Kylauudis.ee

on kodanikualgatuse korras sündinud infoportaal, mis vahendab kodukandi uudiseid ja elulist infot inimeselt inimesele. Loe lähemalt!

ENFRDEESFILVVRO

Kaastööd ja kirjad
palume saata e-posti aadressil info@kylauudis.ee

Nädala mõte

"Pilk üle õla ja sammuga edasi."

Vaata nädala mõtete arhiivi!

Viimased uudised

Arhiiv

Sõbrad, toetajad

juuni 2019
E T K N R L P
« mai    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930

Avinurmes mälestati küüditatuid ajalootragöödiat meenutava vaguni avamisega

Täna, 25 märtsil, avati Mustvee vallas Avinurmes ajaloohõnguline vagun seitsekümmend aastat tagasi toimunud massiküüditamise mälestuseks.

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto Aivar Saarela

Küüditamisvaguni näidis Avinurmes. Foto: Aivar Saarela

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: Konstantin Pätsi monumendi jaoks on asukoht ja 221 000 eurot olemas

Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto Urmas Saard

Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto: Urmas Saard

nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas

Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”

Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”

Jätka lugemist »

Miks Jüri Trei hoidis Seljamaa monumendi avamise ajal Peterburi Teatajat käes?

105 fotot

Tartu rahulepingu 99. aastapäeval avasid Pärnumaa portreeskulptor Ülo Kirdi loodud Julius Friedrich Seljamaale pühendatud monumentaalse mälestusmärgi Lauri Luur, Jüri Trei, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen.

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto Urmas Saard

Jüri Trei, Lauri Luur, Chätlyn Parts ja Sten Eric Hansen avavad Seljamaa monumendi. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond

Külauudiste infoveski on Julius Friedrich Seljamaa monumentaalse mälestuse jäädvustamisele Sindi linnas sedavõrd rohkelt tähelepanu pööranud, et tekib õigustatud küsimus kas mitte ülemäära palju? Kodanikualgatuse korras sündinud ideekandvuse eest hoolitsenud Sindi ajalooklubi väljendab tänu ka Pärnu Postimehele, Tre Raadiole ja üleriigiliselt levivale Maalehele, kes on alaliselt väikelinna initsiatiivi omapoolselt kajastanud. Tänuväärselt oli kohal ka Sindi gümnaasiumi teleprogrammi SG Reporteri meeskond, kelle videokajastust näeb veidi aega pärast selle loo avaldamist. Vaatamata sellele, et kohalikule kogukonnale tähtsal päeval polnud sündmust kajastamas üleriigiline tele- ja raadioajakirjandus, ei vähendanud see vähe märgatud asjaolu kohalviibinute ülevat meeleolu.

Jätka lugemist »

Seljamaa allkiri kinnitati graniidile

Täna paigaldas skulptor Ülo Kirt pronksi valatud Julius Friedrich Seljamaa allkirja, mille jäljend võetud Tartu rahulepingu dokumendilt, 2. veebruaril Sindis avatava mälestusmärgi graniittahuka külge.

Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto Urmas Saard

Allkirja jäljend on liimimise järel koormarihmaga kõvasti kinni veetud. Foto: Urmas Saard

Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale

Kirt ütles, et jäljendi tegemiseks käis ta raamatukogus ja otsis olemasolevaid dokumentide koopiaid. „Ega tema allkirju kusagilt mujalt ei õnnestunudki leida kui rahulepingu koopiatelt. Ka Internetis leiab väga hea kvaliteediga fotosid. Allkirja kõverike jäljendamine on identne, ainult mõnda väga peene niidiga veetud osa tegin pisut paksemaks. Allkirja lõpus oleva punkti jätsin ära. Aga Jul ja Seljamaa vahel oleva punkti kandsin graniidile samuti,” rääkis Kirt.

Allkirja pronksivalu tegi Kirt ise oma koduses ateljees, kus on valminud ka Seljamaa büst. Skulptuurse portree valas siiski pronksi Tormis Disain OÜ loovjuht Bruno Kadak, kellel on vajalikud oskused, kogemused ja vahendid. Praeguseks on Kirt lõpetanud ka patineerimise, mille tulemusena kaotati skulptuurilt kuldne läige. Nüüdseks on jäänud veel üksnes Seljamaa büsti asetamine graniidist tahukale.

