Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

oktoober 2019
E T K N R L P
« sept    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031  

Viie koera ja kopsaka kandamiga jalgsi Saksamaale

Täna hommikul postkastist lehte võtma minnes tervitas mind tagasihoidlik siberi husky urin, kes oli oma nelja seltsilise ja perenaisega mugavalt akna taha telkima sättinud.

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto Urmas Saard

Kathrin Hoffmann peatub oma neljajalgsete seltskonnaga Sindis. Foto: Urmas Saard

Tänaseks on Eestimaa teedel astutud umbes 700 kilomeetrit

Noor sakslanna Kathrin Hofmann on juba üheksandat nädalat Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks tema truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks muidu tubli krants. Kathrin töötas kolm aastat Tallinna Saksa gümnaasiumis saksa keele õpetajana. Kodumaale minekuks valis ta põneva mooduse, jalgsi ja koertega, seljas kandam kõige hädapärasemaga. Krantsil vanust jumalatosin aastat ja noorimal huskyl 11 kuud.

Jätka lugemist »

Kummaline rännumees

Kauge rännumees veedab öö otse Sindi raekoja naabruses telkides.

Telkimine Sindi raekoja vahetus läheduses Foto uudise teatajalt

Pimeduse saabudes tuli Sindist teade, et Pärnu jõe kallasrajal koeraga jalutanud kodanik märganud iseäralikku lugu. Keegi rännumehe välimusega mees pedaalinud talle Kiriku pargis vastu. Kui jalutaja mõne aja pärast tuldud teed tagasi kõndis, nägi raekoja lähedale püsti aetud telki. Alles siis pani ta tähele, et jalgratta taga veetava järelhaagise küljes on lisaks rännumehe oranžile lipule sama varre küljes pisut madalamal ka sinivalgepunastes värvides lipp. Kas tõesti väntas rännumees läbi varakevadise aastaaja otse Prantsusmaalt siia ja miks valis ta ööbimispaigaks suurest Via Baltica maanteest päris kõrvalise koha? Sellele küsimusele loodab sõnumi teataja vastuse saada esmaspäeva hommikul, sest mees oli telgi ja asjade juurest kusagile kaugemale läinud. Väga pikalt ei tahtnud sõnumi saatja sinna piiluma jääda, aga saatis telkimisest ühe foto.

Telkimine Sindi raekoja läheduses. Foto uudise teatajalt →

Edwin Balandis

Baltikumi pikim Ranniku matkarada jõuab sel nädalal Tallinnasse

Loode-Eesti piirkonna ühisturunduse projektijuht Krista Must jagab pildigaleriid eilsest matkateekonnast Nõva sadamast Vihterpalu mõisani ja lisab juurde mõne sõna eilse matkapäeva kokkuvõtteks.

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse Foto Krista Must

Teekonnal Nõva sadamast Vihterpalusse. Foto: Krista Must

Teekond Nõva sadamast Vihterpalusse oli erakordselt vaheldusrikas. Kõndisime liiva- ja kivirandades, rannaniidul, metsa- ja külavaheteedel. Matka alustasime kell 9 ja sihtpunkti jõudsime kella 15 paiku, läbisime 24 kilomeetrit ja tegime 29 665 sammu. Matkajuht Juris, erialalt bioloog, jõudis meile rääkida rannajoone kujunemisest, teekonnal nähtud loomadest ja haruldasematest taimedest. Eestis matkamise käigus on ta õppinud ära mitmed eestikeelsed sõnad nagu roostik, liivarand, rästik, puravik jne ja tunneb hästi paljusid Eesti asulaid. Juris ei ole esimest korda Eestis matkamas, varem on ta siin käinud jalgrattaga.

Täna on matkajatel puhkepäev. Homme, teisipäeval kell 9 starditakse Vihterpalu mõisa juurest. Olete oodatud kaasa matkama kas terve tee või osa sellest!

Krista Must

Jätka lugemist »

Kogemuse võrra rikkamana Soomaal

Pärast pikka töömahukat õppeaastat on ka õpetajatel vaja hetkeks puhata ja aeg maha võtta. Sindi gümnaasiumis peeti parimaks viisiks seda teha ühiselt oma töökaaslastega Soomaal.

