Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Nädala foto

Talv kestab veel.

Vaata teisi nädala fotosid!

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2017
E T K N R L P
« veebr    
 12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031  

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Jäälind. Foto: Vivian Ainsalu

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika järgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Aastatega intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne mõju Eesti metsalinnustikule.

Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus vähenenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari võrra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike. Pikaajaline haudelindude seire näitab isegi väga tavaliste metsalindude, näiteks inimestele hästi tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse vähenemist.

Kohapealsete mõjude olulisust näitab see, et kiiremini on vähenenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on mõjutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed mõjud. Näiteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavapäraste saakobjektide vähenemise tõttu on oluliselt kahanenud ka meie põliste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Jätka lugemist »

Metsandusnõukogu heakskiidu saanud metsade kaitse tegevusplaan vajab elluviimist

Eile, 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogu toetas range kaitse töörühmas kokkulepitud tegevusplaani salu- ja laanemetsade kaitseks. Ühenduste hinnangul on nõukogu toetus oluline samm metsade elurikkuse kaitsel. Tegevusplaani elluviimine eeldab järgmisi samme keskkonnaministrilt ja valitsuselt.

metsakaiseks

Kohtumisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esindanud Tarmo Tüüri sõnul on elustiku kaitsmiseks vajaliku minimaalse mahu salu- ja laanemetsade kaitse alla võtmisega eri põhjustel viivitatud ligi 15 aastat. See on selgelt seatud ka kehtiva metsanduse arengukava eesmärgiks, ent peale arengukava vastuvõtmist 2011. aastal kuni viimaste kuudeni pole sisulisi edasiminekuid olnud. “Täna on olemas nii ekspertkogus kui ka majanduslikke huvipooli hõlmavas nõukogus heaks kiidetud pla

an, mille elluviimine lahendaks Eesti metsade elurikkuse säilimiseks ühe olulisema probleemi,” avaldas Tüür heameelt. “Järgmise kiire sammuna tuleb valitud metsadele keskkonnaministri käskkirjaga rakendada esialgne kaitse. See võimaldab alustada plaani ellu viimiseks vajalikke toiminguid,” selgitas Tüür.

Jätka lugemist »

9. jaanuarist muutusid metsandustoetuste tingimused

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

9. jaanuarist jõustusid muudatused keskkonnaministri 14.04.2014 määruses nr 10 “Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord”.

Määruse muudatused aitavad tagada, et ühistute tugi metsaomanikele ja metsamajanduslikud tegevused aitaksid täita eelkõige metsaseadusest ja metsanduse arengukavast tulenevaid eesmärke.

Alates 9. jaanuarist saab siseriiklikke toetusi taotleda metsaühistu, millel on vähemalt 200 liiget. Selline nõue soosib elujõulisemaid ühistuid ja kvaliteetset teenust ning aitab vältida selliste ühistute teket, mis on keskendunud pigem toetusraha saamisele, mitte niivõrd ühistegevuse arendamisele.

Nõustamistoetuse saamisel on edaspidi oluline metsaühistu tulemusmõõdikute alusel saadud tulemus. Tulemusmõõdikute rakendamisel on kriteeriumideks ühistu liikmete arv, metsamaa pindala, metsaomanike teenindamise ja metsamajanduslike tööde korraldamise ning toetuste kasutamise aktiivsus. Toetatakse pigem neid ühistuid, kes on aktiivsemad ja panustavad rohkem metsamajanduslikesse tegevustesse.

Jätka lugemist »

ELF: Eesti metsandus peab olema säästlik, värske statistika ei leevenda loodusteadlaste ja ühenduste muret

ELF20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu. Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25 protsendi võrra. Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on vaid üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on hea, et ühiskonnas käivitunud metsadebati raames on palju tähelepanu saanud raiemahu, juurdekasvu ning statistika teemad. Ent kõige tähtsam on Eesti säästliku metsamajanduse kursile tagasi pöörata.
“Raiete kogumahu vaagimise kõrval ei tohi unustada metsadega seotud elurikkuse kaitsmist või igaühe soovi ja võimalust metsas käia ja metsarahva osaks olla,” ütles Tüür. “Seetõttu soovime kohe uue aasta alul aruteludega jätkata ning leida lahendused metsapoliitika tasakaalustamiseks. Säästlik metsamajandus on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Mitte aga näilise kaasamise abil läbi surutud majandushuvid.”
Säästlik metsamajandus hõlmab metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.
Keskkonnaagentuuri eile tutvustatud statistilise metsainventuuri esialgsetel tulemustel on Eesti majandusmetsade juurdekasv arvestades looduslikku väljalangevust 11,8 mln tm aastas ja aastane raiemaht oli 2015. aastal eksperthinnangu järgi 10,4 milj tm. Kehtiv metsanduse arengukava seab eesmärgiks raiuda 12-15 mln tm. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013. aastal valminud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema.