Jätka lugemist »

Trivimi Velliste: nad on ühendatud ka surmas, mille kutsus esile võõras jõhker vägivald

Tänasel Eesti riikliku enesemääratlemise sajandal aastapäeval pühitseti Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Pikal keskelt murdunud lainet kujutavale mälestusmärgile on kirjutatud nimed: Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant, Jaan Tõnisson.

Kenotaaf üheksale riigivanemale Foto Urmas Saard

Kenotaaf üheksale riigivanemale. Foto: Urmas Saard

„Nõukogude Liidu sõjalise okupatsiooni valusam hoop Eesti Vabariigi pihta tabas eeskätt selle poliitilist ja vaimset eliiti, omariikluse aate kandjaid. Lühikese aja jooksul vahistati ja hukati suurem osa silmapaistvaid Eesti riigi- ja avaliku elu tegelasi, sealhulgas kõik kunagised riigivanemad-valitsusjuhid,“ kirjutatakse 2013. a avaldatud hauata riigivanemate kenotaafi ideekonkursi võistlustöid tutvustavas vihikus. „Eriti traagilise alatooni loob asajolu, et mõnel juhul pole teada isegi mitte hukkamise aeg ja koht, matmispaigast rääkimata.“

„Ja olgu ikka veel rõhutatud, ilma proua Elle Leesita ei oleks me täna siin!“

Metsakalmistu igihaljaste mändide all viibisid tähtsal ajahetkel Vabariigi President, riigikogu esimees, Vabariigi Valitsuse liikmed, vaimulikud, kõrged ametikandjad, külalised väljapoolt Eestit ja kaasmaalased.

Jätka lugemist »

Üheksa Eesti riigivanemat saavad kenotaafi

Teisipäeval 28. novembril, Eesti riikliku enesemääratlemise 100. aastapäeval, algusega kell 11 pühitsetakse Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. 

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal Foto kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

Kenotaaf üheksale Eesti riigivanemale Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkal. Foto: kuvatõmmis Jaan Kolbergi Stuudio Navona videojäädvustuse klipist

President Konstantin Pätsi rahula kõrvale rajatud kenotaafi ehk hauatähise saavad Friedrich Karl Akel, Ado Birk, Kaarel Eenpalu, Jüri Jaakson, Juhan Kukk, Heinrich Mark, Ants Piip, Jaan Teemant ja Jaan Tõnisson.

„Need üheksa riigimeest on kõik andnud – erineval määral – oma panuse Eesti Vabariigi sünnilukku ja riigi ülesehitamisse. Nende elu ühisosa oli ohvrimeelsus. Enamik neist mõrvati ja neil pole teadaolevat hauda. Selle kenotaafiga avaldab tänane Eesti nimetatutele oma tänu ja austust,“ ütles MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste.

Hauatähise pühitsevad EELK peapiiskop emeeritus, Eesti Kirikute Nõukogu esimees Andres Põder ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester Aleksander Sarapik. Sõna võtavad Vabariigi President Kersti Kaljulaid ja MTÜ  Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Laulab Eesti Filharmoonia kammerkoor.

Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis).

Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Riigikantselei ja paljude annetajate toel.

Jaan Poska mälestusmärgi ideekonkursi töid näeb Rahvusraamatukogus

Tänasest saab Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis vaadata Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse ideekonkursil võistelnud 47 tööd.

Tallinn kuulutas konkursi Jaan Poska mälestusmärgi skulpturaalse lahenduse leidmiseks välja 24. jaanuaril, riigimehe 148. sünniaastapäeval. Ideekonkursi eesmärk oli saada Jaan Poska mälestuse jäädvustamiseks ja talle pühendatud mälestusmärgi püstitamiseks skulpturaalselt ning arhitektuurselt sobivaim terviklahendus.

5. mail hindas laiapõhjaline žürii I auhinna vääriliseks võistlustöö “Hetk”, mille autoriteks on Pille Noole, Üllar Ambos ja Joannis Lykouras. II auhinna pälvis Villem Tomiste võistlustöö “Gloobus” ning III auhinna võistlustöö “Lepe”, mille autoreiks Riho Kuld, Ilme Kuld ja Ants Raid.

