PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAST PÄRIT ELMAR JOOSEPI 100. SÜNNIAASTAPÄEV

Elmar Joosep Pärnu hooldushaiglas ja tema külalised Jaan Roosnurm ning Aldo Kals.
Foto: Ants Liigus

Järgmise aasta 13. juunil möödub sajand kunagises Uduvere alevikus (nüüd Pärnu-Jaagupi alevi osa) sündinud mäeinseneri, vabadusvõitleja ja ajalooharrastaja Elmar Joosepi sünnist. Selle tähtpäeva meenutamise ettevalmistamist on alustanud MTÜ Uduvere Selts.

Loe edasi: PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAST PÄRIT ELMAR JOOSEPI 100. SÜNNIAASTAPÄEV

ANNELY AKKERMANN: MERI PIDUTSEB NÜÜD ILMA VIRVETA

Annely Akkermann ütleb, et on koos Virvega käinud paljudel folkloorireisidel.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

Kihnus sündinud rahandusminister ja endine Kihnu vallavanem mälestab sotsiaalmeedias Kihnu Virvet meenutusega aastast 2014, kui laulik laulis oma vastvalminud laulu president ilvesele: „Lase mälestus elavaks jääda, kui möödunud aegade arm.”

Loe edasi: ANNELY AKKERMANN: MERI PIDUTSEB NÜÜD ILMA VIRVETA

ERIK-NILES KROSS: AEG PÜSTITADA IGASSE KIHELKONDA MONUMENT METSAVENDADELE

Suur fotogalerii

Kolme metsavenna ümbermatmise talitus EELK Kose Püha Nikolause kirikus.
Foto: Urmas Saard / Külauudised

8. detsembril toimus Harjumaal kolme metsavenna ümbermatmine Kose kalmistule. Samas avati Kose kihelkonna metsavendade mälestusmärk.

Loe edasi: ERIK-NILES KROSS: AEG PÜSTITADA IGASSE KIHELKONDA MONUMENT METSAVENDADELE

VOLDEMAR PÄTSI TEENETEMÄRKIDE ÜLEANDMINE AJALOOMUUSEUMILE

Voldemar Pätsi teenetemärkide üleandmine Ajaloomuuseumile. Foto: Vahur Lõhmus

Eile, 15. oktoobri keskpäeval anti Maarjamäel Orlovi lossis kingitusena Eesti Vabariigile üle riigitegelase, Eesti kõrgema kunstihariduse rajaja Voldemar Pätsi teenetemärgid, mis seni olid tema järeltulijate valduses Kalifornias. Teenetemärkide toimetamise Ameerikast kodumaale korraldas Eesti Välisministeerium San Franciscos asuva peakonsulaadi vahendusel.

Loe edasi: VOLDEMAR PÄTSI TEENETEMÄRKIDE ÜLEANDMINE AJALOOMUUSEUMILE

PÄRNU GARNISONI KALMISTUL AVASTATI KAEVU HEIDETUD HAUAPLAATE

Pärnu Haldusteenuste töödejuhataja Rein Männik, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor Tiina Tojak ja major Mehis Born kaevust leitud hauaplaatide juures. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärnu Alevi kalmistul asuva Eesti iseseisvuse eest langenute matmispaiga Riia maantee poolses nurgas paikneva kaevu puhastamisel leiti 22. aprillil muda seest tosinkond hauaplaati, millest muist olid täielikult hävitatud, mõned osaliselt purustatud, enamik siiski pea tervena säilinud.

Loe edasi: PÄRNU GARNISONI KALMISTUL AVASTATI KAEVU HEIDETUD HAUAPLAATE

1949. AASTA 25. MÄRTS PÄRNUMAAL

Anne Tapupere küüditamispäeva mälestusi

Pärnu-Jaagupi küüditatute mälestuskivi. Foto: Pärnu-Jaagupi gümnaasium

Olen sündinud 1941. aastal Pärnus. Sõjavanker sõitis 1944. aasta sügisel meist jõhkralt üle ja laastas armutult linna. Jäime ilma ajaloolisest „Endla“teatrihoonest, Nikolai kirikust, suurest ilusast sillast ja paljust muustki. Hiljem aitasid punavõimud kaasa meie ajaloomälu enamalegi hävitamisele – peaasi, et mälestus Eesti Vabariigist kustuks.

Loe edasi: 1949. AASTA 25. MÄRTS PÄRNUMAAL

Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Kõlab Haimre koolilaul.
Kõlab Haimre koolilaul.

Haimre kooli kokkutulekust 10. juunil kirjutab Jaan Viska.