Harvesterioperaator Põlvamaalt saab homme
100 000. kutsetunnistuse

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Nii tehakse harvesteriga metsatööd. Foto: Luua metsanduskool

Homme, 16. juunil annab SA Kutsekoda välja 100 000. kutsetunnistuse läbi aegade. Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saajaks on harvesterioperaator Põlvamaalt, kes saab kutsetunnistuse kätte Luua metsanduskoolis raielangil.

SA Kutsekoda juhatuse liige Tiia Randma ütles, et saja tuhandeni jõudnud kutsetunnistuste arv näitab kutsetunnistuste olulisust nii töötajatele kui tööandjatele.

„Kuigi kutsetunnistus pole enamasti töötamise eeltingimuseks, soovib siiski järjest enam inimesi sooritada kutseksamit,” ütles Randma. “On aru saadud, et kutsetunnistus annab tööturul mitmeid olulisi eeliseid. Nii näiteks ei pea tööandja eraldi töötaja oskusi ja kompetentsi kontrollima, vaid neid tõendab kutsetunnistus.“

Metsamasinate operaatoritele omistavad kutseid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Liidu tegevjuht Ott Otsmann selgitas, et alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 masinaoperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raietöölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. EMPLi koostööpartnerid kutseeksamite korraldamisel on Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus.

Luua metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu sõnul on äärmiselt tore, et saja tuhandes kutsetunnistus sattus just harvesterijuhile.

„Metsamasinate operaatorite koolitamine on Luua metsanduskooli üks olulisemaid õppesuundi,” sõnas Zuba-Reinsalu. “Kutseeksamiga lõpetavad ka meie õpilased, kuid järjest enam muutub tähtsamaks enese täiendkoolitus, et tööturu nõuetele
vastata. Neid suundumusi järgime ka oma õppe korraldamisel.“

Luua Metsanduskooli õpilased tuleproovides

Eelolev nädal on Luua Metsanduskooli õpilastele pingutav. Läbi kogu nädala osaletakse erinevates jõukatsumistes, kus tuleb näidata oma parimaid kutseoskusi.

Avalöögi pingelisele nädalale annavad teisipäeval-kolmapäeval (14.-15. aprill) toimuvad kooli kutsealavõistlused. Teisipäeval on võistlustules tulevased metsamehed ja metsamasinate juhid. Juba hommikul kell kümme alustavad metsas raielangil langetamisega noored metsamehed. Kell 13 jätkatakse kooli töökoja platsil traditsiooniliste raievõistluste
aladega (saeketi montaaž, kombineeritud järkamine, laasimine ja täpsussaagimine). Kõik need alad nõuavad väga häid oskusi, mida edaspidi läheb metsameestel vaja nende igapäevatöös.
Samal ajal (kell 13) hakkavad oma meisterlikkust näitama ka metsamasinate operaatorid. Võisteldakse nii imitaatoril kui päris masinatel.
Neil õpilastel, kes teisipäeval ei võistle, on kell 14 võimalus Luua klubis saada osa tuntud loodusemehe Hendrik Relve loengust. Loodusehõngulisest pärastlõunast saavad osa võtta ka kõik teised soovijad.
Kolmapäeval (15. aprill) tuleb oma metsanduslikke ja aianduslikke teadmisi õpilastel näidata metsarajal. Minutiliste intervallidega startivad õpilased peavad raja läbimisel mängu panema kõik oma teadmised. Nii näiteks peavad metsandusliku raja läbijad hindama muu hulgas puude kõrgust, vanust, diameetrit, tundma loomi ja linde, puid ja põõsaid ning neil esinevaid haigusi. Aiandusliku raja läbijatel on samuti vajalik tunda puid ja põõsaid, aga ka teeehitust, osata koostada kastmissüsteemi, kasutada kahveltõstukit ja veel palju muud. Parimad
selguvad kolmapäeva õhtuks.
Kooli kutsealavõistlused on Luua Metsanduskooli pikaajaline traditsioon, millest peavad osa võtma kõik õpilased.
Nädala teisel poolel astuvad võistlustesse parimatest parimad. Neljapäeval, 16. aprillil toimub Tartus algaval Maamessil kutsemeisterlikkuse võistlus Noor Aednik 2015. Luua Metsanduskooli esindab seal kaks võistkonda – Merge Paju/Andres Laanemaa ja Mari Liis
Ojala/Riho Kööp (kõik maastikuehituse eriala esimese kursuse õpilased). Nende treeningud on kestnud juba nädalaid. Juhendajad – Luua Metsanduskooli maastikuehituse-aianduse kutseõpetajad Kati Bachman ja Maria Jürisson iseloomustasid võistlejaid kui tõeliselt  aiandushuvilisi noori. Ja seda need noored ka on, sest tegelikult õpitakse Luua Metsanduskoolis maastikuehitust, puhas aiandus on neile kõrvalerialaks. Noored ise hindasid võistlusülesandeid „tehtavateks“. Raskeks ülesandeks peeti seemnete määramist ja eriti vastavate taimede ladinakeelsete nimede teadmist. Teised ülesanded (pookimine, istutuskasti ehitamine, ruumala ja massi arvutused, istutamine, kastmissüsteemi ehitamine ja tehnika tundmine) on nende hinnangul kergemad. Oma eelisteks peetigi just häid praktilisi oskusi, eriti vähe hirmutab noori istutuskasti ehitamine.
Reedel ja laupäeval (17.-18. aprill) näitavad Maamessil oma oskusi aga Luua Metsanduskooli raiesportlased. Traditsioonilisest võistlusest Kevadkarikas võtavad osa nii õpetajad kui õpilased. Võistlus tõotab tulla pinev, sest kooli esindavad mitmed meie raiespordi tipud –
proffide klassis võistlevad (siiani Eesti parim juunior olnud) Jarro Mihkelson (kes nüüd on vahetanud võistlusklassi), Sulev Tooming (viimastel raiespordi maailmameistrivõistlusel Eesti meeskonna liige) ning Einar Must ja Tõnu Reinsalu (mehed, kes on „süüdi“  rahvusvahelistele standarditele vastava raiespordi tekkes Eestis ning kes on treeninud Luua Metsanduskooli edukaid juuniore). Juunioride klassis võistleb Luua Metsanduskooli nimel kaheksa noormeest, nende hulgas on ka poisid, kes maikuus esindavad Eestit XIV Euroopa
Noorte Meistrivõistlustel metsanduses.
Toomas Kelt

