Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

märts 2019
E T K N R L P
« veebr    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031

Võrus korraldatakse metameditsiini baaskoolitus

Sel kevadel toimub esimest korda metameditsiini baaskoolitus Võrus. Kahel päeval toimuv kursus (12. aprill ja 10. mai) annab lihtsa ja süsteemse ülevaate, kuidas on meie füüsiline ja vaimne tervis seotud emotsioonidega ning kuidas ise end aidates on võimalik terveks saada/terveks jääda.

Koolituse käigus räägitakse sellest, kuidas kasutada tervenemise toetamiseks loodusseadusi ja ürgbioloogiat seoses erinevate haigustega, näiteks seljavalud, külmetus, hambavalu, kasvajad jne. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas seda informatsiooni kasutada iseenda, oma lähedaste või klientide tervenemisprotsessi toetamiseks. Lähemalt vaadeldakse põhjuseid, miks me sageli haigestume just siis, kui mingi suur probleem on lahenduses saanud – mis toimub sel hetkel meie kehas. Samuti tehakse praktilisi harjutusi ja õpitakse oma keha kuulama. Lähemat infot leiab siit: http://www.metameditsiinikeskus.ee/koolitused-and-seminarid/baas-voru

Lähem info ja registreerimine: Merle Parksepp, e-mail: merle212@gmail.com, telefon: 535 43 972

Allikas: Kaia-Kaire Hunt

Võrus avati uuendatud õendusabikeskus

Täna keskpäeval avati Võrus Lõuna-Eesti haigla 1,67 miljoni euro eest renoveeritud õendusabikeskus.

„Lõuna-Eesti haigla on jõudnud oma arengus uue tähiseni,“ lausus pidulikul avamisel sotsiaalminister Hanno Pevkur. Abi vajavad inimesed saavad tema hinnangul kindlad olla, et vastavatud õendusabikeskuses pakutavad tingimused on nüüdisaegsed ning personal motiveeritud.

„Eesti tervishoid on heal tasemel ja tulevik on, vaatamata erinevatele juttudele, helge,“ sõnas Pevkur. „Saame patsientidele selge silma ja puhta südamega otsa vaadata.“

Projekti raames arendati haiglahoone A ja B korpuses välja õendusabikeskus, mis pakub eakatele inimestele päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaarset hooldusravi. Osaliselt renoveeriti lifti-süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask. Õendusabikeskuses on 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Võru maavanem Andres Kõiv ütles avamisel, et õendusabikeskusse tehtud investeering on oluline kahest vaatepunkist: esiteks loob see Võrumaa hooldust vajavatele seenioridele varasemast paremad ravi- ja olmetingimused ning teisalt tugevneb läbi kasvava teenuste mahu Lõuna-Eesti haigla majanduslik positsioon.

„Kindlasti on tähtis, et Lõuna-Eesti haigla jätkaks üldhaiglana ka pärast kehtiva haiglavõrgu arengukava lõppu,“ ütles Kõiv. „See on oluline nii Võru kui naabermaakondade elanikele, keda praegu Lõuna-Eesti haiglas ravitakse.“

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Võrumaa vapimärgi saab Hillar Kalda

Võru maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu arst Hillar Kalda, kes on Võrumaa tervishoidu edendanud 41 aastat.

“Otsustamisel sai määravaks Hillar Kalda pikaajaline ja edukas tegevus maakonna tervishoiu arendamisel,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv.

Maakonnahaigla peaarstina aitas Hillar Kalda kaasa maakonnas kaasaegse tervishoiukorralduse kujunemisele ning oli initsiaatoriks Võrumaale uue polikliiniku ja haiglahoone projekteerimisel ning ehitamisel.

Aastatel 1990-1992 oli Hillar Kalda Võrumaalt valitud Ülemnõukogu saadikuks, kes hääletas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt.

Hillar Kalda osales aktiivselt Eesti Punase Risti organisatsiooni taastamisel ja oli selle president aastatel 1991-2007. Vabariigi President on teda tunnustanud Riigivapi V klassi ja III klassi aumärkidega. Sel aastal tähistab Hillar Kalda oma 80. sünnipäeva.

Maakonna teenetemärk antakse välja Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Samas tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid ning tublimaid ettevõtteid.

Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Peatselt vabaneva nimistu tõttu kuulutas Viljandi maavanem välja konkursi perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks; konkursi tähtaeg on 12. august.

