril), laasimist 395 ha ulatuses (2010.a vastavalt 217 ha) ning investeerida metsatehnikasse 2,95 miljonit eurot.

Meetme 1.5.3 (kahjustatud metsa taastamine ja tulekahjude ennetamine) osas laekus 69 taotlust kogusummas 0,34 miljonit eurot. Loe edasi: Omanikud suurendavad toetusega hooldatavat metsa

Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi

Erametsakeskusest saab veel 2011. aasta sügisel taotleda toetust metsa uuendamise töödele ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise kulude katteks.

Taotluse võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee või e-PRIA portaali kaudu.

Metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise viimane päev on 19. november, metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse taotluse esitamise tähtaeg 5. detsember.

Metsa uuendamise toetuse eelarve kogumaht 2011. aastal on 639 116,00 eurot. Esimeses voorus (14.06.) rahuldati 155 taotlust summas 414 232,22 eurot. Metsakultuure hooldati ca 186 hektaril, maapinda valmistati ette ca 1318 hektaril, istutustöid tehti ca 682 hektaril ja soetati ca 1,48 miljonit taime. Teises vooru rahaline maht on ca 160 000 eurot.

Metsa uuendamise toetust saab taotleda 2011. aastal tehtud tööde kohta, st tööd on abikõlblikud, kui töid on teostatud alates 1. jaanuarist 2011. Lisaks on abikõlblikud kulud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal tehtud kulud metsakultiveerimismaterjali soetamiseks (välja
arvatud metsapuuseemnete soetamine) ning maapinna ettevalmistamiseks. Loe edasi: Tänavu saab veel taotleda metsandustoetusi

Tartus toimub metsalooline konverents

Olete oodatud osalema reedel, 11. novembril 2011 toimuval metsaloolisel konverentsil „Metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi?“, mis toimub Tartus, Kreutzwaldi 64.

Konverentsi programm
10.30-11.00 Registreerimine ja saabumiskohv
11.00-11.05 Avasõnad. Heiki Hepner, Eesti Metsaseltsi president
11.05-11.15 Tervitus ja sissejuhatav sõnavõtt. Marku Lamp, Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja
11.15-11.45 Jahinduse roll metsanduses. Tiit Randveer, Eesti Maaülikooli dotsent, ulukibioloog
11.45-12.15 Jahinduse ajaloost ja eetikast. Ilmar Rootsi, hundiuurija
12:15-12:45 Hirve asurkonna mõjust metsa- ja põllumajandusele. Jaan Ärmus, Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist
12.15-12.45 Kohvipaus
12.45-13.30 Väitlus „metsandus ja jahindus – kas koos või eraldi? Väitlevad EEML ja EJS esindajad
13.30-14.15 Metsandusorganisatsioonide sõnavõtud
14.15-14.30 Värske metsanduskirjanduse tutvustamine
14.30-16.00 Metsa-aasta pidulik lõpetamine, tort ja kohv

Lisainfo: Mart Kelk, tel +372 5349 0286, e-post mart.kelk@metsaselts.ee

Teatage riigimetsas toimunust

7.-11. novembril 2011 viib NEPCon läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) FSC

metsamajandamise resertifitseerimisauditi (kuupäevad võivad natukene muutuda). NEPCon on Rainforest Alliance´ile kuuluva SmartWood’i programmi sertifitseerimispartner Euroopas ja Venemaal.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) haldab 1 085 800 ha riigimaad, millest üle 800 000 hektarit on metsamaa. RMK koosneb 3 regionaalsest keskusest ja 17 metskonnast. RMK peakontor asub Tallinnas. SmartWood’i programm taasväljastas RMK´le viieaastase kehtivusega FSC metsamajandamise ja tarneahela sertifikaadi 1. veebruaril 2007. Esimene FSC sertifikaat oli väljastatud 1. vebruaaril 2002.

Hindamise ulatus – metsamajandamise resertifitseerimishindamine hõlmab RMK poolt teostatavate tööde keskkonnakaitselisi, metsanduslikke ja sotsiaalmajanduslikke aspekte. Hindamine katab kogu RMK poolt majandatavat ala.