Eesti saab metsast lugupidavaid inimesi, ühinguid ja ettevõtteid liitva organisatsiooni

Foto: eramets.ee

Foto: eramets.ee

Selle nädala lõpus üldkoosolekut pidanud MTÜ Hea Metsanduse Koda liikmed otsustasid muuta organisatsiooni ulatuslikuks hoolivat metsandust esindavaks liiduks. Laiapõhjalisema tegevusega soovib ühing võtta senisest enam koostöövõrgustiku rolli ning muutuda partnerlusorganisatsiooniks kõigile metsast hoolivatele inimestele, ühingutele, ettevõtetele ja riigile.

„Eestis on aeg nendeks muudatusteks küps. Ühing, mis on algselt loodud riikliku FSC metsamajandamise standardi töörühmale juriidilise vormi andmiseks ja FSC-ga partnerlussuhte loomiseks, on oma arengus jõudnud sinnani, et metsandusega seotud teemad laiemalt ühiskonnas fookusesse tuua. FSC on ja jääb ka edaspidi üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks, aga selle kõrval hakkame senisest enam pöörama tähelepanu just siseriiklikele protsessidele“, sõnas MTÜ Hea Metsanduse Koda tegevjuht Indrek Talpsep.

Kuigi ka seni on Hea Metsanduse Koda tegelenud vastutustundliku metsanduse edendamisega, on põhiliseks tegevussuunaks olnud pigem rahvusvahelise metsandusorganisatsiooni, Forest Stewardship Council ehk FSC esindamine Eestis ning kohalikele oludele vastava riikliku FSC standardi välja töötamine.

Uute kokkulepete kohaselt asuvad ühing ja selle liikmed senisest enam panustama sellesse, et metsandusega seotud protsessid Eestis oleksid läbipaistvad, avatud ja kaasamispõhised; et saavutataks ja säilitataks metsaelupaikade ja –liikide soodne seisund; et looduslikud pühapaigad oleksid hoitud ja kaitstud ning et Eestis üles töötatud puidule loodaks võimalikult suur lisandväärtus kohapeal. Jätka lugemist »

Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses algavad saja päeva pärast

logoSaja päeva pärast ehk 20. mail algavad Eestis neljateistkümnendad Euroopa Noorte Meistrivõistlused Metsanduses. Neli päeva kestvaid võistlusi korraldab Luua Metsanduskool. Neljateistkümnedat korda toimuvad meistrivõistlused on Euroopa metsanduskoolide jaoks suursündmus. Esiteks võib võitja pidada end Euroopa parimaks metsandusõpet andvaks kooliks, teiseks on aga just need võistlused üks väheseid kohti, kus metsandusõppe noored saavad omavahel mõõtu võtta. „Teised rahvusvahelised kutsevõistlused noortele metsameestele suunatud alasid ei sisalda,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu. Võistluste peakorraldaja Marko Vinni lisas, et võistluste korraldamine on luua Metsanduskoolile suur au ja vastutus. Võistlustest võtavad osa 24 Euroopa riigi võistkonnad, kes esindavad oma riigi parimat metsanduskooli.