Kanuuga Navesti jõel Foto Urmas Saard

Kanuuga Navesti jõel. Foto: Urmas Saard

Paarkümmend minutit bussisõitu ja juba juhataski Tori valla Rätsepa külas asuv teeviit Ritsu talu maile. Navesti jõe kaldale rajatud Soomaa kanuumatka- ja saunakeskuses võttis saabujaid vastu Heitti Sosi, kes pakkus enne tõsisemat katsumust kohvi ja võileibasid. Kehakinnitamise aega võis kasutada suurelt ekraanilt Soomaa loodusega tutvustamiseks.

Seejärel jagunes matkaseltskond kaheks. Muist seltskonnast suundus teejuhiga rabamatkale. Teine osa tõmbas päästevesti selga ja võttis mõla kätte. Laskusime kõrgelt kaldapealselt alla kitsale jõelammile, kus hulk kahe- ja kolmekohalisi kanuusid kummuli sõiduvalmilt järgmisi veematkajaid ootamas. Heitti soovitas kahekaupa istuda kolmekohalistesse kanuudesse, kuna need püsivat paremini veel. Ta soovitas minu kaaslannal istuda ette, minul endal asuda tagumisele istmele. Istusime mõlemad esimest korda kanuusse. Tagaistmel istuja ülesandeks oli aluse „roolimine“ ühe mõlaga. Eesistuja mõla tõmbed olid üksnes abistavad ja ei saanud oluliselt ega väga kiiresti sõidusuunda muuta. Viimased Heitti õpetussõnad jäid juba kuuldeulatusest väljapoole ja edasi pidi oma oidu appi võttes liikuma.

Jätka lugemist »

Eestimaa pühakojad ootavad teelisi

Eesti Kirikute Nõukogu projekt „Teeliste kirikud 2017“ on valmis saanud ning pühakojad üle Eestimaa ootavad teelisi.

Teeliste kirikud 2017 Foto Urmas Saard

“Teeliste kirikud 2017″. Foto: Urmas Saard

Kirikute nõukogu egiidi all valminud teatmik „Teeliste kirikud 2017“ on käepärane abivahend turistidele ja matkajatele, tutvustades eesti ja inglise keeles 449 pühakoda. Teatmik annab informatsiooni kirikute ajaloost, vaatamisväärsustest, suvistest lahtioleku- ja jumalateenistuste aegadest, samuti leiab teatmikust teavet pühakodades toimuvatest kirikukontsertidest ning majutusvõimalustest.

Eesti Kirikute Nõukogu asepresident Meego Remmel kirjutab teatmiku avasõnas: ”Argielu omandab igavikulise mõõtme kokkupuutes pühadusega. Nii leiab filosoof Mircea Eliade. Pühadust ja pühadusetunnet ei kogeta alati ja igal pool. See on raskesti seletatav. Ometi on ta olemas. Sakraalruumi sisenedes astume otsekui teise aegruumi. Üle aja kõrgub ajatu, üle inimliku – jumalik.

Jätka lugemist »

Elroniga põnevat Eestimaad avastama

Täna alustab Elron kampaaniaga ,,Järgmine peatus”, et kutsuda inimesi rongiga Eestimaad avastama. Koostöös omavalitsuste ja ettevõtjatega tutvustatakse kohalikke vaatamisväärsusi, kohapeal ootavad rongisõitjaid eripakkumised. Igal nädalal kuni suve lõpuni on sihtpunktiks üks Eestimaa rongipeatus, esimeseks peatuseks on Paldiski.

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus Foto Urmas Saard

Rongiga Eestimaa raudteedel, pildil Pärnus. Foto: Urmas Saard

,,Kutsume eestimaalasi minipuhkusele mõnda toredasse Eestimaa paika selle koha ajalugu, vaatamisväärsusi ja loodust imetlema. Infot ja inspiratsiooni selleks pakume iga sihtkoha kohta oma kodulehel.“ ütles Elroni turundus- ja kommunikatsioonijuht Mai Vahtrik. ,,Ühtlasi kutsume inimesi sõitma Eestimaad avastama rongiga, mis on üks keskkonnasäästlikumaid transpordivahendeid.”