Resertifitseerimine viiakse läbi SmartWood’i Eesti ajutise metsamajandamise standardi alusel (SW-STD-EST-2010-09, versioon 09-10, 1 sep. 2010). Nimetatud standard on avalik ja selle sisu sõltub huvigruppide seisukohtadest. Seoses sellega palume kõigil asjast huvitatud osapooltel esitada oma märkused ja ettepanekud standardi indikaatorite sisu ja/või sõnastuse osas. Standard on saadaval (nii inglise kui eesti keeles) NEPCon’i kodulehe eestikeelses sektsioonis aadressil http://www.nepcon.net . RMK-s läbi viidud varasemate auditiaruannete kokkuvõtted on avalikud ning saadaval FSC andmebaasis (http://info.fsc.org/)

Resertifitseerimise hindamise meeskond on neljaliikmeline. Juhtaudiitor on Roman Poljatšenko, kes töötab NEPCon’is tarneahela ja metsamajandamise audiitorina ja NEPCon Eesti kontori direktorina.

Teie panus – osana resertifitseerimise protsessist ootame kõigilt huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt kommentaare ja tagasisidet RMK metsamajandamise ning samuti kasutatava standardi kohta. Märkused ja kommentaarid RMK metsamajandusliku tegevuse osas on teretulnud mistahes teile sobival kujul (emailiga, postiga, telefonitsi). Soovi korral on võimalik ka personaalselt kohtuda audiitoritega, et esitada oma tähelepanekuid. Kõiki meile saadetud kommentaare käsitleb NEPCon konfidentsiaalsetena. Oleme tänulikud, kui esitate eeloleva resertifitseerimisega seotud kommentaarid võimalikult varakult enne välitööde algust, et saaksime neid arvestada resertifitseerimise läbiviimisel ning aruande koostamisel. Loomulikult on ka hiljem teretulnud kõik märkused ja ettepanekud.

Kontakt: Roman Poljatšenko, NEPCon OÜ juhataja, rp@nepcon.net, 7 380 723

Parim talumetsamajandaja on Enn Raide Valgamaalt

Eile kuulutati XX Eesti Talupäevadel välja parim talumetsamajandaja, kelleks osutus Enn Raide Raupa talust Valgamaalt. Auhinna võttis tema asemel vastu tütar, kes ütles, et nii ema kui isa on kogu oma elu pühendanud metsale.
Teise koha pälvis Tõnu Vaask Tsoja Jüri talust Võrumaalt ning kolmanda koha Priit Adler Metsamõisa talust Lääne-Virumaalt.
„Parima talumetsamajandaja tiitli saanud Enn Raide on taastanud vana metsatalu, asjatundlikult oma metsa majandanud ja aidanud seda teha ka teistel omakandi metsaomanikel,“ põhjendas tiitli andmist EEML tegevjuht Ants Varblane. „Iga metsaomanik teab, et omanikuks olemine tähendab eelkõige vastutust ja järjepidevat tööd. Täna istutatud ja hooldatud metsast saavad tulu ju alles lapselapsed – nii peab iga metsaomanik tegutsema üha tulevikku panustades,“ lisas EEML tegevjuht.
Talumetsamajandajate konkursil hinnati raietööde kvaliteeti ja metsamajandamise kavas planeeritu täitmist, metsa taastamisel raielankide uuendamist, metsaparandamisel kuivendamise vajadust, teede korrashoidu ning majandamisel varutud puidu kvaliteeti ja üldist tulukust. Eesti Erametsaliit tunnustab eeskujulikke erametsaomanikke juba 18. aastat.
Regina Hansen

Algas hoiatusaktsioon uue jahiseaduse ja maaomanike õiguste nimel

Foto: 24tundi.ee

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki maaomanikke osalema hoiatusaktsioonis, mille kohaselt keelatakse jahipidamine üheks kuuks septembris 2011. Selle aktsiooniga nõuab Eesti Erametsaliit uue jahiseaduse kehtestamist, mis tunnustaks maaomaniku põhiseaduslikku õigust vabalt oma maad kasutada.

„Uue, maaomanikke arvestava jahiseaduse menetlemine on jäänud toppama, ehkki seaduse koostamise algatas keskkonnaministeerium vahetult pärast jahinduse arengukava vastuvõtmist 11. mail2010. Vaatamata sellele, et protsess on tänaseks kestnud juba üle aasta, ei ole seaduseelnõu jõudnud valitsuse otsuseni ega Riigikogu menetlusse. Samas on valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 märgitud jahiseaduse eelnõu tähtajaks III kvartal 2011,“ ütles Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane.