Võistlusalad on rahvusvaheliselt ette antud, kuid sel aastal toob Luua Metsanduskool sisse ka ühe üllatuse. „Kui tavapäraselt võisteldakse Euroopas puude langetuses platsidel, kus on püsti langetatavad postid, siis meil on plaanis viia võistlejad metsa, langetama päris kasvavaid puid. Tulevastele elukutselistele metsameestele ei ole see üle jõu käiv ülesanne, kuid mõnede maade õpilastele ilmselt midagi uut ja põnevat,“ rääkis peakorraldaja Marko Vinni. Võistlustest võtavad osa paarikümne Euroopa riigi parimad metsandust õppivad õpilased vanuses 16-25, parim riik selgitatakse välja metsarajal ja raievõistlustel. Rahvusvahelise formaadi järgi läbiviidavad raievõistlused koosnevad viiest alast – langetamine, saeketi vahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Neljal viimasel, n-ö „platsialadel“ võisteldakse 23. mail Tartu kesklinnas. Sada päeva enne võistlusi on avalik ka meistrivõistluste ametlik kodulehekülg, mis on leitav aadressilt http://forestryskills.eu/ Eesti ja inglisekeelne kodulehekülg täieneb aja jooksul, hetkel on võimalik seal tutvuda võistlusalade ja üldise infoga.

Toomas Kelt

Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi

Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja  Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts

Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja
Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts

29. septembrist 3. oktoobrini toimus Saksamaal Eberswaldes neljas rahvusvaheline koolinoorte metsandusvõistlus Noored Euroopa Metsades. Eesti õpilased saavutasid seal suurepäraseid tulemusi – koju toodi esimene, kolmas ja neljas koht.

Noored Euroopa Metsades (YPEF) on suurim Euroopa 13.-19. aastastelekooliõpilastele mõeldud metsandusalane võistlus, osalejaid oli üheteistkümnest riigist (Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Portugal ja Rumeenia). Esimest korda võistluse ajaloos olid osalejad jaotatud kolmeliikmelistesse võistkondadesse, mille kõik liikmed olid pärit erinevatest riikidest. Nii said noored vahetada omavahel teadmisi oma riigi metsandusest, praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teisi kultuure ja töötada rahvusvahelises meeskonnas.

Eestist pääses võistluse finaali Prantsuse Lütseumi võistkond Copper Owlkoosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Loosi tahtel võistles Annaleena koos Austria ja Läti, Airon Kreeka ja Poola ning Mati Ungari ja Saksamaa õpilastega. Üheskoos tuli näidata oma metsanduslikke teadmisi viktoriinis, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ning teha valmis poster-ettekanne. Kõige rohkem punkte andiski poster ja selle alusel peetud ettekanne.

Võistlustulemused olid eestlaste jaoks suurepärased – võitjaks tunnistati tiim, kuhu kuulus Mati Lepikson, Airon Oravase võistkond tõusis kolmandaks ning Annaleena Vaheri tiim neljandaks. Võistkonna juhendaja, õpetaja Marje Väli oli laste tulemuste üle uhke: „Kartsin, et üksinda segavõistkondades on neil raskem, aga lapsed said väga hästi hakkama.“ Jätka lugemist »

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Taavi Ehrpais.

Taavi Ehrpais.

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Taavi täpsussaagimine.

Taavi täpsussaagimine.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis  kombineeritud  järkamises 13.  koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

 

Ökofestivali seminar kutsub Põlvamaa inimesi arutlema metsanduse ja jahinduse teemadel

15. augustil toimub RMK Kiidjärve Looduskeskuses Ökofestivali traditsiooniline seminar, kus sel aastal keskendutakse metsanduse ja jahinduse teemadele.

Põlvamaa erametsanduse tänasest ja homsest päevast räägib Põlva Metsaomanike Seltsi juhatuse esimees Erki Vinni. Paljudel metsaomanikel on mitmeid küsimusi ja probleeme, mille puhul ei teata, kuhu pöörduda ning seetõttu võib juhtuda, et ilma professionaalse abita tehakse metsale suuremat kahju. Põlva Metsaomanike Selts ongi üheks selliseks keskuseks, kust teemakohased küsimused vastused leiavad. Käesolevaks hetkeks on Põlva Metsaomanike Seltsil juba 600 liiget.