,,Järgmine peatus Paldiski”

27. juunist 3. juulini kutsub Elron rongiga Paldiskisse. Paldiski on Põhja-Eesti põnevaim sadamalinn, mis on parajas kauguses, et nautida kogu Pakri poolsaare imelist loodust, matkata piki võimsat pankrannikut, uurida Peetri kindlust, külastada Eesti kõrgeimat Pakri tuletorni ja Amandus Adamsoni muuseumit. Vaid lühikese paadisõidu kaugusel Paldiskist on saladuslikud Pakri saared.

Jätka lugemist »

Harju ja Viru Mohni

Aldo Kals külastas matkaseltskonnaga, kelle nimeks võiks olla tema arvates “Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust”, Mohni saart ning kirjutas seejärel matkarajast huvitavate võrdluspildikestega reisikirja.

A001 Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas Valge kepiga härra on Aldo Kals Foto erakogust

Väikesaarte sõbrad Tallinnast ja Tartust Mohni saart külastamas. Valge kepiga härra on Aldo Kals. Foto: erakogust

Vilu ja külm aprillikuu keeras lõpusirgel matkajate soovil suvesse. Ilm ongi matkajate tellida, kõige muu eest hoolitseb Lahemaa Looduskool. Niisuguse lausega võtab selle juhataja Maie oma külalisi jutule Mohni reisi teemal. Kas kõik Maied ongi supergiidid nagu seda oli tema ja Viru-Nigula Munasaare giid Maie? Meie tosinajagu matkajat Tartust ja Tallinnast tuuritavad juba 30 Suve mööda Eestit ja lähivälismaad, kusjuures viimased kümme aastat oleme pühendanud end Eesti väikesaartele. Kõik senikülastatud saared ja saarekesed on igaüks oma nägu, aga miski seob neid kõiki omavahel ja tõmbab ligi.

Meie matkaja tegi endale selgeks, et Harju- ja Lääne-Virumaalt sirutavad viie lahe vahel merre Lahemaa Rahvuspargi neli harali sõrme meenutavat poolsaart, mis kannavad läänest itta nimesid Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi. Meie eesmärk oli jõuda Tallinna kaudu emadepäeva eelõhtul, 7. mail Pärispeal asuvasse Viinistusse, kust paadimees meid poole tunniga üle Eru lahe Mohni saarele toimetas. Saar ise on loode-kagusuunaline lainemurdja suurusega pisut rohkem kui Püha Tooli kirikuriik Vatikani künkal. Sõiduriist ja tema juht sarnanesid Virtsust Kesselaiule teinud reisi omale – muhe jutt saarest ja elust seal ning paat ei hüple lainetel ega põruta sabakonti. Minek, olek ja tulek saarelt laabus minutilise täpsusega just nii nagu Kihnus – ei mingit kiirustamist ega rabistamist, jõudsime igale poole õigeaegselt. Mitme paatkonna puhul kaasneb tavaliselt sisustamata ooteaeg, aga Mohnil seda polnud – meiega tegeldi pidevalt.

Saarele nime andnud mungad olid meile tuttavad Pakrilt, aga seal oli tegemist omadega Padiselt, siin aga Ojamaa pühade meestega. Kunagi saarel mühanud Tammikut-pärnikut on järele jäänud üks poole tuhande aastane jässakas niinepuu. Kes tahab teada, mida tundis Ata poeg Alar ööl vastu sõjakäiku Sigtunasse, seisatagu siin või mingu Abrukale Lippmaa pärna alla – istujat haarab harras püha hiie tunne.

Jätka lugemist »

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siinJätka lugemist »

Elva matkakeskus avab matkahooaja

matkahooaja avamine27. aprillil kell 10.30 avatakse Elva matkakeskuses matkahooaeg. Juba traditsiooniks saanud sündmus on sel aastal pühendatud metsateemadele.

27. aprillil pakub matkakeskus  järgmisi tegevusi:
1. Tervist kosutav matk – kepikõnnimatk Vellaveres
2. Elva parkmets-linna ja metsa piiril – matk Elva linna pargis
3. Puude taga on mets – jalgsimatk Vapramäel
4. Sik-sak sildu pidi – jalgrattamatk
5. Seiklusmatk Elva-Vitipalu maastikukaitsealal
6. Muinasjutumatk väikesel väerajal
7. Matk “Pimedas metsas”, algus pärast kella 22

Matkadele viiakse inimesed organiseeritud transpordiga. Pärast matku pakutakse kosutavat suppi.