„Kutsume ka teisi maaomanike esindusorganisatsioone ühinema avalikkusele ja poliitikutele suunatud hoiatusaktsiooniga, mille sõnumiks on: jahindusvaldkond vajab kiiret ümberkorraldamist ja õigusriigi põhimõtetega kooskõlla viimist. Meie eesmärk on jahimeeste ja maaomanike kokkulepetele ja koostööle rajatud jahindus,“ lisas Varblane. „Oleme valmis hoiatusaktsioonist loobuma, kui meie muret teadvustatakse ja jahiseaduse kiire menetlemine võetakse prioriteediks.“

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on metsaomanike kohalike organisatsioonide esindusorganisatsioon, mille peamiseks ülesandeks on metsaomanike huvide kaitsmine. Lisainformatsiooni saab aadressilt www.eramets.ee või metsaomanike kohalikest organisatsioonidest.

Regina Hansen

Lähenevad Eesti raiemeistrivõistlused

1. juulil toimuvad Luual Eesti raiemeistrivõistlused ja algavad 44. metsanduse kutsevõistlused.
Raiemeistrivõistlustele on lubanud tulla eestlastest maailmameistrid Andres Olesk, Taavi Ehrpais ja Anto Laas. Neile pakuvad  konkurentsi külalisvõistlejad Soomest.

Kutsevõistlustel osalevad kõikide metsandusettevõtete, – asutuste ja -organisatsioonide töötajad ja liikmed. Tööhoos on suured metsatöömasinad: harvesterid ja forvarderid. Arvutisimulaatoril võib ka ise metsamasina juhtimist proovida. Metsapraakerite võistlusel pannakse proovile teadmised puidu kohta.

Suvespordialade kavas on ka metsanduslik orienteerumine. Elutähtsaid oskusi, mis aitavad metsas eksides koduteed leida, õpetab huvilistele Tartu orienteerumisklubi Ilves.

Mõlemal päeval on võimalus osaleda praktilistes töötubades, kus Luua Metsanduskooli juhendajate käe all õpitakse taimeseadete valmistamist ja lillekastide tegemist ning tehakse tutvust meie metsades elavate loomadega. Loodusteadmisi saab täiendada mitmel metsaekskursioonil,  ajaloohuvilistele tutvustatakse Luua mõisa ja aiandushuvilistele kooli liigirikast arboreetumit.

Ajakava ja täpsema info võistluste kohta leiate metsanduse infoväravast www.metsainfo.ee.

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Järgmisel nädalal koolitatakse kõikjal Eestis kaitstavat metsa majandama

Esmaspäevast, 25. aprillist kuni reedeni, 29. aprillini korraldab Erametsakeskus erametsaomanikele koolitused „Kaitstavate metsade majandamine“.

Koolitused toimuvad:
25. aprillil Tartus Eesti Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusinstituudis (Kreutzwaldi 5, auditoorium 1B1).
26. aprillil Võrus Kubija Hotell-Loodusspaas (Männiku 43a).
27. aprillil Rakveres hotellis Wesenbergh (Tallinna 25).
28. aprillil Pärnus Pärnumaa Kutsehariduskeskuses (Niidupargi tn 8//12).
29. aprillil Tallinnas Oru hotellis (Narva mnt 120B).

Koolituse orienteeruv kestus kella 10-17.

Koolitusel käsitletavad teemad:

• Looduskaitseliste piirangutega metsade praktiline majandamine ja kasutamine;
• Vääriselupaik metsas. Vääriselupaiga kaitselepingu sõlmimise võimalused;
• Natura 2000 toetus erametsamaale ja toetuse saamise tingimused;
• Nõuded Natura 2000 piiride määramiseks ja tähistamiseks metsas.

Koolitusel teevad ettekandeid Erametsakeskuse ja Keskkonnaameti töötajad. Koolitusest osavõtt on kõigile erametsaomanikele tasuta. Infopäeva toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kõik koolitusel osaleda soovijad peavad ennast registreerima hiljemalt kaks päeva enne koolituse toimumist tel 683 6066 või aadressil evelin.huul@eramets.ee. Kohtade arv on piiratud! Lisainfo jagab Evelin Huul samadelt kontaktidelt.

Raierahu juhatab riigimetsas sisse metsaistutuse hooaja

Alates reedest, 15. aprillist vaikivad Eesti riigimetsades raiemasinad ning alguse saab kevadsuvine raierahu. Lindude ja loomade pesitsusaja kaitseks ellu kutsutud kahekuine periood tähistab ka metsauuendamise algust – tänavu pannakse riigimetsa kasvama 13 miljonit puud.

Seekordne pikaleveninud talv loomade-lindude pesapunumise ja järelkasvu ilmale toomise aega ei muuda, ka varasematel aastatel on raierahu algus jäänud aprilli keskpaika. RMK looduskaitse peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul aitab raietegevuse paarikuine peatamine kaitsta ka metsamuldasid ja vähendada seenhaiguste levikut. RMK kutsub kõiki erametsaomanikke samuti looduse eluringi austama ning raietööde pausiga liituma.