Metsaseaduse uuendustest ja e-metsateatise registreerimisest ning registri võimalustest tuleb rääkima Keskkonnaagentuuri metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea. 1. juulist rakendus metsaseaduse muudatus, mis annab metsaomanikele võimaluse registreerida metsateatis oma koduarvutist. Seminari käigus näidatakse selle täitmist ja esitamist ka praktikas. Kindlasti leiavad vastused ka mitmed kohapeal tekkivad küsimused.

Seminari lõpetab Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe, kes teeb ettekande teemal “Jahindus – hobi, eluviis või turism”. Põlvamaal kui rohelises maakonnas on jahindus populaarne, kuid vastava ettekandega püütakse tuua jahindus lähemale ka tavakodanikule. Kindlasti leiavad vastused ka jahindust reguleerivad seadusandlikud küsimused.

Seminari täpse kava, toimumise kellaajad ja registreerimisankeedi leiab siit. Seminar on osalejatele tasuta.

Ökofestivali korraldab SA Põlvamaa Arenduskeskus. Toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Põlva Maavalitsus, Põlvamaa Omavalitsuste Liit ja Põlvamaa Partnerluskogu.

Laupäeval võistlevad Pärnus parimad raiesportlased

OLYMPUS DIGITAL CAMERAEeloleval laupäeval (28. juunil) toimuvad Pärnus Vallikäärus Eesti raiemeistrivõistlused. Lisaks Eesti meistrile selgub päeva lõpuks ka Eesti koondis raiespordi maailmameistrivõistlustele. Võistluste peakohtunik Aarne Liiders ennustas, et Pärnus on oodata ülipõnevat võistlust. Nimelt pannakse maailmameistrivõistluste kolmeliikmeline koondis kokku võistlejatest, kes on sel ja eelmisel aastal kogunud neljalt võistluselt enim punkte. „Punktitabel on praegu selline, et enam-vähem kindlalt võib tunda end vaid Taavi Ehrpais, keson kogunud 26 punkti,” rääkis peakohtunik Liiders. Kaks koondise liiget selguvad aga alles pärast laupäevast võistlust. Andres Olesk, kel on ette näidata hulgaliselt häid tulemusi ja isegi individuaalne maailmameistritiitel 2010. aastast, pidi ühe võistluse vahele jätma ja on praeguse seisuga kogunud 18 punkti. Talle järgneb Sulev Tooming 15 punktiga ning praeguse edetabeli neljas on Marko Pohlak 14 punktiga. Nii ei julge ka ülikogenud raiespordientusiast Aarne Liiders ennustada, kes võistlevad Eesti eest septembrikuus Šveitsis maailmameistrivõistlustel.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Fotomeenutused möödunud aastal toimunud raievõistluselt.

Raievõistluste peakorraldaja Mart Kelk Eesti Metsaseltsist lisas, et kindlasti pakuvad põnevust ka juuniorsportlased. Praegu on parimad tulemused Jarro Mihkelsonil, Ranet Sildojal ja Helvis Koortil Luua Metsanduskoolist, kuid vahed on väga väikesed. Nii et põnevust ja üllatusi peaks jätkuma.
Rahvusvahelise formaadi alusel korraldatavad raievõistlused koosnevad viiest alast: langetamine, ketivahetus, kombineeritud järkamine, täpsussaagimine ja laasimine. Langetamine toimub Pärnu lähistel metsas, platsialadel võisteldakse Vallikäärus. Võistlused avatakse kell 11, tulemused selguvad kella viieks pärastlõunal. Maailmameistrivõistluste koondise koosseis tehakse teatavaks hilisõhtul.
Lisaks Eesti raiesportlastele võtavad võistlustest osa Soome, Läti, Leedu ja Valgevene võistlejad.
Toomas Kelt

Aeg muuta looduskaitse efektiivseks ja kohalikke kogukondi arvestavaks

Eile, 24. aprillil toimunud Eesti Erametsaliidu üldkoosolekul arutati looduskaitse tänast korraldust, sealhulgas Nabala looduskaitseala moodustamist. Koosolek otsustas pöörduda keskkonnaministri poole, et ministeeriumis vaadataks läbi kaitsealade loomise põhimõtted ja hinnataks kriitiliselt selle tegevuse efektiivsust võrrelduna mõjuga kohalikule elule.
Eesti Erametsaliit on seisukohal, et riik peaks soosima omanikupõhist kaitset – kaitsealade laiendamisel ja uute loomisel tuleks teha sisulist koostööd kohalike elanike, sh maaomanikega.