Hiljem on võimalik osa võtta kevadkompositsiooni ja puitehete töötoast ning kaasa lüüa Joosep Mattjuse töötoas “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Samal päeval avatakse Elva matkakeskuses Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Kõik need, kes täidavad loosikupongi, osalevad õnneloosis. Auhinna sponsoriks on Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Elva matkakeskus asub ajaloolises vaksalihoones, kuhu on võimalik tulla nii rongi, bussi kui ka autoga.

Matkadele on soovitatav eelregistreerida. Info ja matkadele registreerimine: Elva matkakeskuses, tel: 7330 132, i-punkt@elva.ee või matkakeskus.elva.ee; Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, triinu@vvvs.ee ja www.vvvs.ee .
Otselink broneerimislehele: http://broneerimine.mobiserv.net/

Toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Elva linnavalitsus, Elva huviala- ja kultuurikeskus Sinilind.

Uus matkarada läbib kuut maakonda

Täna avatakse Lääne-Virumaal Oandu looduskeskuses üle-eestiline matkarada, mille pikkus on 370 kilomeetrit ja mis läheb ka läbi Viljandimaa.

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) matkatee läbib Harju, Lääne-Viru, Järva, Rap­la, Pärnu ja Viljandi maakonda.

Selle Kesk-Eesti lõik algab Vändra vallast Kellisaare lõkkekohast, läbib «Sakala» teed, jõuab Hüpassaarde, sealt Oksale, Kõrtsi, Tõramaale ja Lätti ning lõpeb Pärnumaal Saarde vallas Pertlimetsa lõkkekohas. Viljandimaal kulgeb rada 40 kilomeetrit.

Matkarada läbib kahte rahvusparki, üheksat kaitseala, nelja RMK puhkeala, kuut maakonda ja 33 RMK laagripaika. Seda saab läbida ka lõikude kaupa. Alustada saab Oandu, Aegviidu, Soomaa või Kabli looduskeskuse juurest ning Pärnumaa metskonna kontori juurest Laiksaarest. Jätka lugemist »

Otepää vallas algavad taas pühapäevamatkad

Taas on kõigil oma tervisest lugu pidavatel inimestel võimalus osaleda Otepää valla matkadel, mis toimuvad üheteistkümmnel pühapäeval kaheksa kuu vältel.

Esimesed neli matka toimuvad talvisel ajal ja on planeeritud suuskadel läbimiseks, ülejäänud matkad võib läbida jalgsi või jalgrattaga.

Sihtpunktid on avatud kella 10–12 ja nendes ootab matkalisi sooja tee ja matkakleepsudega Helle Tallo.
Hooaeg lõpeb ühisüritusega 16. oktoobril, kui aktiivsetele liikujatele jagatakse hulgaliselt auhindu.

Otepää valla matkade ajakava:


13.02. I matk: Kiigemägi (Tartu maratoni avatud raja raames, kontrollpunkt Kiigemäel)
; 27.02. II matk: Tehvandi matkarada (kontrollpunkt hüppemäe jalamil); 
13.03. III matk: Sihva kool (Pühajärve-Sihva)
; 20.03. IV matk: Hobustemägi (Tartu maratoni rada); 
17.04. V matk: Pedajamäe (Otepää-Pedajamäe-Pühajärve)
; 15.05. VI matk: Annimatsi (Kannistiku-Annimatsi–Pühajärve); 29.05. VII matk: Savimägi (vana lasketiir-Savimägi-Võru mnt–Otepää); 12.06. VIII matk: Pühajärve matkarada (matk ümber Pühajärve); 
21.08. IX matk: Tehvandi (punktide otsimine); 11.09. X matk: Kirikuküla (Palupera tee – Kirikuküla/Tõuka)
; 2.10 XI matk: Kiigemägi
; 16.10 lõpupidu: hooaja kokkuvõtete tegemine,

Lisainfo: Merlin Müür, tel 515 7487, merlin@otepaa.ee.