Perearsti teeninduspiirkond on Viljandi linn ning Pärsti ja Saarepeedi vald Viljandi maakonnas. Kõnealuse nimistu suurus seisuga 31. detsember 2010 oli 1737 inimest.

„Konkursi väljakuulutamine on tingitud sellest, et kauaaegne perearst Agnes Leesmäe siirdub sügisel pensionile,“ selgitas Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. „Agnes Leesmäe on Viljandis laste- ja perearstina töötanud üle 40 aasta,“ lisas ta.

Konkursi teel praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Viljandi linnas. Jätka lugemist »

Tartus kõneldakse raskemetallimürgitusest

3. juunil toimub Tartus ainulaadne konverents „Krooniline raskmetallimürgistus ja selle poolt esile kutsutud oksüdatiivne stress: seos kaasaegse inimese haigustega“. Konverentsil on põhilektoriks Kentucky Ülikooli emeriitprofessor, raskmetallimürgistuse uurija Boyd Haley.

Haley on uurinud elavhõbedamürgistust paljude aastakümnete jooksul ning kirjeldab mehhanisme, kuidas krooniliste mürgituste puhul tekivad paljud erinevad autoimmuun- ja neurodegeneratiivsed haigused. Orgaanilised elavhõbedaühendid läbivad aju-vereringe barjääri ning tekitavad eeskätt neuroloogilisi ja psühhiaatrilisi probleeme.

Metallimürgistus võib olla põhjuseks paljude krooniliste haiguste puhul, mis ei parane tavaliste meetoditega. Boyd Haley räägib nii kokkupuuteallikatest, diagnostikast kui ravi võimalustest.

Loe lähemalt siit.

Allikas: Annely Soots

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht

Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Jätka lugemist »

Eksliibrisenäitus doktor Ilmar Laane kogust

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vestibüülis on märtsikuu lõpuni avatud eksliibrisenäitus dr Ilmar Laane kogust. Näitus on koostatud dr Ilmar Laane muuseumile annetatud eksliibrisekogu põhjal. Välja on valitud sadakond Eesti meedikutele pühendatud eksliibrist 56-lt autorilt aastatest 1938-2001.

Kollektsionäär Ilmar Laan sai tõuke eksliibrisekogumiseks  oma sõjas hukkunud vennalt, kelle alustatud kogu täiendamist ta jätkas. Venna kogu sisaldas 20 eesti eksliibrist, mille hulgas oli ka Arkadio Laigo valmistatud eksliibris tema isale Aleksander Laanele. See tekitas huvi ja pikaajalise kogumise tulemusena on I. Laane kogus üle 4000 originaali, millele lisanduvad vahetuseksemplarid. Tähelepanuväärne on, et tema kollektsiooni kuulub Eesti suurim meedikute teemakogu. 2008. aastal annetas dr Ilmar Laan Eesti Tervishoiu Muuseumile osa meedikutele tehtud eksliibrisekogust. Umbes 200 eksliibrist on kujundatud eesti arstidele, teist samapalju välismaa meedikutele. Ajaliselt on hõlmatud aastad 1935-1996. Kogu vanim on Hando Mugasto raamatumärk dr Marta Kiisale ja viimane Lembit Lepalt Ilmar Laanele. Nimekatest kunstnikest on kogus esindatud R. Kaljo, V. Toots, V. Tolli, S. Väljal, M. Olvet, L. Lõhmus, I. Torn, E. Valter, J. Naha jpt. Näituse kuraator on Riina Ader ja kujundaja Ülle Kask.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Rakvere haiglas pole uuest aastast ühtegi pediaatrit

Täna tegi Rakvere haigla peaarst Sirje Kiisküla avalikkusele pöördumise, teatades, et alates 31. detsembrist ei tööta Rakvere haiglas enam ühtegi pediaatrit.

Kiisküla sõnul siirdus kaks kolleegi tööle Soome ning viimasele tööle jäänud lastearstil algab homsest dekreetpuhkus. Ka on Rakvere haigla lasteosakond alates homsest kollektiivpuhkusel.

“Oleme otsinud uut pediaatrit hetkest, kui sain teada teise kolleegi minekust Soome  augustis. Kahjuks ei ole otsingud vilja kandnud,” teavitas Kiisküla. “Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöörduvad patsiendid saadame kiirabi või lapsevanemate isikliku transpordiga Tallinna lastehaiglasse, vastsündinud saadame koju ilma lastearsti hinnanguta. Kui keegi suudab leida lastearsti, kes on nõus Rakveres töötama, palun ühendust võtta.”