Metsaomanike esindusorganisatsiooni liikmed tunnevad muret, et looduskaitse maine omanike seas on praegu madal. Põhjuseks on see, et kaitsealade loomisel piirangute seadmise otstarbekust kohalikele kogukondadele korrektselt ei põhjendata, samuti ei arvestata kaitsealade moodustamisel omanike-poolsete seisukohtadega ega mõisteta piirangute õiglase hüvitamise vajalikkust.
Lisaks leiab metsaomanike esindusorganisatsioon, et valitud meetmete efektiivsus looduse elurikkuse kaitsmisel pole piisavalt tõendatud. Eestis ei ole näiteks metsiste kaitseks kunagi varem olnud nii palju metsamaad range kaitse all ja majandamisest väljas, samas on metsiste arvukus aja jooksul vaid vähenenud – valitud kaitsemeetmed on maksumaksjale küllaltki kulukad, kuid samas väga küsitava efektiivsusega.

Ilmekas näide praegusest looduskaitsealade moodustamise praktikast on Nabala kaitseala loomine. “Kaitseala moodustamine on sisuliselt kohalike inimeste, sh metsaomanike ja kohalike omavalitsuste initsiatiiv, mille hiljem võttis üle Keskkonnaministeerium. Seega ei ole kohalikud elanikud kaitseala moodustamise vastu,” selgitab Kohila Metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner. “Kui aga algselt oli eesmärk vältida kaevanduste teket, siis tänaseks on ametnikud ette valmistanud arusaamatu kaitse-eeskirja, millega on soov igasugust muud elu võimalikult palju piirata.” Hepner lisas, et töörühmas tehti terve rida ettepanekuid ja küsiti palju sisulisi küsimusi, kuid teadaolevalt pole algset kaitse-eeskirja ja tsoneeringute kava plaanis muuta. Jätka lugemist »

Tuleproov selgitas Eesti parimad noored metsamehed

Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto – Tõnu Eller

Pildil teeb raievõistluse võitja Jarro Mihkelson kombineeritud järkamist. Foto: Tõnu Eller

Eile, 16. aprillil Luua Metsanduskoolis mõõtu võtnud 130 noort metsandus- ja aiandusala kutseõppurit selgitasid endi seast parima raievõistleja, metsamasinaoperaatori, maastikuehitaja ja metsarajal orienteeruja.

Parim raievõistleja on Jarro Mihkelson, parimad metsamasinaoperaatorid Gert Vigel (harvesteril), Rait Mitt (forvarderil) ja Egert Lass (metsamasina imitaatoril). Metsarajal orienteerumisel sai esikoha Juhan Püü metsanduserialalt ja Charlotte-Miralda Feršel maastikuehitajatest. Maastikuehitajatest napsasid esikoha Erik Rüütel ja Krista Riiman.

„Mind on lapsest saati huvitanud loodus ja jahindus, need on kaks peamist põhjust, miks asusin Luua Metsanduskoolis õppima metsamajandust,” ütles Eesti parim raievõistleja Jarro Mihkelson. „Igalt võistluselt saan kogemusi, mis on vajalikud, et olla oma ala proff ning heade tulemustega loodan silma jääda ka tulevastele tööandjatele,” lisas noor metsamees.

„Sel aastal võib kindlasti paljude võistlejate kohta öelda, et nad näitasid oma professionaalset taset ning on valmis astuma tööturule ja kõike õpitut seal rakendama,” ütles võistluse peakorraldaja Marko Vinni. Tema sõnul võib uhkusega tõdeda, et järjepidev töö noortega on vilja kandnud. „Loomulikult tiivustas õpilasi võimalus esindada nii kooli kui ka Eestit tervikuna Euroopas,” selgitas Vinni.

Metsandus- ja aiandusalased kutsevõistlused koosnesid neljast võistlusest. Raievõistlusel pandi noorte oskused proovile laasimises, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises, saeketimontaažis ja langetamises. Metsamasinate võistlusel proovisid noored jõudu erinevatel metsamasinatel. Metsarajal tuli 16 punktis ilma abivahenditeta määrata liike ja lahendada puude ning metsaga seotud ülesandeid. Maastikuehitajad pidid ehitama nelja tunniga väikevormi.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Lisaks ametikoolidele osalesid metsarajal ka Jõgevamaa üldhariduskoolide ja Soome partnerkooli õpilased.

Metsandus- ja aiandusalaseid kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool koostöös SA Innove ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kuulutati metsanduse kutse andja konkursi võitjaks

MetsVastavalt Metsanduse Kutsenõukogu 20. veebruari koosoleku otsusele nr 14 kuulutati metsanduse kutseala kutse andja avaliku konkursi võitjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL). EMPL teeb koostööd metsanduslike kutsete valdkonnas Luua Metsanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse Voltveti Koolituskeskuse ning SA Kutsekojaga.