Kokkutuleku aktuse avas Haimre kooli lipu sissetoomine perekond Mitti kolme põlvkonna esindaja poolt. Kõlasid tervitussõnad. Sellele järgnes raamatu „Tagasivaade Haimre koolile“ esitlus. Sellise pealkirjaga võtab piirkonna hariduselu kokku Toomas Tiits. Eelmisel Haimre koolimaja 80. aastapäeval kõlasid Sirje Unga poolt loodud koolilõpulaulu viimased read: “Ma tahaksin kooli tulla, kus valitseb sõbralik hool. Nüüd mälestustes saan olla, ei unune eal Haimre kool” ning see meenus seekordsel kokkutulekul.

Eelmisel  aastapäeval meenutati, kui palju õpilasi on kool ellu saatnud. Sealsamas saadeti kool ise põlevate küünalde saatel igavikuteele.  Kõlas ütlus, mis ei jäänud õhku rippuma: pikk ajalugu vajab jäädvustamist. Nüüd juba endise koolimaja 85. aastapäevaks valmis raamat, mis oleks võinud kanda pealkirja „Haimre haridus harib“. Loe edasi: Rännak Haimre kooli ajaloo radadel

Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

2013.a käivitati üleriigiline mälestuste kogumise algatus “Kogu Me Lugu” juuniküüditamise mälestuspäeval.

Sellest alates on kogutud sadu perelugusid nii Eestist kui välismaalt, mis puudutavad Nõukogude ja Saksa režiimide süütegusid inimsuse vastu. Tänaseks on salvestatud ligi 80 täispikka videointervjuud, mis kirjeldavad detailselt erinevate perekondade kogemusi ja õppetunde okupatsioonide ajast.

Kogu Me Lugu Facebooki lehel on tänaseks kogutud 2500+ fänni ning seal postitatud videosid ning muid materjale on fännide poolt arvukalt jagatud. 2014.a kevadel viisid algatuse eestvedajad Kogu Me Lugu videointervjuusid läbi väliseesti kogukonna liikmetega USA-s San Fransisco Bay Area-s ning laulupeo aegu ka Eestis, mil riiki külastas arvukalt väliseestlasti USA-st, Kanadast ja mujalt.

Kõigist täispikkadest intervjuudest (1-4 h) on loodud kuni 10-minutilised videolood, mis on varustatud olenemata originaalkeelest inglise, vene ja eesti keelsete subtiitritega. Videolugusid laetakse jooksvalt üles Kogu Me Lugu YouTube kanalisse (https://www.youtube.com/user/KoguMeLugu/playlists) ning Kogu Me Lugu kodulehele (www.kogumelugu.ee ). Loe edasi: Mälualgatus „Kogu Me Lugu“ ekspordib Eesti ajalugu digitaalselt üle maailma

Kogume mälestusi Viljandi kesklinnast

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandi kesklinna teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused kesklinnas elanud ja töötanud inimestelt kõikidest ajastutest. Need võivad olla nii töökohast kui ka elukohast, inimestest ja nendega seotud tegemistest ja emotsioonidest. Oleks hea, kui osalejatel oleks võimalik lisada ka fotosid, millest muuseum saab teha koopia. Kogutud mälestustest on kavas avaldada raamat.

Mõned suunavad teemad:

  • maja kirjeldus;
  • minu seos majaga;
  • majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
  • tegemised, toimetamised;
  • naljakad lood;
  • elust tagahoovis.

Ootame kirja pandud mälestusi 1. juuniks 2013.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse või saata postiga Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi või e-postiga aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.

Rakvere õhtukool ootab vilistlaste mälestusi

Tänavu möödub 65 aastat Rakvere õhtukeskkooli (töölisnoortekooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi) asutamisest.

Seoses tähtpäevaga on kooli vilistlastelt oodatud mälestused ja meenutused aadressil: Elle Allikvee, Rakvere täiskasvanute gümnaasium, Rohuaia 12, Rakvere. Eriti oodatud on nende vilistlaste kirjutised, kes õppisid koolis 1950ndatel.

28. aprillil kell 14 tähistab Rakvere täiskasvanute gümnaasium aktusega Rakvere rahvamajas kooli 65. tegutsemisaastat. Juubeliaasta puhul annab kool välja vilistlaste kogumiku.

Kokkutuleku korraldamise toimkond

Põllumajandusmuuseum uurib maakinokülastajaid

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.

Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.