Fastum geelist saab varsti retseptiravim

7. jaanuarist 2011 on ketoprofeeni sisaldavad paiksed ravimid, millest tuntuim on rahva seas väga populaarne Fastum geel, retseptiravimid, kirjutas Tarbija 24 ravimiametile viidates. 

Piirangud kehtestatakse ketoprofeeni paiksel kasutamisel tekkivate ohtlike valgustundlikkusreaktsioonide ja oktokrüleeniga koostoime (UV-filter) tõttu. Euroopa Komisjon otsustas 29. novembril 2010, et vastavalt Euroopa ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) soovitusele tuleb ketoprofeeni edaspidi kasutada üksnes arsti ettekirjutusel, st retsepti alusel.

Hiiumaa haigla kogus toetusena ligi 1,4 miljonit

ETV heategevusprogrammi “Jõulutunnel” toetustelefonid sulgusid pühapäeva õhtul ning annetuskõnesid tehti üle 24 tuhande, kogudes hiidlaste haiglale 1 miljon 383 tuhat krooni.

“Hiidlaste soov, et nende meretaguses haiglas oleks kompuutertomograaf, leidis paljude televaatajate mõistmist ja toetust. Me soovisime ka laiemalt käsitleda ääremaade võimalusi, seal elamise riske ja suhteid suuremate keskustega ning suur tänu kõigile, kes elukorraldusele Eestis kaasa mõtlesid,” ütles Jõulutunneli produtsent Margus Saar.

Esimese jõulupüha 4,5-tunnise programmi partner oli Hiidlaste Koostöökogu, kes ühendab kohaliku kogukonna algatust osta Hiiumaa Haiglasse kompuutertomograaf, mis võimaldab hea diagnostika kohapeal ja seeläbi kiire ning õige meditsiiniabi.

Allikas: ERR

Tartus tuleb põnev pärimuse ja rahvaravi koolitus

Lahemaa Tervisekool korraldab 4.-5. detsembril Tartus põneva koolituse, mille raames kõneleb pärimuse ja rahvaravi teemal Maavalla koja vanem Ahto Kaasik.

Juttu tuleb maarahva oma usust, pärimusest, hingestatud loodusest, elu kooskõlast loodusega, eluringist ja esivanematest, väestamisest ja muust. Koolitus on tasuline ja eelregistreerimisega.

Ahto on öelnud oma loengu tutvustuseks järgmist: Meie põlisküla oli tõeline ökoküla, kus olid olemas peaaegu kõik eluks vajalikud ainelised ja vaimsed vahendid, s.h teadmised sellest, kuidas olla või saada terveks. Pärimuslik elm oskab toime tulla sünnist surmani ja veel peale sedagi. Vaimne ning aineline abitus on meie rahvale peale surutud alles viimase sajandi jooksul.

Põlised teadmised ja oskused pole jäädavalt kadunud. Suur osa neist elab meie või meie põlvkonna keeles, tavades ja hoiakutes. Rahvaluulekogud ning hõimurahvaste pärimuse tundmaõppimine aitab meil enda pärimust ära tunda ning väärtustada.

Minu loeng juhatab maarahva juurte ning iseenda juurde. Kõnelen sellest, mis on meie rahva jaoks maailma loomine, jumalad, haldjad, vaimud ja hing. Vaatame, kuidas inimese eluringi ning looduse aastaringi tähtpäevad aitavad elada kooskõlas iseenda ja maailmaga. Jutuks tulevad vägevad sõnad ehk loitsud ning looduslikud pyhapaigad.

Et kuulaja meel oleks loenguteks paremini valmis, palun meenutada, kuidas teie peres on ravitud haigetsaamist või mõnd haigust, kuidas on kaitstud end haiguste ja halva silma-sõna eest, kuidas on peetud jõule, munapüha, suvisteid, jaanipäeva, hingedeaega või teisi pühi. Kas teil või teie perel on oma puu? Võtke meenutamist rahulikult, sest esivanemate pärandi tundma- ja mõistmaõppimne on teekond, mis kestab kogu elu.

Allikas: Lahemaa Tervisekool, www.lahemaatervisekool.ee