“Näeme, et peame panustama haridusmaastikul toimuvatesse protsessidesse. Selleks, et ühiskonnas toimuks mõtlemises muutus, peame rääkima õpiväljunditest kui ettevõtlussisenditest,” ütles Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tööstuse valdkonna teemajuht Pille Aasamets. “Koolid üksi ei mõtle välja, mida läheks töömaailmal vaja. Selleks ongi erialaliidud, kes korjavad sektori soovid kokku ja formuleerivad need haridusvaldkonnale,” ütles Aasamets.

Kui koolide ülesanne on kutseõppe andmine, siis EMPLi roll kutse andjana on eelkõige töökogemustega inimeste kutse tunnustamine. Kutseeksam on vajalik nii koolilõpetaja kui kogemusega töötaja tööks valmisoleku ja kompetentside hindamiseks.

Jätka lugemist »

Metsaselts tutvustab multifilmiga Eesti metsanduse ajalugu

Eesti Metsaselts jätkab Eesti metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Vastvalminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ avab metsanduse arengulugu.

Eesti Metsaseltsi tellimusel (tootja ChironMedia) valminud multifilm „Mets on omaniku nägu“ annab lühiülevaate Eesti metsanduse arengust viimasel sajal aastal. „See on väga huvitav, millised arengud on toimunud aja jooksul, mida võib nimetada ka üheks metsapõlvkonnaks,“ rääkis Eesti Metsaseltsi tegevjuht Mart Kelk.

Nii nagu ühiskonda, mõjutasid ka metsa ja selle omanikke erinevad ajaloosündmused – tsaariaja lõpp, Eesti Vabariigi tekkimine, nõukogude okupatsioon, Eesti taasiseisvumine. Igast ajalooperioodist saab vaataja lühiülevaate, lisaks on multifilmi pikitud mitmeid huvitavaid ja vähetuntud fakte ning arengulugusid – kasvõi see, et Eesti Vabariigi algusaegade majanduspoliitika oli paljuski suunatud metsade üleekspluateerimisele.

Vaata filmi:

Jätka lugemist »

Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.

Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid.  Jätka lugemist »

Teave metsaomanikele

Igal metsaomanikul on jätkuvalt õigus saada ühe kalendriaasta jooksul kuni 15 tundi riigi finantseeritud metsanduskonsulendi nõustamist.

Alates kolmandast tunnist tuleb erametsaomanikul tasuda nõustamise eest omaosalus.

Saame aidata metsaomanikke:

  • metsa tervisliku seisundi ja ligikaudse väärtuse hindamisel;
  • metsanduslike toetuste taotlemisel;
  • metsa majandamiseks vajalike dokumentide koostamisel;
  • metsakavade koostajate leidmisel;
  • metsaistutamise, hooldamise ja raiete planeerimisel;
  • kasvava metsa ja metsamaterjali turustamisel;
  • ja muudel metsa majandamist puudutavatel teemadel.

Metsaomanikul on alati mõistlik enne metsandusliku tegevuse alustamist pidada nõu metsakonsulendiga. Viimasel ajal on kerkinud oluliseks teemaks metsaomanike osalemine metsaühistute tegevuses – ka selles osas saab infot konsulendi käest.

Tartus saame metsaomanikke teenindada Tartu jahiklubis (Võru tn. 80). Soovitame aja eelnevalt kokku leppida. Meie kontaktid:

Metsakonsulent Ülo Kuusik

Eesti võistkond saavutas rahvusvahelistel metsandusvõistlustel neljanda koha

Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt

Eesti parimad metsamehed töötavad Pärnumaal

Ida-Virumaal Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimunud 45. metsanduse kutsevõistluste üldvõitjaks osutus RMK Pärnumaa võistkond. Kutsevõistlustest võttis osa üle kahe ja poolesaja metsamehe üle Eesti.

Terve päeva kestnud kutsevõistlustel võeti omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Metsandusorganisatsioonidest oli kõige
suurema meeskondade arvuga (15 võistkonda, igast maakonnast üks) esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK võistkonnad moodustasid ka esikolmiku – esimene Pärnumaa, teine Ida-Virumaa ja kolmas Põlvamaa esindus.

RMK Pärnumaa võistkonda juhtinud RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm rääkis, et võidu taga oli stabiilne esinemine, mitte esikolmikutes figureerimine. „See oli meile endalegi kokkuvõttes üllatus, et tulemus nii hea oli,“ ütles Ärm. Ta lisas, et võistlusteks spetsiaaltreeningut ei tehtud, ikka igapäevane kogemus ja koolitus on see, mis võidu tõi.