  • Kus näidati filme ja kui kaugel asus see koht Teie kodust?
  • Kui tihti seal filme näidati ja kui sageli vaatasite Teie?
  • Milliseid üritusi toimus enne või pärast kinoseansse (tantsuõhtud, loengud, pallimängud jne)? Kui olulised need inimestele kinoga võrreldes olid?
  • Milliseid teisi võimalusi kokkusaamiseks leidus ümbruskonnas?
  • Kust saite informatsiooni filmide näitamise kohta?
  • Kas rahvas sai filmide valikul ise osaleda?
  • Millised mängufilmid inimestele kõige rohkem meeldisid? Nimetage kõige enam meeldejäänud filmid.
  • Mida mäletate kinomehhaanikutest, kinovõrgu ühiskondlikest organisaatoritest?
  • Millistel kellaaegadel toimusid seansid? Kas neid toimus ka hommikuti?
  • Kas korraldati temaatilisi linastusi või festivale? Milliseid?
  • Milliseid populaarteaduslikke ja harivaid filme näidati? Kas neid näidati ainult enne mängufilme või oli neist ka eraldi programme?
  • Mida mäletate põllumajandusteemaliste filmide kohta? Kas majandid tellisid neid eraldi esitusteks? Kas neist oli kasu?
  • Kas Teie piirkonnas tegutses valgusleht (käsitsi filmilindile kirjutatud teateleht, mida esitati enne filmiseanssi ekraanil)? Millist informatsiooni see vahendas?
  • Kuidas kinovõrk ja kinoskäimine aja jooksul muutusid? Mis muutus, kui hakkas levima televisioon?

Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .

Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).

Homme avatakse Viljandi muuseumis rahanäitus ja räägitakse mälestuste kirjutamise võistlusest

Teisipäeval, 25. oktoobril kell 15 avatakse Viljandi muuseumis näitus “Eestlase raha” ning tehakse kokkuvõtteid Viljandimaa-teemaliste mälestuste kirjutamise võistlusest.
Näitus “Eestlase raha. Araabia dirhemitest Eesti kroonini” on koostatud muuseumi üsna rikkaliku numismaatikakogu põhjal ning tähistab esimese euro-aasta möödumist Eesti Vabariigis.
Näitus annab ülevaate meie kodumaal ligikaudu kaheteistkümne sajandi jooksul kasutatud ja käibel olnud maksevahenditest alustades Araabia dirhemitest ja lõpetades Eesti Vabariigi kroonidega. Üks väike osa on pühendatud ka hõberahadest valmistatud ehetele.
Näitusega kaasneb kataloog, kus antakse lisaks müntide ja rahatähtede loendile ka ajalooline ülevaade koos ajastuomaste hindadega.
Näituse koostas Ain Vislapuu ning kujundas Lüüli Kiik.
Juba kolmandat korda korraldatud memuaarivõistluse eestvedajaks olid Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond ja Viljandi muuseum. Seekord oodati mälestusi tänavatest ja tagahoovidest, oma maja ehitamisest ning Viljandi poodidest. Kirjutisi oodati nii praegusest, nõukogudeaegsest kui ka veel vanemast perioodist.
Võistlusele laekunud kuue töö hulgast tõsteti esile neli memuaari:
I koht: Evald Korts “Kuidas ehitasin oma maja”
II koht: Heino Metsamärt “Kunderi tänav”
III-IV koht: Karl Luht “Kuidas ma oma poe tegin”
III-IV koht: Aita Sak “Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest”
Esikoha pälvinud töö avaldatakse ka Viljandi muuseumi toimetiste lehekülgedel.
Muuseumisse on oodatud kõik konkursist osavõtjad ning huvilised.
Lisainfo: Ain Vislapuu, teadusdirektor, tel 433 3663
muuseum.viljandimaa.ee

Kolgaküla rahvamaja valmistub juubeliks

Seoses Kolgaküla rahvamaja 80 aasta juubeliga sel sügisel on Kolgaküla seltsi juhatus kuulutanud välja:
1. Kolgaküla rahvamajaga seotud meenete kogumise ja mälestuste salvestamise. Kellel on pilte, filmilõike Kolgaküla rahvamajast, vanu kutseid, kuulutusi vms või kes on nõus Kolgaküla rahvamajast kaamera ees rääkima, see võtku rahvamajaga ühendust;
2. Kolgaküla lipu kavandi konkursi tähtajaga 20. oktoober.

Info: kaisa@kolgakyla.ee või tel 523 9239.

Jaga oma kalja või mõdu retsepti!

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevased joogid: taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanasti pidulik jook. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid nüüdki värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus „Taarilinn Tartu”, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum üles saatma peredes kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke on joodud. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad. Kaastöid koos esitaja nime ja kontaktidega oodatakse kuni 12. juulini e-postil aadressil tiina.tael@erm.ee või postiaadressil: Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 512014 Tartu

Vaata lähemalt: www.erm.ee

Lilli küla korraldab mälestustepäeva

16. juulil toimub Harjumaal Anija vallas Lilli küla mälestustepäev ja seltsimaja-spordihoone nurgakivi paigaldamise pidu.