Raierahuga samal ajal saab hoo sisse igakevadine metsauuendamise hooaeg. Sellel ajal hooldatakse noorendikke, istutatakse puid ja külvatakse metsa, puhastatakse teeservasid ja tehakse hooldustöid elektriliinide kaitsetsoonides.

Tänavu pannakse riigimetsas kasvama 13 miljonit puud, mis on aegade suurim kogus ning võrreldes mullusega 3 miljonit taime rohkem. Pea poole tänavu istutavatest puudest moodustavad kuused (6,1 miljonit taime). Männitaimede hulk suureneb mulluselt 3,6 miljonilt 5,7-le, istutamisele minevate kaskede arv jääb samale tasemele (0,6 miljonit taime). Lisaks pannakse riigimetsa kasvama 10 000 tamme ja veidike ka sangleppasid. Loe edasi: Raierahu juhatab riigimetsas sisse metsaistutuse hooaja

Eesti Erametsaliit valis uue juhatuse

Eile, 14. aprillil valiti Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul Tartus erametsaomanike esindusorganisatsioonile uus juhatus.

Juhatuse esimehena jätkab Ando Eelmaa, juhatuse liikmetena asuvad tööle Kadri-Aija Viik, Urmas Rahnel, Erik Kosenkranius, Ants Erik, Sven Köster ja Aarne Volkov. EEMLi uus juhatus jätkab säästliku metsamajandamise propageerimist, metsaomanike konkurentsivõime tugevdamist ja huvide kaitsmist.

Eesti Erametsaliit (asutatud 1992) on erametsaomanike esindusorganisatsioon, selle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). EEMLi põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas.

Lisainfo: EEMLi tegevjuht Ants Varblane, tel 508 9237, ants.varblane@erametsaliit.ee.

Regina Hansen

Rahvas kaitseb Toompeal metsa

Alates esmaspäevast, 14. märtsist 2011 on kõik Eesti metsa ja maa sõbrad kutsutud iga päev osalema kestvusmeeleavalduses Toompeal, Riigikogu ja valitsuse ees.

 Kui sa ei saa tulla esmaspäeval, siis oled teretulnud ükskõik millisel muul päeval. Taotleme uue, meie kõigi koostöös tehtava ja tegelikke olusid arvestavate metsanduse ning ehitusmaavarade arengukava algatamist. Selleks on vaja viimase kuu jooksul riigikogu ja valitsuse poolt vastu võetud arengukavad aga tühistada.

Eesti rahval on aeg lõpetada orjalik vaikiolek ja võidelda oma maa säilimise eest. Meie mets ja maa on tegelikult ka ohus. Kui realiseeritakse 15. veebruaril vastu võetud “Eesti metsanduse arengukava aastani 2020”, siis on Eestimaa vanad metsad paarikümne aasta pärast suuresti maha raiutud, nagu see on juhtunud mujal Euroopas. Kui teostub ehitusmaavarade arengukava, võime ilma jääda Tuhala nõiakaevust. Vaid meie aktiivne suhtumine aitab need tegevused peatada. Veel kord – meie eesmärgiks on üheskoos luua Eesti maa ja metsa tulevikku!

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid.

Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621).

Elutööpreemia saaja otsustab Eesti Metsaseltsi volikogu, kuhu kuuluvad kõik metsanduse huvigrupid ning preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.

Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007), metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Metsaomanikud saavad kuni 21. märtsini esitada toetuse taotluse metsaregistrisse kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava eest. Taotlusvooru eelarveks on üle 287 600 euro.

Metsa inventeerimise toetust makstakse kuni 100 protsenti metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 13 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta. Metsa inventeerimise toetus koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100 protsenti tehtud kuludest, kuid mitte rohkem kui 16 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta.

Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta. Taotlusi saavad esitada erametsaomanikud ning neid esindavad metsaühistud.