Metsakasvatajate mitmevõistluse võitis Are Orion RMK Põlvamaa võistkonnast, temale järgnesid Tarvi  Nurk ( Järvamaa RMK ) ja Tauno Piho (Tartumaa RMK).  Autojuhtide võistluse parimad olid Margus Pärs (Artiston), Tarmo Ojaste (Artiston) ja Raoul Kosemäe (Võrumaa RMK). Parimad harvesterijuhid olid Janek Hirs (Ehel), Kalju Alliksaar (Järvamaa RMK),  Janek Sule (  Ida-Virumaa RMK). Forvarderijuhtide mitmevõistluse võitsid Hando Leichter (Artiston), Ahto Sulavee (Vardi), ja
Marko Saar (Artiston). Noorendike hooldajate mitmevõistluse võitsid Olev Nõmme ( RMK Ida-Virumaa), Andres Lind (RMK Valgamaa), Alar Jõgimaa (RMK Ida-Virumaa).
Metsameistrite võistluse võitsid Jüri Maal (RMK Pärnumaa), Jüri Luha (RMK Harjumaa), Koit Ütt ( RMK Läänemaa)

Metsanduse kutsevõistlusi korraldasid Eesti Metsaselts ja Eesti Metsateenijate Ühing.

Homme algavad Alutagusel metsanduse kutsevõistlused

Reedel ja laupäeval, 23. ja 24. augustil, kogunevad sajad metsandusinimesed üle Eesti Alutagusele. Reedel toimuvad 45. indexmetsanduse kutsevõistlused, laupäeval aga kohtuvad Talumetsamajandajate kokkutuleku raames talumetsade majandajad.

Seekord Ida-Virumaal Pännjärvel Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimuvad metsanduse kutsevõistlused on üks pikemajalise ajalooga erialavõistlusi, mis toimub hoolimata riigikorrast või majandusseisust.

Kutsevõistlustel võetakse omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Kutsevõistlustest osavõtjate ring on lai – nii mõnestki võistlusest võivad osa võtta kõik, kes metsanduses tegevad. Vaid forvarderi, harvesteri ja autojuhtide võistlusest osavõtt nõuab kutsetunnistust ja töökogemust. Jätka lugemist »

Sel laupäeval selgub Elvas Eesti raiemeister 2013

Eeloleval laupäeval, 29. juunil on metsapealinnas Elvas Eesti raiemeistrivõistlused, andis teada Eesti Metsaseltsi kommunikatsioonijuht. Sae haarab pihku 35 võistlejat, Eesti parimatele pakuvad konkurentsi võistkonnad Soomest, Lätist ja Leedust.

Võistlustulle astuvad ka 10 juuniorvõistlejat Luua metsanduskoolist ja kaks Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskusest.

Raievõistlustel võetakse omavahel mõõtu nii metsas kui Elva linnas. Langetamine on linnast väljas metsas, täpsusaagimine, ketivahetus, kombineeritud järkamine ja laasimine Elva kesklinnas. Laupäeva õhtuks selgub ka Eesti raiemeister 2013. Jätka lugemist »

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse ja Belgiasse

SA Erametsakeskus vahendusel ja Euroopa Liidu elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatava õpirändeprojekti raames on tänavu võimalik üheksal metsandussektoris töötaval ja/või tegutseval inimesel kandideerida erialasele tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse või Belgiasse (Brüssel).

Tööpraktika toimub halduse, metsa ja arenduse kategooriates.

Projektipartnerid ja tööpraktikaid korraldavad organisatsioonid on Soomes Uusimaa ja Kanta Häme metsaühistu, Saksamaal Schleswig-Holsteini Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle metsaühistu, Austrias FAST-Pichl ja Belgias CEPF .

Tööpraktika pikkuseks halduse ja metsa kategoorias on kolm nädalat ning arenduse kategoorias 26 nädalat. Tööpraktikale lähetamise aeg on september 2013.

Tööpraktikale mineval isikul katab SA Erametsakeskus elamis-, ettevalmistus- ja reisikulud vastavalt finantseerija poolt kehtestatud vastuvõtva sihtriigi piirmääradele. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 23.06.2013. Avalduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile eramets@eramets.ee märksõna “PROFOREST2″.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/valiskoostoo/proforest_2/

Lisainfo tööpraktika konkursi kohta: Monika Kont, projektijuht, monika.kont@eramets.ee, +372 57 703 234.

Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

 

Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.

“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.

“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Jätka lugemist »

Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts

Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts

Läinud reedel ja laupäeval (19.-20.04) Tartus Maamessil toimunud raievõistlustel Kevadkarikas 2013 oli võidukas Valga Puud esindav ja Jonseredi saega võistlev eestlane Andres Olesk, kes edestades teise koha saanud Stihliga võistlevat soomlast Vesa Kurki vaid kolme punktiga. Kolmanda koha sai samuti Valga Puu esindaja Jonseredi mees Martin Muttik.

„Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.

Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Jätka lugemist »