Mälestusmärk riigimehele on kavas avada Kadrioru pargis, Poska tänava ja Luigetiigi vahel asuval poolringikujulisel väljakul 24. jaanuaril 2016, kui väljapaistva Eesti ühiskonna- ja riigitegelase ning esimese eestlasest Tallinna linnavolikogu esimehe (juhataja) Jaan Poska sünnist möödub 150 aastat.

Väljapanek võistlustöödest jääb avatuks 28. juunini.

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Mälestusmiiting Rakvere Vabadussõja ausamba juures

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu.

Esinevad Rakvere Linnaorkester ja Kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkond Kaitseliidu Viru malevalt, aupaugud Kirde Kaitseringkonna ajateenijatelt, pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Lääne-Viru Keskraamatukogus avatakse neljapäeval ausamba taastamise lugu jutustav näitus, kus saab näha ausamba projekti materjale, kohalikke ajalehti, linnavalitsuse protokolle, Memento Rakvere Ühingu asjakohaseid materjale ja muud huvipakkuvat materjali.

Rakvere kesklinnas Ausambamäel asuv Vabadussõja ausammas avati 30. augustil 1925. aastal. Sõjameeste kujude autor on skulptor Amandus Adamson, samba tsementbetoonist aluse projekteeris ehitusinsener F. G. Adoff. Ausammas purustati 21.-22. oktoobril 1940. aastal.

Praegune ausammas on taastatud koopiana, mille tegid kujur Lembit Palm ja arhitekt Kuno Raude. Sammas taasavati 30. augustil 1992. aastal. Mälestusmiitingule on oodatud kõik huvilised.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Üllatuskülalised Rõuge vallamajas

Renoveeritud "Kaarnakivi" monument. Foto: Jaanus Mark

Vahel astub üllatus uksest sisse. Seekord Rõuge vallamaja uksest. Rõuget külastasid täna 1899. aastal Sännas sündinud kirjamehe Juhan Jaigi järeltulija Koit A. ja Anu Jaik, kes resideeruvad Saksamaal Münchenis ning suviti Rootsimaal.

Rõugesse tõi neid kirjaniku auks püstitatud monument “Kaarnakivi”. Monument, mille skulptoriks Tiiu Kirsipuu, oli veel eelmisel aastal kehvas seisus, küljeplaadid lahti ja vajas kõpitsemist. Rõuge valla rahastamisel ja eestvõttel ning kohaliku kiviraiduri Margus Kurvitsa abil sai Rõuge pargis asuv monument uue näo käesoleva aasta kevadeks. Renoveerimisest sai e-maili teel teavitatud ka Juhan Jaigi tütart Ilo Jaik-Riedberg`i kes elab Prantsusmaal.

5. juulil uudistasid remonditud “Kaarnakivi” juba Koit ja Anu, kes olid seekord Eestisse kohale sõitnud laevaga Rootsimaalt. Jäädes tulemusega väga rahule, oli neil soov Rõuge valda Jaik`ide nimel tänada. Valla raamatupidamisse jäi maha nende annetus: 300 eurot monumendi renoveerimistööde kulude katteks. Rõuge Vallavalitsus tänab omaltpoolt Jaik`ide suguvõsa üllatustoetuse eest.

Allikas: Rõuge vallavalitsus

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Jätka lugemist »

Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal

mälestmörk

Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.

Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.

2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.

Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.

Allikas: meiemaa.ee

Palamuse rahvas tahab Lible kuju püstitamisega jäädvustada Kaljo Kiisa mälestust

Lible kuju püstitamist korraldab ja annetusi kogub MTÜ Sokuturi. Sama organisatsioon annab välja ka Oskar Lutsu huumoripreemiat ja aitas rajada Palamuse laste mänguväljaku. 

Lible kuju püstitamiseks on avatud konto SEB Pangas: MTÜ Sokuturi
a/a – 10220105616017
selgitus – annetus Lible kujule.

Suurimad toetajad talletatakse kuju juures oleval infotahvlil.