Kylauudis.ee on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!
EN ❘ FR ❘ DE ❘ ES ❘ FI ❘ LV ❘ VRO
Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee Nädala mõte „Urbanipäevast algab lina- ja kaerakülv.”
Vaata nädala mõtete arhiivi! |
Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.
“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.
“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Jätka lugemist »
 Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts „Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.
Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Jätka lugemist »
Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.
Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.
Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.
Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.
Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.
Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.
Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.
Reedel 15.märtsil toimub Eesti Maaülikooli õppehoone (Fr. Kreutzwaldi 64) aulas kell 10.00 metsandusliku ühistegevuse IV konverents “Teeme metsandusliku ühistegevuse korda!”
Ettekannete ja tervitavate sõnavõttudega osalevad konverentsil põllumajandusminister Helir-Valdor Seedor, riigikogu liige ja keskkonnakomisjoni esimees Erki Nool, Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen, Eesti kultuurpärandi aasta koordinaator Riin Alatalu, Toronto Eesti Ühispanga endine nõukogu esimees Peeter Einola jt. Üritust modereerib maasotsioloog Aare Kasemets.
Konverentsi päevakava http://www.kemo.ee/yritused/173-metsandusliku-uehistegevuse-konverents-1...
Osavõtuks palutakse registreerida, info@kemo.ee või tel. 5 121 947
Korraldajad: Akadeemiline Ühistegevuse Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Metsaühistu, Ambla Metsaühistu, Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ, PärnuTartu Metsaomanike Selts, Metsaekspert OÜ.
Juba kolmandat korda toimuv rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa metsades” ootab 13. – 19. aastaseid õpilasi osa võtma metsandusteemalisest viktoriinist. Registreerimine on avatud 25. veebruarini.
Kas tead, milline Euroopa riik on kõige metsasem? Või mis on metsade roll mägedes? Euroopa on küll väike, kuid väga mitmekesiste metsadega maailmajagu. Võistlus annab õpilastele võimaluse õppida loodust lähemalt tundma – metsade elurikkust, jahindust, majandamisviise ja kaitsealasid, mis kõik on tihedalt seotud kohalike elanike ja Euroopa pika ajalooga.
Kevadel toimub samalaadne viktoriin 11-s Euroopa riigis, selgitades välja iga riigi nupukaim võistkond. 2-3-liikmeline tiim sõidab koos juhendajaga esindama kodumaad Portugali, septembris 2013. Eestis leitakse esindusvõistkond kaheosalise võistluse tulemusena: 6. märtsil üle Eestilise viktoriini käigus selgub 15 edukaimat tiimi, kes 25. märtsil viktoriini ja ettekande suurima punktisumma tulemusena reisi Portugali ette võtavad.
Käesoleval aastal on võistlus inglisekeelne. Nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks. Samuti on see heaks võimaluseks põimida keeleõpet loodusõppega.
Info, registreerimine ja juhend www.metsainfo.ee
Võistluse abimaterjalid ypef.weebly.com
Eesti vooru läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaator
RMK seireandmed näitavad, et möödunud aastal külastati RMK poolt hallatavaid puhke- ja kaisealasid 1,6 miljonil korral. Kasvanud on inimeste rahulolu seal pakutavate teenuste ja rajatistega, selgus Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitlusest.
Riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastati eelmise aasta jooksul 1,6 miljonit korda, mis on aasta varasemaga võrreldes ligi 80 000 külastuskorra rohkem. RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul olid külastatuimad kohad Tallinna, Nõva ja Peipsi põhjaranniku puhkealad ning Lahemaa rahvuspark.
Lisaks selgus uuringust, et RMK puhkealad on hästi tuntud – neist on teadlik 83% inimestest.
RMK loob looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi riigimetsa puhkealadel viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal. Lisainfo kõikidest võimalustest www.loodusegakoos.ee.
 Foto: Elva linna kodulehekülg
Eesti Metsaselts valis Metsapealinn 2013 tiitlit kandma Elva linna. Tiitli annab metsapealinn 2012 Rakvere Elvale üle 17. veebruaril Tartu maratoni finišis.
„Elva linn on metsarikas ja metsasõbralik omavalitsus. Elva ja selle ümbrus ühendab metsanduse erinevaid tahke – tervislik elukeskkond, sportimise võimalused värskes õhus, metsa majandus ja metsatööstus ning lugematud elupaigad loomadele-lindudele” põhjendas valikut Eesti Metsaseltsi president, Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus.
Metsapealinnaks olemise ajal korraldab Eesti Metsaselts koos Elva linnaga mitmeid metsandust tutvustavaid üritusi, kevadel linnarahva metsapäev, loodusõhtud, näitused, koristustalgud, matkad; suvel on kõik oodatud Eesti raiemeistrivõistlustest osa saama ning sügisel metsa istutama. Lisaks palju teisigi üritusi, mis nii suurtele kui väikestele huvi pakuvad.
Jätka lugemist »
28. jaanuaril ilmub esimene metsandushariduse infokiri „Tee Metsa”. Elektrooniline väljaanne hakkab iga kahe nädala tagant teavitama huvilisi metsanduses toimuvast – nii värsketest uudistest kui muudest metsandusega seotud tegevustest.
Infokirja eesmärgiks on pakkuda kaks korda kuus lugejatele värsket teavet ja selgitusi, mis aitavad paremini mõista metsades toimuvat, laiemalt aga kogu elukeskkonna toimimist Eestis ja ka mujal maailmas. Lisaks koondab „Tee Metsa” infot erinevate konkursside, võistluste ja hariduslike sündmuste kohta.
„Tee Metsa” avanumber keskendub rahvusvahelisele metsanduslikule võistlusele „Noored Euroopa metsades“ 2013. „Võistlus on 13-19aastastele kooliõpilastele ja Eestis toimub see juba 3. korda,“ rääkis võistluse projektijuht Kristi Teppo. Käesoleval aastal on võistlus ingliskeelne, nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks, lisas Teppo. Jätka lugemist »
 Tartus 6. detsembril toimunud arengukonverentsil “20 aastat iseseisva Eesti metsandust” meenutati taasiseseisvunud Eesti metsanduse algusaegu, analüüsiti toimunud sündmuste järelmõju ja hetkeseisu ning püüti heita pilk ajas 20 aastat ettepoole. Kuulajate ja kõnelejate seas olid esindatud nii riigi-, erametsanduse, metsateaduse kui ka metsa- ja puidutööstuse esindajad eri põlvkondadest.
“Metsas mõõtes on Eesti juba praegu Euroopa viie rikkama riigi hulgas. Kui metsandus areneb ka edaspidi samasuguses tempos nagu möödunud 20 aasta jooksul ja me oma puitu väärindame, siis suudame ka majanduslikult jõuda Euroopas esimeste sekka,” avaldas arvamust konverentsi moderaator, Eesti Metsaseltsi president Hardi Tullus.
Riigimetsanduse ümberkorraldamisest 90ndate alguses rääkis konverentsil keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv. Tema sõnul oli toona murranguline just mõtteviisi muutus, et raha majandusele ei tule mujalt kui läbi tööstuse ja töötlemise. Tänaseks on RMK suutnud veenvalt tõestada: metsi on võimalik majandada nii, et neile ei pea peale maksma. Teadmiste ja kogemuste eest võlgneb Andres Talijärve sõnul Eesti metsandus tänu soome kolleegidele, kes oma kogemuste pinnalt meile vajalikku nõu ja tarkust jagasid.
Jätka lugemist »
 1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.
Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.
Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Jätka lugemist »
|
Igast kogukonnast, iga ilmaga
|