Eelmisel aastal esitati Erametsakeskusele kokku ligi 1700 taotlust metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava toetuse saamiseks. Toetust taotleti 65 353 hektarile kogusummas 813 053 eurot. Loe edasi: 21. märtsini saab taotleda metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust

Eesti Metsaselts annab välja metsanduse elutööpreemia

Kuni 22. märtsini saab esitada kandidaate elutööpreemiale, millega tänatakse silmapaistvaid ja Eesti metsanduse arengusse enim panustanud metsandustöötajaid. Metsanduse 2011. aasta elutööpreemia suurus on 3195 eurot (50 000 krooni) ning kandidaatide nimesid saab esitada igaüks. Kandidaadi esitamisel tuleb lisada ka lühike põhjendus elutööpreemia andmiseks ning edastada see e-postiga aadressile metsaselts@metsaselts.ee
või postiga Eesti Metsaseltsi kontorisse (Mustamäe tee 50, Tallinn 10621). Preemia antakse saajale üle 15. aprillil Tartus toimuval Metsanduse visioonikonverentsil.
Varem on Eesti Metsaseltsilt metsanduse elutööpreemia saanud endine metsandusminister Heino Teder (2006), metsateadlane Ivar Etverk (2007),
metsateadlane Artur Nilson (2008), metsanduse edendaja Kaupo Ilmet (2009) ja metsateadlane ja praktik Malev Margus (2010).

Metsanduse CD-plaat keskkonnateabe keskuselt

Keskkonnateabe keskus on välja andnud Eesti metsandust tutvustava interaktiivse CD “Estonian Forestry 2011“, mis annab ülevaate Eesti metsavarudest, metsapoliitikast, era- ja riigimetsade majandamisest, metsade elurikkusest ning kaitsest. Plaadil on ka eraldi peatükid metsatööstusest ja puidukaubandusest, jahindusest, metsateadusest ja -haridusest. Plaadi autorid on metsandusvaldkonna tunnustatud eksperdid ning selle koostamist ja väljaandmist on toetanud keskkonnaministeerium. Plaadil olevad materjalid on ingliskeelsed.

Kõigile Eesti metsadest ja metsandusest huvitatutele mõeldud andmekandja ei eelda varasemaid teadmisi valdkonnast. Tekstid on rikkalikult illustreeritud jooniste, fotode ja kaartidega. Materjali aluseks olev “Estonian Forestry 2009” on koostatud 2009. aastal XIII üllemaailmse metsanduskongressi tarbeks. Uues väljaandes on tekste ja andmestikku ajakohastatud ning täiendatud.

Plaati “Estonian Forestry 2011” on võimalik tellida keskkonnateabe keskuse raamatukogust (Mustamäe tee 33, Tallinn. Kontakt: Helene Luuk, e-post: helene.luuk@keskkonnainfo.ee) ning alla laadida või kasutada keskkonnateabe keskuse kodulehe http://www.keskkonnainfo.ee kaudu.

Erametsaomanikud õpivad jõulukuuskede kasvatamist

Teisipäeval, 22. veebruaril korraldab Luua Metsanduskool erametsaomanikele kaheksa tundi kestva tasuta kursuse „Jõulukuuskede kasvatamine“. Kursusel õpitakse tundma jõulukuuskede kasvatamiseks sobivaid liike, nõudeid kasvukohtadele, maapinna eripära, istanduse hooldamist, puude lõikamist, aga ka müüki ja tasuvust.
Kursuse viib läbi OÜ Pruuli Puukool juhataja Riho Pruuli. Kursus toimub SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel. Lisainfo ja registreerimine kursusele meilil: koolitus@luua.edu.ee ja telefonidel 776 2115, 566 38224, 525 4004.

Metsamehed saavad kokku

Täna, algusega kell 14.00 toimub ASi Lemeks Tartu kontoris EMPL juhatuse korraline koosolek, kus auratakse liidu järgmise kahe aasta eesmärke ja liidu visuaalse sümboolika kontseptsiooni. EASi finantseeritava metsa- ja puidusektori uuringu projekti ja metsa- ja puidutööstuse statistikat. Samuti kontaktpäevade sisu ning kommunikatsiooni tegevusi. Arutluse all on ka Venemaa raudteeprobleemid ning Venemaa plaan alates WTO-ga liitumisest alandada tolle, kuid samas kehtestada ümarpuidu ekspordikvoodid.
Lisainfot annab  Ott Otsmann

Homme, 16. veebruaril algusega kell 9 toimub Paides erametsaomanike tugiisikute koostöönõupidamine, kus arutatakse erametsanduse toetusmeetmeid ja tugiisikud annavad ülevaate oma tegevusperioodiks püstitatud eesmärkide saavutamisest ja tegevustest viimase kolme kuu jooksul. Arutatakse ka tugiisiku rolli ja tugisüsteemi toimimist praegu ja tulevikus.
Lisainfo: Jaanus Aun, SA Erametsakeskus juhatuse liige