Kõiki, kellel on mälestusi Lilli külast, oodatakse neid teistega jagama. Hiljem on kogutud materjali põhjal kavas kokku panna raamat tulevastele põlvedele. Sama ürituse raames pannakse ka nurgakivi seltsimaja-spordihoonele, mis valmib külarahva suurel soovil piirkonna arengule kaasa aidata. Ehitust toetab PRIA meede 3.2.

Kuna omaosalussumma ehituse juures on üsna suur, otsib külaselts ka täiendavalt toetajaid. Kõik toetajad kantakse hiljem küla raamatusse ja garanteeritud on ka muud hüved. Loe edasi: Lilli küla korraldab mälestustepäeva

Kuulutati välja Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistlus

Eesti Genealoogia Seltsi Viljandi osakond ja Viljandi Muuseum kuulutavad välja järjekordse Viljandimaa-aineliste mälestuste kirjutamise võistluse. Korraldajad on eelnenud kahe memuaarivõistluse käigus saanud hulga väärtuslikke ajaloolisi andmeid, mistõttu otsustati ettevõtmist korrata.

Seekord on teemasid kolm:
a.. Mälestusi minu tänavast ja tagahoovidest
b.. Kuidas ehitasin oma maja
c.. Mida mäletan Viljandi poodidest

Mälestused võivad kajastada nii praegust, nõukogudeaegset või ka vanemat perioodi.
Lisaks kirjalikele tekstidele paluvad muuseum ja selts võistlustööle kaasa panna ka vastavasisulisi dokumente ja fotosid. Kui on tegemist harulduste ja kirjutajale kallite materjalidega, millest ei soovita loobuda, siis on muuseum valmis neist autorite loal tegema koopiad.
Mälestused palutakse edastada 30. aprilliks 2011 kas Viljandi Muuseumi lugemissaali või saata:
Viljandi Muuseum, Johan Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi;
e-post info@muuseum.viljandimaa.ee.

Varasemad mälestuste võistluse teemad olid “Minu elu Viljandis” (2009, laekus 14 tööd) ning “Minu õpetaja” (2010, laekus 13 tööd).

Kaks kirjatööd on avalikkuse ette jõudnud Viljandi Muuseumi toimetiste I osa veergudel. Järgmised ootavad avaldamist!

Täiendavat teavet saab muuseumist telefonidel 433 3316 ja 433 3664 või meili teel info@muuseum.viljandimaa.ee.

Eesti Rahva Muuseum ootab kirjatöid teemal „Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal „Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Oodatud on kirjutised sellest, kuidas auto kasutus on võrreldes varasemate aastatega muutunud. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabal teemal võistlustöid. Vabateemaliste tööde puhul on eelkõige oodatud eelmiste aastate uurimisteemad, nagu „Rõivastus nõukogude ajal”, „Kollektsioneerimine”, „Post minu elus”, „Turism Nõukogude ajal”, „Isik ja võim – kokkupuuted võimuesindajate ja ametiasutustega”, „1990ndad aastad Eestis: suurte muutuste aeg ja argielu”. Samuti on oodatud kodukoha või –talu kirjeldused, meenutused Nõukogude ajast, eluloolised ja etnograafilised materjalid.

Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mille leiab veebist: http://www.erm.ee/kirjasaatjad. Küsimuskavu võib küsida ka muuseumist. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd palutakse saata kas e-posti aadressil tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Põlva talurahvamuuseum kutsub meenutama

Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.

Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.

1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.

Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Lendur, kes sai tuule tiibadesse Antslast

Teo Krüüner 2009. aastal Antsla õpilastega kohtumas.

Rubriigis “Inimene” ajame juttu toredate inimestega üle terve Eestimaa.

Antsla keskkool/gümnaasium on tänaseks eluteele saatnud juba 62 lendu lõpetajaid. Peatume mehel, kes läks aastal 1962 Antsla keskkoolist tõeliselt lendu. Hävituslendur-insener Teo Krüüner küll möönab, et kuigi Antsla keskkoolist sai ta edaspidiseks vajalikud teadmised, ei olnud Antsla koolil tema elukutsevalikule mingit mõju, see oli juba varem ära otsustatud.

Lenduri juured paistavad ulatuvat varajasse lapsepõlve. Juba nelja-aastaselt korjas Teo prügihunnikutest kokku vanu traktorite, mootorrataste, jalgrataste vms detaile ja kombineeris nendest mingisugused „masinaid“, mille otstarvet või nimetust ei osanud mitte keegi ära arvata… peale Teo enda.

Esimesed lennuinseneri „katsetused“ tegi Teo lendavate putukatega. Loe edasi: Lendur, kes sai tuule tiibadesse Antslast